Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine
Vastu võetud 28.11.2006 nr 28
Määrus kehtestatakse Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 21 ja § 6 lõike 1 alusel ning kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega § 6 lõikega 1 ja § 22 lõike 1 punktiga 37.
§ 1. Määrusega kinnitatakse Keila linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri vastavalt määruse lisale.
§ 2. Määrus jõustub 01. jaanuaril 2007. aastal.
Volikogu esimees Andrus LOOG |
Lisa Kinnitatud Keila Linnavolikogu 28. novembri 2006 määrusega nr 28 |
KEILA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI
1. Üldsätted
1.1. Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on kindlaks määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise põhimõtted Keila linnas.
1.2. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega.
1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab vastavalt käesolevale eeskirjale võimaldama kinnistu veevärgi ühendamise ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamise ühiskanalisatsiooniga ühisveevärgi ja ühiskanalisatsioonirajatistega kaetud alal.
1.4. Kinnistu loetakse ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatistega kaetud alal asuvaks, kui kinnistu piir ei asu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni peatorust kaugemal kui 30 meetrit.
1.5. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja (edaspidi vee-ettevõtja) vahel sõlmitud lepingu alusel.
1.6. Liitumisleping ja käesoleva eeskirja punktis 8.2. nimetatud akt on aluseks kliendilepingu sõlmimisel.
1.7. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.
1.8. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on kliendilepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise rajatiste puhul on liitumispunktiks ühiskanalisatsiooni vaatluskaev või ühenduskoht peatoruga ning sellisel juhul piiritlusakti ei koostata. Liitumispunktide muutmine toimub poolte kokkuleppel ja taotleja kulul.
1.9. Käesolevas eeskirjas liitumistaotluse, liitumistingimuste, liitumislepingu ja liitumistasu kohta sätestatut kohaldatakse ka kinnistu sadeveetorustike liitumise korral ühiskanalisatsiooniga, arvestades seda, et sadeveetorustike ühendamine ühiskanalisatsiooniga on lubatud vaid juhul, kui see on vooluhulki ja torustike läbimõõtu arvestades tehniliselt võimalik ega kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist.
2. Liitumistaotluse esitamine
2.1. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumiseks esitab liituja
vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama järgmisi
andmeid:
2.1.1. omaniku nimi ja elu- või asukoha-aadress;
2.1.2.
kinnistu aadress või maatüki katastritunnus;
2.1.3. vee
kasutamise otstarve (olme- või tootmisvajadus);
2.1.4. vee
keskmine ööpäevatarve ja suurim tunnitarve;
2.1.5.
ärajuhitava reovee hulk ja koostis.
2.2. Taotlusele tuleb lisada kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine.
2.3. Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.
2.4. Eeskirja punktis 2.1 nimetatud taotluse esitab ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
3. Liitumistaotluse läbivaatamine
3.1. Vee-ettevõtja vaatab esitatud taotluse läbi 30 kalendripäeva jooksul arvates selle kättesaamisest. Vee-ettevõtja võib vajadusel pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 15 kalendripäeva, teatades sellest kirjalikult liitujale.
3.2. Esitatud taotluses ja lisatud dokumentides puuduste ilmnemisel lepivad vee-ettevõtja ja taotluse esitaja kokku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.3. Vee-ettevõtja ei rahulda taotlust, kui liituja:
3.3.1.
veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada, selle nõuetekohast
toimimist kahjustamata;
3.3.2. tahab juhtida ühiskanalisatsiooni
reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
3.3.3.
reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda
kahjustamata.
3.4. Taotluse rahuldamisest keeldumist peab vee-ettevõtja kirjalikult põhjendama.
4. Liitumistingimused
4.1. Taotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti (edaspidi projekt) projekteerimisele.
4.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistingimustes määratakse:
4.2.1.
liitumispunkt(id);
4.2.2. tehnilised (eri)nõuded;
4.2.3. vee
lubatud keskmine ööpäevatarve;
4.2.4. ärajuhitava
reovee hulk, lubatud reostumus ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;
4.2.5.
isik(ud), kellega tuleb projekt kooskõlastada;
4.2.6.
liitumistingimuste kehtivusaeg.
4.3. Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on liitujal õigus nõuda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid õigusaktidest tulenevaid tingimusi.
5. Projekti koostamine ja muutmine
5.1. Projekt koostatakse ehitusseaduses sätestatud korras.
5.2. Vee-ettevõtjal on vajadusel õigus nõuda projektis täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jms, mis on vajalikud tagamaks vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektset tehnilist lahendust ning keskkonnasäästlikku toimimist.
5.3. Igasugune liitumiseks vajaliku projekti muutmine ning kõrvalekaldumine projektist lahendatakse ehitusseaduses sätestatud korras.
6. Liitumisleping
6.1. Liitumisleping sõlmitakse peale ehitusprojekti kooskõlastamist ja
enne ehitamise algust. Liituja esitab kirjaliku taotluse liitumislepingu
sõlmimiseks. Liitumislepingus sätestatakse:
6.1.1.
dokumendid, mille alusel ehitustöid teostatakse (liitumistingimused,
projekt, jms);
6.1.2. liitumistasu suurus ja tasumise kord;
6.1.3.
vee-ettevõtja ja liituja muud õigused ning kohustused.
6.2. Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi ning vee-ettevõtja on teda eelnevalt kirjalikult hoiatanud. Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada, teatades sellest kaks nädalat kirjalikult ette, kui liituja ei täitnud (ei asunud täitma) hoiatuses märgitud tähtajaks oma kohustusi.
6.3. Liitumislepingu sõlmib ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
6.4. Liitumislepingu lõpetamisel ei kompenseeri vee-ettevõtja liitujale kulutusi, mida liituja on enne liitumislepingu lõpetamist teinud.
6.6. Liitumisega seotud vaidlused lahendatakse õigusaktidega ettenähtud korras.
7. Liitumistasu
7.1. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituja maksab ühekordset liitumistasu. Liitumistasu eest rajatakse liitumispunktid ja liitumiseks vajalikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud/rajatised. Juhul kui projekti koostab vee-ettevõtja, lisatakse liitumistasule juurde ka projekti koostamise kulud. Samuti lisanduvad liitumistasule ehitusjärelevalve kulud ning muud liitumisega seotud kulud.
7.2. Liitumistasu peab tasuma ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.
7.3. Liitumislepingu alusel koostatakse liitumistasu arve. Liitumistasu tasutakse ühekordse maksena arvel näidatud kuupäevaks. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus.
7.4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatistega kaetud alal arvutatakse
kinnistu liitumistasu suurus (LT) järgmiselt:
LT = M1
+ M2 + M3, kus
M1 - kinnistu tarbeks
ehitatava ühendustoru ja liitumispunkti maksumus (kr);
M2
- kinnistu tarbeks vajalike ühisveevärgi või –kanalisatsiooni pea- ja
magistraaltorustike ehitamise ja ümberehitamise maksumus (kr);
M3
- kinnistu tarbeks vajalike ühisveevärgi või –kanalisatsiooni muude
ehitiste ehitamise ja ümberehitamise (ümberseadistamise) maksumus (kr).
7.5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatistega katmata ala liitumistasu määr MQ (kr/m2) arvutatakse järgmiselt:
RQ
+ RV + RO |
kus:
RQ– ala ühisveevärgi või –kanalisatsiooni torustike, liitumispunktide ning muude ehitiste maksumus (kr);
RV– ala veega varustamiseks või reovee ärajuhtimiseks väljaspool ala tehtavate ja varem tehtud ning alal varem tehtud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste ehitamise ja ümberehitamise maksumus (kr);
RO– ala veega varustamiseks või reovee ärajuhtimiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku poolt väljaspool ala ja alal varem ostetud ning ostetavate veevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste maksumus (kr).
Ski– ala i-kinnistu (krundi) pindala liitumistasu arvutamiseks (m2), i = 1, …, n;
Shi– ala i-kinnistu (krundi) ehitusõiguse kohase hoonestuse, varem hoonestatud planeeringuta alal seal paikneva hoonestuse, suletud brutopind (m2), i = 1, …, n.
7.6. Kinnistu liitumistasu suurus Pki (kr) arvutatakse järgmiselt:
Pki = MQ × (ski + shi) |
7.7. Kinnistu liitumistingimused ja liitumistasu suurus liitumisel sademevee kanalisatsiooniga toimub liituja ja sadevee kanalisatsiooni omaniku kokkuleppel.
8. Ühendus- ja/või tänavatorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutuselevõtmine
8.1. Ühendustorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (edaspidi kinnistu torustik) ehitamine toimub ehitusseaduses sätestatud korras. Ühendustorustiku ehitamist korraldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
8.2. Ehitustööde lõppemisel kontrollib vee-ettevõtja esindaja kinnistu torustiku ja ühendustorustiku vastavust nõuetele. Ühendustorustiku ja kinnistu torustiku vastavust nõuetele kinnitab kirjalik vastuvõtuakt (edaspidi akt), millele kirjutavad alla liituja, ühendustorustiku ehitaja ja vee-ettevõtja esindaja.
8.3. Enne akti koostamist peab ehitustööde teostaja esitama
vee-ettevõtja esindajale ja linnavolikogu volitatud isikule järgmised
dokumendid:
8.3.1. teostusjoonised;
8.3.2. kasutatud materjalide
ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid;
8.3.3.
torustike ja rajatiste katsetusaktid;
8.3.4. vee-ettevõtja nõudel
veetorustike ja veevärgirajatiste sanitaartöötlusaktid;
8.3.5.
torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad.
8.4. Vee-ettevõtja loal võib valmisehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.
8.5. Vee-ettevõtjal on õigus kokkuleppel liitujaga kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.
8.6. Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult vee-ettevõtja loal.
8.7. Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja reovee ärajuhtimist pärast kliendilepingu sõlmimist, liitumistasu maksmist, eeskirja punktis 8.2. nimetatud akti allkirjastamist ja kliendilepingus kokkulepitud tähtajal.