Ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 19.10.2006
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 2. novembri 2006. a otsusega nr 12 |
I. Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 2005, 61, 475) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 2:
1) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) ainepunkt – õppemahu arvestusühik. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System, ECTS) rakendamisel vastab üks ainepunkt 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud – see moodustab 1560 tundi ja 60 ainepunkti õppeaastas;»;
2) punktis 4 asendatakse sõnad «magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni» sõnaga «magistrikraadi»;
3) punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 10) kõrgharidusstandard – Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsed nõuded kõrghariduse tasemel toimuvale õppele, mis määravad kindlaks õppevaldkonnad ja -suunad, õppe eesmärgid ja saavutatavad õpitulemused ning õppe kogumahu, sealhulgas eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise põhimõtted, õppekavale esitatavad üld- ja erinõuded, sealhulgas õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded, ning õppeasutusele esitatavad üld- ja erinõuded õppejõudude kohta, sealhulgas nõuded õppekava alusel õpet läbiviivate õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile;».
§ 2. Paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
halduslepingus võib lisaks riiklikule koolitustellimusele määrata:
1)
õppekohtade moodustamise õpetajakoolituseks kooskõlas Eesti Vabariigi
haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 71 alusel
kehtestatud õpetajakoolituse raamnõuetega;
2) muud riikliku
koolitustellimuse täitmist toetavad meetmed ja nende finantseerimise
korra.»
§ 3. Paragrahvi 132:
1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Isik, kes on vähemalt poole õppekava nominaalkestusest õppinud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, ei saa selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe korral selle õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel. Riikliku koolitustellimuse lepingus võib kokku leppida õppesuunad ja õppekavad, mille alusel on võimalik asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel.»;
2) täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema isiku ülikooli immatrikuleerimisest. Õppekava nominaalkestuse arvestamisel lähtutakse sellest õppekavast, millele isik immatrikuleeriti.
(6) Isik, kelle suhtes kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirang, võib asuda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet. Käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses käsitletakse bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevat õpet magistriõppega samaväärse kõrgharidusastmena.»
§ 4. Paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale.»
§ 5. Paragrahvi 22:
1) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (11) Ülikool võib õppekava täitmisel arvestada bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, rakenduskõrgharidusõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kuni 50 protsendi ulatuses, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingust ei tulene teisiti. Ülikool võib arvestada isiku eelnevaid õpitulemusi samas ülikoolis või ühisõppekava läbimisel enam kui 50 protsendi ulatuses ülikooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.»;
2) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (11) Ülikool võib õppekava täitmisel arvestada bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, rakenduskõrgharidusõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtteid arvestades ning ülikooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.»
§ 6. Paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Ülikooli teadustöötajad on juhtivteadurid, vanemteadurid ja teadurid.»
§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 552 järgmises sõnastuses:
« § 552. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppimise piirang
(1) Käesoleva seaduse § 132 lõikeid 4–6 ei kohaldata isiku nende õpingute suhtes, mille läbimiseks on isik ülikooli immatrikuleeritud enne 1996. aasta 29. juulit.
(2) Isikute suhtes, kes on immatrikuleeritud ülikooli pärast 1996. aasta
29. juulit, kuid enne 2003. aasta 10. märtsi, kohaldatakse käesoleva
seaduse § 132 lõikeid 4–6 järgmistel tingimustel:
1)
isik on lõpetanud õpingud seoses õppekava täitmisega täies mahus või
2)
isik on eksmatrikuleeritud ülikoolist pärast 2003. aasta 10. märtsi muul
alusel kui õppekava täitmine täies mahus.
(3) Käesoleva seaduse § 132 lõike 4 tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena ka kutsekõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet ning diplomiõpet ja bakalaureuseõpet.»
§ 8. Paragrahvi 56 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (13) Euroopa ainepunktisüsteemi kohaldatakse õppekavadele alates 2009/2010. õppeaastast. Akadeemiliste õiendite väljastamisele kohaldatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktide arvestust alates 2010. aasta 1. jaanuarist, kusjuures enne 2009/2010. õppeaastat õppe mahu arvutamisel kasutatud ainepunktid arvestatakse ümber Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktidesse.»
II. Rakenduskõrgkooli seaduses (RT I 1998, 61, 980; 2005, 38, 297) tehakse järgmised muudatused:
§ 9. Paragrahvi 8 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad «kes on Eesti kodanik ja».
§ 10. Paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kõrgharidusstandard on Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsed nõuded kõrghariduse tasemel toimuvale õppele, mis määravad kindlaks õppevaldkonnad ja -suunad, õppe eesmärgid ja saavutatavad õpitulemused ning õppe kogumahu, sealhulgas eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise põhimõtted, õppekavale esitatavad üld- ja erinõuded, sealhulgas õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded, ning õppeasutusele esitatavad üld- ja erinõuded õppejõudude kohta, sealhulgas nõuded õppekava alusel õpet läbiviivate õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile.»
§ 11. Paragrahvi 121:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti, riigikaitselises rakenduskõrgkoolis vähemalt 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System, ECTS) rakendamisel vastab üks ainepunkt 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud – see moodustab 1560 tundi ja 60 ainepunkti õppeaastas.»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Rakenduskõrgkool võib õppekava täitmisel arvestada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes isiku eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kuni 50 protsendi ulatuses, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingust ei tulene teisiti. Rakenduskõrgkool võib arvestada üliõpilase eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust tervise õppesuunal või eelnevaid õpitulemusi samas rakenduskõrgkoolis või ühisõppekava läbimisel enam kui 50 protsendi ulatuses rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.»;
3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Rakenduskõrgkool võib õppekava täitmisel arvestada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtteid arvestades ning rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.»
§ 12. Paragrahvi 152 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
« 3) rakenduskõrgkooli rektor vastab käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud rektorikandidaadile esitatavatele nõuetele.»
§ 13. Paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Merehariduse omandamist võimaldava rakenduskõrgkooli üliõpilasel, kes õpib meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleval õppekaval, on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja vormiriietusele rakenduskõrgkooli põhimäärusega kehtestatud tingimustel ja korras.»
§ 14. Paragrahvi 27:
1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Isik, kes on vähemalt poole õppekava nominaalkestusest õppinud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, ei saa selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel. Riikliku koolitustellimuse käskkirjas võib kokku leppida õppesuunad ja õppekavad, mille alusel on võimalik asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel.»;
2) täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
« (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema isiku rakenduskõrgkooli immatrikuleerimisest. Õppekava nominaalkestuse arvestamisel lähtutakse sellest õppekavast, millele isik immatrikuleeriti.
(52) Isik, kelle suhtes kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirang, võib asuda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale ülikooliseaduse § 132 lõikes 2 sätestatud korras.
(53) Käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet.»
§ 15. Paragrahvi 32 lõige 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (18) Euroopa ainepunktisüsteemi kohaldatakse õppekavadele alates 2009/2010. õppeaastast. Akadeemiliste õiendite väljastamisele kohaldatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktide arvestust alates 2010. aasta 1. jaanuarist, kusjuures enne 2009/2010. õppeaastat õppe mahu arvutamisel kasutatud ainepunktid arvestatakse ümber Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktidesse.»
§ 16. Seadust täiendatakse §-ga 325 järgmises sõnastuses:
« § 325. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppimise piirang
(1) Käesoleva seaduse § 27 lõikeid 5–52 ei kohaldata isiku nende õpingute suhtes, mille läbimiseks on isik rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud enne 1996. aasta 29. juulit.
(2) Isikute suhtes, kes on immatrikuleeritud rakenduskõrgkooli pärast
1996. aasta 29. juulit, kuid enne 2003. aasta 10. märtsi, kohaldatakse
käesoleva seaduse § 27 lõikeid 5–52
järgmistel tingimustel:
1) isik on lõpetanud õpingud seoses
õppekava täitmisega täies mahus või
2) isik on
eksmatrikuleeritud rakenduskõrgkoolist pärast 2003. aasta 10. märtsi
muul alusel kui õppekava täitmine täies mahus.
(3) Käesoleva seaduse § 27 lõike 5 tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena ka kutsekõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet ning diplomiõpet ja bakalaureuseõpet.»
III. § 17. Rakendussäte
Käesoleva seaduse § 1 punkt 3, § 5 punkt 2, § 10 ja § 11 punkt 3 jõustuvad 2007. aasta 1. septembril.
| Riigikogu esimees Toomas Varek |
Facebook
Twitter