Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine

Vastu võetud 28.11.2006 nr 29

Määrus kehtestatakse Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel ning kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja § 22 lõike 1 punktiga 37.

§ 1. Määrusega kinnitatakse Keila linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri vastavalt määruse lisale.

§ 2. Keila Linnavolikogu 30. märtsi 1999 määrus nr 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määrus jõustub 01. jaanuaril 2007. aastal.

Volikogu esimees Andrus LOOG

Lisa Kinnitatud Keila Linnavolikogu 28. novembri 2006 määrusega nr 29

KEILA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI

1. Üldsätted

1.1. Keila linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Keila linnas.

1.2. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega.

1.3. Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja.

2. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
• abonenttasu – püsitasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata teenuse kasutamisest;
• allklient – isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või ühiskanalisatsiooni teenuseid kinnistutorustiku kaudu;
• heitvesi – kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi;
• kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
• kinnistutorustik - kinnistupoolsed veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatised (kinnistu veevärk ja kanalisatsioon) alates liitumispunktist ühisveevärgi ja/või ­kanalisatsiooniga, sealhulgas ehitiste sisevõrgud;
• klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või –kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi või –kanalisatsiooniga tänavatorustiku ühenduse kaudu, ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
• paisutustase – kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta;
• peatorustik – vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;
• purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
• reostus – vett rikkuvate reoainete sisaldus vees;
• reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi;
• vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist;
• ühendustorustik – torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga;
• ühisveevärk ja –kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav.

3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatus

3.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

3.2. Liitumispunkt on ühisveevärgi või –kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi või –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi või –kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

3.3. Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.

3.4. Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.

3.5. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on kliendilepingu lahutamatu osa.

3.6. Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid ei loeta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks.

4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine ja arendamine

4.1. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajatakse Keila Linnavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel.

4.2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

4.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

4.4. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel, järgides Keila Linnavolikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja.

5. Vee kvaliteet ja rõhk, kanalisatsiooni paisutustase

5.1. Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud kvaliteedinõuetele.

5.2. Vee-ettevõtja vastutab vee kvaliteedi eest ühisveevärgis kuni liitumispunktini, vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veevärgis.

5.3. Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 2 baari.

5.4. Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis on maksimaalne lubatud paisutustase 20 cm üle liitumispunkti kaevu kaane tasapinna.

6. Ühisveevärgist võetava vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine

6.1. Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.

6.2. Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee vastuvõtmiseks. Ühiskanalisatsiooni tohib kasutada sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks ainult vee-ettevõtja nõusolekul. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõuetele

6.3. Reovett, mille reostusnäitajad ületavad käesoleva eeskirja punktis 13 määratletud piirväärtusi, on ühiskanalisatsiooni lubatud juhtida ainult vee-ettevõtja nõusolekul.

6.4. Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult reoveepuhastil asuvas purgimiskohas ning eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.

7. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine ja hind

7.1. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel.

7.2. Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (allkliendid), vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust vee-ettevõtja klient.

7.3. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust reovee ärajuhtimise eest. Kui ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajad ületavad käesoleva eeskirja punktis 13 märgitud piirväärtusi, lisandub tasule reovee ärajuhtimise eest ka ülenormatiivse reostuse tasu.

7.4. Teenuse hinna reguleerimise korra kehtestab Keila Linnavolikogu. Hind kehtestatakse vastavalt nimetatud korrale Keila Linnavalitsuse poolt vastava määrusega ning avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist.

8. Ühisveevärgist võetava vee mõõtmise kord

8.1. Kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites. Veearvesti näitude teatamise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus.

8.2. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

8.3. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.

8.4. Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus vee-ettevõtjal.

8.5. Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm.

8.6. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja lähtudes õigusaktides sätestatud taatlemistähtaegadest.

8.7. Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab taatlemise kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja.

8.8. Klient peab tagama vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

9. Veemõõtesõlm

9.1. Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 EC.

9.2. Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee-ettevõtja arvesti selleks rajatud kaevu. Veemõõdukaevu rajamise kulud tasub klient.

9.3. Veemõõtesõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja omal kulul.

9.4. Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm.

9.5. Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri.

9.6. Arvesti ette filtrit paigaldada ei tohi. Arvesti ette võib mudakoguri paigaldada ainult vee-ettevõtja nõusolekul ning mudakogur peab olema plommitud.

9.7. Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.

9.8. Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm.

9.9. Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.

9.10. Veemõõtesõlme pandud plommide säilimise eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.

9.11. Veemõõtesõlme sisustuse (sh veearvesti) rikkumisest või rikkiminekust peab klient vee-ettevõtjat koheselt teavitama, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul.

10. Vee arvestus veearvesti puudumisel

10.1. Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi:

Veekulu liik	Veekulu (m3 kuus inimese kohta)
Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon	1,0
Veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega eluruumis	4,0
Tsentraalse soojaveevarustusega korteris	7,6

10.2. Tarbitud veekoguse arvestamine punktis 10.1. toodud kulunormide järgi on lubatud ainult juhul, kui veearvesti paigaldamine on tehniliselt võimatu või kui veearvesti paigaldamise kulud osutuksid ebamõistlikult suureks.

10.3. Vee tarbimise arvestamiseks eeskirja punktis 10.1. kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud kohe kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.

10.4. Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee ja avalikest veevõtukohtadest võetava vee eest tasutakse vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

11. Omavoliliselt võetud vesi ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi

11.1. Omavoliliseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduseks ja kasutuseks loetakse juhtumeid, kui:
11.1.1. vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud vastavalt liitumislepingut või kliendilepingut;
11.1.2. on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja paigaldatud plommid;
11.1.3. on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;
11.1.4. veearvesti näitu on rikutud või moonutatud;
11.1.5. omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee-ettevõtja paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;
11.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud sulgarmatuur;
11.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee-ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;
11.1.8. vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest;
11.1.9. sademe-, pinnase- või drenaaživett juhitakse ühiskanalisatsiooni ilma vee-ettevõtja sellekohase nõusolekuta.

11.2. Omavoliline ühendus on mis tahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga või ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta.

11.3. Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kohta vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise ja ühenduse asjaolud ning kinnistule vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

11.4. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise eest.

11.5. Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt 6 kuud arvates käesoleva eeskirja punktis 11.3. nimetatud akti koostamise kuupäevast.

11.6. Omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
11.6.1. ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva eeskirja punkti 11.4 kohasele arvestuskorrale;
11.6.2. sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m³ reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

11.7. Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu.

11.8. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

11.9. Eeskirja punktides 11.4, 11.6. ja 11.8. toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

12. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

12.1. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.

12.2. Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, mis sisaldab:
12.2.1. tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
12.2.2. kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
12.2.3. biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms);
12.2.4. keskkonnaohtlikke mikroobe;
12.2.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke.

12.3. Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid ning muid aineid ja esemeid, mis võivad põhjustada kanalisatsioonitorustike või -pumplate ummistumist.

12.4. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett temperatuuriga üle 40 °C ja mille pH on väiksem kui 6,0 või suurem kui 11,0.

12.5. Ühiskanalisatsioonis on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilist kui ka reostuslikku löökkoormust.

12.6. Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

12.7. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.

12.8. Ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud juhtida pinnase-, sademe- ja drenaaživett, kui klient ja vee-ettevõtja ei ole teisti kokku leppinud.

12.9. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida käesoleva eeskirja punktis 13 määratud reostuse piirväärtusi ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.

12.10. Kui kliendi reovesi ei vasta eeskirja punkti 12.2 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama.

12.11. Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

12.12. Vee-ettevõtja esindajal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd.

13. Reostusnäitajate lubatud piirväärtused

Tabel 1. Reostusnäitajate lubatud piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees.

Reostusnäitaja	Lubatud piirväärtus mg/l
BHT7	360
Püld	5,0
Nüld	25
Heljuvained	360
Naftaproduktid	1
Fenoolid	0.1
Rasvad	30

14. Reoainesisalduse kontrollimise kord

14.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostumuse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.

14.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele.

14.3. Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning kontrollitavad reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.

14.4. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud laboratooriumis proovivõtukohtadest võetud ühekordsete proovide alusel.

14.5. Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul. Kliendi keeldumise korral viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus võtta proovi iseseisvalt.

14.6. Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mille kanalisatsiooni laskmine või ühiskanalisatsiooni toimimist kahjustada.

14.7. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.

14.8. Kliendid on olenevalt ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete tasemest jaotatud seitsmesse hinnagruppi (Tabel 2). Hinnagrupp määratakse üksiku kõrgeima saastenäitaja järgi.

Tabel 2. Ühiskanalisatsiooni klientide hinnagruppidesse jaotamine

Reoaine nimetus	Ühik	Reovee hinnagrupp
		I	II	III	IV	V	VI	VII
		Sademe- vesi	Olme- reovesi	Reostusnäitaja lubatud piirväärtuse ületamine (ülereostus)
BHT	mg/l	<15	<360	<480	<600	<720	<860	<1000
Püld	mg/l	<1,5	<5,0	<10	<15	<20	<25	<30
Nüld	mg/l	<12,0	<25	<40	<55	<70	<85	<100
Heljuvained	mg/l	<15	<360	<480	<600	<720	<860	<1000
Naftaproduktid	mg/l	<1,0	<1,0	<3,0	<5,0	<7,0	<9,0	<12,0
Fenoolid	mg/l	<0,1	<0,1	<2,0	<4,0	<6,0	<7,0	<8,0
Rasvad	mg/l	<30	<30	<50	<80	<100	<150	<200

14.9. Hinnagrupp kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti kuni järgmise proovivõtuni.

14.10. Võimaliku maksimaalse saastenäitaja ületamise korral (VII grupp) võib vee-ettevõtja sulgeda kanalisatsiooni kuni reovee saasteainete taseme viimiseni vastuvõetavatesse piiridesse.

15. Ärajuhitava reovee arvestamise kord

15.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni abil ärajuhitava reovee hulk arvestatakse võrdseks ühisveevärgist võetava vee hulgaga või mõõdetakse eraldi reovee arvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse ainult siis, kui üks lepingupooltest seda soovib; kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab seda soovinud pool.

15.2. Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi veearvesti.

15.3. Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed reovee hulga määramiseks.

15.4. Kliendi sademevee kogus arvestatakse sademete statistiliste andmete keskmise alusel katuste, kõvakattega teede ja platside pinnalt, kus toimub äravool ühiskanalisatsiooni.

15.5. Reovee või fekaalide koguse arvestus purgimisel toimub Keila Linnavalitsuse kehtestatud määruse «Fekaalide kogumise ja väljaveo eeskiri» alusel.

16. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse ees tasumise kord

16.1. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumise sagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingus.

16.2. Klient on kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas.

16.3. Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi kümne päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

17. Veega varustamise ja reovee vastuvõtmise piiramine või peatamine

17.1. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada veega varustamine ja/või reovee vastuvõtmine:
17.1.1. loodusõnnetuse korral;
17.1.2. energiavarustuse katkemise korral;
17.1.3. ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral;
17.1.4. vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist;
17.1.5. kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või –kanalisatsiooni ning teisi kliente;
17.1.6. kui tulevad ilmsiks omavolilised ühendused;
17.1.7. kui avastatakse leke kinnistutorustikus;
17.1.8. kui ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reostumus ületas lubatud piirväärtusi ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga.

17.2. Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendi kinnistu veega varustamise ja reovee ärajuhtimise.

17.3. Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata veega varustamine või reovee ärajuhtimine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsiooni rajatiste remondiks ning ühendustöödeks.

17.4. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eeskirja punktis 17.3. nimetatud tegevusest vähemalt üks päev ette.

17.5. Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelneva kirjaliku teate esitamist kas täielikult või osaliselt peatada veega varustamine või reovee ärajuhtimine, kui klient:
17.5.1. on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;
17.5.2. ei luba vee-ettevõtja esindajal üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid;
17.5.3. ei täida linnavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi;
17.5.4. ei täida vee-ettevõtja tehtud käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
17.5.5. ületab liitumistingimustega kehtestatud vee tarbimise või reovee ärajuhtimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni kasutamise tingimustest;
17.5.6. rikub kliendilepingu tingimusi.

17.6. Veega varustamist ja reovee ärajuhtimist jätkatakse peale punktis 17.5. nimetatud peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale.

18. Ajutised torustikud

18.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalise kliendilepingu alusel.

18.2. Ajutisi vee- või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.

18.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise kliendilepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

18.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

18.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused.

18.6. Tähtajalise kliendilepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.

19. Vee-ettevõtja õigused ja kohustused

19.1. Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele vastava joogiveega ning reovee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ning käesolevale eeskirjale.

19.2. Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kontrollinõuetele.

19.3. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja –seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist kliendilepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras.

19.4. Vee-ettevõtjal on õigus teha ettekirjutusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.

20. Kliendi õigused ja kohustused

20.1. Kliendil on õigus nõuda sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele vastava joogiveega varustamist ning reovee ärajuhtimist vastavalt kliendilepingule ning käesolevale eeskirjale.

20.2. Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja –kanalisatsioonirajatiste ning –seadmete nõuetekohase korrashoiu, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.

20.3. Klient peab lubama linnavolikogu volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja –rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.

20.4. Kinnistutorustiku nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale ning võtma viivitamatult tarvitusele abinõud lekke kõrvaldamiseks.