Teksti suurus:

Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.11.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:RTL 2006, 81, 1509

Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel

Vastu võetud 08.11.2006 nr 12

Määrus kehtestatakse Riigikogu valimise seaduse (edaspidi seadus) § 15 lõike 4 punkti 6 alusel. Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Eestis ning rahvusvahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Eesti riigilippu kandvatel laevadel (edaspidi laev), samuti hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlakstegemise kord.

1. peatükk 1. ÜLDSÄTTED 

§ 1. Valimisjaoskonnad

 (1) Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades.

 (2) Valla- või linnavalitsus moodustab hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnad oma määrusega. Varem vastuvõetud sellekohast määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, pärast nimetatud tähtpäeva üksnes erakorralistel juhtudel.

 (3) Valla- või linnavalitsus määrab igas valimisringkonnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.

 (4) Valla- või linnavalitsus määrab vallas või linnas (Tallinnas igas linnaosas) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.

 (6) Valla- või linnavalitsus avalikustab valimisjaoskondade andmed enne valimisi ning maakonna valimiskomisjon, Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjon (edaspidi maakonna valimiskomisjon) eelhääletamise algusele eelneval nädalal.

 (7) Maakonna valimiskomisjon, välja arvatud Harju ja Tartu maakonna valimiskomisjon, määrab oma otsusega hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva maakonnakeskuses vähemalt ühe jaoskonna, kus valijad saavad kolmeteistkümnendast kuni üheksanda päevani enne valimispäeva hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda. Tallinnas ja Tartu linnas määrab vastava jaoskonna linna valimiskomisjon. Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsusest teavitab maakonna valimiskomisjon viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.

§ 2. Jaoskonnakomisjon

 (1) Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva moodustatud jaoskonnakomisjon.

 (2) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus.

 (3) Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas.

§ 3. Kordushääletamine ja erakorralised valimised

 (1) Lähtudes seaduse § 73 lõikest 2, kordushääletamisel seaduse §-des 40–45, 47 ja 8. peatükis ettenähtut ei kohaldata ning eelhääletamist, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist, elektroonilist hääletamist, kinnipidamiskohas hääletamist ja välisriigis hääletamist ei korraldata.

 (2) Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tunnistanud elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks ja kutsunud elektrooniliselt hääletanud valijaid hääletama valimispäeval seaduse §-s 39 või 46 sätestatud korras.

 (3) Riigikogu erakorralised valimised toimuvad varemalt 20. ja hiljemalt 40. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Erakorraliste valimiste toimingute tähtajad kehtestab seaduse § 63 alusel Vabariigi Valimiskomisjon.

2. peatükk HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE 

§ 4. Nõuded hääletamisruumile

 (1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse hääletamisruumis, mille valla- või linnavalitsus on määranud vastavalt seaduse § 8 lõikele 2, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamist korraldada väljaspool hääletamisruumi.

 (2) Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.

 (3) Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile.

 (4) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast.

 (5) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda.

 (6) Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.

 (7) Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.

 (8) Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja erakondade kandidaatide üleriigilised nimekirjad.

§ 5. Kord hääletamisruumis

 (1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva korra §-s 4 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.

 (2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud. Agitatsioon on keelatud ka selle hoone välisseintel, milles asub hääletamisruum.

§ 6. Nõuded hääletamiskabiinile

 (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.

 (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend ning hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.

 (3) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja välja ei panda.

 (4) Hääletamiskabiinis peab olema kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ja millega kirjutatut ei ole võimalik kustutada.

 (5) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud.

§ 7. Nõuded hääletamiskastile

 (1) Hääletamiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 cm (kõrgus) × 50 cm × 50 cm.

 (2) Käesoleva korra § 9 lõike 1 punktides 1 ja 3 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat hääletamiskasti.

 (3) Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks.

 (4) Hääletamiskasti ei kaunistata.

§ 8. Hääletamiskasti pitseerimine

 (1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust.

 (2) Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei ole võimalik kasti avada. Hääletamiskast pitseeritakse paberiribaga, ribale lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad sellele oma allkirja ja kuupäeva. Hääletamiskast, mida kasutatakse eelhääletamisel valija elukohajärgses jaoskonnas, suletakse ja pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommidega, mille numbrid fikseeritakse.

 (3) Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust.

 (4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.

§ 9. Hääletamiskasti kasutamine

 (1) Valimisjaoskond kasutab järgmisi hääletamiskaste:
 1) eelhääletamise kast;
 2) valimispäeval hääletamise kast;
 3) kodus hääletamise kast.

 (2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav valimisjaoskond kasutab lisaks hääletamiskasti:
 1) kuhu väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud;
 2) kuhu asukohas hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud.

§ 10. Hääletamissedel

 (1) Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid.

 (2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite jaoskonnakomisjonidele ja laevade kaptenitele kättetoimetamise.

 (3) Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite arvu ja nende kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja.

 (4) Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel lööb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Riigikogu valimine» ja valimispäeva kuupäev. Laeval hääletamisel kasutatavale hääletamissedelile lööb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon.

 (5) Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees.

§ 11. Valijakaart ja valijate nimekirjad

 (1) Valijakaardile kantakse seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud andmed, valija elukohajärgse maakonna valimiskomisjoni telefoninumber ning Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe aadress.

 (2) Valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja.

 (3) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.

 (4) Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valijate nimekirjast.

 (5) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju:
 1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri;
 2) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas, sealhulgas kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekiri.

 (6) Laeval peab valijate nimekirja laeva kapten.

 (7) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistavad lahtri.

§ 12. Valijate nimekirja koostamine

 (1) Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi. Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse elektroonilist valijate nimekirja.

 (2) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi;
 2) isikukood;
 3) elukoha aadress.

 (3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta.

 (4) Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede tähestikulises järjekorras.

 (5) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras.

 (6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja neile hääletamissedeli andmise järjekorras.

§ 13. Valijate nimekirja allakirjutamine

 (1) Valimisjaoskonna valijate nimekirjale kirjutab alla valijate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.

 (2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees.

 (3) Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

 (4) Laeval hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla laeva kapten.

§ 14. Valijate nimekirja avalikkus

 (1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.

 (2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib valijate nimekirju kasutada teaduslikul eesmärgil.

 (3) Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid.

§ 15. Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas

 (1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

 (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.

 (3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.

 (4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes teatab vea parandamisest viivitamata nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale.

 (5) Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel viivitamata paranduse valijate nimekirjas.

 (6) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.

§ 16. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas

 (1) Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta ja valija, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha valimisjaoskonna valijate nimekirja.

 (2) Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:
 1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;
 2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta.

 (3) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.

 (4) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

 (5) Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata.

 (6) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades:
 1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile;
 2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

 (7) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkustelahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

 (8) Kui valla- või linnasekretär jätab valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult koos põhjendusega.

 (9) Valija võib vastavalt seaduse § 25 lõikele 5 esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab kaebuse ja oma kirjaliku selgituse 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks.

§ 17. Kandidaatide nimekirjad

 (1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Laeval kasutatava nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni pitsati jäljend.

 (2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab maakonna valimiskomisjonide kaudu valimisringkondade koondnimekirjade ja erakonna kandidaatide üleriigiliste nimekirjade jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.

 (3) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja nii, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinide seinale, välja arvatud kabiin, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele.

 (4) Teiste valimisringkondade kandidaatide koondnimekirju hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda.

 (5) Erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja selliselt, et need oleksid nähtavad kõigile hääletamisruumis viibijaile.

 (6) Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks.

 (7) Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi.

§ 18. Kandidaatide nimekirjade parandamine ja muutmine

 (1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilisse nimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile vastavatele jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse.

 (2) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad on jaoskonnakomisjonidele üle antud ja uut nimekirja ei ole võimalik saata, teeb muudatuse või paranduse nimekirja jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. Laeval teeb nimekirja muudatuse või paranduse laeva kapten.

 (3) Kandidaatide nimekirju ei muudeta pärast eelhääletamise algust.

§ 19. Muud valimisdokumendid ja pitsatid

  Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid ning pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Valimiskomisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise eest vastutab komisjoni esimees.

§ 20. Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine

 (1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab Vabariigi Valimiskomisjonile esialgsed valijate elektroonilised nimekirjad kahekümnendal päeval enne valimispäeva ja uuendatud andmetega nimekirjad hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.

 (2) Iga valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja valijate elektroonilised nimekirjad sisestatakse elektroonilise hääletamise infosüsteemi hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.

 (3) Elektroonilise hääletamise toimumise ajal kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja Vabariigi Valimiskomisjonile valijate nimekirja muudatused vähemalt üks kord päevas. Vabariigi Valimiskomisjon sisestab need elektroonilise hääletamise süsteemi vähemalt üks kord päevas.

 (4) Vabariigi Valimiskomisjon on elektroonilise hääletamise süsteemi võtmehaldur.

 (5) Enne elektroonilise hääletamise algust luuakse elektroonilise hääletamise süsteemile võtmepaar. Võtme üks osa salastab valija arvutist edastatava hääle, teine osa, mis on vajalik häälte avamiseks valimispäeval pärast hääletamise lõppu, jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel. Võtmehalduse protseduuride sooritamiseks peab kohal olema üle poole komisjoni liikmetest.

3. peatükk HÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI 

§ 21. Hääletamise üldeeskiri

 (1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ning sellele on kantud kasutaja nimi, foto ja sünniaeg või isikukood ning dokument on kehtiv.

 (2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel.

 (3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit.

 (4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis teiste isikute juuresolekuta.

 (6) Valija täidab hääletamissedeli ise.

 (7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.

 (8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

 (9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel.

 (10) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia.

 (11) Valija peab rikutud, defektiga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge «tagastatud» ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

 (12) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.

 (13) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul.

4. peatükk EELHÄÄLETAMINE 

§ 22. Eelhääletamise üldeeskiri

 (1) Eelhääletamine toimub:
 1) kolmeteistkümnendast päevast kuni üheksanda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
 2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis, valija asukohas ning kinnipidamiskohas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
 3) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 20.00.

 (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks.

 (3) Kolmeteistkümnendast kuni üheksanda päevani enne valimispäeva hääletamist korraldavas valimisjaoskonnas võivad hääletada kõik valijad, sealhulgas ka valijad, kellele see valimisjaoskond on elukohajärgne valimisjaoskond. Hääletamine korraldatakse käesoleva määruse §-s 25 märgitud korras.

 (4) Eelhääletamise ajal valija elukohajärgses valimisjaoskonnas kodus hääletamist ei korraldata.

 (5) Iga eelhääletamise päeva lõpul edastab jaoskonnakomisjon esialgse teabe hääletamisest osavõtu kohta.

§ 23. Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruumis

 (1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

 (2) Eelhääletamine toimub käesoleva määruse §-s 21 ettenähtud korras.

 (3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva.

§ 24. Toimingud hääletamiskasti ja valimisdokumentidega eelhääletamise päevadel

 (1) Eelhääletamise ajal pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ava iga päev pärast hääletamise lõppemist ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ning eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.

 (2) Hääletamiskasti ava pitseeritakse paberiribaga, ribale lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad sellele oma allkirja ja kuupäeva. Hääletamiskasti, mida kasutatakse eelhääletamisel valija elukohajärgses jaoskonnas, ava suletakse ja pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommiga, mille number fikseeritakse.

 (3) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning valimisdokumentide seisukorda.

 (4) Kui pitser või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni.

 (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud.

 (6) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid.

§ 25. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis

 (1) Maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva korra § 21 lõigetes 1, 3, 6–11, § 23 lõikes 1 ja §-s 24 sätestatut järgides.

 (2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

 (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.

 (4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (5) Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis teiste isikute juuresolekuta.

 (6) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Samuti märgistab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.

§ 26. Valija asukohas hääletamise taotluse esitamine

 (1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist asukohas (sealhulgas haiglas).

 (2) Asukohas hääletamise korraldamiseks peab valija esitama lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas.

 (3) Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus.

 (4) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) registreerib see taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile.

 (5) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.

§ 27. Eelhääletamine valija asukohas

 (1) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.

 (2) Hääletamine korraldatakse käesoleva korra § 21 lõigetes 1, 3, 6–11, §-s 24 ning § 25 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 sätestatut järgides.

§ 28. Elektrooniline hääletamine

 (1) Valija saab kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva hääletada elektrooniliselt veebilehel www.valimised.ee. Valija hääletab ise.

 (2) Valija tõendab oma isikut isikutunnistusele kantud digitaalset isikutuvastust võimaldava sertifikaadi alusel.

 (3) Pärast valija isiku tuvastamist kuvatakse veebilehel valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.

 (4) Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab, ning kinnitab hääletamist digitaalallkirja andmisega isikutunnistusele kantud digitaalallkirja sertifikaadi alusel.

 (5) Valija saab veebilehel teate hääle vastuvõtmise kohta.

 (6) Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
 1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva määruse § 22 lõike 1 punktis 3 ettenähtud ajal;
 2) hääletades hääletamissedeliga käesoleva määruse § 23, § 25, § 27, § 29 või § 30 ettenähtud korras.

 (7) Elektrooniliselt antud häält valimispäeval muuta ei saa.

§ 29. Eelhääletamine kinnipidamiskohas

 (1) Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine kuuendast kuni neljanda päevani kinnipidamiskoha juhi kirjaliku taotluse alusel.

 (2) Kinnipidamiskoha juht esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeval.

 (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra § 21 lõigetes 1, 3, 6–11, §-s 24 ning § 25 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatut järgides.

 (4) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «K» ja hääletamise kuupäeva.

 (5) Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva korra § 32, 33 ja 34 ettenähtud toimingud.

§ 30. Välisriigis elava valija hääletamine Eestis

 (1) Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist.

 (2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja.

 (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (4) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva korra § 21 lõigetes 3, 6–11 ja § 25 lõikes 5 ettenähtut järgides.

 (5) Valija paneb täidetud sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja valimisringkonna numbri. Samuti märgib valija ümbrikul ristiga lahtri «välisriigis hääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.

§ 31. Hääletamine laeval

 (1) Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimiste päeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku taotluse laeval hääletamise korraldamiseks.

 (2) Taotluses märgib kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike Eesti kodanike arvu ja hääletamise aja.

 (3) Hääletamise aja määramisel peab kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.

 (4) Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissedelid, ümbrikud, valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad. Valijate nimekirja koostamisel märgitakse nimekirja lahtrisse «vald/linn» laeva nimi.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud valimisdokumentide hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab kapten.

 (6) Laeval korraldab hääletamist kapten seaduses ja käesoleva korra § 21 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning § 25 lõigetes 3 ja 6 sätestatut järgides. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja laeva kapteni koostatud valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (7) Pärast hääletamise lõppemist saadab kapten valijate nimekirjad ja hääletamissedelitega ümbrikud, samuti kasutamata jäänud hääletamissedelid ja ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile. Kasutamata jäänud hääletamissedelid kustutab kapten sedeli nurga äralõikamisega.

 (8) Valimiskomisjonid teevad laevade kaptenitelt laekunud hääletamissedelitega käesoleva korra § 32, § 33 ja § 34 vastavates sätetes ettenähtud toimingud.

§ 32. Toimingud välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega

 (1) Pärast käesoleva korra § 33 lõikes 1 ettenähtud korras hääletamiskasti avamist pakib jaoskonnakomisjon alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud valimisringkondade kaupa eraldi muudest ümbrikutest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile.

 (2) Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.

 (3) Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud ümbrikke ning edastab need maakonna valimiskomisjonile Vabariigi Valimiskomisjoni määruse «Välisriigis hääletamise kord Riigikogu valimistel» § 9 lõigetes 4–7 sätestatut järgides. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, tuuakse ära ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud.

 (4) Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikute hulka ning korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.

 (5) Sisemised ümbrikud avab maakonna valimiskomisjon valimiste päeval varemalt kell 19.00. Seejärel paneb maakonna valimiskomisjon iga hääletamissedeli välisküljele temale Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.

§ 33. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite edastamine jaoskonnakomisjonidele

 (1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

 (2) Jaoskonnakomisjon kontrollib, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja märgib ümbrikule valija elukohajärgse valimisjaoskonna numbri.

 (3) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust.

 (4) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.

 (5) Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.

§ 34. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite arvestamine

 (1) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

 (2) Jaoskonnakomisjon jätab kõik valija hääletamissedelitega ümbrikud hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse kui valija:
 1) ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja;
 2) on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud mitu korda;
 3) on hääletanud nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.

 (3) Kui valija on väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke «V» valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti käesoleva korra § 24 lõikes 2 ettenähtud korras.

 (5) Kui hääletamiskasti ava pitseerimiseks kasutatud paberiribal on vaatlejate allkirjad, tuleb kasti avamisest vaatlejatele eelnevalt teatada. Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada.

 (6) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu selle valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile.

 (7) Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi valija elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 sätestatud juhtudel ei ava jaoskonnakomisjon ümbrikku ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimisdokumentidega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva korra paragrahvi 51 lõike 1 kohaselt.

§ 35. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine

 (1) Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält.

 (2) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab Vabariigi Valimiskomisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõtted maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab Vabariigi Valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile vastava teate. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja väljavõtted ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.

 (3) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke «E» valijate nimekirja allkirjalahtrisse .

 (4) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon.

 (5) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon.

 (6) Elektroonilise hääle tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonile edastamiseks asjakohase teatise, mille alusel Vabariigi Valimiskomisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Teatisele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Teatise andmed sisestatakse valimiste infosüsteemi hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Teatis koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole.

5. peatükk HÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL 

§ 36. Valimispäeval hääletamise üldeeskiri

 (1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.

 (2) Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud.

 (3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus.

§ 37. Hääletamine hääletamisruumis

  Hääletamine toimub käesoleva korra §-s 21 ettenähtud korras.

§ 38. Kodus hääletamise taotluse esitamine

 (1) Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus.

 (2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis.

 (3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijate hääletamist, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas.

 (4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 16.00-ni kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus.

 (5) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.

 (6) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.

 (7) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.

§ 39. Kodus hääletamise korraldamine

 (1) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas.

 (2) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus».

 (3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra § 21 lõigetes 1–3, 6–9 ja 11 sätestatut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.

 (4) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

 (5) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti.

 (6) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus».

 (7) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.

 (8) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.

6. peatükk HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 

§ 40. Eelhääletamisel antud häälte lugemine

 (1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti eelhääletamisel antud häälte lugemiseks valimispäeval varemalt kell 19.00, arvestusega, et lugemine lõpetatakse hiljemalt kell 20.00. Avamise juures peab olema vähemalt kolm komisjoni liiget või asendusliiget.

 (2) Eelhääletamisel antud hääled loetakse hääletamisruumist eraldi asuvas ruumis.

 (3) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning neis olevaid sedeleid arvestatakse eelhääletamise tulemuste kokkuvõtete tegemisel ja hoitakse eraldi teistest hääletamissedelitest kuni neile jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi löömiseni.

 (4) Eelhääletamise tulemuste kohta koostatakse kokkuvõte, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Eelhääletamise tulemused võib sisestada koheselt valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile.

 (5) Eelhääletamise tulemusi ei avaldata enne kella 20.00.

 (6) Eelhääletamisel antud häälte lugemine valimisjaoskonnas on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võtta ruumi, kus hääli loetakse, kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.

§ 41. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas

 (1) Jaoskonnakomisjon avab valimispäeval kasutatud hääletamiskastid valimispäeval pärast hääletamise lõppemist, see on pärast kella 20.00. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult.

 (2) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.

 (3) Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkeid väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.

 (4) Hääletamiskasti avamisel kontrollitakse sellel oleva pitseri seisukorda.

 (5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka.

 (6) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.

 (7) Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks nii eelhääletamisel kui valimispäeval kasutatud hääletamiskastides olnud sedelite arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.

 (8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
 1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;
 3) millele kirjutatud numbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas;
 4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või
 5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav.

 (9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.

§ 42. Hääletamistulemuste protokolli koostamine

 (1) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll.

 (2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:
 1) lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;
 2) lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15);
 3) lahtrisse «A» kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga;
 4) lahtrisse «B» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud täitmata hääletamissedelite arv;
 5) lahtritesse «C» kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv, sealhulgas kodus hääletanutele väljaantud hääletamissedelite arv valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi;
 6) lahtri «D» täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal päeval enne valimispäeva;
 7) lahtrisse «E» kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv;
 8) lahtrisse «F» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv;
 9) lahtrisse «G» kirjutatakse hääletamiskastis olevate hääletamissedelite arv;
 10) lahtrisse «H» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv;
 11) lahtrisse «I» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv;
 12) lahtrisse «J» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, s.t väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv.
 13) lahtrisse «K» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv;
 14) lahtrisse «L» kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi;
 15) lahtrisse «M» kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt edastatud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv;
 16) lahtrisse «N» kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamise teatiste alusel;
 17) protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse;
 18) kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
 19) lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv;
 20) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0».

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12, 13, 15 ja 16 nimetatud lahtrid täidetakse hiljemalt valimispäevale eelneval päeval pärast ümbrike ja elektrooniliselt hääletanute nimekirjade kättesaamist ja kontrollimist.

 (4) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt:
 1) lahtris «B» olev arv peab olema võrdne lahtrites «C», «D», «E» ja «F» olevate arvude summaga;
 2) lahtris «G» olev arv peab olema võrdne lahtrites «H» ja «I» olevate arvude summaga;
 3) lahtris «H» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga;
 4) lahtris «G» olev arv ei saa olla suurem kui lahtrites «C» ja «J» olevate arvude summa;
 5) erakonna häälte arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust;
 6) lahtris «Kokku» olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga.

 (5) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi.

§ 43. Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis

 (1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi:
 1) hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa;
 2) kehtetud hääletamissedelid;
 3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid;
 4) valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid;
 5) valijate tagastatud kasutamata hääletamissedelid.

 (2) Pakile märgitakse, millise valla või linna ja millise valimisjaoskonna hääletamissedelid need on ja milliste hääletamissedelitega on tegemist ning kui palju sedeleid on pakis. Märkele kirjutab alla hääli lugenud jaoskonnakomisjoni liige ja komisjoni esimees.

 (3) Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, jaoskonnakomisjoni pitsat, elektrooniliste häälte tühistamise teatis, eelhääletamise tulemuste kokkuvõte, hääletamistulemuste protokoll, kasutamata ümbrikud, arvestamata ümbrikud ja nende kohta koostatud akt, komisjoni koosolekute protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Dokumendid annab üle komisjoni esimees vähemalt kahe komisjoni liikme juuresolekul.

§ 44. Elektrooniliselt antud häälte lugemine

 (1) Vabariigi Valimiskomisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00.

 (2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.

 (3) Hääletamistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult, käesoleva korra § 40 lõikes 6 sätestatud piiranguid arvestades.

 (4) Enne häälte lugemist tühistab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva korra § 35 lõikes 6 nimetatud tühistamise teatise alusel elektroonilised hääled.

 (5) Enne elektrooniliste häälte avamist eraldatakse elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.

 (6) Vabariigi Valimiskomisjon avab elektroonilised hääled.

 (7) Vabariigi Valimiskomisjon teeb iga valimisringkonna kohta kindlaks:
 1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
 2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
 3) tühistatud elektrooniliste häälte arvu;
 4) kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.

 (8) Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20.00.

§ 45. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine

 (1) Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab Vabariigi Valimiskomisjoni määratud maakonna valimiskomisjon valimiste päeval varemalt kell 19.00, arvestusega, et lugemine lõpetatakse hiljemalt kell 20.00. Häältelugemise juures võivad viibida kõik soovijad, kuid nad ei või lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, enne kella 20.00 ega võtta kaasa kõnesolevasse ruumi sidevahendeid.

 (2) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend.

 (3) Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva korra § 41 lõigetes 8 ja 9 ettenähtut.

 (4) Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva korra §-s 42 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge «alaliselt välisriigis elavad valijad».

 (5) Eelhääletamise tulemused võib sisestada koheselt valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile.

 (6) Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00.

§ 46. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis

 (1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks:
 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;
 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;
 3) hääletamiskastides olnud sedelite arvu;
 4) kehtetute hääletamissedelite arvu;
 5) kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.

 (2) Hääletamistulemused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.

 (3) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. Andmete õigsust kontrollitakse valijate nimekirjas olevate allkirjade ja märgete alusel.

 (4) Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon.

 (5) Maakonna, Tallinna iga valimisringkonna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva korra §-s 42 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.

§ 47. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis

 (1) Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektroonilise hääletamise tulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.

 (2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, lähtudes käesoleva korra §-s 42 sätestatust.

 (3) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.

7. peatükk VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE* 

§ 48. Valimistulemuste kindlakstegemine

 (1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.

 (2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.

 (3) Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.

 (4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.

 (5) Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.

 (6) Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.

 (7) Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.

 (8) Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.

 (9) Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse, jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

 (10) Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.

§ 49. Valimistulemuste protokoll

 (1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli.

 (2) Valimistulemuste protokolli täitmisel lähtutakse alljärgnevast:

  «Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isiku- ja ringkonnamandaatide jaotamine»
 1) «Kehtivaid hääli» – lahtrisse kirjutatakse maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal vastava valimisringkonna kehtivate häälte arv;
 2) «Mandaate» – lahtrisse kirjutatakse mandaatide arv vastavas valimisringkonnas;
 3) «Lihtkvoot» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra § 48 lõikele 1;
 4) «5% lihtkvoodist» arvutatakse käesoleva korra § 48 lõike 3 kohaselt.;
 5) «10% lihtkvoodist» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra § 48 lõikele 3;
 6) «75% lihtkvoodist» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra § 48 lõikele 3;«Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamine»
 7) «Kandidaadi number» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber;
 8) «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi» – lahtritesse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse kõik kandidaadid;
 9) «Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
 10) «Valituks osutumine» – juhul kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (käesoleva korra § 48 lõige 2), märgistatakse lahter ristiga;«Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel ringkonnamandaatide jaotamine»
 11) «Erakond» – lahtrisse kirjutatakse erakonna nimi;
 12) «Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale selles valimisringkonnas antud häälte arv;
 13) «Kvoote» – lahtrisse kirjutatakse arv, mis saadakse vastava valimisringkonna kehtivate häälte arvu (käesoleva lõike punkt 1) jagamisel vastavale erakonnale valimisringkonnas antud häälte arvuga (käesoleva lõike punkt 12);
 14) «Kandidaadi number» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber;
 15) «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse nende üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest kogunud erakondade kandidaadid, kellele antud häälte arv valimisringkonnas moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist;
 16) «Hääli kandidaadil» – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
 17) «Valituks osutumine» – valituks osutunud kandidaadi lahter märgistatakse ristiga (käesoleva korra § 48 lõige 3);«Üleriigiliselt võrdlusarvude alusel kompensatsioonimandaatide jaotamine»
 18) «Kehtivaid hääli» – lahtrisse kirjutatakse kõikide maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal üleriigiliselt antud kehtivate häälte arv;
 19) «5% kehtivatest häältest» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra § 48 lõikele 4;
 20) «Erakond» – loetletakse erakonnad, kes osalevad kompensatsioonimandaatide jaotamisel, s.t kellele antud häälte arv (protokolli lahter «hääli» – käesoleva lõike punkt 21») on vähemalt viis protsenti kogu riigis antud kehtivatest häältest (protokolli lahter «5% kehtivatest häältest» – käesoleva lõike punkt 19);
 21) «Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale üleriigiliselt antud häälte arv;
 22) «Võrdlusarv», «Erakond», «Kandidaadi number», «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi», «Hääli kandidaadil», «Protsent lihtkvoodist», «Valituks osutumine» – lahtrite täitmisel lähtutakse käesoleva korra § 48 lõigetest 4–9.

 (3) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

§ 50. Valimistulemuste kindlakstegemine kordushääletamise korral

  Kui tulenevalt seaduse § 73 lõikest 1 korraldatakse mõnes valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, maakonnas, Tallinnas või Tartu linnas kordushääletamine, teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimistulemused kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.

§ 51. Hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide säilitamine

 (1) Maakonna valimiskomisjon säilitab eelhääletamise tulemuste kokkuvõtted, hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.

 (2) Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates valimispäevast, valijate nimekirjad, pitsatid, maakonna hääletamistulemuste protokollid, kasutamata ümbrikud, jaoskonnakomisjoni esimehe poolt allkirjastatud elektroonilise häälte tühistamise teatised ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.

 (3) Maakonna valimiskomisjoni esimees arhiveerib:
 1) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused;
 2) avaldused ja kaebused.

 (4) Valijate nimekirju säilitatakse alaliselt.

 (5) Vabariigi Valimiskomisjon säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab komisjon elektroonilised hääled ning Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete halduses oleva elektroonilise hääletamise süsteemi salastamise võtme.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 52. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valimiskomisjoni 6. detsembri 2002. a määrus nr 26 «Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel» tunnistatakse kehtetuks.

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki SIBUL


Näide

Kandidaadid osutuvad valituks valimisringkonnas isikumandaadi või ringkonnamandaadi alusel või üleriigiliselt kompensatsioonimandaadi alusel.

Näite esimene osa on koostatud ühe valimisringkonna kohta.

Valimisringkonnas on 10 mandaati.

Valimisringkonnas on registreeritud viie erakonna (Kalade Partei, Lindude Erakond, Puude Partei, Metsa Partei, Erakond Laut) kandidaadid ning kaks üksikkandidaati.

Hääletamise tulemusena said kandidaadid hääli järgmiselt:

Kandidaadi
registreerimisnumber
Kandidaadi ees- ja 
perekonnanimi
Erakond või
üksikkandidaat
Häälte arv
101 Tuuli Tursk Kalade Partei 2 865
102 Kalev Koha Kalade Partei 4 531
103 Kai Koger Kalade Partei 187
104 Luule Luts Kalade Partei 567
105 Ain Ahven Kalade Partei 613
106 Henn Heeringas Kalade Partei 143
107 Lembit Lest Kalade Partei 2 865
108 Kersti Karp Kalade Partei 60
109 Lauri Latikas Kalade Partei 126
  Erakond kokku   11 957
201 Karl Kajakas Lindude Erakond 5 927
202 Kaarel Kana Lindude Erakond 836
203 Helve Hani Lindude Erakond 235
204 Koit Kotkas Lindude Erakond 45
205 Leena Leevike Lindude Erakond 112
206 Peep Part Lindude Erakond 764
207 Tarmo Teder Lindude Erakond 1 435
208 Valli Varblane Lindude Erakond 98
209 Hans Harakas Lindude Erakond 543
  Erakond kokku   9 995
301 Loit Lepp Puude Partei 1 321
302 Katrin Kuusk Puude Partei 457
  Erakond kokku   1 778
323 Igor Ilves Metsa Partei 5 903
324 Siim Siil Metsa Partei 344
325 Kati Karu Metsa Partei 111
326 Rein Rebane Metsa Partei 239
  Erakond kokku   6 597
401 Heino Hobune Erakond Laut 10 543
402 Lehte Lehm Erakond Laut 510
403 Saima Siga Erakond Laut 236
404 Laine Lammas Erakond Laut 5 280
405 Kaido Kits Erakond Laut 378
  Erakond kokku   16 947
506 Kalle Kaamel Üksikkandidaat 5 478
507 Kirill Kivi Üksikkandidaat 76
    KÕIK KOKKU 52 828


Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga ringkonnas. Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes suri ajavahemikus eelhääletamise algusest kuni valimiste päevani Surnud üksikkandidaadi poolt antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

Näide:

Kehtivate häälte arv 52 828
Mandaatide arv 10
Lihtkvoot 52 828 / 10 = 5 282,8


Lihtkvoodi alusel osutub valituks (saab isikumandaadi) kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (5283 häält).

Näide:

Karl Kajakas (5 927 häält), Igor Ilves (5 903 häält), Heino Hobune (10 543 häält), Kalle Kaamel (5 478 häält) osutuvad valituks, kuna neile antud häälte arv ületab lihtkvoodi (5 283 häält). Seega on lihtkvoodi alusel jaotatud neli mandaati.

Pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest.

Näide:

5 protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku erakonnale kõikides valimisringkondades antud hääled.

Erakonnad ja üksikkandidaadid said üleriigiliselt hääli järgmiselt:

Kalade Partei 202 731
Lindude Erakond 125 386
Puude Partei 20 670
Metsa Partei 28 983
Erakond Laut 301 420
Üksikkandidaadid kokku 15 354
Kõik kokku 694 544


5 protsendi künnis on 694 544 × 5/ 100 = 34 727,2.

5 protsendi künnise ületamiseks on vaja vähemalt 34 728 häält.

Edasisest konkurentsist langevad välja erakonnad Puude Partei ning Metsa Partei, kuna nad kogusid üleriigiliselt alla 5 protsendi häältest. Ringkonnamandaatide jaotamisel ei osale üksikkandidaadid.

Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt saadud häälte arvule. Sama erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse.

Näide:

Kalade Partei   Lindude Erakond   Erakond Laut  
1. Kalev Koha 4 531 1. Karl Kajakas 5 927 1. Heino Hobune 10 543
2. Tuuli Tursk 2 865 2. Tarmo Teder 1 435 2. Laine Lammas 5 280
3. Lembit Lest 2 865 3. Kaarel Kana 836 3. Lehte Lehm 510
4. Ain Ahven 613 4. Peep Part 764 4. Kaido Kits 378
5. Luule Luts 567 5. Hans Harakas 543 5. Saima Siga 236
6. Kai Koger 187 6. Helve Hani 235    
7. Henn Heeringas 143 7. Leena Leevike 112    
8. Lauri Latikas 126 8. Valli Varblane 98    
9. Kersti Karp 60 9. Koit Kotkas 45    
Kokku 11 957 Kokku 9 995 Kokku 16 947


Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist.

Näide:

Kalade Partei 11 957 / 5 282,8 = 2,263
Lindude Erakond 9 995 / 5 282,8 = 1,892
Erakond Laut 16 947 / 5 282,8 = 3,208


Antud valimisringkonnas saab Kalade Partei kaks mandaati, Lindude Erakond kaks mandaati ja Erakond Laut kolm mandaati.

Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist (529). Kui vähemalt kahele kandidaadile antud häälte arv on võrdne, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.

Näide:

Ringkonnamandaadi saavad Kalade Parteist Kalev Koha (4531 häält) ja Lembit Lest (2865 häält). Lindude Erakond on juba saanud ühe mandaadi valimistulemuste kindlakstegemise esimeses voorus, kuna Karl Kajakale antud häälte arv ületas lihtkvoodi. Lindude Erakonna teise mandaadi saab Tarmo Teder (1435 häält). Erakonnast Laut saab mandaadi Laine Lammas (5280 häält). Erakonna poolt saadud üks mandaat läks juba Heino Hobusele, kes kogus lihtkvoodi jagu hääli. Erakond Laut oleks pidanud saama kolm mandaati, kuid Lehte Lehm ei kogunud nõutavat 10 protsenti hääli lihtkvoodist (s.t 529 häält) ja seega mandaati ei saa. Kalade Partei nimekirjas kogusid Tuuli Tursk ja Lembit Lest ühepalju hääli, kuid mandaadi sai Lembit Lest, sest ta oli Kalade Partei üleriigilises nimekirjas eespool.

Seega jaotati valimisringkonnas 9 mandaati.

Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade üleriigiliste nimekirjade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest.

Kompensatsioonimandaadid jaotatakse nn modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne, milles jagajate jada elementide arvutamiseks tuleb astendada jada järjekorranumbrit arvuga 0,9.

Tulemustest kujuneb järgmine tabel (järjekorranumber astmes 0,9):

Jrk nr Väärtus
1 1,000000
20,9 1,866066
30,9 2,687875
40,9 3,482202
50,9 4,256699
60,9 5,015753
70,9 5,762198
80,9 6,498019
90,9 7,224674
100,9 7,943282
jne.  


Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse erakonna kandidaatide nimekirjale kogu riigis antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega.

Igale kandidaatide üleriigilisele nimekirjale arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui palju on selles nimekirjas kandidaate. Seejuures jäetakse iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe nimekirja võrdlusarvud on võrdsed, eelistatakse erakonda, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.

Kompensatsioonimandaadi saab erakond, mille võrdlusarv on suurem.

Kompensatsioonimandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.

Näide:

Lihtkvoodi alusel 12 valimisringkonnas kokku sai Kalade Partei 9 mandaati, Lindude Erakond 9 mandaati, Erakond Laut 18 mandaati.

Kompensatsioonimandaatide jaotuse aluseks võetakse üleriigilised (erakonna poolt järjestatud) kandidaatide nimekirjad.

Kalade Partei Lindude Erakond Erakond Laut
L. Lõhe K. Kajakas H. Hobune
L. Lest H. Harakas H. Hiir
K. Koha K. Kana L. Lehm
L. Latikas H. Hani L. Lammas
T. Tursk P. Part K. Kits
A. Ahven L. Leevike R. Rott
L. Luts K. Kotkas S. Siga
K. Koger V. Varblane P. Pull
K. Karp T. Tuvi E. Eesel
H. Heeringas V. Vutt P. Pühvel
S. Särg E. Emu K. Kaamel
K. Kilu P. Pääsuke K. Küülik
jne jne jne


Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele kandidaadid, kes on juba saanud isikumandaadi või ringkonnamandaadi ja kandidaadid, kes ei ole saanud hääli vähemalt 5% vastava valimisringkonna lihtkvoodist. Näites toodud valimisringkonnas on 5% lihtkvoodist 264,14. Näiteks Kalade Parteis jäävad mandaatide jagamisel vahele Kalev Koha ja Lembit Lest, kes on juba saanud ringkonnamandaadi ning Kai Koger (187 häält), Henn Heeringas (143 häält), Kersti Karp (60 häält) ja Lauri Latikas (126 häält), kelle häälte arv on väiksem, kui 5% lihtkvoodist.

Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.

Järgnevalt arvutatakse nimekirjadele iga kandidaadi võrdlusarv. Selleks jagatakse nimekirjale kogu riigis antud häälte arv jagajate jada vastava elemendiga.

Kuna näiteks Kalade Partei oli juba saanud 9 mandaati, siis alustatakse selle nimekirja võrdlusarvude arvutamisel jagajate jada 10-ndast elemendist, mille väärtus on 7,943282. Kalade Partei nimekirja esimese kandidaadi L. Lõhe võrdlusarv on seega 202 731 / 7,943282 = 25 522,321.

Nimekiri Kandidaat Jada jrk nr Häälte arv Jagaja   Võrdlusarv
Kalade Partei L. Lõhe 10 202 731 7,943282 = 25522,321
Kalade Partei T. Tursk 11 202 731 8,654728 = 23424,307
Kalade Partei A. Ahven 12 202 731 9,359726 = 21659,930
Kalade Partei L. Luts 13 202 731 10,058866 = 20154,459
Kalade Partei S. Särg 14 202 731 10,752643 = 18854,062
Kalade Partei K. Kilu 15 202 731 11,441478 = 17718,952
            jne
Lindude Erakond H. Harakas 10 125 386 7,943282 = 15785,162
Lindude Erakond K. Kana 11 125 386 8,654728 = 14487,573
Lindude Erakond P. Part 12 125 386 9,359726 = 13396,333
Lindude Erakond T. Tuvi 13 125 386 10,058866 = 12465,222
Lindude Erakond V. Vutt 14 125 386 10,752643 = 11660,947
Lindude Erakond E. Emu 15 125 386 11,441478 = 10958,899
Lindude Erakond P. Pääsuke 16 125 386 12,125733 = 10340,489
            jne
Erakond Laut H. Hiir 19 301 420 14,153969 = 21295,793
Erakond Laut L. Lehm 20 301 420 14,822689 = 20335,042
Erakond Laut K. Kits 21 301 420 15,488072 = 19461,428
Erakond Laut R. Rott 22 301 420 16,150293 = 18663,438
Erakond Laut P. Pull 23 301 420 16,809510 = 17931,516
Erakond Laut E. Eesel 24 301 420 17,465866 = 17257,662
Erakond Laut P. Pühvel 25 301 420 18,119492 = 16635,125
Erakond Laut K. Kaamel 26 301 420 18,770507 = 16058,170
            jne


Iga järgmise kompensatsioonimandaadi saab selle nimekirja kandidaat, kelle võrdlusarv on suurem. Võrdlusarvude suuruse järjekorras jaotatakse ära kõik valimistulemuste kindlakstegemise esimeses kahes voorus jaotamata jäänud mandaadid kuni 101-ni.

Esimese kompensatsioonimandaadi saab Kalade Parteist L. Lõhe (võrdlusarv 25 522,321), teise samast erakonnast T. Tursk (23 424,307), kolmanda Kalade Parteist A. Ahven (21 659,930), neljanda Erakonnast Laut H. Hiir (21 295,793), viienda Erakonnast Laut L. Lehm (võrdlusarv 20 335, 042), kuuenda Kalade Parteist L. Luts (20 154,459) jne.