1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Õpitulemuste välishindamise süsteem

(1) Õpitulemuste välishindamise süsteemi moodustavad üleriigilised tasemetööd (edaspidi tasemetööd) kooliastmete lõpus, põhikooli lõpueksamid (edaspidi lõpueksamid) ja gümnaasiumi riigieksamid (edaspidi riigieksamid).

(2) Tasemetööd, lõpueksamid ja riigieksamid koostatakse eesti ja vene keeles, v.a võõrkeelte tasemetööd, lõpueksamid ja riigieksamid.

§ 2. Õpitulemuste välishindamise eesmärk

Õpitulemuste välishindamise eesmärgid on:
1) hinnata põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (edaspidi riiklik õppekava) määratletud õpitulemuste saavutatust kooliastmete lõpus;
2) anda koolile ning õpetajatele võimalus hinnata oma õpilaste õpitulemusi üleriigilisel taustal;
3) suunata tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
4) siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid;
5) välishindamise tulemuste põhjal kavandada ja teha muudatusi riiklikus õppekavas, õppekirjanduses, õpetajate täienduskoolituses, suunata vastavat arendustööd.

2. peatükk
TASEMETÖÖ

§ 3. Üldnõuded tasemetööle

(1) Tasemetööga kontrollitakse kooliastme lõpetamiseks vajaliku õppeainepädevuse (põhiteadmiste ja -oskuste) omandatust: suutlikkust teadmisi reprodutseerida, uues olukorras rakendada, seostada teistes ainetes õpituga.

(2) Tasemetöö ülesannete koostamisel lähtutakse riikliku õppekava eesmärkidest ning ainekavas määratud kooliastme nõutavatest õpitulemustest.

§ 4. Tasemetöö läbiviimise aeg, klass ja õppeained

(1) Tasemetöö viiakse läbi neljandal õppeveerandil:
1) 3. klassis eesti ja vene keeles ning matemaatikas;
2) 6. klassis eesti ja vene keeles, matemaatikas ja veel ühes õppeaines.

(2) 6. klassi kolmanda tasemetöö õppeaine määrab haridus- ja teadusminister ning teeb selle posti teel või elektrooniliselt teatavaks Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele (edaspidi Eksamikeskus) tasemetöö toimumise õppeaasta esimese õppeveerandi jooksul ja koolidele maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade vahendusel 15. märtsiks.

(3) Tasemetööde läbiviimise aja määrab haridus- ja teadusminister eelneva õppeaasta 25. maiks.

§ 5. Tasemetööde ettevalmistus ja läbiviimine

(1) Eksamikeskus koostab tasemetöö ülesanded lähtuvalt riikliku õppekava eesmärkidest ja nõutavatest õpitulemustest ja läbiviimisjuhendi ning tagab nende tekstide keelelise korrektsuse, ühtlustatud kujunduse ning paljundamise.

(2) Eksamikeskus toimetab tasemetöö materjalid koolidesse maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade (edaspidi haridusosakond) vahendusel.

(3) Tasemetööde läbiviimiseks võib kasutada kahte moodust:
1) tasemetöö sooritab esinduslik valim (vähemalt 5%) vastava klassi õpilastest;
2) tasemetöö sooritavad koolide kõik vastava klassi õpilased.

(4) Tasemetöö valimi koostamise mooduse määrab haridus- ja teadusminister tasemetöö toimumise õppeaasta teisel õppeveerandil.

(5) Eksamikeskus teeb üks nädal enne tasemetöö toimumist haridusosakondadele posti teel või elektrooniliselt teatavaks, millised koolid osalevad üleriigilises tasemetöös.

(6) Eksamikeskus valmistab ette tasemetöömaterjalide paketi, mis koosneb tasemetöö ülesannetest, hindamisjuhendist, läbiviimisjuhendist ning küsimustikust õpetajale tema kvalifikatsiooni ja tööstaaži, tasemetöös osalenud klassi ja kooli ning tasemetöö korralduse ja sisu kohta.

§ 6. Tasemetööde hindamine

(1) Tasemetöid parandab ja hindab kooli õpetaja tasemetöö hindamisjuhendi alusel.

(2) Hindamisjuhendi koostab Eksamikeskus.

(3) Tasemetöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase jooksva õppeaasta veerandihinded selles õppeaines.

(4) Individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase tasemetööle tehakse märge «Õpib individuaalse õppekava järgi.

§ 7. Tasemetööde tulemuste analüüs ja järeldused

(1) Parandatud ja hinnatud tasemetööd ning õpetaja vastused küsimustikule edastab kool Eksamikeskusele viie päeva jooksul pärast tasemetöö toimumist.

(2) Tasemetööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus, kaasates vajadusel aineõpetajaid-metoodikuid, vanemõpetajaid ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõude.

(3) Analüüsitakse valimi kõiki töid.

(4) Analüüsiks sisestatakse arvutisse tasemetööde tulemused üksikküsimuste või aspektide kaupa: valikvastuste puhul õpilase tehtud valik; muude objektiivselt hinnatavate ülesannete puhul põhimõttel õige/vale/vastamata; subjektiivselt hinnatavate ülesannete puhul vastava hindamisskaala alusel saadud punktid. Lisaks sisestatakse arvutisse järgmised andmed:
1) kooli asukoht;
2) kooli nimetus;
3) tasemetöö sooritanud õpilase sugu (tüdruk, poiss);
4) õpilase kolme õppeveerandi kokkuvõtvad hinded.

(5) Analüüs tehakse arvutiprogrammi abil, mis võimaldab hinnata ka eksamitöö enda kvaliteeti.

(6) Tasemetööde tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1) töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, töö osad, ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2) andmed õpilaste ja koolide kohta (kooli õppekeel, asukoht: suurlinnad–linnad–maakoolid; õpilase sugu);
3) hinnang tööde hindamisele – kui täpselt on järgitud hindamisjuhendit;
4) tasemetöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve; sama osade kohta; sama poiste ja tüdrukute kohta; sama eesti ja vene õppekeelega koolide kohta; sama suurlinna-, linna- ja maakoolide kohta; tasemetöö üldine sobivus: tulemuste jaotuskõver; tasemetöö osade omavaheline korrelatsioon, osade korrelatsioon terviktööga;
5) tasemetöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, tasemetöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga); tasemetöö vastavus koostamisnõuetele; võrdlus eelmiste aastate tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta);
6) korrelatsioon veerandihinnetega;
7) võrdlus eelmiste aastate tasemetööde tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt);
8) tagasiside tasemetöö kohta: õpetajate hinnang tasemetööle kui tervikule, üksikülesannetele, hindamisjuhendile.

(7) Tasemetööde tulemuste analüüsi ja õpetajate hinnangute alusel tehakse ettepanekuid riikliku õppekava ja õppekirjanduse täiendamiseks-parandamiseks, õpetajate täienduskoolituseks, taseme- ja eksamitööde koostamiseks.

(8) Tasemetööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus tasemetööde kogumikus tasemetööde toimumisele järgneva õppeaasta esimese õppeveerandi jooksul. Valimisse kuulunud koole analüüsi sisulises osas ei nimetata.

(9) Tasemetööde tulemuste analüüsid, statistilised näitajad kooliti ning aruande tasemetööde kvaliteedinäitajate kohta esitab Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile tasemetööde läbiviimise aasta 10. detsembriks.

3. peatükk
PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMITÖÖ

§ 8. Üldnõuded põhikooli lõpueksamitööle

(1) Lõpueksamiga kontrollitakse riiklikus õppekavas põhikooli lõpetamiseks nõutava õppeainepädevuse (põhiteadmised ja -oskused) omandatust: suutlikkust nõutavaid teadmisi reprodutseerida, uues olukorras rakendada, seostada teistes õppeainetes õpituga.

(2) Põhikooli lõpueksamitöö (edaspidi lõpueksamitöö) koostamisel lähtutakse riikliku õppekava eesmärkidest ja ainekavas määratud III kooliastme nõutavatest õpitulemustest.

(3) Lõpueksamitöö sisaldab erineva raskusastmega ülesandeid õppeaine põhivaldkondade ja/või osaoskuste kohta.

(4) Keeleainete eksamiülesanded kontrollivad keelestruktuuri tundmist ja osaoskusi: lugemisoskust, kirjutamisoskust, võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele eksamiülesanded ka kuulamis- ja kõnelemisoskust.

§ 9. Lõpueksamitöö ettevalmistus

(1) Lõpueksamitöö ülesanded töötab välja haridus- ja teadusministri moodustatud vastava õppeaine riigieksameid ja põhikooli lõpueksameid ettevalmistav komisjon (edaspidi ettevalmistav komisjon), arvestades käesolevas määruses ning haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud riigieksameid ja põhikooli lõpueksameid ettevalmistavate komisjonide töökorras sätestatut.

(2) Eksamiülesannete raskusastet ja kvaliteeti kontrollitakse eeltestimisega.

(3) Lõpueksamitöö koostamisprotseduuri kohustuslikud etapid on:
1) ülesannete koostamine;
2) ülesannete valimine ja modereerimine eeltestiks;
3) eeltesti koostamine, korrektuur, paljundamine;
4) eeltestimine koolides;
5) eeltesti tööde hindamine;
6) eeltesti ja selle tulemuste analüüsimine;
7) kvaliteetsete ja raskuselt sobivate ülesannete valimine ülesannete panka;8) lõpueksamitöö koostamine ülesannete panga põhjal, korrektuur, paljundamine.

(4) Eksamikeskus tagab lõpueksamitööde tekstide keelelise korrektsuse, ühtlustatud kujunduse ja paljundamise ning valmistab ette lõpueksami materjalide paketi, mis koosneb eksamiülesannetest, hindamisjuhendist ja küsimustikust õpetajale tema kvalifikatsiooni ja tööstaaži, lõpueksamil osalenud klassi ja kooli ning lõpueksamitöö sisu kohta.

(5) Eksamikeskus toimetab lõpueksamitööde materjalid koolidesse haridusosakondade vahendusel.

§ 10. Lõpueksamitööde hindamine

(1) Lõpueksamitöid hindab kooli lõpueksamikomisjon vastava õppeaine lõpueksamitöö hindamisjuhendi alusel ning arvestades haridusministri 24. detsembri 2001. a määruses nr 75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» (RTL 2002, 3, 28) sätestatut.

(2) Hindamisjuhendi koostab ettevalmistav komisjon.

§ 11. Analüüsitavate lõpueksamitööde valimi moodustamine

(1) Kool edastab lõpueksamite tulemuste protokollide koopiad Eksamikeskusele kolme päeva jooksul pärast viimase lõpueksami toimumist.

(2) Eksamikeskus koostab koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga valimi koolidest, kes peavad saatma oma õpilaste lõpueksamitööd Eksamikeskusele analüüsimiseks ning teeb selle posti teel või elektrooniliselt koolile teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast lõpueksamite protokollide koopiate Eksamikeskusesse jõudmist.

(3) Valimisse kuuluv kool saadab parandatud ja hinnatud lõpueksamitööd Eksamikeskusele kolme tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Lõpueksamitöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase jooksva õppeaasta aastahinde selles õppeaines.

§ 12. Lõpueksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused

(1) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus, kaasates vajadusel aineõpetajaid-metoodikuid, vanemõpetajaid ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõude.

(2) Analüüsimiseks kantakse arvutisse tööde tulemused üksikküsimuste või aspektide kaupa: valikvastuste puhul õpilase poolt tehtud valik; muude objektiivselt hinnatavate ülesannete puhul põhimõttel õige/vale/vastamata; subjektiivselt hinnatavate ülesannete puhul vastava hindamisskaala alusel saadud punktid. Lisaks sisestatakse arvutisse järgmised andmed:
1) kooli asukoht;
2) kooli nimetus;
3) lõpueksamitöö sooritanud õpilase sugu (tüdruk, poiss);
4) õpilase õppeaine aastahinne.

(3) Analüüs tehakse arvutiprogrammide abil, mis võimaldavad hinnata ka lõpueksamitöö enda kvaliteeti.

(4) Lõpueksamitöö tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1) töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, töö osad, ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2) andmed koolide ja õpilaste kohta (kooli õppekeel, kooli asukoht: suurlinn, linn või maakoht; õpilase sugu);
3) hinnang lõpueksamitööde hindamisele – kui täpselt on järgitud hindamisjuhendit;
4) lõpueksamitöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve; sama osade kohta; sama poiste/tüdrukute kohta; sama eesti ja vene õppekeelega koolide kohta; sama suurlinna-, linna- ja maakoolide kohta; üldine sobivus: tulemuste jaotuskõver; eksamiosade omavaheline korrelatsioon, osade korrelatsioon terviktööga;
5) lõpueksamitöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, lõpueksamitöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga); lõpueksamitöö vastavus põhikooli lõpueksamitöö koostamisnõuetele;
6) korrelatsioon õppeaine aastahindega;
7) võrdlus eelmiste aastate lõpueksamitööde tulemustega nii terviktöö kui ka osade kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt;
8) tagasiside lõpueksamitöö kohta: õpetajate hinnang lõpueksamitööle kui tervikule, üksikülesannetele, hindamisjuhendile.

(5) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsi ja õpetajate hinnangute alusel tehakse ettepanekuid lõpueksamitööde koostamise, riikliku õppekava ning õppekirjanduse täiendamise ja parandamise ning õpetajate täienduskoolituse kohta.

(6) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus lõpueksamitööde kogumikus lõpueksamite toimumisele järgneva õppeaasta esimese õppeveerandi jooksul. Valimisse kuulunud koole analüüsi sisulises osas ei nimetata.

(7) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsid, statistilised näitajad kooliti ning aruande lõpueksamitööde kvaliteedinäitajate kohta esitab Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile lõpueksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks.

4. peatükk
RIIGIEKSAMITÖÖ

§ 13. Üldnõuded riigieksamitööle

(1) Riigieksamitöö ülesanded koostatakse õppeaine kohustuslike kursuste põhjal.

(2) Riigieksamitöö sisaldab erineva raskusastmega ülesandeid.

(3) Riigieksamiainete (v.a keeleainete) riigieksamitööde ülesannetest on 20% äratundmistasandil; 30% reprodutseerimistasandil; 50% rakendustasandil: analüüs, üldistamine, hinnangu andmine.

(4) Keeleainete riigieksamiülesanded kontrollivad keelestruktuuri tundmist ja osaoskusi: lugemisoskust, kirjutamisoskust, võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele eksamiülesanded ka kuulamis- ja kõnelemisoskust.

§ 14. Riigieksamitöö ettevalmistus

(1) Riigieksamitöö ülesanded töötab välja ettevalmistav komisjon, arvestades käesolevas määruses ning haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud riigieksameid ja põhikooli lõpueksameid ettevalmistavate komisjonide töökorras sätestatut.

(2) Ülesannete raskusastet ja kvaliteeti kontrollitakse eeltestimisega.

(3) Riigieksamitöö koostamisprotseduuri kohustuslikud etapid on:
1) ülesannete koostamine;
2) ülesannete valimine ja modereerimine eeltestiks;
3) eeltesti koostamine, korrektuur, paljundamine;
4) eeltestimine koolides;
5) eeltesti tööde hindamine;
6) eeltesti ja selle tulemuste analüüsimine;
7) kvaliteetsete ja raskuselt sobivate ülesannete valimine ülesannete panka;
8) riigieksamitöö koostamine ülesannete panga põhjal, korrektuur, paljundamine.

(4) Eksamikeskus tagab lõpueksamitööde tekstide keelelise korrektsuse, ühtlustatud kujunduse ja paljundamise ning valmistab ette lõpueksami materjalide paketi.

§ 15. Riigieksamitööde hindamine

(1) Riigieksamitöid hindab haridus- ja teadusministri moodustatud vastava riigieksamiaine riigieksamitöid hindav komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendi alusel ning arvestades käesolevas määruses ja haridusministri 24. detsembri 2001. a määruses nr 75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» (RTL 2002, 3, 28) sätestatut.

(2) Hindamisjuhendi koostab ettevalmistav komisjon.

(3) Hindamisjuhend kirjeldab iga ülesande/aspekti/operatsiooni osakaalu kogu riigieksamitöö hindamisel.

(4) Hindamisjuhendi täpsustamiseks tegelike riigieksamitööde põhjal ja hindamisjuhendist ühese arusaamise kujundamiseks viib hindamiskomisjoni esimees või aseesimees läbi riigieksamitööde hindamise standardiseerimise:
1) valib välja riigieksamitööd, mis iseloomustavad erinevaid riigieksamitööde sooritustasemeid, ning teeb nendest koopiad kõikidele hindamiskomisjoni liikmetele (edaspidi hindajad);
2) hindajad hindavad väljajagatud riigieksamitöid hindamisjuhendi alusel;
3) hindajad arutavad esilekerkinud probleeme ühiselt ning täpsustavad hindamisjuhendit.

(5) Riigieksamitööde objektiivselt hinnatavaid eksamiosi hindab üks hindaja. Enne andmete arvutisse sisestamist kontrollitakse hindamiskomisjoni esimehe või aseesimehe juhtimisel 10% iga hindaja töödest, et veenduda hindamise vastavuses täpsustatud hindamisjuhendile. Kui mõni hindaja pole hindamisjuhendit korrektselt järginud, korraldab hindamiskomisjoni esimees või aseesimees selle hindaja hinnatud tööde ümberhindamise.

(6) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavaid eksamiosi (kirjutamisosa keeltes, arutlusosa ja avatud küsimused ajaloos ning kirjand) hindavad hindamisjuhendi alusel kaks teineteisest sõltumatut hindajat (teine hindaja ei tea esimese hindaja pandud hinnet).

(7) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade lõpphinne kujuneb kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena. 20–25-punktise hindamisskaala puhul hinnatakse riigieksamitööd alates 5-punktisest erinevusest kolmandat korda. Pärast kolmandat hindamist kujuneb lõpphindeks kolme hinde keskmine. Kirjandid hinnatakse rohkem kui 3-punktise erinevuse korral kolmandat korda ning pärast kolmandat hindamist kujuneb lõpphinne kahe lähema hinde keskmisena.

§ 16. Riigieksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused

(1) Riigieksamitööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus, kaasates vajadusel aineõpetajaid-metoodikuid, vanemõpetajaid ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõude.

(2) Analüüsimiseks kantakse arvutisse iga eksaminandi riigieksamitöö tulemused üksikküsimuste või aspektide kaupa: valikvastuste puhul eksaminandi poolt tehtud valik; muude objektiivselt hinnatavate ülesannete puhul põhimõttel õige/vale/vastamata; subjektiivselt hinnatavate ülesannete puhul vastava hindamisskaala alusel saadud punktid. Gümnaasiumilõpetajate puhul sisestatakse riigieksamitööde üleandmise protokollist arvutisse ka jooksva õppeaasta aastahinne selles õppeaines.

(3) Analüüs tehakse arvutiprogrammide abil, mis võimaldavad hinnata ka riigieksamitöö enda kvaliteeti.

(4) Riigieksamitööde tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1) töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, töö osad, ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2) andmed eksaminandide ja koolide kohta (eksaminandi sugu, gümnaasiumilõpetajate ja varemlõpetanute arv; õppekeel; kooli asukoht: suurlinn, linn või maakoht; kooli gümnaasiumiosa suurus: kuni 60 õpilast, 61–110 õpilast, 111–210 õpilast, üle 210 õpilase);
3) riigieksamitöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve; sama riigieksamitöö osade kohta (kirjandi puhul teemade kohta); sama meessoost ja naissoost eksaminandide kohta; sama eesti ja vene õppekeelega koolide kohta; sama suurlinna-, linna- ja maakoolide kohta; riigieksamitöö üldine sobivus: tulemuste jaotuskõver; riigieksamitöö osade omavaheline korrelatsioon, osade korrelatsioon terviktööga;
4) riigieksamitöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, riigieksamitöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga); riigieksamitöö vastavus riigieksamitöö koostamisnõuetele; subjektiivselt hinnatavate osade hindamise reliaablus (esimese ja teise hindaja hinnete korrelatsioon); hindamise kvaliteet (hindaja keskmine hinne, hindaja hinnete standardhälve);
5) võrdlus eelmiste aastate riigieksamitööde tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt).

(5) Riigieksamitööde tulemuste analüüsi põhjal tehakse ettepanekuid riigieksamitööde koostamiseks, riikliku õppekava ning õppekirjanduse täiendamiseks ja parandamiseks, õpetajate täienduskoolituseks.

(6) Riigieksamitööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus riigieksamitööde kogumikes riigieksamite läbiviimise aasta 1. detsembriks.

(7) Igale koolile esitab Eksamikeskus selle kooli õpilaste riigieksamitööde tulemused eksamiosade ja terviku kohta.

(8) Riigieksamitööde tulemuste analüüsid (põhieksam), statistilised näitajad eksamiosade ja terviku kohta kooliti ning aruande riigieksamitööde kvaliteedinäitajate kohta esitab Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile riigieksamite läbiviimise aasta 15. detsembriks.

§ 17. Riigieksamitööde tulemuste avalikustamine

(1) Koole ei järjestata riigieksamitööde tulemuste järgi.

(2) Iga kool saab riigieksamitööde tulemuste statistilise ülevaate, mis võimaldab määratleda oma kohta koolide grupis, mille teeninduspiirkond on kinnitatud või koolide grupis, mille teeninduspiirkonda kinnitatud ei ole. Kinnitatud teeninduspiirkonnaga koolide riigieksamitööde tulemused esitatakse kolmes grupis:
1) suurlinnade (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) koolid;
2) maakonnalinnade koolid;
3) väikelinnade ja vallakoolid.

(3) Eksternina gümnaasiumi lõpetanud isikuid statistilises ülevaates ei kajastata.