Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus
Vastu võetud 27.09.2006
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 17. oktoobri 2006. a otsusega nr 4 |
§ 1. Kriminaalhooldusseaduses (RT I 1998, 4, 62; 2005, 15, 85) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 23 asendatakse sõnad «kohus või prokurör» sõnadega «kohus, prokurör või vangla» vastavas käändes ning sõnad «kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse» sõnadega «kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu»;
2) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab kokkuvõtet kahtlustatava või süüdistatava isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast ning arvamust katseaja ja kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta.»;
3) paragrahvi 24 lõigetes 2–4 asendatakse sõnad «kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune» sõnadega «kahtlustatav või süüdistatav» vastavas käändes;
4) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 27. Hoolduskava
(1) Pärast kohtuotsuse jõustumist hindab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske ning koostab neist lähtudes kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava.
(2) Hoolduskava koostamisel osaleb ka kriminaalhooldusalune.
(3) Kriminaalhooldaja hindab kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske katseaja vältel iga kuue kuu järel, teeb hoolduskavasse täitmismärked ning vajaduse korral muudab hoolduskava.
(4) Kriminaalhooldaja esitab hoolduskava, sellesse tehtud täitmismärked ja selle muudatused kriminaalhooldusosakonna või -talituse juhatajale kinnitamiseks.
(5) Kohtule esitatakse hoolduskava ja selle muutmine ning täitmismärked kohtu nõudmisel.
(6) Kriminaalhooldusalusele, kellele on määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemine, koostatakse üldkasuliku töö tegemise ajakava.»;
5) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kriminaalhooldaja koostab sellise kriminaalhooldusaluse kohta, kelle kriminogeenseid riske ei ole hinnatud, katseaja jooksul korralisi ettekandeid, mis sisaldavad hinnangut senisele katseajale, ülevaadet kohtuotsuse ja hoolduskava täitmisest ning hoolduskava muutmisest.»;
6) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste kergendamiseks või tühistamiseks või elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab põhjendatud ettepaneku.»
§ 2. Vangistusseaduse (RT I 2000, 58, 376; 2006, 26, 191) § 76 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 76. Vabastamine tingimisi enne tähtaega
(1) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel.
(2) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist.
(3) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamise pikemat tähtaega.
(4) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»
§ 3. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2006, 31, 234) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 73 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.»;
2) paragrahvi 73 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
(5) Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.»;
3) paragrahvi 74 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4–6 ei tulene teisiti.»;
4) paragrahvi 74 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
(6) Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.»;
5) paragrahvi 75 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
« 9) käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.»;
6) seadustikku täiendatakse §-ga 751 järgmises sõnastuses:
« § 751. Elektrooniline valve
(1) Elektrooniline valve on süüdimõistetule kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdimõistetu keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks määrata süüdimõistetu asukoht.
(2) Vajaduse korral määrab kohus enne elektroonilise valve kohaldamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu terviseseisund võimaldab tema allutamist elektroonilisele valvele.
(3) Elektroonilise valve tähtaja võib määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
(4) Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
(5) Kriminaalhooldaja ettekande alusel võib kohus pikendada või lühendada süüdimõistetule esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut.
(6) Kui süüdimõistetu võtab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.»;
7) paragrahvi 76 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus
toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära
kandnud:
1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid
mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75
lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või
2)
vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
(2) Esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku
võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada,
kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud:
1)
vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva
seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve
kohaldamisega või
2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud
karistusajast.»;
8) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel vabastatavale süüdimõistetule võib kohus süüdimõistetu nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele.»;
9) paragrahvi 76 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.»
§ 4. Karistusseadustiku rakendamise seadust (RT I 2002, 56, 350; RT III 2003, 10, 95) täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:
« § 331. Elektroonilise valve kohaldamiseks taotluste esitamise ja läbivaatamise tähtaeg
(1) Tehniline valmisolek elektroonilise valve kohaldamiseks tagatakse hiljemalt kuue kuu jooksul karistusseadustiku § 75 lõike 2 punkti 9 ja § 751 jõustumisest.
(2) Süüdimõistetu, kellel on täitunud karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 1 või lõike 2 punktis 1 ettenähtud tähtaeg, avaldus võimalikuks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valvega, vaadatakse läbi ja vabastamine või vabastamisest keeldumine otsustatakse kuue kuu jooksul pärast tehniliste võimaluste loomist elektroonilise valve kohaldamiseks arvates karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 jõustumisest.
(3) Süüdimõistetu, kellel on täitunud karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 ettenähtud tähtaeg võimalikuks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ja kelle vabastamise avaldust ei ole kohtu poolt varem läbi vaadatud, vabastamise materjal valmistatakse ette ja vabastamine või vabastamisest keeldumine otsustatakse kuue kuu jooksul arvates karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 jõustumisest. Karistusseadustiku § 76 lõikes 41 sätestatud kohustust võib kohus süüdimõistetule panna pärast tehniliste võimaluste loomist elektroonilise valve kohaldamiseks.»
§ 5. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2006, 31, 234) tehakse järgmised muudatused:
1) seadustikku täiendatakse §-ga 4191 järgmises sõnastuses:
« § 4191. Elektroonilise valve täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Elektroonilise valve täitmisele pööramiseks saadetakse kohtumäärus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
(2) Kohtumääruse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on valvata kohtulahendis märgitud kohustuste täitmise järele.
(3) Võimaluse korral määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku, kes on koostanud arvamuse ennetähtaegse vabastamise kohta.
(4) Kui isik rikub elektroonilise valve tingimusi, esitab kriminaalhooldaja kohtule viivitamata ettekande kohustuste täitmata jätmise kohta.
(5) Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;
2) paragrahv 426 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine
(1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
(2) Kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud kuuekuulisest tähtajast pikema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.
(3) Täitmiskohtunik võib määruses loobuda karistusseadustiku § 76 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(4) Täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.»;
3) paragrahvi 427 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
« (5) Täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda karistusseadustiku § 74 kohaselt mõistetud käitumiskontrolli täitmisele pööramisest või täitmisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(6) Täitmiskohtunik võib pöörata karistusseadustiku § 74 kohaselt kohaldamata jäänud vangistuse täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.»
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Toomas VAREK |
Facebook
Twitter