Teksti suurus:

Riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.11.2006
Avaldamismärge:RT I 2006, 49, 370

Riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 18.10.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. novembri 2006. a otsusega nr 13

§ 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2006, 26, 193) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus riiklikule pensionile, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse § 42 tähenduses.»;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Vanaduspensionieana mõistetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanust, kui muus seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;

3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikute õppimist tõendatakse andmetega, mille allikas on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteem, või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga. Andmete lahknevuse korral lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest.»;

4) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

« § 231. Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile

(1) Isikule, kellele makstakse rahvapensioni käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 2 alusel ja kellel täitub käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud vanusele vastav pensionistaaž, määratakse avalduse alusel töövõimetuspension.

(2) Rahvapensionilt töövõimetuspensionile üleviimisel kohaldatakse pensionistaaži nõuet, mis vastab üleviimise hetkel isiku vanusele.»;

5) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht» sõnadega «või tema asetäitja»;

6) paragrahvi 34 punkti 1 ja paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juhi» sõnadega «või tema asetäitja»;

7) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav Eestis omandatud pensionistaaž, kuid kellel tekib õigus riiklikule pensionile välislepingu alusel, arvutatakse riiklik pension käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(2) Vanaduspensioni puhul arvutatakse esmalt vanaduspensioni teoreetiline suurus, mille puhul võetakse arvesse kõik Eestis ja lepinguosalises riigis omandatud pensionistaažid nii, nagu need oleksid täitunud Eestis. Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaži aastate arvuga.

(3) Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetava vanaduspensioni teoreetiline suurus leitakse käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud korras. Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaži aastate arvuga. Töövõimetuspension arvutatakse käesoleva lõike alusel arvutatud vanaduspensioni tegelikust suurusest vastavalt käesoleva seaduse § 18 lõikele 2.

(4) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetava vanaduspensioni teoreetiline suurus leitakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud korras. Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaži aastate arvuga. Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva lõike alusel arvutatud vanaduspensioni tegelikust suurusest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 2.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eestis elavale isikule välislepingute alusel lepinguosaliste riikide poolt makstavate vanadus- või töövõimetuspensionide kogusumma koos Eesti poolt makstava pensioniga osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse isikule rahvapensioni määra ja välislepingute alusel saadavate pensionide vahe.

(6) Isiku avalduse alusel võib pensioni maksta kord kvartalis või poolaastas.»;

8) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni  käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikutele töötamise korral ei maksta, välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppijale.»;

9) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsuse alusel pensionärile enammakstud pensionisummade sissenõudmiseks, kui enammakse on põhjustatud pensionäri teadlikust valeandmete esitamisest või pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmisest.»;

10) paragrahvi 47 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 48 senised lõiked 1 ja 2 loetakse lõigeteks 2 ja 3 ning paragrahvi täiendatakse uue lõikega 1 järgmises sõnastuses:

« (1) Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, teeb pensioniamet isikule enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»;

12) seadust täiendatakse §-ga 612  järgmises sõnastuses:

« § 612. Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt

Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile või täiendavale pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega 1.»

§ 2. Väljateenitud aastate pensionide seaduses (RT 1992, 21, 294; RT I 2005, 38, 295) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi teatud kategooria artistidel (§ 14 punkt 5);»;

2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad «punktides 1 ja 2» sõnadega «punktis 2»;

3) paragrahvi 14 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) teatud kategooria artistidel, olenemata vanusest, 20–25-aastase loomingulise töö staaži korral riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses või rahvusooperis, sealhulgas vokaalsolistidel, kellel on vähemalt 25-aastane loomingulise töö staaž;»;

4) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

« § 231. Käesoleva seaduse § 14 punktis 5 nimetatud vokaalsolistidest on naistel kuni 2015. aastani õigus väljateenitud aastate pensionile järgmise loomingulise töö staaži olemasolul:

Aasta Loomingulise töö staaž (aastat)
Kuni 31.12.2006 20
2007 21
2008 21
2009 22
2010 22
2011 23
2012 23
2013 24
2014 24
»

§ 3. Välisteenistuse seaduse (RT I 2006, 26, 193; 32, 248) § 100 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK