Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku, riigivastutuse seaduse, väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus
Vastu võetud 11.10.2006
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27. oktoobri 2006. a otsusega nr 11 |
§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; 2006, 31, 235)
§
704 lõike 3 teises lauses lisatakse sõna «esindatud» järele sõnad «või
käesoleva seadustiku § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul».
§ 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 2006, 31, 235) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõnad «haldusakti või toiminguga» sõnadega «avalik-õiguslikus suhtes» ning lõiget täiendatakse pärast sõnu «kümne aasta jooksul» sõnadega «kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas»;
2) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud alusel võib teistmisavalduse esitada ka isik, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.»
§ 3. Riigivastutuse seaduse muutmine
Riigivastutuse seaduses (RT I 2001, 47, 260; 2004, 56, 405) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib isik nõuda avaliku võimu kandja tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomase avaliku võimu kandja poolt, isiku õigusi rikuti oluliselt ning isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Kahju hüvitamist võib nõuda ka isik, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.»;
2) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõnad «lõigete 1 ja 2» sõnadega «lõigete 1–21»;
3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Kahju tekitamise süülisust ei arvestata, kui mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse alusel, millega on tuvastatud avaliku võimu kandja poolt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumine.»;
4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks.»
§ 4. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 2006, 31, 234) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 180 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
« 41) teistetavas väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtu määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.»;
2) paragrahvi 181 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse teise lõikega järgmises sõnastuses:
« (2) Käesoleva seadustiku § 180 punktis 41 sätestatud alusel on teistmisavalduse esitamise õigus Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse esitanud isiku advokaadist kaitsjal, samuti sellise isiku advokaadist kaitsjal, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.»;
3) paragrahvi 182 punktis 1 ja § 183 lõikes 4 asendatakse sõnad «punktides 1–4» sõnadega «punktides 1–41»;
4) paragrahvi 184 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Teistmisavalduse menetlusse võtmisel võib Riigikohus teistetavas väärteoasjas tehtud kohtulahendi täitmise vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada.»
§ 5. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2006, 31, 234) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 366 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
« 7) teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.»;
2) paragrahvi 367 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse teise lõikega järgmises sõnastuses:
« (2) Käesoleva seadustiku § 366 punktis 7 sätestatud alusel on teistmisavalduse esitamise õigus Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse esitanud isiku advokaadist kaitsjal ja Riigiprokuratuuril, samuti sellise isiku advokaadist kaitsjal, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.»;
3) paragrahvi 369 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu «punktides 1–4» sõnadega «ja 7»;
4) paragrahvi 370 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Teistmisavalduse menetlusse võtmisel võib Riigikohus teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse täitmise vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada.»
Riigikogu esimees Toomas VAREK |