Teksti suurus:

Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.12.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.02.2010
Avaldamismärge:RTL 2006, 84, 1536

Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri1

Vastu võetud 17.11.2006 nr 95

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus kehtestab nõuded teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi sõiduk) tehnoseisundi kontrollimisele (edaspidi kontrollimine).

(2) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti territooriumil sõidukit omavatele või kasutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

(3) Sõiduki kontrollimist teostavad »Liiklusseaduse» paragrahv 46 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalvet teostavad isikud (edaspidi kontrollijad).

§ 2. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) sõiduki kontrollimine – Eesti territooriumil liiklevale sõidukile kontrollija poolt või tema järelevalve all ette teatamata tehnilist laadi ülevaatuse teostamine;
2) kommertssõiduk – sõitjateveoks kasutatav mootorsõiduk, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja veoseveoks kasutatav mootorsõiduk ja/või haagis, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi.

§ 3. Sõiduki kontrollimise läbiviimine

(1) Sõiduki kontrollimine tuleb läbi viia kohas ja viisil, mis ei häiri liiklust ega ohusta teisi liiklejaid. Kontrollimine peab olema võimalikult lühiajaline ja see võib hõlmata sõiduki tehnoseisundi visuaalset hindamist, sõiduki tehnoseisundit tõendavate dokumentide kontrollimist ja/või sõiduki kontrollitaval osal või sõlmel esineva rikke või puuduse avastamist. Esmajärjekorras peab kontrollimise käigus pöörama tähelepanu sõiduki sellistele riketele ja puudustele, mille olemasolu korral on sõiduki edasine liiklemine ohtlik.

(2) Kontrollimine teostatakse vastavalt lisades 1 ja 2 toodud teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi (edaspidi kontrollkaart) vormile. Kontrollija võib teostada ühe, mitme või kõigi kontrollkaardile kantud sõiduki osade või sõlmede kontrollimist. Sõiduki osa või sõlme kontrollimise, mittekontrollimise ja nõuetele mittevastavuse ning sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele suunamise, liiklemise keelu rakendamise ja muude sõiduki ja selle juhi/vedaja andmete ning märkuste korral tehakse vastav märge või sissekanne lisas 1 toodud kontrollkaardi selleks ettenähtud ruutu või lahtrisse. Sõiduki osa või sõlme kontrollimisel avastatud ohtliku või eriti ohtliku vea korral tehakse vastav märge lisas 2 toodud vormi selleks ettenähtud lahtrisse ja vajalikud märkused kantakse ettenähtud reale. Kontrollkaardi allkirjastatavad kontrollija ja sõidukijuht.

(3) Kommertssõiduki kontrollimisel täidetakse kontrollkaart vähemalt kahes eksemplaris. Muude sõidukite puhul täidetakse kontrollkaart ainult ohtliku või eriti ohtliku vea avastamisel. Täidetud kontrollkaardi üks eksemplar antakse kontrollitud sõiduki juhile. Juhul kui sõidukijuht esitab kontrollijale kontrollkaardi, millest nähtub, et sõiduki teatud osa või sõlme on eelneva kolme kuu jooksul kontrollitud ja see vastas nõuetele, siis seda sõiduki osa või sõlme uuesti ei kontrollita, kui nimetatud osal või sõlmel ei avastata nähtavat riket või puudust.

§ 4. Sõiduki kontrollimisel avastatud vead

(1) Sõiduki kontrollimisel avastatud ohtlikeks vigadeks (kontrollkaardil OV) loetakse järgmisi rikkeid või puudusi:
1) sõiduki registreerimismärk on mitteloetav või halvasti kinnitatud;
2) laterna tule valgus ei ole nõutava värvusega;
3) laternate arv või paigutus ei vasta nõuetele või laterna tuli on valesti reguleeritud;
4) laterna hajutiklaasil on mõrade kogumik;
5) udu- või päevatuledena kasutatakse selleks mitte ettenähtud laternaid;
6) juhtimisseadmete vabakäik või lõtk on lubatust suuremad;
7) pidurisüsteem lekib või pihkub;
8) pidurisüsteemi on omavoliliselt muudetud;
9) seisupidur ei toimi või selle hoob ei lukustu pidurdusasendis;
10) rehvi turvisemustri jääksügavus on nõutavast väiksem;
11) ühe telje rehvid on erineva mustritüübiga;
12) sõidukil kasutatakse mitte ettenähtud rehve;
13) heitgaaside väljalaskesüsteem lekib;
14) heitgaasid tungivad kabiini/sõitjateruumi;
15) heitgaaside väljalaskesüsteemi ehitust on omavoliliselt muudetud;
16) heitgaasides on mootori püsival töörežiimil nähtavat musta suitsu;
17) müra ületab valmistaja või keskkonnaministri poolt lubatud piirnormi;
18) puudub nõutav tahavaatepeegel;
19) ühissõidukil puudub ohukolmnurk, tulekustuti, tõkisking või esmaabivahendite komplekt;
20) klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem;
21) tuuleklaasil on liikluse jälgimist raskendav kahjustus või mõrade kogumik;
22) puudub nõutav allasõidutõke;
23) ühissõidukil puuduvad nõutavad juhised ohu korral tegutsemiseks;
24) ühissõidukil puuduvad nõutavad abivahendid varuväljapääsude avamiseks;
25) jahutussüsteem lekib;
26) kiiruspiirik ei toimi või on valesti reguleeritud;
27) sõidumeerikul puuduvad nõutavad plommid või kontrollimise kleebis, kontrollimise tähtaeg on möödas.

(2) Sõiduki kontrollimisel avastatud eriti ohtlikeks vigadeks (kontrollkaardil EOV) loetakse järgmisi rikkeid või puudusi:
1) sõiduki identifitseerimisnumber (VIN-kood, TIN-kood, tehasetähis) andmesildil, kerel või šassiil ei vasta registreerimistunnistuses märgitule;
2) pimeda ajal ei põle vasak lähituli või tagumised ääretuled ja tagumiste ääretulede asemel ei ole võimalik kinnitada sõidukile tagant nähtavale kohale ohukolmnurka;
3) juhtrataste pööramine on takistatud või juhtimisseade kiilub kinni;
4) juhtimisseadmed on kõverdunud või remonditud keevitamisega;
5) juhtimisseadmed on purunenud;
6) sõidupiduriga ei ole võimalik sõidukit peatada;
7) rehvil esineb koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist;
8) velg on purunenud, pragudega või kinnitusavad on ohtlikult kulunud;
9) velje kinnituspolt või –mutter on lahti või puudub;
10) toitesüsteemi või kütusepaakide ehitust on omavoliliselt muudetud;
11) puudub nõutav turvavöö;
12) puudub nõutav amortisaator;
13) sõidukil kasutatakse mitte ettenähtud alarmsõiduki värviskeemi, vilkurit või vahelduva tonaalsusega helisignaali;
14) šassii, raam või selle kinnitused on ohtlikult murdunud või deformeerunud;
15) haakeseade on deformeerunud või on haakeseadmes lubatust suurem lõtk;
16) sõiduki antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid on ohtlikud või paigaldatud ohtlikult;
17) ühissõiduki väljapääsude kasutamine on takistatud;
18) toitesüsteem lekib.

(3) Sõiduki kontrollimisel õlisüsteemi lekke avastamisel on kontrollijal õigus, lähtudes lekke ohtlikkusest, lugeda see ohtlikuks või eriti ohtlikuks veaks.

§ 5. Tegutsemine kontrollimisel rikke või puuduse avastamise korral

(1) Kontrollija peab andma sõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal. Kui rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata, on kontrollijal õigus:
1) paragrahvi 4 lõikes 1 või kontrollija otsusel lõikes 3 nimetatud ohtliku vea korral suunata Eesti riiklikku liiklusregistrisse (edaspidi register) kantud sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele ja välisriigis registreeritud sõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse tehnoülevaatuspunkti;
2) paragrahvi 4 lõikes 2 või kontrollija otsusel lõikes 3 nimetatud eriti ohtliku vea korral keelata sõiduki omal jõul liiklemine.

(2) Kontrollimisel avastatud ohtliku veaga registrisse kantud sõiduki registreerimistunnistuse osasse »Tehnoülevaatused» teeb kontrollija sissekande «Erakorraline», lisades oma allkirja, nime ja kontrollimise kuupäeva.

(3) Kontrollimisel avastatud ohtliku veaga sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Erandina võib ohtliku veaga sõidukiga sõita rikete kõrvaldamiseks mööda lühimat teed garažeerimis- või remondikohani või välisriigis registreeritud sõidukiga lähima remondikohani teises riigis, kui viga avastati piiripunkti läheduses. Pärast ohtliku vea kõrvaldamist tuleb registrisse kantud sõiduk esitada erakorralisele tehnoülevaatusele, milleks on lubatud sõita mööda lühimat teed lähimasse tehnoülevaatuspunkti. Sõitmisel peab juhil kaasas olema vastav kontrollkaart või selle ärakiri.

(4) Kontrollimisel avastatud eriti ohtliku veaga registrisse kantud sõiduki registreerimistunnistuse osasse «Tehnoülevaatused» teeb kontrollija sissekande «Liiklemise keeld», lisades oma allkirja, nime ja kontrollimise kuupäeva.

(5) Kontrollimisel avastatud eriti ohtliku vea tõttu omal jõul liigelda keelatud sõidukit võib olenevalt vea iseloomust edasi toimetada garažeerimis- või remondikohani või välisriigis registreeritud sõidukit riiki, kus ta on registreeritud, kas teisel sõidukil või puksiiris. Pärast eriti ohtliku vea kõrvaldamist tuleb registrisse kantud sõiduk esitada erakorralisele tehnoülevaatusele, milleks on lubatud sõita mööda lühimat teed lähimasse tehnoülevaatuspunkti. Sõitmisel peab juhil kaasas olema vastav kontrollkaart või selle ärakiri.

(6) Paragrahvis 4 nimetamata kuid liiklust ohustava vea avastamise korral peab kontrollija, lähtudes vea ohtlikkusest, keelama sõiduki edasise liiklemise või suunama registrisse kantud sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele, toimides vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 4 või 5 toodud nõuetele. Liiklust ohustava vea kahtluse korral võib kontrollija suunata sõiduki põhjalikumale läbivaatusele lähimasse tehnoülevaatuspunkti.

§ 6. Välisriigi kommertssõidukil vea avastamisest teatamine

Välisriigi kommertssõidukil ohtliku või eriti ohtliku vea avastamisel, eelkõige juhul, kui keelatakse nimetatud sõiduki omal jõul liiklemine, saadab kontrollija täidetud kontrollkaardi, selle ärakirja või rikkumisalase informatsiooni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes edastab nimetatud dokumendi või informatsiooni selle riigi pädevale asutusele, kus sõiduk on registreeritud ja võib paluda nimetatud sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele suunamist riigis, kus sõiduk on registreeritud.

§ 7. Registrisse kantud sõiduki välisriigis avastatud vea korral erakorralisele tehnoülevaatusele suunamine

(1) Välisriigi pädeva asutuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile edastatud kontrollkaardi, selle ärakirja või rikkumisalase informatsiooni alusel, kui välisriigi kontrollija on registrisse kantud sõidukil avastanud vea, mille tõttu keelati sõiduki omal jõul liiklemine või kui välisriigi pädev asutus on esitanud palve sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele suunamiseks, edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rikkumisalase teate Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele (edaspidi ARK).

(2) ARK võib lugeda lõikes 1 nimetatud rikkumisalases teates sisalduva sõiduki tehnoseisundi kehtivatele nõuetele mittevastavaks ja suunata sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele.

(3) Teate sõiduki tehnoseisundi kehtivatele nõuetele mittevastavuse ja erakorralisele tehnoülevaatusele suunamise kohta saadab ARK sõiduki omanikule või kasutajale kirjalikult vähemalt viie tööpäeva jooksul rikkumisalase teate saamisest.

§ 8. Sõidukite kontrollimiste ja sõidukitel avastatud vigade arvestus ja aruandlus

(1) Käesoleva määruse kohaselt teostatud sõidukite kontrollimiste ja sõidukitel avastatud vigade arvestust peetakse politseiprefektuuris, Julgestuspolitseis ja Politseiametis.

(2) Politseiamet esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile lõikes 1 toodud arvestuste koondi iga aasta 1. märtsiks eelneval aastal kontrollitud sõidukite ja nendel avastatud vigade kohta vastavalt lisas 3 toodud tabeli vormile riikide lõikes.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib ja esitab Politseiameti poolt koostatud aruanded ettenähtud tähtajaks Euroopa Komisjonile.

§ 9. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Teede- ja sideministri 27. märtsi 2001. a määrus nr 28 «Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri» (RTL 2001, 45, 639; 2005, 92, 1387) tunnistatakse kehtetuks.

1 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 96/96/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 46, 17.2.1996, lk 1–19), Euroopa Komisjoni direktiiv 99/52/EÜ, millega kohandatakse nõukogu direktiivi 96/96/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) tehnika arenguga (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 26–28), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 1–8), Euroopa Komisjoni direktiiv 2001/9/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 96/96/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 48, 17.2.2001, lk 18–19), Euroopa Komisjoni direktiiv 2001/11/EÜ, millega kohandatakse nõukogu direktiivi 96/96/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) tehnika arenguga, et kontrollida kommertsveokite kiiruspiirikute toimivust (EÜT L 48, 17.2.2001, lk 20–21), Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/26/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/30/EÜ kommertsveokite kiiruspiirikute ja heitgaasi kohta (ELT L 90, 8.4.2003, lk 37–40), Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/27/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga mootorsõidukite heitgaaside suhtes testimise osas nõukogu direktiivi 96/96/EÜ (ELT L 90, 8.4.2003, lk 41–44).

Minister Edgar SAVISAAR

Kantsler Marika PRISKE

Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 20.11.2006. a resolutsioon nr 17-1/06-07824.)

MM_95 lisa 1,2

MM_95 lisa 3