Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod¹

Vastu võetud 16.07.2004 nr 94
RTL 2004, 101, 1625
jõustumine 30.09.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» § 46 lõike 1 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse energeetika- ja tööstusallikatest välisõhku eralduva süsinikdioksiidi (edaspidi CO₂) heitkoguse määramismeetod.
[RTL 2006, 85, 1546 - jõust. 08.12.2006]

§ 2.  Süsinikdioksiidi heitkoguse määramine kütuse põletamisel

  Süsinikdioksiidi heitkogus, mis eraldub välisõhku erikütuste põlemisel energia tootmiseks, määratakse järgmiselt:
  1) arvutatakse kütusekulu;
  2) kütusekulu arvutatakse ümber ühtsesse mõõtsüsteemi energiaühikule;
  3) arvutatakse või leitakse vastava kütuse jaoks määruse lisas 2 etteantud süsiniku eriheide kütuse süsinikusisalduse järgi;
  4) määratakse oksüdeerunud süsiniku osa ja arvutatakse kütuste süsiniku heitkogus;
  5) arvutatakse kütuse süsiniku heitkoguse alusel välisõhku eralduva CO₂ heitkogus.

§ 3.  Kütusekulu arvutamisega seotud mõisted

  (1) Primaarenergiaga varustatus aruandeaastalon varu aasta alguses, tootmise ja impordi summa, millest on lahutatud eksport ja varu aasta lõpus, kus primaarenergia all mõistetakse kütuses sisalduvat energiat, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata.

  Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa.

  Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel, näiteks elekter, soojus ja sekundaarkütus (turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorgaas).

  (2) Lõpptarbimine on primaarenergiaga varustatuse ja muundatud energia tootmise summa, millest on lahutatud tarbimine teistes energialiikideks muundamisel, elektrijaamade omatarve, tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks ja kadu, kus energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elekter, soojus, sekundaarkütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks (elektrijaamade omatarve ja kadu).

  Kütusekulu mitteenergeetilisteks vajadusteks on keemiatööstuse toorainena tarbitud kütus: põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus ning alusturbaks ja väetiseks kasutatud kütteturvas.

  (3) Netotootmine elektribilansis on brutotootmine, millest on lahutatud elektrijaamade omatarve.

  (4) Tegelik kütusekulu on tootmise ja impordi summa, millest on lahutatud eksport, rahvusvahelised punkrid ja laoseisu muutus. Rahvusvaheliste punkrite all mõistetakse kütuste koguseid, mis tangitakse rahvusvahelises liikluses osalevatesse laevadesse, lennukitesse, veduritesse – see tähendab kütusekulu väljaspool riiki. Rahvusvaheliste punkrite kütuste kasutamisel tekkivate kasvuhoonegaaside kogused arvestatakse eraldi.

§ 4.  Kütusekulu ümberarvutamine

  Kütusekulu arvutatakse ümber teradžaulidesse (TJ) kasutades määruse lisas 1 esitatud energiaühikute ümberarvutuse vahekordi ja järgmist valemit:

  B¹ = B × Q^r_i × n, kus

  B¹ – ümberarvutatud kütusekulu (TJ);

  B – kütusekulu (kg);

  Q^r_i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;

  n – suhtarv.

§ 5.  Vedelate ja tahkete kütuste süsiniku eriheite arvutamine

  Süsiniku eriheide (q_c) arvutatakse vedelate ja tahkete kütuste (välja arvatud põlevkivi) süsiniku sisalduse järgi järgmist valemit kasutades:

  q_c = 10 × C^ri/Q^r_i , tC/TJ, kus

  Q^r_i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;

  C^ri – kütuse süsinikusisaldus, %.
[RTL 2006, 85, 1546 - jõust. 08.12.2006]

§ 6.  Eesti põlevkivi süsiniku eriheite arvutamine

  Elektrijaamades Eesti põlevkivi põletamisel ja põlevkivituha ladestamisel tuhaväljadele arvutatakse süsiniku eriheide, kasutades järgmist valemit:

  q_cpõlevkivi = 10[C^r+ k(CO₂)^r_M 12/44]/Q^r, tC/TJ,

  kus

  Q^r – põlevkivi kütteväärtus, MJ/kg;

  C^r – põlevkivi süsinikusisaldus, %;

  (CO₂)^r_M – põlevkivi mineraalse süsinikdioksiidi sisaldus, %;

  k – põlevkivi karbonaatide lagunemisastet põlevkivi põletamisel kateldes (k_CO2) ja tuhaväljadel CO₂ tagasisidumist (k_sidumata) arvestavate tegurite korrutis (põlevkivi tolmpõletamisel k = 0,64, põlevkivi keevkihtpõletamisel k = 0,40).
[RTL 2006, 85, 1546 - jõust. 08.12.2006]

§ 7.  Maagaasi süsiniku eriheite arvutamine

  Maagaasi iseloomustavate näitajatena kasutatakse selle koostist (mahu%), kütteväärtust (kcal/m³, kJ/m³, MJ/m³) ja tihedust (kg/m³). Maagaasi süsiniku eriheide arvutatakse järgmist valemit kasutades:

  q_{c gaas} = 10(12/16 CH₄ + 24/30 C₂H₆ + 36/39 C₃H₈ + 48/58 C₄H₁₀ + 60/72 C₅H₁₂ + 12/44 CO₂ + 12/28 CO)/Q^r, tC/TJ, kus

  Q^r = Q^r/ρ, MJ/kg, kus

  Q^r – maagaasi kütteväärtus, MJ/m³;

  ρ – maagaasi tihedus normaaltingimustel (T=273 K, p=101,3 kPa), kg/m³.
[RTL 2006, 85, 1546 - jõust. 08.12.2006]

§ 8.  Erinevate kütuste süsiniku eriheited

  Erinevate kütuste süsiniku eriheited on esitatud määruse lisas 2.

§ 9.  Oksüdeerunud süsiniku osa arvutamine

  (1) Oksüdeerunud süsiniku osa (Kc) arvutatakse, arvestades süsiniku põlemiskadu, järgmist valemit kasutades:

  Kc = (100 – q₄)/100, kus

  q₄ – süsiniku mehhaaniline mittetäielik põlemiskadu, %.

  (2) Erinevate kütuste oksüdeerunud süsiniku osa iseloomustavad väärtused on esitatud määruse lisas 3.

§ 10.  Tegeliku süsiniku heitkoguse ja tekkiva süsinikdioksiidi heitkoguse arvutamine

  (1) Korrutades ärapõletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse oksüdeerunud süsiniku osa iseloomustava väärtusega, arvutatakse tegeliku süsiniku heitkogus (Mc) gigagrammides (GgC) järgmist valemit kasutades:

Mc = 10^–3 × B¹ × q_c × Kc, kus

B¹ – kütusekulu (TJ);

q_c – süsiniku eriheide (tC/TJ);

Kc – oksüdeerunud süsiniku osa.

(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku eralduva CO₂ heitkogus (Mco₂) gigagrammides (GgCO₂) arvutatakse järgmist valemit kasutades:

Mco₂ = Mc × 44/12, kus

Mc – süsiniku heitkogus (GgC).

(3) Summeerides kõigi põletatud kütuseliikide poolt eraldatud CO₂ heitkogused, leitakse välisõhku eralduva CO₂ summaarne heitkogus.

(4) Kütuste põletamisel tekkiva CO₂ heitkoguse arvutamise näide on esitatud määruse lisas 4.

§ 11.  Süsinikdioksiidi heitkoguse määramine tööstuses

  (1) Tsemendi ja klinkri tootmisel arvutatakse välisõhku eralduva CO₂ heitkogus gigagrammides (GgCO₂), kasutades järgmist valemit:

  Mco₂ = 10^–3 × T × q_CO2,

  kus

  T – klinkritoodang (t);

  q_CO2 – CO₂ eriheide (tCO₂/t klinkri kohta). CO₂ eriheite määramisel arvestatakse otseste mõõtmiste alusel saadud CaO ja MgO keskmist sisaldust klinkris ning kõrvaldatud ahjutolmu kogust ja selle kaltsineerimisastet.

  (2) Keraamiliste telliste tootmisel lubjakivipulbri kasutamisest põhjustatud CO₂ heitkogus arvutatakse Euroopa Komisjoni otsuse (EÜ) nr 2004/156 järgi, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heitmeseire ja aruandluse suunised (EÜT L 59, 26.02.2004, lk 1–74; peatükk 15, köide 8, lk 100), lisas X esitatud meetodi alusel.

  (3) Lubjatootmisel tekkiva CO₂ heitkoguse leidmiseks kasutatakse lõikes 1 esitatud valemit. CO₂ eriheide lubjatootmisel on:

  q_CO2 = CO₂/CaO = 44/56 = 0,7857, tCO₂/t lubja kohta.

  (4) Tööstusharudes, kus CO₂ eraldub välisõhku mitteenergeetiliste protsesside tagajärjel, arvutatakse CO₂  heitkogus gigagrammides (GgCO₂) üldjuhul järgmist valemit kasutades:

  Mco₂ = 10^–3 × T × CaO_T × q_CO2,

  kus

  T – materjali lõpptoodang (t);

  CaO_T – CaO sisaldus lõpptoodangus (%);

  q_CO2 – CO₂ eriheide (tCO₂/t toodangu kohta).
[RTL 2006, 85, 1546 - jõust. 08.12.2006]

§ 12.  Andmete esitamine

  Välisõhu saasteluba, keskkonnakompleksluba või jäätmepõletamist käsitleva jäätmeluba omav paikse saasteallika valdaja esitab andmed süsinikdioksiidi heitkoguste kohta välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruandes “Välisõhu kaitse seaduse” § 90 kohaselt.
[RTL 2006, 85, 1546 - jõust. 08.12.2006]

§ 13.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 30. septembril 2004. a.

¹EÜ Nõukogu otsus 93/389/EMÜ CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside heidete kontrolli- ja monitooringumehhanismi kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 167, 09/07/1993, lk 31–33; Euroopa Liidu Teataja L 117, 05/05/1999, lk 35–38; L 284, 31/10/2003, lk 1–53); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeemi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 275, 25/10/2003, lk 32–46).

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4