Teksti suurus:

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.11.2006
Avaldamismärge:RT I 2006, 46, 334

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 28.09.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 17. oktoobri 2006. a otsusega nr 5

I. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 1993, 63, 892; 2006, 32, 246) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 1. (1) Käesolev seadus määrab kindlaks üldhariduskooli (edaspidi põhikool ja gümnaasium) õigusliku seisundi ja töökorralduse.

(2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsevale põhikoolile või gümnaasiumile kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

(3) Käesolevas seaduses ja selle alusel antud määrustes ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Käesolevas seaduses ja selle alusel antud määrustes käsitletakse isiku elukohana rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui isikul ei ole registrijärgset elukohta, määratleb isik oma elukoha ise.»

§ 2. Paragrahvis 8 asendatakse sõna «üldhariduskoolides» sõnadega «põhikoolides ja gümnaasiumides».

§ 3. Paragrahvi 11 lõikest 2 jäetakse välja sõna «alaliselt».

§ 4. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 14. Munitsipaal- ja riigikoolid registreeritakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 3 alusel asutatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. Andmed kooli kohta kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.»

§ 5. Paragrahvi 161:

1) lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna «omanik» sõnaga «pidaja» vastavas käändes;

2) lõikes 2 asendatakse sõna «munitsipaalkooli» sõnadega «munitsipaal- või erakooli»;

3) lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad «vanema (eestkostja, hooldaja)» sõnadega «või piiratud teovõimega õpilase puhul õpilase seadusliku esindaja (edaspidi vanem)»;

4) lõike 3 punktides 2 ja 3 asendatakse sõnad «lapsevanema (eestkostja, hooldaja)» sõnadega «õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema»;

5) lõike 3 punktis 4 asendatakse sõnad «vanema (eestkostja, hooldaja)» sõnadega «või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema»;

6) lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad «vanemate (eestkostja, hooldaja)» sõnaga «vanema»;

7) lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad «vanematele (eestkostjale, hooldajale)» sõnaga «vanemale».

§ 6. Paragrahvi 17 lõikes 11 asendatakse sõna «lapsevanem» sõnaga «vanem».

§ 7. Paragrahvi 21:

1) lõike 33 punktis 2 asendatakse sõnad «lapsevanema (hooldaja)» sõnadega «õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema»;

2) lõike 33 punktis 3 asendatakse sõna «lapsevanema» sõnaga «vanema»;

3) lõikes 4 asendatakse sõnad «lapsevanema (hooldaja)» sõnadega «õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema».

§ 8. Paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 27. (1) Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haridus- ja teadusministri määruse alusel kehtestab kooli direktor õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning täiendavale õppetööle jätmise täpsustatud tingimused ja korra ning hindamisest teavitamise korra.

(3) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud tingimustel ja korras võib õpilase hindamisel koolis kasutada sõnalisi hinnanguid või mõnda muud hindamissüsteemi. Riigieksameid hinnatakse kümne- või sajapallisüsteemis vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusele.

(4) Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses sätestatud tingimustel ja korras ning määruses nimetatud kooliastmetel.

(5) Õpitulemuste välishindamine on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatuse hindamine riigi tasandil. Õpitulemuste välishindamine toimub riigieksamite, põhikooli lõpueksamite ja üleriigiliste tasemetööde kaudu.

(6) Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimused ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»

§ 9. Paragrahvi 271 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Klassitunnistus ja õpinguraamat on dokumendid, mille kaudu kool teavitab õpilast ja vanemat I–III kooliastmel veerandi- ja aastahinnetest ning gümnaasiumiastmel kursuse- ja kooliastmehinnetest. Klassitunnistusele ja õpinguraamatusse kantakse vähemalt järgmised andmed:
1) kooli nimetus ja klass;
2) õpilase ees- ja perekonnanimi;
3) õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud;
4) käitumise ja hoolsuse hinded, kui vastavalt § 27 lõike 1 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusele hinnatakse ka õpilase käitumist ja hoolsust;
5) andmed täiendavale õppetööle jätmise, järgmisse klassi üleviimise või klassikursust kordama jätmise kohta.»

§ 10. Paragrahvi 29:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusele. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamid ning kooli direktori kinnitatud materjalidega eksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid.»;

2) lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Riigieksamitöid hindavad haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad.

(8) Lõpueksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi koolieksamite tulemuste kohta tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamise päevast arvates. Vaie riigieksami tulemuste kohta tuleb esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse väljastamise päevast arvates.»;

3) lõige 91 loetakse lõikeks 92 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

« (91) Apellatsioonikomisjon teeb vaidlustatud tulemusega riigieksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest:
1) jätta riigieksamitulemus muutmata;
2) tõsta riigieksamitulemust;
3) langetada riigieksamitulemust.»

§ 11. Paragrahvi 30:

1) täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

« (12) Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt konkreetse õpilase jaoks kooli poolt ettenähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele. Õpilase päevakava ning muudatused selles tehakse teatavaks õpilasele ja vanemale kooli kodukorras sätestatud korras.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Õpilaste andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.»

§ 12. Paragrahvi 32:

1) lõikes 3 asendatakse sõnad «lastevanemate (eestkostjate, hooldajate)» sõnaga «vanemate»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Koolitervishoiu korraldamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.»;

3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Õpilasele osutatakse tervishoiuteenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.»

§ 13. Paragrahv 321 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 321. (1) Riigieelarves nähakse ette toetus päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste ning võimaluse korral teiste põhi- või üldkeskharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).

(2) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse valla või linna haldusterritooriumil asuvates koolides päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, arvust ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta.

(3) Koolilõuna arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.

(5) Koolilõuna toetust võib kasutada teiste põhi- või üldkeskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks juhul, kui valla või linna haldusterritooriumil asuvates koolides päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud on kaetud.»

§ 14. Paragrahvi 35 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub päevast õppevormi rakendava kooli juhtkond vähemalt üks kord aastas kokku vanemate koosoleku.»

§ 15. Paragrahvi 351 lõikes 2 asendatakse sõnad «lapsevanem (eestkostja, hooldaja)» sõnaga «vanem».

§ 16. Paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Pedagoogide andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.»

§ 17. Paragrahvi 41:

1) lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad valla- või linnavolikogu esindaja, õpilaste esindaja, kaks õpetajate esindajat ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat.

(4) Põhikooli hoolekogusse kuuluvad valla- või linnavolikogu esindaja, õpetajate esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat.

(5) Algkooli hoolekogusse kuuluvad valla- või linnavolikogu esindaja, õpetajate esindaja ning kolm vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat.»;

2) täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

« (51) Kooli puhul, kus ei toimu õpet päevases õppevormis, kuuluvad hoolekogusse valla- või linnavolikogu esindaja, kaks õpetajate esindajat ning kuus õpilaste, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat.

(52) Hoolekogu liikmete valimise korra kehtestab kooli pidaja.»

§ 18. Paragrahvi 42:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «lapsevanematest» sõnaga «vanematest»;

2) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Riigikooli nõukogule laienevad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud määruses hoolekogu kohta sätestatud õigused ja kohustused.»

§ 19. Paragrahvi 44:

1) lõikes 3 asendatakse sõna «omanik» sõnaga «pidaja»;

2) lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (31) Riigieelarves nähakse ette sihtotstarbelised eraldised § 161 lõikes 2 nimetatud koolide pidajatele (edaspidi õpilaskodutoetus). Õpilaskodutoetuse summa ühe õpilase kohta ei tohi olla väiksem kui eelmisel aastal määratud toetus.»;

3) lõige 32 loetakse lõikeks 33 ning sõnastatakse järgmiselt:

« (33) Riigieelarvest valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude arvestamise aluseks on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi järgne õpilaste arv vastava aasta 10. novembri seisuga.»;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

« (32) Õpilaskodutoetuse taotlemise, jaotamise ning kasutamise tingimused ja korra, taotluste ja aruannete vormid ning toetuse jaotuse koolide pidajate lõikes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»

§ 20. Paragrahvi 441 lõike 1 tekstist jäetakse välja sõna «alaliselt».

§ 21. Paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 46. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, dokumentides esitatavad andmed ning nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»

§ 22. Seaduse IX peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«IX peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE, MUNITSIPAAL- VÕI ERAOMANDISSE ANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE».

§ 23. Paragrahvi 49:

1) lõikes 2 asendatakse sõnad «lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid)» sõnaga «vanemaid»;

2) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud lasteasutuse liitmisel algkooli või põhikooliga.»

§ 24. Paragrahvi 491 lõikes 1 asendatakse sõnad «lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid)» sõnaga «vanemaid».

§ 25. Seadust täiendatakse §-ga 492 järgmises sõnastuses:

«§ 492. (1) Haridus- ja teadusministril on õigus anda riigikool munitsipaal- või eraomandisse.

(2) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine toimub likvideerimismenetluseta ja riigikool antakse munitsipaal- või eraomandisse koos kõigi tema õiguste, kohustuste, asjade ja muude õigushüvedega. Selle tulemusel moodustub munitsipaalkool või erakool ja riigikooli tegevus loetakse lõppenuks. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega väljastatakse moodustuvale munitsipaal- või erakoolile koolitusluba.

(3) Riigikooli võib anda munitsipaal- või eraomandisse, kui:
1) see on otstarbekas koolivõrgu arengu seisukohalt;
2) kooli juhtimine ning õppe- ja kasvatustegevus munitsipaal- või erakoolina on tulemuslikum;
3) koolil on munitsipaal- või erakoolina paremad võimalused omandatava hariduse kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks;
4) kool suudab munitsipaal- või erakoolina tagada üldhariduse parema kättesaadavuse piirkonnas.

(4) Riigikooli võib anda aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse, mille üheks aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõiguse teostajaks on riik, vald või linn.

(5) Riigikooli munitsipaalomandisse andmiseks esitab valla- või linnavolikogu, riigikooli eraomandisse andmiseks aga eraõigusliku juriidilise isiku vastav organ haridus- ja teadusministrile taotluse, mis peab sisaldama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmise kohta. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise taotlusega taotletakse õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras munitsipaalkoolile või erakoolile koolitusluba.

(6) Munitsipaal- või eraomandisse andmine sätestatakse vastavalt valla- või linnavolikogu või eraõigusliku juriidilise isiku organi ning haridus- ja teadusministri vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas lepingus. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise kuupäev;
2) munitsipaalkooli või erakooli ülesanded;
3) õppekavad, mille alusel riigikooli õpilased jätkavad õpinguid munitsipaalkoolis või erakoolis;
4) riigikooli õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord munitsipaalkoolis või erakoolis;
5) riigikooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord munitsipaalkoolis või erakoolis töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
6) riigikooli kasutuses oleva riigivara vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
7) riigikooli asjaajamise vallale, linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
8) riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste küsimuste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.

(7) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisel tagavad Haridus- ja Teadusministeerium ning vald, linn või eraõiguslik juriidiline isik õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist munitsipaalkoolis või erakoolis.

(8) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine toimub pärast õppeperioodi lõppu. Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.»

II. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 2006, 32, 246) tehakse järgmised muudatused:

§ 26. Paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

« 41) gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse;
42) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena;».

§ 27. Paragrahvi 21 lõike 4 tekstist jäetakse välja sõnad «ning huvialakooli».

III. Koolieelse lasteasutuse seaduses (RT I 1999, 27, 387; 2006, 32, 246) tehakse järgmised muudatused:

§ 28. Paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lasteaed-algkooli ja lasteaed-põhikooli puhul kohaldatakse lasteaia osale käesolevas seaduses sätestatut ning alg- või põhikooli osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Lasteaed-algkooli ja lasteaed-põhikooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise, munitsipaal- või eraomandisse andmise, tegevuse lõpetamise ning hoolekogu koosseisu osas kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.»

§ 29. Paragrahvi 7:

1) lõike 11 teksti täiendatakse pärast sõnu «suurendada laste arvu» sõnadega «sõimerühmas kuni kahe lapse võrra,»;

2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas kuni 4 last.»

§ 30. Paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Kohaliku omavalitsuse kohustus

(1) Valla- või linnavalitsus loob kõigile ühe- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.

(2) Käesolevas seaduses ja selle alusel antud määrustes käsitletakse isiku elukohana rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui isikul ei ole registrijärgset elukohta, määratleb isik oma elukoha ise.»

§ 32. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Andmed lasteasutuse kohta kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.»

§ 33. Paragrahvi 15:

1) lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) lõike 3 tekstist jäetakse välja sõna «alaliselt».

§ 34. Paragrahvi 19 lõike 2 tekstist jäetakse välja sõna «päevase».

§ 35. Paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse sõnad «Juhataja asetäitjaga õppe- ja kasvatusalal, õpetajatega, eripedagoogidega» sõnaga «Pedagoogidega».

§ 36. Paragrahvi 22:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse raames käsitletakse pedagoogidena õpetajaid, juhatajat, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid.»;

2) lõike 3 tekstist jäetakse välja sõna «alaliselt»;

3) lõikes 4 asendatakse sõna «eripedagoogide» sõnadega «teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute»;

4) lõikes 5 asendatakse sõnad «Õpetajate ning eripedagoogide» sõnaga «Pedagoogide»;

5) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Pedagoogide andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.»

§ 37. Paragrahvi 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 38. Paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõna «esindaja» sõnaga «esindaja(d)».

§ 39. Paragrahvi 27 lõike 6 tekstist jäetakse välja sõna «alaliselt».

§ 40. Paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Lasteasutuse liitmisel algkooli või põhikooliga kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses koolide ühinemise kohta sätestatut.»

Riigikogu esimees Toomas VAREK

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json