Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahuaja riigikaitse seaduse ja riigisaladuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 09.11.2006

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 10. novembri 2006. a otsusega nr 22

§ 1. Rahuaja riigikaitse seadust (RT I 2002, 57, 354; 2005, 71, 542) täiendatakse peatükiga 6² järgmises sõnastuses:

«6². peatükk
TSIVIILÕHUSÕIDUKI TEKITATUD OHU TÕRJUMINE

§ 25⁶. Kaitseväe kasutamine tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel

(1) Kaitseväge võib kasutada tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel, kui tsiviilõhusõiduki lendu on ebaseaduslikult sekkutud ja seda võidakse kasutada inimeste või vara kahjustamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud juhtudel on kaitseväel õigus tõrjuda õhusõiduk Eesti õhuruumist välja, sundida õhusõidukit maanduma, hoiatada õhusõidukit relvastatud jõu kasutamisega ja teha hoiatuslaske.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 mainitud tõrjemeetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi. Kasutatav tõrjemeede ei tohi tekitada kahju, mis on ebaproportsionaalne eesmärgiks seatud tulemusega.

§ 25⁷. Relvastatud jõu kasutamine tsiviilõhusõiduki vastu

(1) Käesoleva seaduse § 25⁶ lõikes 2 loetletud tõrjemeetmete ammendumisel on kaitseväel õigus käesoleva seaduse alusel sätestatud korras kasutada relvastatud jõudu tsiviilõhusõiduki vastu, mida kasutatakse Eesti Vabariigi vastu suunatud relvastatud ründeks ning mille eesmärgiks on alust pidada väljaspool õhusõidukit viibivate isikute surma põhjustamist.

(2) Tsiviilõhusõidukit võib lugeda relvastatud ründe vahendiks, kui:
1) õhusõiduk ei lenda vastavalt kehtivale lennuplaanile,
2) õhusõiduk ei allu lennujuhtide või riiklike õhusõidukite pilootide korraldustele ja
3) visuaalne kontroll riiklikult õhusõidukilt ning muu info annab alust eeldada, et tsiviilõhusõidukiga kavatsetakse relvastatud rünnet.

(3) Tsiviilõhusõiduki vastu tohib relvastatud jõudu kasutada vaid juhul, kui ühegi teise vahendiga pole võimalik Eesti Vabariigi vastu suunatud relvastatud rünnet ära hoida ja tingimusel, et relvastatud jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ründega võimalik kaasnev kahju.

(4) Relvastatud jõu kasutamisel tuleb valida viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi.

§ 25⁸. Kaitseväe kasutamise otsustamine tsiviilõhusõiduki vastu

(1) Käesolevas peatükis sätestatud tõrjemeetmete või relvastatud jõu kasutamise üle otsustab kaitseminister või teda Vabariigi Valitsuse seaduse § 15 lõike 1 alusel asendav minister. Juhul kui kaitseminister ei saa oma ülesandeid täita ning asendavat ministrit pole määratud või asendav minister ei saa oma ülesandeid täita, langetab otsuse Vabariigi Valitsuse volitatud minister.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab relvastatud jõu kasutamise reeglid, mis määratlevad tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu ja sellele ohule reageerimise protseduurid ning sätestavad kaitseväe poolt relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise korra.

(3) Käesoleva seaduse §-des 25⁶ ja 25⁷ sätestatud ülesannete täitmisel võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.»

§ 2. Riigisaladuse seaduse (RT I 1999, 16, 271; 2005, 64, 482) § 5 täiendatakse punktiga 5² järgmises sõnastuses:

« 5²) kaitseväe ja Kaitseliidu relvastatud jõu kasutamise reeglid. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 10 aastaks;».

§ 3. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Riigikogu esimees Toomas VAREK