Teksti suurus:

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon (nr 138)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.03.2008
Avaldamismärge:RT II 2006, 23, 58

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon (nr 138)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni (nr 138) ratifitseerimise seadus
Teadaanne välislepingu jõustumise kohta



Mitteametlik tõlge

TÖÖLEVÕETAVA ISIKU VANUSE ALAMMÄÄRA KONVENTSIOON
Vastu võetud 26. juunil 1973. a Genfis

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents,

mille on Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kokku kutsunud viiekümne kaheksandale istungjärgule 1973. aasta 6. juunil Genfis;

olles otsustanud vastu võtta töölevõetava isiku vanuse alammääraga seotud teatavad ettepanekud, mis on istungjärgu päevakorra neljas punkt;

arvestades vanuse alammäära (tööstus) 1919. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (merendus) 1920. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (põllumajandus) 1921. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (abikütjad ja koldetäitjad) 1921. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (muu kui tööstus) 1932. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (merendus) 1936. aasta konventsiooni (muudetud), vanuse alammäära (tööstus) 1937. aasta konventsiooni (muudetud), vanuse alammäära (muu kui tööstus) 1937. aasta konventsiooni (muudetud), vanuse alammäära (kalurid) 1959. aasta konventsiooni ja vanuse alammäära (allmaatööd) 1965. aasta konventsiooni;

arvestades, et on aeg koostada kogu valdkonda hõlmav üldõigusakt, mis järk-järgult asendaks olemasolevad, piiratud majandusvaldkondades kohaldatavad õigusaktid, et saavutada laste töö täielik kaotamine;

olles otsustanud, et need ettepanekud esitatakse rahvusvahelise konventsioonina,

võtab kahekümne kuuendal juunil tuhande üheksasaja seitsmekümne kolmandal aastal vastu järgmise konventsiooni, mida võib nimetada töölevõetava isiku vanuse alammäära 1973. aasta konventsiooniks.

Artikkel 1

Liikmesriik, kelle kohta konventsioon kehtib, kohustub ellu viima riiklikku poliitikat, mis on kavandatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk-järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga.

Artikkel 2

1. Liikmesriik, kes ratifitseerib konventsiooni, teatab ratifitseerimiskirjale lisatud deklaratsioonis töölevõetava isiku vanuse alammäära oma territooriumil ja sellel registreeritud sõidukitel; artiklite 4–8 kohaselt ei lubata mitte ühelgi kutsealal tööle võtta alammäärast nooremat isikut.

2. Liikmesriik, kes on konventsiooni ratifitseerinud, võib hiljem Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile deklaratsiooniga teatada, et ta kehtestab varem määratud vanuse alammäärast kõrgema määra.

3. Lõike 1 alusel määratud vanuse alammäär ei või olla madalam kui kohustusliku hariduse omandamise vanus ja igal juhul ei või see olla madalam kui 15 aastat.

4. Olenemata lõikest 3, võib liikmesriik, kelle majandus ja koolitamisvõimalused ei ole piisavalt arenenud, pärast asjaomaste tööandjate ja töötajate organisatsioonidega konsulteerimist esialgu kehtestada vanuse alammääraks 14 aastat.

5. Liikmesriik, kes on eelmise lõike kohaselt kehtestanud vanuse alammääraks 14 aastat, lisab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 22 kohaselt esitatavatesse konventsiooni täitmise aruannetesse teate,
a) et nimetatud alammäära kehtestamise põhjused on endiselt olemas
või
b) et ta loobub õigusest kasutada nimetatud sätteid kindlaksmääratud päevast alates.

Artikkel 3

1. Vanuse alammäär võtmiseks tööle, mille laad või töötingimused võivad tõenäoliselt kahjustada noorte tervist, ohutust või kõlblust, ei või olla vähem kui 18 aastat.

2. Töö liigid, mille suhtes kohaldatakse lõiget 1, määratakse kindlaks liikmesriigi õigusaktidega või pädeva asutuse poolt pärast konsulteerimist asjaomaste tööandjate ja töötajate organisatsioonidega.

3. Olenemata lõikest 1, võib liikmesriigi õigusaktidega või pädev asutus pärast asjaomaste tööandjate ja töötajate organisatsioonidega konsulteerimist lubada alates 16-aastaste isikute töölevõtmist, kui asjaomaste noorte tervis, ohutus ja kõlblus on täielikult kaitstud ja noored on saanud nõuetekohase eriväljaõppe või kutsekoolituse asjakohasel tegevusalal.

Artikkel 4

1. Niivõrd, kui see on vajalik, võib pädev asutus pärast konsulteerimist asjaomaste tööandjate ja töötajate organisatsioonidega jätta konventsiooni rakendusalast välja piiratud arvu töövaldkondi, mille puhul konventsiooni rakendamine tekitab olulisi probleeme.

2. Liikmesriik, kes ratifitseerib konventsiooni, loetleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 22 kohaselt esitatavas esimeses konventsiooni täitmise aruandes töövaldkonnad, mis jäetakse konventsiooni rakendusalast välja lõike 1 kohaselt, märkides väljajätmise põhjused, ja esitab järgnevates aruannetes seisukoha oma õigusaktide ja praktika alusel väljajäetud töövaldkondade kohta ning teabe selle kohta, millises ulatuses on nende valdkondade suhtes konventsiooni rakendatud või kavandatakse rakendada.

3. Artiklis 3 nimetatud töö ei jää käesoleva artikli alusel konventsiooni rakendusalast välja.

Artikkel 5

1. Liikmesriik, kelle majandus ja haldusvõimalused ei ole piisavalt arenenud, võib pärast konsulteerimist asjaomaste tööandjate ja töötajate organisatsioonidega konventsiooni rakendusala esialgu piirata.

2. Liikmesriik, kes kasutab lõiget 1, teatab ratifitseerimiskirjale lisatud deklaratsioonis majandustegevuse harud või ettevõtete liigid, mille suhtes ta kohaldab konventsiooni.

3. Konventsiooni kohaldatakse vähemalt järgmiste tegevusalade suhtes: allmaakaevandamine ja pealmaakaevandamine, töötlev tööstus, ehitus, elektri-, gaasi- ja veetööd, sanitaartehnilised teenused, veondus, laondus ja side ning istandused ja muud põllumajandusettevõtted, mis annavad peamiselt kaubanduslikku toodangut, välja arvatud kohalikuks tarbimiseks tootvad põllumajanduslikud pereettevõtted ja väikeettevõtted, kus ei kasutata pidevalt palgatöölisi.

4. Liikmesriigid, kes on piiranud käesoleva artikli alusel konventsiooni rakendusala:
a) märgivad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 22 kohaselt esitatavates aruannetes üldseisukoha noorte ja laste töö kohta tegevusaladel, mis on konventsiooni rakendusalast välja jäetud, ja kõik edusammud, mis on tehtud konventsiooni ulatuslikumaks kohaldamiseks;
b) võivad igal ajal ametlikult laiendada rakendusala deklaratsiooniga, mis saadetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile.

Artikkel 6

Konventsiooni ei kohaldata töö suhtes, mida lapsed ja noored teevad üldharidus-, kutse- või tehnikakoolides või muudes õppeasutustes, või töö suhtes, mida teevad vähemalt 14-aastased isikud ettevõtetes, kus tööd tehakse tingimustes, mille on ette näinud pädev asutus pärast konsulteerimist asjaomaste tööandjate ja töötajate organisatsioonidega, eeldusel et töö moodustab lahutamatu osa:
a) koolitus- või väljaõppekursusest, mille eest otseselt vastutab kool või õppeasutus;
b) õppeprogrammist, mis viiakse peamiselt või täielikult läbi ettevõttes, mille programmi on pädev asutus heaks kiitnud,
või
c) kutsenõustamis- või kutsesuunitlusprogrammist, mis on ette nähtud ameti või kutseala valiku hõlbustamiseks.

Artikkel 7

1. Liikmesriigi õigusaktidega võib lubada 13–15-aastaste isikute kerget tööd, mis:
a) tõenäoliselt ei kahjusta nende tervist ega arengut
ning
b) ei kahjusta koolikohustuse täitmist, osalemist pädeva asutuse heakskiidetud kutsesuunitlus- või kutseõppeprogrammis ega saadud väljaõppest kasusaamist.

2. Liikmesriigi õigusaktidega võib lubada vähemalt 15-aastaste koolikohustuslike isikute tööd, mis vastab lõike 1 punktides a ja b ettenähtud nõuetele.

3. Pädev asutus määrab tegevusalad, mille puhul võib lubada lõigete 1 ja 2 kohast töötamist, ning kehtestab töötundide arvu ja töötingimused.

4. Olenemata lõigetest 1 ja 2, võib liikmesriik sel ajal, kui ta kasutab artikli 2 lõiget 4, asendada lõikes 1 nimetatud vanuse 13 ja 15 aastat vanusega 12 ja 14 aastat ning lõikes 2 nimetatud vanuse 15 aastat vanusega 14 aastat.

Artikkel 8

1. Pärast konsulteerimist asjaomaste tööandjate ja töötajate organisatsioonidega võib pädev asutus igal üksikjuhtumil antud loaga teha artikliga 2 ettenähtud töölevõtmise keelust erandeid, näiteks seoses laste osalemisega etendustel.

2. Nimetatud lubades tuleb piiritleda töötundide arv ja kehtestada töötingimused, mis peavad olema täidetud töölevõtmise lubamiseks.

Artikkel 9

1. Kõik vajalikud meetmed, sealhulgas asjakohased sanktsioonid, võtab pädev asutus, et tagada konventsiooni tõhus täitmine.

2. Liikmesriigi õigusaktidega või pädeva asutuse poolt määratakse isikud, kes vastutavad selliste sätete täitmise eest, mis tagavad konventsiooni rakendamise.

3. Liikmesriigi õigusaktidega või pädeva asutuse poolt nähakse ette registrid või muud dokumendid, mida tööandja peab pidama ja kättesaadavaks tegema; sellised registrid või dokumendid peavad sisaldama tööandjaalluvuses töötavate alla 18-aastaste isikute nimesid, vanuseid või sünniaegasid, mis on võimaluse korral nõuetekohaselt tõendatud.

Artikkel 10

1. Konventsiooniga muudetakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel vanuse alammäära (tööstus) 1919. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (merendus) 1920. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (põllumajandus) 1921. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (abikütjad ja koldetäitjad) 1921. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (muu kui tööstus) 1932. aasta konventsiooni, vanuse alammäära (merendus) 1936. aasta konventsiooni (muudetud), vanuse alammäära (tööstus) 1937. aasta konventsiooni (muudetud), vanuse alammäära (muu kui tööstus) 1937. aasta konventsiooni (muudetud), vanuse alammäära (kalurid) 1959. aasta konventsiooni ja vanuse alammäära (allmaatööd) 1965. aasta konventsiooni.

2. Konventsiooni jõustumine ei takista vanuse alamäära (merendus) 1936. aasta konventsiooni (muudetud), vanuse alammäära (tööstus) 1937. aasta konventsiooni (muudetud), vanuse alammäära (muu kui tööstus) 1937. aasta konventsiooni (muudetud), vanuse alammäära (kalurid) 1959. aasta konventsiooni ning vanuse alammäära (allmaatööd) 1965. aasta konventsiooni edasist ratifitseerimist.

3. Vanuse alammäära (tööstus) 1919. aasta konventsioon, vanuse alammäära (merendus) 1920. aasta konventsioon, vanuse alammäära (põllumajandus) 1921. aasta konventsioon ja vanuse alammäära (abikütjad ja koldetäitjad) 1921. aasta konventsioon ei ole enam avatud ratifitseerimiseks, kui kõik nende osalised on sellega nõustunud käesoleva konventsiooni ratifitseerimisega või Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile saadetud deklaratsiooniga.

4. Kui käesolevat konventsiooni on kohustunud täitma liikmesriik, kes on:
a) vanuse alammäära (tööstus) 1937. aasta konventsiooni (muudetud) osaline ja kes on käesoleva konventsiooni artikli 2 kohaselt määranud vanuse alammäära, mis ei ole alla 15 eluaasta, siis toob see ipso iure kaasa nimetatud konventsiooni viivitamatu denonsseerimise;
b) vanuse alammäära (muu kui tööstus) 1932. aasta konventsiooni osaline ja kes täidab käesolevat konventsiooni nimetatud konventsioonis määratletud mujale kui tööstusesse töölevõtmise suhtes, siis toob see ipso iure kaasa nimetatud konventsiooni viivitamatu denonsseerimise;
c) vanuse alammäära (muu kui tööstus) 1937. aasta konventsiooni (muudetud) osaline, ja kes täidab käesolevat konventsiooni nimetatud konventsioonis määratletud mujale kui tööstusesse töölevõtmise suhtes, ning kes on käesoleva konventsiooni artikli 2 kohaselt määranud vanuse alammäära, mis ei ole alla 15 eluaasta, siis toob see ipso iure kaasa nimetatud konventsiooni viivitamatu denonsseerimise;
d) vanuse alammäära (merendus) 1936. aasta konventsiooni (muudetud) osaline ja kes täidab käesolevat konventsiooni merendusse töölevõtmise suhtes, ning kes on käesoleva konventsiooni artikli 2 kohaselt määranud vanuse alammäära, mis ei ole alla 15 eluaasta, või kui liikmesriik teatab, et käesoleva konventsiooni artiklit 3 kohaldatakse merendusse töölevõtmise suhtes, siis toob see ipso iure kaasa nimetatud konventsiooni viivitamatu denonsseerimise;
e) vanuse alammäära (kalurid) 1959. aasta konventsiooni (muudetud) osaline ja kes täidab käesolevat konventsiooni merekalapüügitööle võtmise suhtes, ning kes on käesoleva konventsiooni artikli 2 kohaselt määranud vanuse alammäära, mis ei ole alla 15 eluaasta, või kui liikmesriik teatab, et käesoleva konventsiooni artiklit 3 kohaldatakse merekalapüügitööle võtmise suhtes, siis toob see ipso iure kaasa nimetatud konventsiooni viivitamatu denonsseerimise;
f) vanuse alammäära (allmaatööd) 1965. aasta konventsiooni (muudetud) osaline ja kes on käesoleva konventsiooni artikli 2 kohaselt määranud vanuse alammäära, mis ei ole nimetatud konventsioonis määratud alammäärast madalam, või kui liimesriik teatab, et käesoleva konventsiooni artikli 3 kohast vanuse alammäära kohaldatakse allmaakaevandusse töölevõtmise suhtes, siis toob see ipso iure kaasa nimetatud konventsiooni viivitamatu denonsseerimise.

5. Kui käesolev konventsioon jõustub ja liikmesriik kohustub seda täitma, siis toob see kaasa:
a) vanuse alammäära (tööstus) 1919. aasta konventsiooni denonsseerimise selle artikli 12 kohaselt,
b) põllumajanduse suhtes vanuse alammäära (põllumajandus) 1921. aasta konventsiooni denonsseerimise selle artikli 9 kohaselt,
c) merenduses töötamisesuhtes vanuse alammäära (merendus) 1920. aasta konventsiooni denonsseerimise selle artikli 10 kohaselt ja vanuse alammäära (abikütjad ja koldetäitjad) 1921. aasta konventsiooni denonsseerimise selle artikli 12 kohaselt.

Artikkel 11

Konventsiooni ratifitseerimiskiri edastatakse registreerimiseks Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile.

Artikkel 12

1. Konventsioon on siduv neile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmesriikidele, kelle ratifitseerimiskirjad on peadirektori juures registreeritud.

2. Konventsioon jõustub 12 kuu möödumisel päevast, kui peadirektor on registreerinud kahe liikmesriigi ratifitseerimiskirjad.

3. Edaspidi jõustub konventsioon liikmesriigi suhtes päeval, kui tema ratifitseerimiskirja registreerimisest on möödunud 12 kuud.

Artikkel 13

1. Konventsiooni ratifitseerinud liikmesriik võib selle denonsseerida teate edastamisega registreerimiseks Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, kui konventsiooni esialgsest jõustumisest on möödunud kümme aastat. Denonsseerimine jõustub, kui teate registreerimisest on möödunud üks aasta.

2. Liikmesriik, kes on konventsiooni ratifitseerinud ega denonsseeri seda ühe aasta jooksul eelmises lõikes nimetatud kümne aasta möödumisest, on kohustatud täitma konventsiooni veel kümme aastat, misjärel võib liikmesriik konventsiooni käesoleva artikli kohaselt denonsseerida iga kümne aasta möödudes.

Artikkel 14

1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teavitab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmesriike temale edastatud kõikide ratifitseerimiskirjade ja denonsseerimisteadete registreerimisest.

2. Kui peadirektor teatab organisatsiooni liikmesriikidele temale edastatud teise ratifitseerimiskirja registreerimisest, juhib ta nende tähelepanu konventsiooni jõustumise tähtpäevale.

Artikkel 15

Lähtudes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklist 102, saadab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor eelmiste artiklite kohaselt tema juures registreeritud ratifitseerimiskirjades ja denonsseerimisteadetes sisalduvad andmed registreerimiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

Artikkel 16

Kui Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu seda vajalikuks peab, esitab ta peakonverentsile aruande konventsiooni toimimise kohta ja kaalub selle täieliku või osalise muutmise küsimuse konverentsi päevakorda võtmist.

Artikkel 17

1. Kui konverents võtab vastu uue konventsiooni, mis täielikult või osaliselt muudab käesolevat konventsiooni, ja kui uus konventsioon ei näe ette teisiti, siis
a) arvestamata artiklit 13, kui liikmesriik ratifitseerib uue muutmise konventsiooni, toob see ipso iure kaasa käesoleva konventsiooni viivitamatu denonsseerimise, kui uus muutmise konventsioon jõustub;
b) ei ole pärast uue muutmise konventsiooni jõustumist käesolev konventsioon liikmesriikidele ratifitseerimiseks avatud.

2. Käesolev konventsioon jääb kehtima oma praeguses vormis ja sisus selle liikmesriigi suhtes, kes on selle ratifitseerinud, aga kes ei ole ratifitseerinud muutmise konventsiooni.

Artikkel 18

Konventsiooni inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed.

C138

MINIMUM AGE CONVENTION, 1973
Adopted on 26 June 1973 by the General Conference of the International Labour Organisation at its fifty-eighth session

The General Conference of the International Labour Organisation,

Having been convened at Geneva by the Governing Body of the International Labour Office, and having met in its Fifty-eighth Session on 6 June 1973, and

Having decided upon the adoption of certain proposals with regard to minimum age for admission to employment, which is the fourth item on the agenda of the session, and

Noting the terms of the Minimum Age (Industry) Convention, 1919, the Minimum Age (Sea) Convention, 1920, the Minimum Age (Agriculture) Convention, 1921, the Minimum Age (Trimmers and Stokers) Convention, 1921, the Minimum Age (Non-Industrial Employment) Convention, 1932, the Minimum Age (Sea) Convention (Revised), 1936, the Minimum Age (Industry) Convention (Revised), 1937, the Minimum Age (Non-Industrial Employment) Convention (Revised), 1937, the Minimum Age (Fishermen) Convention, 1959, and the Minimum Age (Underground Work) Convention, 1965, and

Considering that the time has come to establish a general instrument on the subject, which would gradually replace the existing ones applicable to limited economic sectors, with a view to achieving the total abolition of child labour, and

Having determined that these proposals shall take the form of an international Convention,

adopts this twenty-sixth day of June of the year one thousand nine hundred and seventy-three the following Convention, which may be cited as the Minimum Age Convention, 1973:

Article 1

Each Member for which this Convention is in force undertakes to pursue a national policy designed to ensure the effective abolition of child labour and to raise progressively the minimum age for admission to employment or work to a level consistent with the fullest physical and mental development of young persons.

Article 2

1. Each Member which ratifies this Convention shall specify, in a declaration appended to its ratification, a minimum age for admission to employment or work within its territory and on means of transport registered in its territory; subject to Articles 4 to 8 of this Convention, no one under that age shall be admitted to employment or work in any occupation.

2. Each Member which has ratified this Convention may subsequently notify the Director-General of the International Labour Office, by further declarations, that it specifies a minimum age higher than that previously specified.

3. The minimum age specified in pursuance of paragraph 1 of this Article shall not be less than the age of completion of compulsory schooling and, in any case, shall not be less than 15 years.

4. Notwithstanding the provisions of paragraph 3 of this Article, a Member whose economy and educational facilities are insufficiently developed may, after consultation with the organisations of employers and workers concerned, where such exist, initially specify a minimum age of 14 years.

5. Each Member which has specified a minimum age of 14 years in pursuance of the provisions of the preceding paragraph shall include in its reports on the application of this Convention submitted under article 22 of the Constitution of the International Labour Organisation a statement –
(a) that its reason for doing so subsists; or
(b) that it renounces its right to avail itself of the provisions in question as from a stated date.

Article 3

1. The minimum age for admission to any type of employment or work which by its nature or the circumstances in which it is carried out is likely to jeopardise the health, safety or morals of young persons shall not be less than 18 years.

2. The types of employment or work to which paragraph 1 of this Article applies shall be determined by national laws or regulations or by the competent authority, after consultation with the organisations of employers and workers concerned, where such exist.

3. Notwithstanding the provisions of paragraph 1 of this Article, national laws or regulations or the competent authority may, after consultation with the organisations of employers and workers concerned, where such exist, authorise employment or work as from the age of 16 years on condition that the health, safety and morals of the young persons concerned are fully protected and that the young persons have received adequate specific instruction or vocational training in the relevant branch of activity.

Article 4

1. In so far as necessary, the competent authority, after consultation with the organisations of employers and workers concerned, where such exist, may exclude from the application of this Convention limited categories of employment or work in respect of which special and substantial problems of application arise.

2. Each Member which ratifies this Convention shall list in its first report on the application of the Convention submitted under article 22 of the Constitution of the International Labour Organisation any categories which may have been excluded in pursuance of paragraph 1 of this Article, giving the reasons for such exclusion, and shall state in subsequent reports the position of its law and practice in respect of the categories excluded and the extent to which effect has been given or is proposed to be given to the Convention in respect of such categories.

3. Employment or work covered by Article 3 of this Convention shall not be excluded from the application of the Convention in pursuance of this Article.

Article 5

1. A Member whose economy and administrative facilities are insufficiently developed may, after consultation with the organisations of employers and workers concerned, where such exist, initially limit the scope of application of this Convention.

2. Each Member which avails itself of the provisions of paragraph 1 of this Article shall specify, in a declaration appended to its ratification, the branches of economic activity or types of undertakings to which it will apply the provisions of the Convention.

3. The provisions of the Convention shall be applicable as a minimum to the following: mining and quarrying; manufacturing; construction; electricity, gas and water; sanitary services; transport, storage and communication; and plantations and other agricultural undertakings mainly producing for commercial purposes, but excluding family and small-scale holdings producing for local consumption and not regularly employing hired workers.

4. Any Member which has limited the scope of application of this Convention in pursuance of this Article –
(a) shall indicate in its reports under Article 22 of the Constitution of the International Labour Organisation the general position as regards the employment or work of young persons and children in the branches of activity which are excluded from the scope of application of this Convention and any progress which may have been made towards wider application of the provisions of the Convention;
(b) may at any time formally extend the scope of application by a declaration addressed to the Director-General of the International Labour Office.

Article 6

This Convention does not apply to work done by children and young persons in schools for general, vocational or technical education or in other training institutions, or to work done by persons at least 14 years of age in undertakings, where such work is carried out in accordance with conditions prescribed by the competent authority, after consultation with the organisations of employers and workers concerned, where such exist, and is an integral part of –
(a) a course of education or training for which a school or training institution is primarily responsible;
(b) a programme of training mainly or entirely in an undertaking, which programme has been approved by the competent authority; or
(c) a programme of guidance or orientation designed to facilitate the choice of an occupation or of a line of training.

Article 7

1. National laws or regulations may permit the employment or work of persons 13 to 15 years of age on light work which is –
(a) not likely to be harmful to their health or development; and
(b) not such as to prejudice their attendance at school, their participation in vocational orientation or training programmes approved by the competent authority or their capacity to benefit from the instruction received.

2. National laws or regulations may also permit the employment or work of persons who are at least 15 years of age but have not yet completed their compulsory schooling on work which meets the requirements set forth in sub-paragraphs (a) and (b) of paragraph 1 of this Article.

3. The competent authority shall determine the activities in which employment or work may be permitted under paragraphs 1 and 2 of this Article and shall prescribe the number of hours during which and the conditions in which such employment or work may be undertaken.

4. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article, a Member which has availed itself of the provisions of paragraph 4 of Article 2 may, for as long as it continues to do so, substitute the ages 12 and 14 for the ages 13 and 15 in paragraph 1 and the age 14 for the age 15 in paragraph 2 of this Article.

Article 8

1. After consultation with the organisations of employers and workers concerned, where such exist, the competent authority may, by permits granted in individual cases, allow exceptions to the prohibition of employment or work provided for in Article 2 of this Convention, for such purposes as participation in artistic performances.

2. Permits so granted shall limit the number of hours during which and prescribe the conditions in which employment or work is allowed.

Article 9

1. All necessary measures, including the provision of appropriate penalties, shall be taken by the competent authority to ensure the effective enforcement of the provisions of this Convention.

2. National laws or regulations or the competent authority shall define the persons responsible for compliance with the provisions giving effect to the Convention.

3. National laws or regulations or the competent authority shall prescribe the registers or other documents which shall be kept and made available by the employer; such registers or documents shall contain the names and ages or dates of birth, duly certified wherever possible, of persons whom he employs or who work for him and who are less than 18 years of age.

Article 10

1. This Convention revises, on the terms set forth in this Article, the Minimum Age (Industry) Convention, 1919, the Minimum Age (Sea) Convention, 1920, the Minimum Age (Agriculture) Convention, 1921, the Minimum Age (Trimmers and Stokers) Convention, 1921, the Minimum Age (Non-Industrial Employment) Convention, 1932, the Minimum Age (Sea) Convention (Revised), 1936, the Minimum Age (Industry) Convention (Revised), 1937, the Minimum Age (Non-Industrial Employment) Convention (Revised), 1937, the Minimum Age (Fishermen) Convention, 1959, and the Minimum Age (Underground Work) Convention, 1965.

2. The coming into force of this Convention shall not close the Minimum Age (Sea) Convention (Revised), 1936, the Minimum Age (Industry) Convention (Revised), 1937, the Minimum Age (Non-Industrial Employment) Convention (Revised), 1937, the Minimum Age (Fishermen) Convention, 1959, or the Minimum Age (Underground Work) Convention, 1965, to further ratification.

3. The Minimum Age (Industry) Convention, 1919, the Minimum Age (Sea) Convention, 1920, the Minimum Age (Agriculture) Convention, 1921, and the Minimum Age (Trimmers and Stokers) Convention, 1921, shall be closed to further ratification when all the parties thereto have consented to such closing by ratification of this Convention or by a declaration communicated to the Director-General of the International Labour Office.

4. When the obligations of this Convention are accepted –
(a) by a Member which is a party to the Minimum Age (Industry) Convention (Revised), 1937, and a minimum age of not less than 15 years is specified in pursuance of Article 2 of this Convention, this shall ipso jure involve the immediate denunciation of that Convention,
(b) in respect of non-industrial employment as defined in the Minimum Age (Non-Industrial Employment) Convention, 1932, by a Member which is a party to that Convention, this shall ipso jure involve the immediate denunciation of that Convention,
(c) in respect of non-industrial employment as defined in the Minimum Age (Non-Industrial Employment) Convention (Revised), 1937, by a Member which is a party to that Convention, and a minimum age of not less than 15 years is specified in pursuance of Article 2 of this Convention, this shall ipso jure involve the immediate denunciation of that Convention,
(d) in respect of maritime employment, by a Member which is a party to the Minimum Age (Sea) Convention (Revised), 1936, and a minimum age of not less than 15 years is specified in pursuance of Article 2 of this Convention or the Member specifies that Article 3 of this Convention applies to maritime employment, this shall ipso jure involve the immediate denunciation of that Convention,
(e) in respect of employment in maritime fishing, by a Member which is a party to the Minimum Age (Fishermen) Convention, 1959, and a minimum age of not less than 15 years is specified in pursuance of Article 2 of this Convention or the Member specifies that Article 3 of this Convention applies to employment in maritime fishing, this shall ipso jure involve the immediate denunciation of that Convention,
(f) by a Member which is a party to the Minimum Age (Underground Work) Convention, 1965, and a minimum age of not less than the age specified in pursuance of that Convention is specified in pursuance of Article 2 of this Convention or the Member specifies that such an age applies to employment underground in mines in virtue of Article 3 of this Convention, this shall ipso jure involve the immediate denunciation of that Convention,

if and when this Convention shall have come into force.

5. Acceptance of the obligations of this Convention –
(a) shall involve the denunciation of the Minimum Age (Industry) Convention, 1919, in accordance with Article 12 thereof,
(b) in respect of agriculture shall involve the denunciation of the Minimum Age (Agriculture) Convention, 1921, in accordance with Article 9 thereof,
(c) in respect of maritime employment shall involve the denunciation of the Minimum Age (Sea) Convention, 1920, in accordance with Article 10 thereof, and of the Minimum Age (Trimmers and Stokers) Convention, 1921, in accordance with Article 12 thereof,

if and when this Convention shall have come into force.

Article 11

The formal ratifications of this Convention shall be communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration.

Article 12

1. This Convention shall be binding only upon those Members of the International Labour Organisation whose ratifications have been registered with the Director-General.

2. It shall come into force twelve months after the date on which the ratifications of two Members have been registered with the Director-General.

3. Thereafter, this Convention shall come into force for any Member twelve months after the date on which its ratifications has been registered.

Article 13

1. A Member which has ratified this Convention may denounce it after the expiration of ten years from the date on which the Convention first comes into force, by an act communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration. Such denunciation shall not take effect until one year after the date on which it is registered.

2. Each Member which has ratified this Convention and which does not, within the year following the expiration of the period of ten years mentioned in the preceding paragraph, exercise the right of denunciation provided for in this Article, will be bound for another period of ten years and, thereafter, may denounce this Convention at the expiration of each period of ten years under the terms provided for in this Article.

Article 14

1. The Director-General of the International Labour Office shall notify all Members of the International Labour Organisation of the registration of all ratifications and denunciations communicated to him by the Members of the Organisation.

2. When notifying the Members of the Organisation of the registration of the second ratification communicated to him, the Director-General shall draw the attention of the Members of the Organisation to the date upon which the Convention will come into force.

Article 15

The Director-General of the International Labour Office shall communicate to the Secretary-General of the United Nations for registration in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations full particulars of all ratifications and acts of denunciation registered by him in accordance with the provisions of the preceding Articles.

Article 16

At such times as it may consider necessary the Governing Body of the International Labour Office shall present to the General Conference a report on the working of this Convention and shall examine the desirability of placing on the agenda of the Conference the question of its revision in whole or in part.

Article 17

1. Should the Conference adopt a new Convention revising this Convention in whole or in part, then, unless the new Convention otherwise provides:
a) the ratification by a Member of the new revising Convention shall ipso jure involve the immediate denunciation of this Convention, notwithstanding the provisions of Article 13 above, if and when the new revising Convention shall have come into force;
b) as from the date when the new revising Convention comes into force this Convention shall cease to be open to ratification by the Members.

2. This Convention shall in any case remain in force in its actual form and content for those Members which have ratified it but have not ratified the revising Convention.

Article 18

The English and French versions of the text of this Convention are equally authoritative.