Teksti suurus:

Harku valla ehitusmäärus

Väljaandja:Harku Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2006, 230, 2416

Harku valla ehitusmäärus

Vastu võetud 30.11.2006 nr 23

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkti 29, „Planeerimisseaduse“ § 5 ja „Ehitusseaduse“ § 19 lõike 4 alusel.

I OSA
ÜLDOSA

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Ehitusmääruse ülesanded

Harku valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) ülesanneteks on valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Harku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Harku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine.

§ 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus

(1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest.

(2) Vallavalitsus avaldab ajalehes Harku Valla Teataja ja Eesti Päevaleht (edaspidi ajalehtedes) ja Harku valla veebilehel (edaspidi koduleheküljel) teabe järgmiste toimingute kohta:

1) planeeringu algatamine;
2) planeeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku aeg ja koht;
3) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused;
4) planeeringu avalikustamise järgse avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused;
5) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
6) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused;

(3) Vallavalitsus avaldab ajalehes Harku valla teataja ja Harku valla veebilehel teabe projekteerimistingimuste määramise kohta.

§ 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel

(1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsuse poolt volikokku saadetud otsused vaatab läbi ja annab seisukoha volikogu ehitus- ja kommunaalkomisjon.

(2) Vallavalitsus võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, vallale olulise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus.

(3) Vallavalitsus annab arengu- ja planeerimisosakonna ettepanekul seaduses sätestatud juhtudel loa ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning maa- ja keskkonnaosakonna ettepanekul maa-ala kruntimiseks ja krundi sihtotstarbe muutmiseks.

II OSA
PLANEERIMINE

2. peatükk
Ruumiline planeerimine

§ 4. Ruumilise planeerimise põhimõtted

Ruumiline planeerimine Harku valla haldusterritooriumil tagatakse:
1) valla arengukavadega;
2) valla või selle osade üldplaneeringutega;
3) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering);
4) detailplaneeringutega;
5) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega;
6) osalemisega valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel;
7) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel;
8) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.

§ 5. Planeeringu koostamise algatamine

(1) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Nimetatud planeeringu lähteülesande koostab kooskõlastatult vastavate vallavalitsuse osakondadega arengu- ja planeerimisosakond.

(2) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteülesandes sätestatakse:

1) valla arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks;
2) planeeritava ala piirid ja suurus;
3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks;
4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud;
5) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks;
6) planeeringu vormistamise nõuded;
7) planeeringu kooskõlastajad.

(3) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Arengu- ja planeerimisosakond tutvustab tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju.

(4) Arengu- ja planeerimisosakond koostab kolmekümne päeva jooksul arvates taotluse esitamisest detailplaneeringu lähteülesande või detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse.

(5) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud planeeringutest tulenevad nõuded;
2) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded;
3) planeeritava ala piirid ja suurus;
4) kehtivad kitsendused;
5) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus;
6) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades või muinsuskaitsealal;
7) planeeringu kooskõlastajad.

(6) Arengu- ja planeerimisosakonnal on planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale sealhulgas eskiislahenduste esitamist. Kui detailplaneeringuga taotletakse valla või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.

(7) Arengu- ja planeerimisosakond esitab detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõu vallavalitsusele.

(8) Vallavolikogu algatab:
1) valla või selle osa üldplaneeringu;
2) teemaplaneeringu;
3) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu;
4) valla või selle osa üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu;
5) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa- alal asub miljööväärtuslik hoonestusala;
6) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu;
7) detailplaneeringu kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering;

(9) Vallavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestamata juhtudel.

(10) Vallavolikogu või vallavalitsus võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui:

1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud miljööga;
2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering;
3) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga;
4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;
5) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.

(11) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib vallavolikogu või vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Arengu- ja planeerimisosakond teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist.

(12) Vallavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta, kus tuuakse ära ka planeeringu kehtestamise eelduseks oleva kokkulepete vajadus vastavalt käesoleva määruse § 13 sätestatule.

(13) Detailplaneering tuleb esitada arengu- ja planeerimisosakonnale 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab vallavalitsusele arengu- ja planeerimisosakond. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist vallavalitsusele.

§ 6. Planeeringutest teavitamine

(1) Vallavalitsus korraldab avalikkuse teavitamist planeeringutest vallavalitsuse poolt määratud struktuuriüksuse kaudu.

(2) Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama:

1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta;
2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.

(3) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, arengu- ja planeerimisosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.

(4) Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette arengu- ja planeerimisosakond.

§ 7. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine

(1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

(2) Planeeringu koostamise aluskaardiks on maa- ja keskkonnaosakonnas registreeritud geodeetiline alusplaan M 1:500 või M 1:1000.

(3) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab vallavalitsus.

§ 8. Koostöö planeeringu koostamisel

(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:
1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud;
2) elanikud;
3) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;
4) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;
5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud.

(2) Arengu- ja planeerimisosakonnal on õigus nõuda mitme erineva eskiislahenduse esitamist.

(3) Planeeringu mahus tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist.

(4) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus arengu- ja planeerimisosakonna kaudu.

(5) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab arengu- ja planeerimisosakond koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu.

(6) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavolikogu.

(7) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ning suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavalitsus.

(8) Vallavalitsus teatab ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

(9) Arengu- ja planeerimisosakond koostab arutelu kohta protokolli.

§ 9. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine

(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu arengu- ja planeerimisosakonnale. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise. Arengu- ja planeerimisosakond:

1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele;
2) korraldab planeeringu läbivaatamise vallavalitsuse struktuuriüksustes;
3) tagastab hiljemalt nelja nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks.

(2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab planeeringu enne selle vastuvõtmist:

1) Harjumaa keskkonnateenistusega Maa- ja keskkonna osakond;
2) Muinsuskaitseametiga Arengu- ja planeerimisosakond.

(3) Valla või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja valla või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt arengu ja planeerimiseosakonna ettepanekul vallavalitsus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu.

(5) Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteülesandes sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja.

(6) Vallavolikogu kooskõlastab:
1) maakonnaplaneeringud;
2) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu.

(7) Vallavolikogu poolt algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta vallavolikogu vastav komisjon, muudel juhtudel vallavalitsus.

§ 10. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine

(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu arengu- ja planeerimisosakonnale.

(2) Arengu- ja planeerimiseosakond esitab koos vastava haldusakti eelnõuga planeeringu vallavalitsusele, kes:

1) esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu vallavolikogu poolt algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks või
2) otsustab vallavalitsuse poolt algatatud planeeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha. Vallavalitsus teavitab vastuvõetud planeeringust ja lihtsustatud korras koostatava planeeringu menetlemisest vallavolikogu ehitus- ja kommunaalkomisjoni.

(3) Vallavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehtedes ja koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva.

(4) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse arengu- ja planeerimiseosakonnas. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul osakonnas tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.

(5) Avalikul väljapanekul esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse ja vallavolikogu vastava komisjoni seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta.

(6) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab arengu- ja planeerimise osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

(7) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat.

§ 11. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine

(1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (s.h elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev.

(2) Arengu- ja planeerimisosakond esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks vallavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata.

(3) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha.

(4) Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

(5) Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab vallavalitsuse ettepanekute osas seisukoha vallavolikogu vastav komisjon. Sellekohase haldusakti eelnõu valmistab ette arengu- ja planeerimisosakond.

(6) Arengu- ja planeerimisosakond teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

(7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi arengu- ja planeerimisosakond ning koostab arutelu kohta protokolli.

(8) Juhul, kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavalitsus arengu- ja planeerimisosakonna ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta.

(9) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab vallavalitsus arengu- ja planeerimisosakonna ettepanekul lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise.

(10) Vallavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul.

(11) Arengu- ja planeerimisosakond edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.

§ 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle

(1) Vallavalitsus esitab seadustest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. Vastavad materjalid valmistab ette arengu- ja planeerimisosakond.

(2) Harku valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures määrab vallavalitsus.

(3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb arengu- ja planeerimisosakonna ettepaneku alusel vallavalitsus, vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringute puhul vallavolikogu vastav komisjon.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale arengu- ja planeerimisosakond. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu arengu- ja planeerimisosakonnale.

§ 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine

(1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud:

1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
4) sadevete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
5) tehnovõrkude ja – rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega;
6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused.

(2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab arengu- ja planeerimisosakond enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana.

(3) Vallavolikogu kehtestab ehitus- ja kommunaalkomisjoni poolt läbi vaadatud:

1) vallavalitsuse või vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu;
2) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega vallavalitsus ei arvestanud.

(4) Vallavalitsus teatab planeeringu kehtestamisest ajalehtedes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist.

(5) Arengu- ja planeerimisosakond:
1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist;
2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist:
3) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
4) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
5) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.

§ 14. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine

(1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja.

(2) Arengu- ja planeerimisosakond teavitab ettepaneku tegijat vallavolikogu või vallavalitsuse seisukohast ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest.

§ 15. Planeeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette arengu- ja planeerimisosakond.

(2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

(3) Vallavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.

§ 16. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine

(1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda arengu- ja planeerimisosakonnas tööajal.

(2) Arengu- ja planeerimisosakond:
1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute elektroonilist andmekogu;
2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise;
3) korraldab planeeringu paljundamise (s.h digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel.

§ 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine

(1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja esitab valla või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale vallavolikogu. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette arengu-ja planeerimisosakond.

(2) Vallavalitsus teavitab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehtedes ja koduleheküljel.

§ 18. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine

(1)Vallavolikogu võtab vastu otsuse:

1) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta;
2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta.

(2) Vallavalitsus:

1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Harku valla territooriumile paigutamisest keeldumise kohta;
2) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse;
3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel;
4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu.

(3) Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette arengu- ja planeerimisosakond.

§ 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

(1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse § 6 lõikes 3 ja §-des 10 ja 11 toodud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

(2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.

III OSA
EHITAMINE

3. peatükk
Ehitamise üldnõuded

§ 20. Nõuded ehitisele

(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab:

1) olema teostuselt heatasemeline;
2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;
3) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale.

(2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.

(3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas.

(4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

(5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti.

(6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava punasel joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine.

(7) Ühele krundile võib reeglina ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti.

(8) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades.

(9) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema arhitektuuri ja ehituse osakonnast kirjaliku kooskõlastuse:

1) ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis ei ole muinsuskaitse all või ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal või valla üldkeskuses;
2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks;
3) krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.

4. peatkükk
Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba

§ 21. Ehitusprojekti koostamise alused

Ehitusprojekti koostamise aluseks on:
1) kehtiv detailplaneering;
2) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded;
3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
4) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;
5) muinsuskaitse eritingimused;
6) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused;
7) ehitusmäärus.

§ 22. Projekteerimistingimuste taotlemine

(1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vormi saab koduleheküljelt või arengu- ja planeerimise osakonnast.

(2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele:
1) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks;
2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks.

(3) Arengu- ja planeerimisosakonnal on õigus nõuda enne projekteerimistingimuste väljastamist eskiislahenduse esitamist.

(4) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks:

1) tänavad, parklad;
2) sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid;
3) sadamarajatised ja kanalid;
4) torujuhtmed, side-ja elektriliinid;
5) spordi- ja puhkerajatised;
6) puhke- ja virgestusalad.

§ 23. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine

(1) Projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 1. jaanuari 2003. a algatatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks.

(2) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustavad hoonete puhul arengu- ja planeerimisosakond ning rajatiste puhul majandus- ja kommunaalosakond planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete alusel.

(3) Projekteerimistingimustega määratakse:

1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;
2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala;
3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;
4) hoone suurim lubatud kõrgus;
5) ehitise kasutamise otstarve;
6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad;
7) fassaadi- ja katusematerjalid;
8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;
10) haljastus- ja heakorranõuded;
11) ehitusjäätmete käitlemine;
12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;
13) keskkonnamõju hindamise vajadus.

(4) Projekteerimistingimustega saab tutvuda arengu- ja planeerimisosakonnas ning majandus- ja kommunaalosakonnas osakondade tööajal.

(5) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus.

§ 24. Ehitusprojekti nõuded

(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele.

(2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:

1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4;
2) põhijoonised mõõtkavas 1:50, erandkorras 1:100 või 1:200;
3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud Harku vallas geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõutele vastavalt ning registreeritud valla maa-ja keskkonna osakonnas. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda;
4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil);
5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimis-tingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul).

(3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutustega ja isikutega:

1) kohaliku päästeasutusega;
2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega;
3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;
4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;
5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega;
6) valla tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sademetevete juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste puhul kommunaalosakonnaga.
7) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga.

(4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.

(5) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vajadusel maa-ja keskkonna osakond. Vajadus määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.

§ 25. Ehitusluba

(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega arengu- ja planeerimisosakonnale, kes kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele.

(2) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab osakond haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle vallavalitsusele.

(3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab arengu- ja planeerimisosakond vallavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast.

(4) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni.

§ 26. Väikeehitis

(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning laste mänguväljakuid võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus arengu- ja planeerimisosakonnale. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet.

(2) Arengu- ja planeerimisosakonnal on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist.

(3) Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek.

(4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

(5) Laste mänguväljakute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida Eestis kehtivate standardite nõudeid. Nõuete täitmist projekteerimisel ja ehitamisel jälgib majandus-ja kommunaalosakond.

§ 27. Ajutine ehitis

(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

(2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus:

1) ehitise kasutamise tähtaja;
2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.

(3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab arengu- ja planeerimisosakond vallavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

§ 28. Kasutusluba

(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse arengu- ja planeerimisosakonnale vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv.

(2) Arengu- ja planeerimisosakond:

1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele;
2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone;
3) esitab vallavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta.

(3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus.

(4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse arengu- ja planeerimisosakonnas.

(5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega arengu- ja planeerimisosakonnale.

§ 29. Ehitise lammutamine

(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik arengu- ja planeerimisosakonnale taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. Geodeetiline alusplaan või krundi plaan peab olema registreeritud valla maa- ja keskkonna osakonnas.

(2) Arengu- ja planeerimisosakonnal on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine.

(3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab arengu- ja planeerimisosakond vallavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

5. peatükk
Ehitusjärelevalve

§ 30. Ehitusjärelevalve korraldamine

(1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab vallavalitsus arengu- ja planeerimisosakonna ning ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu.

(2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub huvitatud isik ettepanekuga arengu- ja planeerimisosakonda või ehitusmääruse § 22 lõikes 4 loetletud ehitiste puhul majandus-ja kommunaalosakonda. Vastavas osakonnas otsustatakse, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas:

1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või
2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba.

(3) Ehitise omanik esitab arengu- ja planeerimisosakonnale ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt. Juhul, kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatisekohta eraldi.

(4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omaniku järelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse §-le 30.

(5) Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja arengu- ja planeerimisosakonnale teostusmõõdistuse, mis on eelnevalt registreeritud valla maa- ja keskkonna osakonnas. Kui ehituse käigus on tekkinud viga, tohib ehitamist jätkata pärast vea kõrvaldamist arengu- ja planeerimisosakonna ehitusjärelevalve töötaja loal.

(6) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Harku valla territooriumil tuleb taotleda majandus- ja kommunaalosakonnast kaeveluba vastavalt "Kaevetööde eeskirjale". Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba.

IV OSA
MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA.

6. peatükk
Üldsätted

§ 31. Miljööväärtuslike hoonestusalade, ranna- ja kaldaalade, metsaalade ning muud planeeringulised lisatingimused Harku vallas

(1) Uute elamukruntide suuruseks määrata keskmiselt alevikes 1500 m2 ja külades 2000 m2 ning 3000 m2 paarismajade kruntide puhul. Kortermajade puhul peab olema korteri kohta 250m2 krundi pinda, ning ridamajade puhul 600m2 krundi pinda ridamaja boksi kohta.

(2) Olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel võib tekkida minimaalselt 1000 m2 ehituskrunt.

(3) Parkimiskohtade arv peab olema korteri kohta vähemalt 2.

(4) Aiandusühistutes ja suvilaühistutes rekonstrueeritava või hoone laiendamise korral võib hoone maksimaalne kõrgus olla 7,5 m ning maksimaalne kubatuur 600 m3.

(5) Rakendada valla üldplaneeringus metsaaladel ja vajadusel ka lagealadel kahte erinevat kaitsetaktikat ja tähistust - punase tähistusega kaitsevõrgustik, mis keelab täielikult ehitustegevuse ja rohelise tähistusega kaitsevõrgustik, kus ehitamine on lubatav hajaasustuse põhimõttel eelneva keskkonnaekspertiisi soovitusel.

(6) Vältida kadastike ning muude miljööväärtusega kohalike objektide hävitamist ehitustegevuse läbi.

(7) Jätta kaldaalast väljapool paeastangutel uutes elamurajoonides paeglindi kallasrajad avatuks.

(8) Keelatud on uute hoonete ehitamine Tiskre oja ja Harku oja ehituskeeluvööndisse.

(9) Rakendada maanteeäärsete alade uute elamute planeerimisel maanteede projekteerimisnormide sanitaarkaitsevööndi ulatust vastavalt tee klassile.

(10) Kasutada planeeringutes Keskkonnaministeeriumi poolt 2002 aastal koostatud planeeringute leppemärke.

(11) Hajaasustuse detailplaneeringutes määrata üksikelamute vahekaugused vähemalt 100 meetrit või minimaalseks krundi suuruseks 2,0 ha.

(12) Kui planeeritava ala suurus on alla 15 ha ja see ei puutu kokku varem planeeritud alaga, võib vallavalitsus nõuda detailplaneeringu juurde suurema piirkonna planeerimisskeemi koostamist, millega lahendatakse tehnovõrkude ja teede asukoht.

(13) Planeeritavast alast 7-10 % peab moodustama üldkasutatav haljasala.

(14) Palkmajade ehitamine tiheasustusaladele on lubatud ainult nendel juhtumitel, kui kehtestatud detailplaneering seda ette näeb.

V OSA
RAKENDUSSÄTTED

9. peatükk
Ehitusmääruse rakendamine

§ 32. Riiklik ehitisregister

Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsus arengu- ja planeerimisosakonna kaudu.

§ 33. Määruse rakendamine

(1) Harku Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 13 “Harku valla ehitusmääruse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

Vallavolikogu esimees Allan KIIL