Teksti suurus:

3-2-1-103-06 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 2006. a kohtuotsus S. K. hagis Eesti Vabariigi vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamiseks

Väljaandja:Riigikohtu Tsiviilkolleegium
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.11.2006
Avaldamismärge:RT III 2006, 41, 349

3-2-1-103-06 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 2006. a kohtuotsus S. K. hagis Eesti Vabariigi vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamiseks

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-2-1-103-06
Otsuse kuupäev Tartu, 8. november 2006. a
Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Jaak Luik ja Villu Kõve
Kohtuasi S. K. hagi Eesti Vabariigi vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 2. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-03-536
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. K. kassatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Eve Jundas
Kostja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu), esindaja vandeadvokaat Veli Kraavi
Asja läbivaatamise kuupäev 16. oktoober 2006. a
Istungil osalenud isikud Hageja S. K. ja tema esindaja vandeadvokaat Eve Jundas. Istungit protokollis Ragne Rebane

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 2. mai 2006. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada S. K. kassatsioonkaebuselt 20. juunil 2006. a tasutud kautsjon 1393 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kolm) krooni 70 senti.

Asjaolud ja menetluse käik

1. S. K. esitas 29. septembril 2003. a Ida-Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 1. septembrist 1992. a Jõhvi Kutsekeskkoolis vene keele ja kirjanduse õpetajana. 5. mail 2003. a teatati hagejale temaga töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu alates 29. augustist 2003. a. Koondamise põhjuseks oli teate kohaselt asjaolu, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2003. a korraldusele Eesti Mäehariduskeskus ja Jõhvi Kutsekeskkool reorganiseeritakse ning seetõttu väheneb ka õpetatavate üldainete maht uues loodavas Jõhvi Ametikoolis. Töölepingu lõpetamine allkirjastati töölepingu lisana 29. augustil 2003. a ja hagejale maksti välja hüvitis koondamise eest. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, sest tööandja ei pakkunud talle enne töölepingu lõpetamist teist tööd. Koolide reorganiseerimisega ei vähenenud õpetatavate üldainete maht, vaid pigem suurenes. Nii avaldas tööandja 1. augusti 2003. a ajalehes «Õpetajate Leht» kuulutuse, et Jõhvi Kutsekeskkool võtab alates 1. septembrist 2003. a konkursi alusel tööle kaks vene keele ja kirjanduse õpetajat. Samuti ei võrrelnud tööandja töölepingu lõpetamisel töötajate tööalaseid näitajaid ega selgitanud välja, kellel on töölejäämisel eelisõigus. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb kostjalt välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest 29. augusti 2005. a seisuga 139 368 krooni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema vastuväidete kohaselt lõpetati hagejaga tööleping seaduslikult. Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2003. a korralduse kohaselt lõpetasid Eesti Mäehariduskeskus ja Jõhvi Kutsekeskkool oma tegevuse ja nende baasil moodustati alates 1. septembrist 2003. a uue õppeasutusena Jõhvi Ametikool. Sellest otsusest informeeriti kooli personali ja õpilasi 2003. aasta veebruaris. Eesti Mäehariduskeskuse ja Jõhvi Kutsekeskkooli õpetajad tuli koondada, sest mõlemas õppeasutuses oli tööl kaks vene keele ja kirjanduse õpetajat, uues Jõhvi Ametikoolis oli aga kaks vene keele ja kirjanduse õpetaja ametikohta. Jõhvi Kutsekeskkooli direktorit volitati komplekteerima Jõhvi Ametikooli personali. Kuna uus õppeasutus alustas tegevust 1. septembril 2003. a, siis oli kuulutus konkursi kohta avaldatud Jõhvi Kutsekeskkooli nimel. Hageja teadis konkursi toimumisest, kuid konkursil ei osalenud.

3. Ida-Viru Maakohus jättis 13. septembri 2005. a otsusega hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi põhjendamata. Töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimisel lõpetada tööleping TLS § 86 p-s 3 ettenähtud alusel, kui reorganiseerimisega kaasneb töötajate koondamine. Sama sätte 2. lõike järgi on tööandjal õigus ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni tööandja õigusteta struktuuriüksuse likvideerimisel lõpetada seal töötavate töötajatega tööleping TLS § 86 p-s 3 ettenähtud alusel, kui neile ei ole võimalik pakkuda tööd teises struktuuriüksuses või nad on keeldunud pakutud tööst. Tõendatud on, et Eesti Mäehariduskeskuse ja Jõhvi Kutsekeskkooli reorganiseerimisel Jõhvi Ametikooliks koondati kokku 25 õpetaja ametikohta. Teist tööd hagejale pakkuda ei olnud. Koondamisest teatati hagejale ette kirjalikult ja talle maksti välja kompensatsioon. Kõrgeima kvalifikatsiooniga õpetaja väljaselgitamiseks korraldati konkurss. Hageja ei ole isikuks, kellega seadus ei luba töölepingut lõpetada. Koondamise protseduurireeglite oluliseks rikkumiseks, mis tingiks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, ei saa lugeda konkursi väljakuulutamist parimate töötajate leidmiseks. Samuti ei ole võimalik hagejat tööle ennistada, sest õppeasutus, kus ta töötas, on reorganiseeritud. Hageja ei ole Jõhvi Ametikoolis kunagi töötanud ning seetõttu ei saa teda ka sinna tööle ennistada. Eeltoodu alusel tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamiseks.

4. Hageja esitas Ida-Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Viru Ringkonnakohus jättis 2. mai 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2003. a korralduse alusel korraldati Eesti Mäehariduskeskus ja Jõhvi Kutsekeskkool ümber, seetõttu toimus hageja töökohas 2003. aasta augustis koondamine ning hageja koondamisel ei rikutud töölepingu seadust. TLS § 98 lg 2 sätestab, et enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Jõhvi Kutsekeskkooli tegevuse lõpetamisega alates 1. septembrist 2003. a lõppes seal ka hageja töö vene keele ja kirjanduse õpetajana ning tööandjal ei olnud talle selles koolis teist tööd pakkuda.

Alates 1. septembrist 2003. a tegutseva Jõhvi Ametikooli kahe vene keele õpetaja koha täitmine avaliku konkursi korras oli seaduslik. Jõhvi Kutsekeskkooli direktor Arthur Seppern asus vastavalt tema töölepingu 7. juuli 2003. a muutmise kandele alates 1. septembrist 2003. a tööle Jõhvi Ametikooli direktori ametikohal ning tal oli kutseõppeasutuse seadusest ja haridusministri 28. septembri 1998. a määrusest tulenevalt pädevus konkursi korraldamiseks. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kohtule esitatud õpetajate nimekirjal ei ole direktori allkirja. Hageja ei ole seda väidet maakohtus esitanud. Samuti ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud nimekirjade sisu ega taotlenud nende nimekirjade väljanõudmist teisel kujul või teises vormis. Maakohus tuvastas õpetajate nimekirjade alusel, et koosseisud koondati ja reorganiseerimise tulemusena vabanes 25 õpetajat, s.h ka hageja. Seega on hageja väide, et ta vabastati töölt isiklike suhete pinnalt tekkinud lahkhelide tõttu ja tegelikult koondamist ei toimunud, selge väljamõeldis. Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja sellega, et tema ennistamine Jõhvi Ametikooli ei ole võimalik, kuna see õppeasutus lõpetas oma tegevuse 1. septembril 2005. a, s.o enne maakohtu otsuse tegemist.

Menetlusosaliste põhjendused

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale või teisele ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebuses väidetakse, et ringkonnakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Ringkonnakohus kohaldas valesti TLS § 100 ega arvestanud TLS §-dega 6 ja 61, kui jättis tähelepanuta, et tööandja vahetumine ei saa iseenesest olla töölepingu lõpetamise põhjuseks. Põhjendamatu ja seadusega vastuolus on ringkonnakohtu järeldus, et hagejat ei ole võimalik tööle ennistada. Asjas on rakendatav ka Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ «Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta».

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostjal tuli hageja koondamisel pakkuda talle teist tööd. Ebaselge on, milliste tõenditega loeti tõendatuks, et hagejale ei olnud võimalik pakkuda uues õppeasutuses tööd vene keele ja kirjanduse õpetajana. Tuvastamaks, mitu vene keele ja kirjanduse õpetajat uues õppeasutuses töötab, palus hageja maakohtus kostjalt välja nõuda Jõhvi Ametikooli üldise tarifikatsiooni (personali, sh pedagoogide arvestuse) 2003. ja 2004. aasta kohta. Kostja seda ei esitanud. Ringkonnakohus ja maakohus ei ole oma otsuses motiveerinud, miks tarifikatsiooni puudumisega ei arvestatud. Hagejale ei pakutud võimalust töötada osalise tööajaga. Samuti võinuks hageja töötada uues õppeasutuses mõnel muul töökohal.

Ringkonnakohus rikkus TLS § 99 lg-d 2 ja 3, kui ei hinnanud, kas kostja kaalus koondamisel, kellel on töölejäämise eelisõigus. Selle asemel kuulutati välja konkurss ja kuna hageja konkursil ei osalenud, siis ta koondati. Võimaluse andmist konkursil osalemiseks ei saa käsitada teise töö pakkumisena. Hageja arvates on tema tööalased näitajad võrdväärsed teiste töötajatega, kuid tal on töölejäämisel eelisõigus pikema tööstaaži tõttu.

Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kostja rikkus TLS § 87 lg 3 ja § 88 nõudeid. Hageja koondamisest tuli teavitada ka töötajaid esindavat organisatsiooni või isikut ning Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksust. Need rikkumised viitavad sellele, et kostjal ei olnud selge, kui palju töötajaid ja keda nimeliselt Jõhvi Kutsekeskkoolis koondatakse.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja kaebusele vastu, pidades seda põhjendamatuks, ning palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

8. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde. Hageja esindaja esitas samuti taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 11 000 krooni.

Kolleegiumi seisukoht

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Kohtud tuvastasid, et Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2003. a korralduse alusel toimunud Jõhvi Kutsekeskkooli ja Eesti Mäehariduskeskuse reorganiseerimisega Jõhvi Ametikooliks kaasnes töötajate koondamise vajadus. Reorganiseeritavates õppeasutustes töötanud 91 õpetajast sai loodavas õppeasutuses rakendada 66 õpetajat. Seega tuli reorganiseerimise käigus koondada 25 õpetajakohta. Hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel 29. augustil 2003. a ja talle maksti välja hüvitis koondamise eest.

11. Hageja vaidlustas hagiavalduses töölepingu lõpetamise, leides, et tema koondamisel rikuti oluliselt töölepingu seadust. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, nõustudes maakohtuga, et hageja koondamisel ei rikutud oluliselt protseduurireegleid: hagejale ei olnud võimalik pakkuda teist tööd, samuti anti hagejale võimalus osaleda uude õppeasutusse töötajate leidmiseks väljakuulutatud konkursil.

12. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et tööandja vahetumine reorganiseerimise käigus ei saa iseenesest olla töölepingu lõpetamise põhjuseks. Vaadeldavas asjas on kahe Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava õppeasutuse reorganiseerimise käigus loodud uus õppeasutus, mis on reorganiseeritud õppeasutuste töötajate suhtes töölepingu seaduse alusel tööõiguslikuks õigusjärglaseks. Nii sätestas TLS § 6 (kuni 1. maini 2004. a kehtinud sõnastuses), et ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine või ettevõtte üleminek ei lõpeta töölepingut. Samas on tööandjal olukorras, kus reorganiseerimisega kaasneb vajadus vähendada tööjõudu, õigus töötajaid koondada. TLS § 100 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimisel lõpetada tööleping TLS § 86 p 3 alusel, kui reorganiseerimisega kaasneb töötajate koondamine. Vaidlusaluses asjas on kindlaks tehtud, et tööandjal tekkis vajadus osa töötajaid koondada. Ringkonnakohus ei ole selle asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme.

Kolleegium märgib lisaks, et asjas ei saa kohaldada hageja viidatud TLS § 61, mis jõustus 1. mail 2004. a, samuti Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ, sest hagejaga töölepingu lõpetamise ajal ei olnud Eesti Vabariik Euroopa Liidu liige.

13. Kui kohtud olid hinnanud, et tööandjal tekkis vajadus töötajat koondada, tuli järgnevalt analüüsida, kas koondamine on toimunud töölepingu seadusega sätestatud korras. Vaadeldavas asjas on vaidluse all, kas tööandja järgis TLS §-des 98 ja 99 sätestatud reegleid.

Kui tööandjal on tekkinud koondamise vajadus, peab ta arvestama töötaja töölejäämise eelisõigusega TLS § 99 järgi. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel arvestanud viidatud paragrahvis sätestatud asjaolusid. Kolleegium jääb 5. aprilli 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-00 (RT III 2000, 10, 113) esitatud seisukoha juurde, et töötaja töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel peab tööandja töötajaid võrdlema ja hindama, lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus ning kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumat kasutanud. Samuti tuleb tööandjal välja selgitada, kas tal on võimalik pakkuda koondatavale muud tööd. Nii sätestab TLS § 98 lg 2, et enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Ringkonnakohus märkis otsuses, et tööandja ei saanud seda nõuet täita, sest Jõhvi Kutsekeskkooli tegevus lõpetati. Seega jättis ringkonnakohus analüüsimata, kas tööandjal oli võimalus pakkuda hagejale tööd loodavas õppeasutuses, mille koosseis komplekteeriti reorganiseeritavate õppeasutuste koosseisude baasil. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda vaid kitsalt töötajale erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema.

Kolleegium märgib, et töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamist ei saa asendada konkursi korraldamisega. Samuti ei saa võimaluse andmist konkursil osalemiseks käsitada teise töö pakkumisena. Konkursi saab korraldada töötajate otsimiseks vabade töökohtade täitmise eesmärgil. Kuivõrd TLS §-st 6 tulenevalt ei saanud reorganiseerimise käigus toimunud tööandja vahetumine olla aluseks töölepingute lõpetamisele, tuli tööandjal juhul, kui kõigile ei jätkunud uues õppeasutuses tööd, otsustada koondamise vajaduse üle, järgides koondamisele sätestatud protseduurireegleid. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg-le 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

14. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega Jõhvi Ametikooli üldise tarifikatsiooni väljanõudmise vajaduse kohta. Hageja esindaja esitas maakohtu 20. oktoobri 2004. a istungil taotluse, paludes kohtul kostjalt välja nõuda tarifikatsioonid õpetajate K, Prokofjeva, Elefanti ja Fedotova kohta. Samuti palus hageja kostjalt välja nõuda reorganiseeritavate koolide ja loodava uue õppeasutuse koosseisud (toimiku I kd, lk 63). Kostja esitas kohtule andmed õpetajate Elefanti, K ja Prokofjeva viimase tarifitseerimise kohta ning nõutud õppeasutuste koosseisude nimekirjad (toimiku I kd, lk-d 74–79). Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja vastuväidetega, et viidatud dokumentidel ei ole direktori allkirja.

15. Asjakohane ei ole ka kassatsioonkaebuse viide TLS § 87 lg 3 ja § 88 rikkumisele, millega pidanuks ringkonnakohus väidetavalt arvestama. Hageja nõude lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas tööandja rikkus viidatud sätteid või mitte. Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ITVS § 28 lg-s 1 sätestatud alustel. See, et tööandja ei teavitanud koondamisest töötajat esindavat organisatsiooni või isikut ning Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksust, ei ole aluseks hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisele.

16. Hageja esindaja taotluse kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmiseks otsustab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi asja lõplikult lahendav kohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele.

Ants KULL Jaak LUIK Villu KÕVE

/otsingu_soovitused.json