Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 26.10.2006 nr 223
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Luitemaa looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110)3,
liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade
madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte
ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*),
metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190),
huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260),
sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430),
puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid
taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140),
allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),
rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste
lammimetsade (91F0) kaitse;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas
nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis
taenia), emaputke (Angelica palustris) ja karvase maarjalepa (Agrimonia
pilosa), millised on kõik ühtlasi III kategooria kaitsealused
liigid, ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo
salar) elupaikade kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II
lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II kategooria
kaitsealused liigid, kaitse;
4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millised
on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; I lisas
nimetatud liikide – laanepüü (Bonasa bonasia),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), öösorri (Caprimulgus
europaeus), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex
crex), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva),
värbkaku (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius
collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
nõmmelõokese (Lullula arborea), rüüdi (Pluvialis
apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao
tetrix), mudatildri (Tringa glareola), millised on III
kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide
kaitse;
5) III kategooria kaitsealuste liikide – õõnetuvi (Columba
oenas), hallõgija (Lanius excubitor), tõmmuvaera (Melanitta
fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus) ning punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ning majandustegevuse piiramise astmele seitsmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on Luitemaa looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Häädemeeste alevikus, Papisilla, Pulgoja, Rannametsa, Soometsa ja Võidu külas, Surju vallas Ilvese külas ning Tahkuranna vallas Võiste alevikus, Leina ja Piirumi külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud sihtkaitsevööndis käesoleva määrusega sätestatud juhtudel.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht.
(4) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük, välja arvatud Rannametsa sihtkaitsevööndis Rannametsa jõel 1. juulist 31. märtsini.
(5) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(6) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.
(7) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Merel on mootoriga ujuvvahendiga sõitmine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuse ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatava teadustegevuse puhul, kus kaitseala valitseja täiendavat nõusolekut ei ole vaja. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine ülejäänud kaitseala vetel on lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus kaitsealal
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on seitseteist sihtkaitsevööndit:
1) Aruotsa
sihtkaitsevöönd;
2) Ilvese sihtkaitsevöönd;
3)
Kiviniidu sihtkaitsevöönd;
4) Kükametsa sihtkaitsevöönd;
5)
Luidete sihtkaitsevöönd;
6) Maarjapeakse sihtkaitsevöönd;
7)
Maasikaraba sihtkaitsevöönd;
8) Mõtuse sihtkaitsevöönd;
9)
Piirumi sihtkaitsevöönd;
10) Pikla sihtkaitsevöönd;
11)
Pulgoja sihtkaitsevöönd:
12) Rannametsa sihtkaitsevöönd;
13)
Sooküla sihtkaitsevöönd;
14) Soometsa sihtkaitsevöönd;
15)
Tolkuse sihtkaitsevöönd;
16) Vanamänniku sihtkaitsevöönd;
17)
Võiduküla sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Aruotsa ja Mõtuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste kaitse ning taastamine ja haruldaste liikide kaitse.
(2) Kükametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sooelupaikade kaitse ja taastamine ning haruldaste liikide kaitse.
(3) Luidete sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sealse metsa, maastikuilme, reljeefi ja haruldaste liikide kaitse.
(4) Kiviniidu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste kaitse ning poollooduslike koosluste säilitamine.
(5) Soometsa, Ilvese, Vanamänniku ja Võiduküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste kaitse tagamine loodusliku protsessina ning haruldaste liikide kaitse.
(6) Maarjapeakse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste kaitse ja taastamine ning haruldaste liikide kaitse.
(7) Maasikaraba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike koosluste säilitamine, taastamine, haruldaste liikide ning metsa- ja sookoosluste kaitse.
(8) Piirumi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste säilitamine ning rannikuelupaikade ja haruldaste liikide kaitse.
(9) Pikla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vee-elustiku, haruldaste liikide ja koosluste kaitse ning poollooduslike koosluste säilitamine.
(10) Pulgoja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste säilitamine, ranniku- ja vee-elupaikade ning haruldaste liikide kaitse.
(11) Rannametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste säilitamine, haruldaste liikide ja rannikuelupaikade kaitse.
(12) Sooküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldaste liikide kaitse.
(13) Tolkuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sooelupaikade kaitse ja taastamine ning haruldaste liikide kaitse.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas, mille kaitseala valitseja on tähistanud.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui
50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja
tähistatud kohas;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus;
3) Piirumi, Pulgoja, Pikla,
Sooküla, Rannametsa ja Kiviniidu sihtkaitsevööndis poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
4)
Mõtuse, Luidete, Piirumi, Rannametsa, Pulgoja, Sooküla, Kükametsa ja
Maasikaraba sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada
nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning
puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) Pikla, Sooküla, Piirumi,
Rannametsa, Soometsa ja Pulgoja sihtkaitsevööndis olemasolevate
maaparandussüsteemide hooldustööd.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks ja olemasoleva ehitise hooldustööd ning Maasikaraba,
Võiduküla, Piirumi, Pikla, Pulgoja, Rannametsa ja Sooküla
sihtkaitsevööndis tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine;
4)
inimeste viibimine Ilvese, Kükametsa, Mõtuse ja Vanamänniku
sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 15. juulini, välja arvatud liikumine
olemasolevatel teedel ja radadel kaitseala valitseja loal, järelevalve-
ja päästetöödel, valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja
nõusolekul tehtavas teadustegevuses;
5) inimeste viibimine Pikla
ja Pulgoja sihtkaitsevööndis olevatel laidudel ja saartel 1. aprillist
15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul
tehtavas teadustegevuses.
§ 11. Vajalik tegevus
Kiviniidu, Piirumi, Pikla, Pulgoja, Sooküla ja Rannametsa sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Luitemaa
piiranguvöönd;
2) Võistealuse piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Luitemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on seal esinevate loodusväärtuste ning maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku säilitamine.
(2) Võistealuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk on haruldaste ranniku- ja vee-elupaikade, linnustiku ning muu elustiku kaitse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku säilitamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
2) Luitemaa
piiranguvööndis uute ehitiste püstitamine;
3)
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
4)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
5) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
6) puidu kokku- ja väljavedu
külmumata pinnasel.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) Võistealuse piiranguvööndis
uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul
rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;
2) uuendusraie, välja
arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4)
maavara kaevandamine.
§ 16. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrus nr 254 «Rannametsa-Soometsa looduskaitseala kaitse-eeskiri1» (RT I 2000, 64, 414) tunnistatakse kehtetuks.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk
1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233,
30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk
22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk
667–702).
2 Kaitseala on moodustatud
Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 1939. a otsusega kaitse alla võetud
mets-kuukressi kasvuala, Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari
1964. a otsusega nr 26 kaitse alla võetud Rannametsa luidete, Tolkuse
raba ja Timmkanali paljandi ning Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991.
a määrusega nr 319 kinnitatud Rannametsa-Soometsa maastikukaitseala
baasil. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k
«Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri»
lisa 1 punkti 1 alapunkti 26 kohaselt hõlmab ala Luitemaa linnuala ja
punkti 2 alapunkti 188 kohaselt Luitemaa loodusala, kus tegevuse
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
Eesti Metsakorralduskeskuses koostatud Laiksaare, Surju ja Lodja
metskonna puistuplaane (1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni
2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Pärnumaa
keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi
Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
Peaminister Andrus ANSIP |
Keskkonnaminister Rein RANDVER |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.