HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Eesti Arengufondi seadus (lühend - EAFS)

Eesti Arengufondi seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.12.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2009
Avaldamismärge:RT I 2006, 52, 385

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.11.2006 otsus nr 30

Eesti Arengufondi seadus

Vastu võetud 15.11.2006

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab Eesti Arengufondi (edaspidi Arengufond) eesmärgid, ülesanded, pädevuse, õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja juhtimise.

§ 2. Arengufondi eesmärgid ja ülesanded

 (1) Arengufondi eesmärk on stimuleerida ja toetada Eesti majanduses muutusi, mis aitavad majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti luua. Arengufond toetab innovatsiooniteadlikkuse tõusu, uuenduslike äriideede esilekerkimist ning ettevõtlikkuse kasvu ühiskonnas tervikuna.

 (2) Oma eesmärkide saavutamisel täidab Arengufond järgmisi ülesandeid:
 1) investeerib käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti ettevõtlusse ning pakub vastavatele ettevõtjatele juhtimisalast tuge;
 2) korraldab Eesti jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud investeerimisotsuste tegemiseks vajalikku arenguseiret;
 3) edendab valdkondlikku riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning peab sidet rahvusvaheliste arenguseirega tegelevate organisatsioonidega ja välisinvestoreid ning -fonde koondavate investeerimisorganisatsioonidega.

§ 3. Arengufondi õiguslik seisund ja tegevuse alused

 (1) Arengufond on käesoleva seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Arengufondi õigusvõime tekib käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

 (2) Arengufond registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

 (3) Arengufond juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, Arengufondi põhikirjast (edaspidi põhikiri) ja teistest õigusaktidest.

 (4) Arengufondi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ei ole lubatud.

 (5) Arengufond lõpetatakse seaduse alusel.

§ 4. Aruandlus Riigikogule

 (1) Arengufond annab oma tegevusest aru Riigikogule, esitades igal aastal hiljemalt Riigikogu täiskogu sügisistungjärgu teisel töönädalal eelmise majandusaasta kohta aastaaruande alusel ülevaate.

 (2) Koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatega esitab Arengufond Riigikogule aruande käesolevas seaduses nimetatud eesmärkide saavutamise kohta. Aruandes käsitletakse investeerimisstrateegia rakendamist, fondi vabade vahendite paigutamist, arenguseire raames elluviidud ja kavandatavaid tegevusi ning fondi poolt kaasrahastatud investeerimisprojekte.

§ 5. Arengufondi ja Vabariigi Valitsuse koostöö

  Arengufondi juhatusel on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid meetmete rakendamiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuspoliitika ja ettevõtluspoliitika valdkondades.

§ 6. Nimi

 (1) Arengufondi nimi on Eesti Arengufond.

 (2) Arengufondil on ainuõigus oma nimele.

§ 7. Asukoht

  Arengufondi asukohaks on koht, kus asub Arengufondi juhatus.

2. peatükk ARENGUFONDI JUHTIMINE JA PÕHIKIRI 

§ 8. Arengufondi juhtimine

  Arengufondi juhivad nõukogu ja juhatus.

§ 9. Arengufondi nõukogu pädevus

 (1) Arengufondi kõrgeim juhtimisorgan on Arengufondi nõukogu (edaspidi nõukogu), mis koosneb üheksast liikmest. Nõukogu planeerib Arengufondi tegevust ja korraldab Arengufondi juhtimist ning teostab järelevalvet Arengufondi ja selle juhatuse tegevuse üle.

 (2) Nõukogu pädevusse kuulub:
 1) Arengufondi põhikirja kinnitamine;
 2) investeerimisstrateegia kinnitamine;
 3) arenguseire tegevuskava kinnitamine;
 4) juhatuse esimehe valimine avaliku konkursi korras ja juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse koosseisu kinnitamine ning juhatuse liikmete töötasu määramine;
 5) käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud ekspertkomitee esimehe ja liikmete nimetamine ning tagasikutsumine juhatuse ettepanekul;
 6) audiitori ja siseaudiitori valimine;
 7) siseauditi korraldamine, siseauditi tööplaani kinnitamine ja siseauditi tulemuste alusel otsuste tegemine;
 8) majandusaasta eelarve kinnitamine ja täitmise järelevalve;
 9) majandusaasta aruande kinnitamine;
 10) täiendavate finantsvahendite kaasamise ning laenu- ja krediidilepingute sõlmimise otsustamine juhatuse ettepanekul;
 11) Arengufondi vara paigutamise põhimõtete kinnitamine;
 12) töösisekorraeeskirjade, sealhulgas raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine;
 13) juriidiliste isikute asutamise ja nende lõpetamise otsustamine juhatuse ettepanekul;
 14) Arengufondile investeerimiskapitali moodustamiseks üleantud aktsiate võõrandamise otsustamine;
 15) muud käesolevast seadusest tulenevad ülesanded.

 (3) Nõukogu otsustab juhatuse ettepanekul ka muid Arengufondi tegevusega seotud, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata küsimusi.

 (4) Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõikide Arengufondi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Arengufondi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

§ 10. Nõukogu liikmed

 (1) Vabariigi Valitsus nimetab kaks nõukogu liiget Vabariigi Valitsuse liikmete hulgast tähtajaga kuni neli aastat, kuid mitte kauemaks kui nende volituste kehtivuse ajaks. Uue valitsuse ametisse astumisel nimetab Vabariigi Valitsus nõukogu liikmed hiljemalt oma teisel istungil.

 (2) Avalik-õiguslike ülikoolide rektoreid ühendav organisatsioon nimetab kaks nõukogu liiget avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmete hulgast tingimusel, et nad ei kuulu sama avalik-õigusliku ülikooli nõukogusse ja vähemalt üks neist on avalik-õigusliku ülikooli rektor. Need nõukogu liikmed nimetatakse tähtajaga kuni neli aastat, kuid mitte kauemaks kui töösuhte lõppemiseni avalik-õigusliku ülikooli nõukogu liikmena.

 (3) Riigikogu nimetab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul viis nõukogu liiget tähtajaga kuni neli aastat. Kaks liiget on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad. Riigikogu liikme volituste lõppemisel jätkuvad tema volitused nõukogu liikmena kuni uue Riigikogu liikme nimetamiseni.

 (4) Vabariigi Valitsus, Riigikogu ja avalik-õiguslike ülikoolide rektoreid ühendav organisatsioon võivad enda nimetatud nõukogu liikme põhjendatud juhul enne volituste lõppu tagasi kutsuda, nimetades viivitamata nõukogusse uue liikme.

 (5) Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Riigikogu nimetatud nõukogu liikmetel peab olema akadeemiline kraad ning töökogemus majandusarengu või innovatsioonipoliitika strateegilise planeerimisega seotud valdkondades.

 (6) Nõukogu liige ei või olla isik, kellelt on seaduse või kohtuotsuse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, ega isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, samuti isik, kellel on karistatus ametialase kuriteo eest või tahtlikult toimepandud muu kuriteo eest.

 (7) Nõukogu liikme kuutöötasu on kolm kuupalga alammäära. Nõukogu liikme valimisel nõukogu esimeheks või ajal, mille jooksul ta täidab nõukogu esimehe ülesandeid, on tema kuutöötasu neli kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse liikmete tööd nõukogus ei tasustata.

 (8) Nõukogu liige kutsutakse tagasi viivitamata, kui:
 1) tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas;
 2) tema suhtes on jõustunud kohtuotsus ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise kohta või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine;
 3) ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on nendele nõuetele vastavuse kohta esitanud valeteavet;
 4) ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud Arengufondi huve või on muu mõjuv põhjus, millest tingituna nõukogu liige on sobimatu oma kohustusi täitma.

 (9) Nõukogu liikme võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse tõttu, millest tingituna ta on võimetu oma kohustusi täitma.

§ 11. Nõukogu esimees ja aseesimees

 (1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja nõukogu aseesimehe. Nõukogu esimehe valimiseni täidab nõukogu esimehe ülesandeid nõukogu vanim liige.

 (2) Nõukogu esimees:
 1) korraldab nõukogu tegevust;
 2) juhatab nõukogu koosolekuid;
 3) kontrollib nõukogu otsuste täitmist;
 4) esindab nõukogu.

 (3) Nõukogu esimehe äraolekul või puudumisel täidab tema ülesandeid ja omab esimehe õigusi nõukogu aseesimees.

§ 12. Nõukogu koosolek

 (1) Nõukogu töövorm on koosolek.

 (2) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

 (3) Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb kirjalikult ette teatada vähemalt seitse päeva.

 (4) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku kahe päeva jooksul, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget või Arengufondi juhatus.

 (5) Nõukogu on otsustusvõimeline üksnes juhul, kui koosolekul viibib vähemalt viis nõukogu liiget, sealhulgas nõukogu esimees või aseesimees. Nõukogu koosolekud on kinnised.

§ 13. Nõukogu otsus

 (1) Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekust osavõtvate nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe või tema puudumisel nõukogu aseesimehe hääl. Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–2, 4, 8–11 ja 14 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu võtta ainult nõukogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Otsuste tegemisel osaleb nõukogu liige isiklikult. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel.

 (3) Nõukogu liige ei või hääletada, kui see toob kaasa huvide konflikti. Huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui nõukogu liige peab osalema otsuse langetamisel, mis võib mõjutada tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve.

§ 14. Nõukogu koosoleku protokoll

 (1) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse nõukogu koosolekul tehtud otsused, hääletamistulemused ja nõukogu liikmete eriarvamused. Protokolli kantavad muud andmed ja protokollimisnõuded sätestatakse vajaduse korral põhikirjas.

 (2) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (3) Protokoll peab olema Arengufondi asukohas nõukogu liikmetele kättesaadav alates seitsmendast päevast pärast koosoleku toimumist.

 (4) Protokoll koos lisadega säilitatakse Arengufondi asukohas säilitustähtaega määramata. Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilimise eest vastutab Arengufondi juhatuse esimees.

§ 15. Nõukogu liikmete vastutus

 (1) Nõukogu liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega Arengufondile tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

 (2) Nõukogu liige vabaneb vastutusest Arengufondi ees, kui ta jäi Arengufondile kahju tekitanud otsuse vastuvõtmisel eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli või kui ta ei osalenud koosolekul, kus selline otsus vastu võeti.

 (3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kahju tekitamisest arvates.

§ 16. Arengufondi juhatus

 (1) Arengufondi juhatus (edaspidi juhatus) esindab ja juhib Arengufondi. Juhatus on kuni kolmeliikmeline. Juhatuse liikmete täpse arvu otsustab nõukogu.

 (2) Juhatuse ülesanne on Arengufondi igapäevase tegevuse kavandamine ja korraldamine. Juhatus peab Arengufondi juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.

 (3) Juhatuse pädevusse kuulub Arengufondi igapäevase tegevuse juhtimine, muu hulgas:
 1) investeerimisstrateegia ettevalmistamine ja elluviimine;
 2) Arengufondi eesmärkidele ja investeerimisstrateegiale vastavate investeerimisprojektide otsimine ning nende ettevalmistamine ekspertkomiteele esitamiseks;
 3) investeeringu objektiks olevates äriühingutes osaluse omandamise ja osaluse suuruse otsustamine lähtuvalt ekspertkomitee soovitustest, osaluse võõrandamise otsustamine ning investeerimisprojektide juhtimine;
 4) investeeringu objektiks olevate äriühingute juhtimisorganitesse Arengufondi esindajate määramine;
 5) Arengufondi vabade vahendite paigutamine;
 6) majandusaasta eelarve projekti koostamine;
 7) majandusaasta aruande koostamine ja esitamine nõukogule;
 8) nõukogule juriidiliste isikute asutamise ja nende lõpetamise kohta ettepaneku tegemine, nõukogu otsuse alusel juriidiliste isikute asutamine ja lõpetamine;
 9) nõukogu otsuse alusel täiendavate finantsvahendite kaasamiseks laenu- ja krediidilepingute sõlmimine;
 10) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise otsustamine;
 11) vara käsutamise otsustamine, kui see ei ole käesoleva seaduse alusel antud nõukogu pädevusse;
 12) nõukogu otsuste täitmise korraldamine;
 13) teiste juhtimisküsimuste otsustamine, mis käesoleva seadusega ei ole antud nõukogu pädevusse.

 (4) Juhatuse täpsem töökorraldus kehtestatakse põhikirjaga.

 (5) Juhatus tagab nõukogu tööks vajalikud vahendid ning töökorralduse vastavalt nõukogu otsusele.

 (6) Juhatus annab nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta. Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate Arengufondi majandustegevusest ja majanduslikust seisundist. Ülevaade avalikustatakse Arengufondi veebilehel. Juhatus teatab nõukogule viivitamata Arengufondi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Arengufondi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

§ 17. Juhatuse liikmed

 (1) Juhatuse koosseisu volituste tähtaeg on viis aastat. Nõukogu võib pärast juhatuse koosseisu volituste tähtaja möödumist kinnitada juhatuse esimehe koos juhatuse teiste liikmetega ametisse teiseks ametiajaks avalikku konkurssi korraldamata. Nõukogul on õigus juhatuse liige igal ajal tagasi kutsuda.

 (2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis ning kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Tal peab olema akadeemiline kraad ja vähemalt viieaastane töökogemus finantsanalüüsi või investeerimisvaldkonnas või nendega seotud valdkondades, sealhulgas soovitavalt töökogemus riskikapitali investeerimise valdkonnas.

 (3) Nõukogu sõlmib juhatuse liikmega lepingu, millega määratakse kindlaks juhatuse liikme õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingu sõlmimisel juhatuse liikmega esindab Arengufondi nõukogu esimees.

 (4) Juhatuse liige ei või olla muus ametis, teenistuses või osaline tegevuses, mis oma olemuselt piirab või võib piirata Arengufondi iseseisvust või avaldab või võib avaldada negatiivset mõju Arengufondi eesmärkide saavutamisele ning ülesannete täitmisele. Juhatuse liige võib kuuluda niisuguse äriühingu nõukokku, mida finantseeritakse Arengufondi vahenditest või milles Arengufond omab osalust, üksnes Arengufondi esindajana. Juhatuse liige võib kuuluda muu äriühingu või fondi nõukokku, mille eesmärgid on sarnased Arengufondi omadega, üksnes nõukogu nõusolekul.

 (5) Juhatuse liige ei või olla isik, kellelt on seaduse või kohtuotsuse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, ega isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, samuti isik, kellel on karistatus ametialase kuriteo eest või tahtlikult toimepandud muu kuriteo eest.

§ 18. Juhatuse esimees

 (1) Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust.

 (2) Juhatuse esimees:
 1) korraldab Arengufondi raamatupidamist;
 2) võtab tööle ja vabastab töölt Arengufondi töötajaid ning teeb nõukogule ettepaneku siseaudiitori tööle kinnitamiseks või töölt vabastamiseks;
 3) määrab kindlaks Arengufondi töötajate õigused ja kohustused;
 4) kinnitab nõukogu poolt kinnitatud halduskulude piires töötajate töötasud;
 5) sõlmib teenistuslepingud ekspertkomitee esimehe ja liikmetega, arvestades põhikirjas ettenähtud korda ja töö tasustamise aluseid;
 6) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve ulatuses ja kohaselt Arengufondi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
 7) võtab osa nõukogu koosolekutest, kui nõukogu ei otsusta teisiti;
 8) esitab igal aastal Riigikogule käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud ülevaate eelmise majandusaasta kohta ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande Arengufondile käesoleva seadusega pandud eesmärkide saavutamise kohta;
 9) otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse või Arengufondi põhikirja kohaselt juhatuse esimehe pädevusse.

§ 19. Juhatuse esindusõigus

  Arengufondi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees, ülejäänud juhatuse liikmed võivad Arengufondi esindada ühiselt koos teise juhatuse liikmega.

§ 20. Juhatuse liikmete vastutus

 (1) Juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega Arengufondile tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

 (2) Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta ei osalenud kahju tekitanud otsuse või toimingu tegemisel või kui ta tegutses nõukogu õiguspärase otsuse alusel.

 (3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kahju tekitamisest arvates.

 (4) Juhatuse liikmed ei vastuta ekspertkomitee soovitusel elluviidud investeerimisprojektist tekkinud kahju eest, kui nad on investeerimisprojekti juhtinud piisava hoolsusega ning teinud mõistlikud jõupingutused investeerimisprojekti õnnestumiseks või kahju ärahoidmiseks.

§ 21. Ärisaladuse tagamine

  Nõukogu, juhatuse ja ekspertkomitee liige peab hoidma talle nõukogu, juhatuse või ekspertkomitee liikmena teatavaks saanud Arengufondi ja investeeringu objektiks olevate äriühingute ärisaladusi.

§ 22. Põhikiri

 (1) Põhikirja kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

 (2) Põhikirjas nähakse ette:
 1) Arengufondi struktuur;
 2) nõukogu, juhatuse, ekspertkomitee ja struktuuriüksuste töökorraldus;
 3) ekspertkomitee moodustamise ning ekspertkomitee esimehe ja liikmetega teenistuslepingute sõlmimise kord;
 4) töö tasustamise alused;
 5) vara käsutamise ja kasutamise kord;
 6) investeerimise korraldus ja järelevalve;
 7) muud Arengufondi tegevust korraldavad tingimused, mis ei ole vastuolus seadusega.

3. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL 

§ 23. Raamatupidamine

  Arengufond lähtub oma raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja Arengufondi põhikirjast.

§ 24. Majandusaasta

  Arengufondi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 25. Majandusaasta aruanne

 (1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande, mis esitatakse nõukogu poolt nimetatud audiitorile kontrollimiseks. Audiitori ülesanne on kontrollida Arengufondi tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Arengufondi juhatuse koostatud aastaaruande õigsust. Riigikogu otsusel võidakse Arengufondi tegevust kontrollida täiendavalt.

 (2) Juhatus esitab majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega nõukogule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Majandusaasta aruande kinnitab nõukogu. Juhatus peab tagama, et nõukogul oleks võimalus tutvuda majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne selle kinnitamist.

 (3) Pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõukogu poolt edastab juhatus selle Riigikogule ja avalikustab selle Arengufondi veebilehel.

§ 26. Audiitor

 (1) Arengufondil on audiitor, kelle nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

 (2) Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrolliks või teatud tähtajaks.

 (3) Arengufondi audiitoriks ei või olla Arengufondi nõukogu liige, juhatuse liige ega töötaja.

§ 27. Siseaudit

 (1) Arengufondi siseaudiitori ülesanne on jälgida Arengufondi igapäevast tegevust ja selle vastavust õigusaktidele, põhikirjale ning nõukogu, juhatuse ja juhatuse esimehe otsustele.

 (2) Siseaudiitori tööd reguleerib nõukogu poolt kinnitatav siseauditi reglement. Siseaudiitor on aruandekohustuslik nõukogu ees.

 (3) Avastatud rikkumistest on siseaudiitor kohustatud viivitamata teatama nõukogu ja juhatuse esimehele või neid asendavatele isikutele.

4. peatükk ARENGUFONDI VARA 

§ 28. Arengufondi vara

 (1) Arengufond on oma vara omanik.

 (2) Arengufondi vara moodustub:
 1) riigieelarvelistest eraldistest;
 2) riigi poolt sihtotstarbeliselt üleantavast varast;
 3) muudest eraldistest ja annetustest;
 4) Arengufondi investeerimistegevusest saadavast tulust;
 5) Arengufondi vara paigutamisest saadavast tulust;
 6) muudest laekumistest.

 (3) Arengufond kasutab oma vara üksnes käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidel.

 (4) Arengufondi vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel ei kohaldata riigivaraseaduses ega riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduses sätestatut.

 (5) Arengufondi lõpetamisel antakse pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud Arengufondi vara riigile.

§ 29. Arengufondi investeerimiskapital ja tegevuskulude finantseerimine

 (1) Arengufondi investeerimistegevuseks moodustatakse sihtotstarbeline investeerimiskapital, mis moodustub riigi poolt sihtotstarbeliselt Arengufondile antud varast ja muudest vahenditest, sealhulgas Arengufondile üleantud aktsiatelt makstavatest dividendidest ja aktsiate müügist saadud vahenditest ning investeerimiskapitali investeerimisest saadud tulust.

 (2) Arengufondi tegevuse kulud finantseeritakse riigieelarveliste eraldiste arvelt.

 (3) Investeerimistegevusest ja vara paigutamisest saadud Arengufondi tulu võib tegevuskulude katteks kasutada, lähtudes investeerimiskapitali säilimise printsiibist ning nõukogu poolt kinnitatud korrast.

 (4) Juhatus teeb vajalikke toiminguid selleks, et kaasata Arengufondi eesmärkide saavutamiseks vahendeid Arengufondiga sarnastel eesmärkidel loodud fondidest ning teha nimetatud fondidega investeerimisel vajalikku koostööd.

§ 30. Arengufondi majandustegevuse piirangud

 (1) Arengufond ei või võtta kohustusi, mis on vastuolus käesoleva seaduse ja Arengufondi eesmärkidega.

 (2) Juhatus võib sõlmida laenu- ja krediidilepinguid Arengufondi tegevuseks vajalike täiendavate finantsvahendite kaasamise eesmärgil üksnes nõukogu nõusolekul.

 (3) Arengufond võib anda teisele isikule laenu või krediiti üksnes käesoleva seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud juhul.

§ 31. Äriühingute ja muude juriidiliste isikute asutamine

 (1) Arengufond võib oma ülesannete täitmiseks asutada äriühinguid või muid juriidilisi isikuid või osaleda neis.

 (2) Investeerimistegevuses on Arengufondil õigus asutada Arengufondi eesmärkidele ja ülesannetele vastavaid riskikapitalifonde või osaleda neis. Arengufondil on õigus investeerida riskikapitalifondidesse investeerimiskapitali vahendeid kuni ühe kolmandiku ulatuses investeerimiskapitalist.

 (3) Riskikapitalifond, milles Arengufond osaleb, peab investeerimisel järgima käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 ning §-des 36 ja 37 sätestatud põhimõtteid.

 (4) Arengufond ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut.

§ 32. Arengufondi vara paigutamine

 (1) Arengufondi vara paigutamine tähendab veel kasutamata investeerimiskapitali ning muu Arengufondi vara sihtotstarbelist investeerimist likviidsetesse finantsinstrumentidesse vastavalt käesoleva seaduse nõuetele ja nõukogu poolt kinnitatud vara paigutamise põhimõtetele.

 (2) Arengufond võib oma vara paigutamist korraldada varahalduri kaudu. Varahalduri leidmisel ei pea kohaldama riigihangete seadust. Varahalduriks võivad olla:
 1) Eesti Pank;
 2) Riigikassa;
 3) Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud äriühing või selle filiaal, kellel on õigus tegutseda fondivalitseja, krediidiasutuse või investeerimisühinguna.

 (3) Arengufondi vara paigutamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärgist. Nõukogu kinnitab Arengufondi vara paigutamise põhimõtted, lähtudes riigieelarve seaduse § 32 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamise ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtetest ja üldistest piirangutest.

5. peatükk ARENGUFONDI INVESTEERIMISTEGEVUS 

§ 33. Investeerimistegevus

 (1) Arengufondi investeerimistegevuse sisu on investeerimiskapitali arvelt investeeringute tegemine käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alusel.

 (2) Investeeringuid teeb juhatus vastavalt käesoleva seaduse nõuetele, nõukogu poolt kinnitatud Arengufondi investeerimisstrateegiale ning ekspertkomitee soovitustele.

 (3) Arengufond võib käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alusel teha investeeringuid käesolevas seaduses sätestatud korras ka laenu- ja krediidilepingute alusel kaasatud täiendavate finantsvahendite arvelt.

 (4) Arengufondi investeerimistegevusele investeerimisfondide seadust ei kohaldata, välja arvatud investeerimistegevusele käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud viisil.

§ 34. Ekspertkomitee

 (1) Juhatus teeb investeeringuid käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alusel vastavalt ekspertkomitee investeerimissoovitustele. Ekspertkomitee annab investeerimissoovitusi juhatuse poolt ettevalmistatud investeerimisprojektidele vastavalt nõukogu kinnitatud investeerimisstrateegiale, hinnates konkreetsete investeerimisprojektide ning kavandatava investeeringu vastavust Arengufondi eesmärkidele ning projekti tasuvust ja tulusust, Arengufondi suutlikkust investeerimisprojekt ellu viia ning investeeringu tulevikupotentsiaali.

 (2) Ekspertkomiteel on seitse liiget. Ekspertkomitee liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu juhatuse ettepanekul. Ekspertkomitee liige nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ekspertkomitee liikmeteks nimetatakse majandus-, tehnoloogia- ja finantsalaste teadmiste ning kogemustega Eesti ja teiste riikide eksperdid, kellel on laitmatu ametialane reputatsioon. Ekspertkomitee moodustamise, selle liikmete töö tasustamise alused ja nendega lepingute sõlmimise korra, samuti ekspertkomitee töökorralduse sätestab põhikiri.

 (3) Arvestades vajadust investeerida käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud Arengufondi eesmärkide saavutamiseks erineva riskitasemega ettevõtlusse, ei kanna ekspertkomitee liikmed investeerimissoovituste eest varalist vastutust. Nõukogul on igal ajal õigus ekspertkomitee liige juhatuse ettepanekul tagasi kutsuda.

 (4) Ekspertkomitee otsustab juhatusele antavad investeerimissoovitused häälteenamusega. Ekspertkomitee on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis ekspertkomitee liiget.

 (5) Kui ekspertkomitee investeerimisprojekti heaks ei kiida, on juhatusel õigus vastav investeerimisprojekt ellu viia üksnes nõukogu nõusolekul.

§ 35. Arengufondi investeerimistegevuse üldpõhimõtted

 (1) Arengufond investeerib Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatesse, kes on suunatud innovatsioonile, loovad või kasutavad ajakohast tehnoloogiat ja arendavad uusi tooteid, sealjuures on neil oluline kasvu- ja ekspordipotentsiaal ning perspektiiv saavutada rahvusvahelisel sihtturul arvestatav positsioon, kuid kes ei ole suutelised rahuldama oma kapitalivajadusi majanduses toimivate muude instrumentide kaudu.

 (2) Kui Arengufond on teinud äriühingusse investeeringu, peab üldjuhul äriühingu nõukogus olema Arengufondi esindaja, kelle määrab Arengufondi juhatus, välja arvatud juhul, kui tegemist on Arengufondi vara paigutamisega käesoleva seaduse § 32 mõttes. Arengufondil on õigus nõuda Arengufondi esindaja kuulumist ka Arengufondi osalusega äriühingu juhatusse.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriühingu nõukogu otsused juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise, aastaeelarve kinnitamise, majandusaastaks ettenähtud kulutusi ületavate investeeringute tegemise, majandusaastaks ettenähtud kulutusi ületavate laenude ja võlakohustuste võtmise, samuti igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate laenude andmise ja võlakohustuste tagamise kohta loetakse vastuvõetuks üksnes juhul, kui nende poolt hääletab Arengufondi esindaja.

 (4) Arengufondi osalusega äriühingu üldkoosoleku otsused põhikirja muutmise, aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise, vahetusvõlakirjade väljalaskmise ning aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta loetakse vastuvõetuks üksnes juhul, kui nende poolt hääletab Arengufondi esindaja, välja arvatud juhul, kui tegemist on Arengufondi vara paigutamisega käesoleva seaduse § 32 mõttes.

 (5) Arengufondi esindajal on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud küsimustes otsuse vastu hääletada juhul, kui otsuse vastuvõtmine võib kahjustada Arengufondi investeeringut.

 (6) Arengufondi investeerimistegevuse täpsemad põhimõtted ning seejuures eelistatud ettevõtlussektorid ja nendes tegutsevad ettevõtjad määratakse Arengufondi investeerimisstrateegias, mille töötab välja juhatus ning kinnitab nõukogu.

§ 36. Investeerimise viis

 (1) Arengufond investeerib üldjuhul asutatava ettevõtja põhikapitali, omandades seeläbi Arengufondile osaluse asutatavas ettevõtjas. Arengufond võib investeerida ka asutatud ning tegutsevate ettevõtjate põhikapitali, omandades Arengufondile osaluse ettevõtjas selle aktsia- või osakapitali suurendamise käigus. Arengufond ei tee investeeringuid teiste aktsionäride või osanike osaluse omandamise kaudu.

 (2) Arengufond võib käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alusel investeeringuid teha üksnes ettevõtja hääleõiguslikku kapitali. Arengufondil on õigus teha investeeringuid ettevõtjatesse üksnes koos eraõiguslike juriidiliste isikutega (erakapitali kaasamisega) ja nendega sarnastel tingimustel arvestusega, et eraõiguslik juriidiline isik omandab osaluse või omab osalust rahalise sissemakse kaudu äriühingu hääleõiguslikku kapitali. Investeeringu tulemusena ei või Arengufondi osalus ettevõtja hääleõiguslikus kapitalis üldjuhul olla väiksem kui 10 protsenti ja suurem kui 49 protsenti.

 (3) Ettevõtja hääleõiguslikus kapitalis käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust suurema osaluse võib Arengufond omandada ekspertkomitee soovitusel ja nõukogu nõusolekul.

 (4) Nõukogu nõusolekul võib Arengufond anda ettevõtjatele laenu või krediiti koos Arengufondi poolt tehtud investeeringuga ettevõtja põhikapitali, kui see on vajalik investeeringu paremaks struktureerimiseks ning vastab Arengufondi investeerimisstrateegiale.

 (5) Arengufondi poolt tehtud investeeringu periood ühes ettevõtjas ei või üldjuhul ületada viit aastat. Nimetatud tähtaja möödumisel müüb Arengufond osaluse, kui juhatus ei otsusta nõukogu nõusolekul teisiti. Juhatusel on õigus võõrandada osalus enne viie aasta möödumist.

 (6) Juhatusel on õigus küsida investeeringu perioodi kohta soovitusi ekspertkomiteelt.

§ 37. Investeerimispiirangud

 (1) Arengufondil on keelatud investeerida alkoholi-, tubaka- või relvatööstusettevõtjatesse, hasartmängu korraldamise või keskkonnale ohtlike ainete tootmisega tegelevatesse ettevõtjatesse, samuti ettevõtjatesse, kelle tegevus ei ole kooskõlas seadusega või ei vasta üldistele eetika- ja kõlblusnormidele.

 (2) Arengufondi investeeringute kogumaht ühe ettevõtja kohta on kuni 10 protsenti Arengufondi investeerimiskapitalist. Nõukogu otsusel võib põhjendatud juhtudel investeeringute kogumaht ühe ettevõtja kohta olla suurem kui 10 protsenti Arengufondi investeerimiskapitalist.

 (3) Arengufond arvestab oma tegevuses Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

§ 38. Piirangud tehingute tegemisel huvitatud isikutega

 (1) Arengufondil on keelatud võõrandada Arengufondi vara, sealhulgas väärtpabereid ja osi, huvitatud isikutele või omandada neilt vara Arengufondi vahendite arvelt teisiti kui reguleeritud väärtpaberiturul või avalikul enampakkumisel.

 (2) Huvitatud isikuteks käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) Arengufondi nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised Arengufondi töötajad;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased korruptsioonivastase seaduse mõistes;
 3) Arengufondi audiitor;
 4) äriühingud, mille aktsia- või osakapitalist kuulub vahetult või teiste isikute kaudu üle 10 protsendi käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikutele;
 5) äriühingud, mille juhtimisorganite liikmeteks on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud, välja arvatud juhul, kui nad on juhtimisorganites riigi või Arengufondi esindajatena.

6. peatükk ARENGUFONDI ARENGUSEIRE 

§ 39. Arenguseire mõiste

  Arenguseire on teaduse, tehnoloogia, majanduse, keskkonna ja ühiskonna pikaajaliste arengute süstemaatiline hindamine ning vastavate uuringute ja analüüside tegemine eesmärgiga tuvastada võtmevaldkonnad ja strateegilised arengusuunad, mis pikas perspektiivis toovad kaasa ulatusliku majandusliku ja ühiskondliku kasu.

§ 40. Arenguseire üksus

  Arengufondi arenguseire korraldamiseks moodustab juhatus struktuuriüksusena arenguseire üksuse, mille moodustamise alused ja töökorralduse näeb ette põhikiri.

§ 41. Arenguseire tegevuskava

 (1) Juhatus valmistab iga majandusaasta jaoks ette Arengufondi poolt vastaval majandusaastal teostatava või tellitava arenguseire tegevuskava. Arenguseire tegevuskava peab sisaldama prognoosi teostatava või tellitava arenguseire kulude kohta.

 (2) Juhatus konsulteerib arenguseire tegevuskava ettevalmistamisel teadus- ja tehnoloogiavaldkonna esindajaid koondavate organisatsioonidega.

 (3) Arenguseire tegevuskava koostamisel juhindutakse muu hulgas Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud valdkondlike strateegiate eesmärkidest. Arenguseire tegevuskava peab toetama ka nõukogu kinnitatud investeerimisstrateegiat.

§ 42. Teavitustöö

  Arenguseire tulemuste kohta teeb juhatus avalikkuses aktiivset teavitustööd.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 43. Investeerimiskapitali moodustamine

 (1) Arengufondi investeerimiskapitali moodustamiseks antakse Arengufondile tema asutamisel sihtotstarbeliselt üle vähemalt 3-protsendilisele osalusele vastav kogus riigile kuuluvaid ASi Eesti Telekom aktsiaid. Arengufond võib kasutada investeerimistegevuseks nii aktsiatelt saadavaid dividende kui ka aktsiate müügist saadavaid vahendeid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate üleandmise otsustab ja korraldab Vabariigi Valitsus.

 (3) Arengufondile üleantud aktsiate võõrandamise kooskõlastab Arengufond Vabariigi Valitsuse või tema poolt selleks volitatud ministeeriumiga.

§ 44. Investeerimispiirangute kohaldamine

  Kuni 2011. aasta 1. detsembrini kohaldatakse käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud investeerimispiiranguid käesoleva seaduse § 43 lõike 1 kohaselt Arengufondile üleandmisele kuuluvate aktsiate väärtuse suhtes.

§ 45. Tegevuskulude finantseerimine

  Arengufondi tegevuskulude, sealhulgas arenguseire kulude katteks eraldatakse Arengufondile viie aasta jooksul 2007. aastast alates riigieelarveliste eraldistena vähemalt 20 000 000 krooni aastas.

§ 46. Arengufondi asutamine

  Kuni nõukogu ja juhatuse ametisse astumiseni teostab Arengufondi asutamiseks vajalikke tegevusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud isik.

§ 47. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. detsembril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK