Teksti suurus:

Riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.12.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:RTL 2006, 88, 1623

Riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise kord

Vastu võetud 07.12.2006 nr 71

Määrus kehtestatakse «Keskkonnaseire seaduse» § 6 lõike 5 alusel.

§ 1. Riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammid

  Riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammid on:
 1) meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire;
 2) õhuseire;
 3) põhjavee seire;
 4) siseveekogude seire;
 5) rannikumere seire;
 6) elustiku mitmekesisuse ja maastike seire;
 7) metsaseire;
 8) kompleksseire;
 9) kiirgusseire;
 10) seismoseire;
 11) mullaseire;
 12) tugiprogramm.

§ 2. Allprogrammide eesmärgid

 (1) Meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire eesmärk on:
 1) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste tegemine, asjaomaste andmete kogumine, töötlemine ja edastamine, sh prognooside koostamine;
 2) tarbijate varustamine meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni, selle baasil töödeldud andmete, prognooside ja hoiatustega;
 3) rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine.

 (2) Õhuseire eesmärk on:
 1) määrata ja jälgida õhusaaste kauglevi, välisõhu kvaliteeti ja sademete keemilist koostist, prognoosida toimuvaid muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega;
 2) kindlaks teha, prognoosida ja ennetada õhusaaste võimalikku kahjulikku mõju inimeste tervisele, elukeskkonnale, mitmesugustele rajatistele ning loodusmaastikele ja -kooslustele;
 3) rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine.

 (3) Põhjaveeseire eesmärk on:
 1) hinnata Eesti põhjavee kvaliteeti ja kvantiteeti, et oleks tagatud põhjaveevarude säästlik kasutamine ja kaitse;
 2) selgitada reostuskoormuse ja tarbimise mõju põhjaveeressursile, jälgida ja prognoosida põhjaveeressursi muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega;
 3) hinnata piiriüleste põhjaveekihtide seisundit ning rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine.

 (4) Siseveekogude seire eesmärk on:
 1) hüdroloogiliste, hüdromorfoloogiliste, hüdrokeemiliste, hüdrobioloogiliste (sealhulgas kalastiku) ja põhjasetete näitajate uurimise kaudu hinnata jõgede ja järvede ökoloogilist seisundit, jälgida ja prognoosida toimuvaid muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega;
 2) hinnata rakendatud keskkonnakaitse meetmete tõhusust, koguda informatsiooni vajalike uute kaitsemeetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks;
 3) kindlaks teha ja vältida võimalikke ohusituatsioone, anda vajalikku taustinformatsiooni veekogudele ja nende lähedusse rajatud või rajatavate ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning majandus- ja puhketegevuse planeerimiseks;
 4) hinnata piiriveekogude seisundit ning rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine.

 (5) Rannikumere seire eesmärk on:
 1) hüdroloogiliste, hüdromorfoloogiliste, hüdrokeemiliste, hüdrobioloogiliste (sealhulgas kalastiku) ja põhjasetete näitajate uurimise kaudu hinnata Eesti rannikumere ökoloogilist seisundit, jälgida ja prognoosida toimuvaid muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega;
 2) kindlaks teha ja vältida võimalikke ohusituatsioone;
 3) hinnata rakendatud keskkonnakaitse meetmete tõhusust, anda taustinformatsiooni mereressursside kasutamise ja ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning majandus- ja puhketegevuse planeerimiseks;
 4) rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine Läänemere keskkonna kaitsel.

 (6) Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire eesmärk on:
 1) liikide arvukuses ja levikus ning kooslustes toimuvate muutuste selgitamine, jälgimine ja prognoos, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega;
 2) maakasutuse mõju selgitamine elupaikadele ning maastikel asetleidvate muutuste kindlakstegemine ja jälgimine ning võimalike arengusuundade prognoos;
 3) EL õigusaktides ja rahvusvahelistes konventsioonides nimetatud liikide populatsioonide ja elupaikade seisundi määramine ning prognoos;
 4) rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine.

 (7) Metsaseire eesmärk on:
 1) metsade ja metsamuldade seisundi jälgimine ning toimuvate muutuste selgitamine ja prognoos, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega;
 2) selgitada kliimamuutuste, õhusaaste ja muu inimtegevuse mõju metsaökosüsteemile;
 3) metsakahjurite leviku fikseerimine, jälgimine ja analüüs;
 4) rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine.

 (8) Kompleksseire eesmärk on:
 1) mitmesuguste väikeökosüsteemide ja valglate bioloogiliste, hüdroloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste näitajate pikaajaline jälgimine, et selgitada looduslike, kliimamuutuste ja õhusaaste ning muu inimtegevuse mõju aineringele;
 2) rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine.

 (9) Kiirgusseire eesmärk on:
 1) keskkonnas tekkiva loodusliku ja inimtekkelise ioniseeriva kiirguse jälgimine ja analüüsimine;
 2) varajane hoiatamine piiriülese kiirgusohu korral ja hoiatava informatsiooni andmine keskkonna radioaktiivse saastumise kohta;
 3) rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine.

 (10) Seismoseire eesmärk on:
 1) Eestis ja naaberaladel aset leidvate regionaalsete seismiliste sündmuste registreerimine ja analüüs;
 2) Eesti territooriumil aset leidvate lokaalsete seismiliste sündmuste fikseerimine ja analüüs, mis on aluseks ehitiste planeerimisel ja rajamisel või illegaalsete lõhkamiste selgitamisel;
 3) maakoore süvakihtide uuringud;
 4) rahvusvaheliste nõuete ja koostöölepete täitmine.

 (11) Mullaseire eesmärk on:
 1) selgitada muldade looduslike ja inimtegevusest tingitud muutuste regionaalseid iseärasusi , muutuste ulatust ning kultuuristamise ja saastumise mõju mulla talitusele;
 2) uurida muldadele kahjulikke nähtusi ning selgitada nende negatiivse mõju vältimise võimalusi;
 3) kogutud informatsiooni põhjal töötada välja ja rakendada kaitsemeetmed, et oleks tagatud mullastiku hea talitusseisundi püsimajäämine.

 (12) Tugiprogrammi eesmärk on:
 1) keskkonnaseire programmi koordinatsiooni ja halduse, internetiväljundi ja trükiste koostamise tagamine;
 2) allprogrammide seireandmete kvaliteedikontroll, andmetöötlus, erinevate andmebaasi- ja aruandlusformaatide ühtlustamine ja ühitamine keskkonnaregistriga, uute infotehnoloogia lahenduste väljatöötamine;
 3) kvaliteetsete seireandmete rahvusvahelistesse andmebaasidesse edastamise tagamine;
 4) eri keskkonnaseire tasandite ja seiretööde tulemuste ühitamine, eri allprogrammide seiretööde tulemuste ja muu keskkonnainformatsiooni integreerimine ning ruumiline sidumine;
 5) seirealaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ja keskkonnaseire programmi ajakohastamine, arvestades keskkonnaseirele esitatavaid uuenevaid nõudeid;
 6) erakorralistele sündmustele reageerimine ning täiendavate uuringute vajaduse selgitamine.

§ 3. Allprogrammide metoodika

 (1) Riikliku seireprogrammi allprogrammi seiretööde tegemisel tuleb kasutada asjaomases õigusaktis või rahvusvahelises programmis, kuhu seireandmeid edastatakse, kehtestatud metoodikat, selle puudumise korral õigusaktidega kehtestatud või standarditud metoodikat, viimaste puudumise korral valdkonnas üldtunnustatud metoodikat.

 (2) Uute meetodite ja parema laboratoorse praktika kasutamine riikliku seireprogrammi töödes on lubatud, kui need pole otseselt vastuolus selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud metoodikatega ning on tagatud andmete võrreldavus varasemate seireandmete aegridadega.

§ 4. Allprogrammi teostamise kord

 (1) Seire allprogrammide seiretööde ja vastutavate täitjate nimistu koos aastaeelarvega kinnitab seirenõukogu ettepanekul keskkonnaminister. Nimistu ei pea kajastama neid allprogramme, mida täidavad Keskkonnaministeeriumi allasutused vastavalt nende põhimäärustele.

 (2) Allprogrammide seiretöid võib teha kindlas järjekorras tsükliliselt (rotatsiooni korras). Seiretsükli pikkuse kinnitab seirenõukogu, arvestades asjakohaseid rahvusvaheliste programmide ajakavasid ja aruandlusvajadust.

 (3) Seire allprogrammi vastutav täitja või tema volitatud isik teavitab maaomanikku või -valdajat seiretöödest ning viimase nõudel informeerib teda seiretöö tulemustest.

§ 5. Geograafilised koordinaadid

 (1) Kui riikliku keskkonnaseire allprogrammi töid tehakse väljaspool keskkonnaministri 30. juuli 2002. a määruses nr 50 «Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine» loetletud seirejaamu, peab seiretöö vahetu täitja määrama GPS-ga proovivõtukoha või seirepunkti täpsed geograafilised koordinaadid.

 (2) Kui seire allprogrammi eripärast tulenevalt tehakse seiret ühel või mitmel keskkonnaseirealal, vaatlusväljakul või transektil, määratakse GPS-ga alade kesk- või otsapunktide koordinaadid.

 (3) Koordinaadid mõõdetakse seirepunktis täpsusega üks kraadisekund või kraadi murdosa.

 (4) Seirejaama koordinaadid esitatakse Lambert-Est-projektsioonis geograafilise laiuse ja pikkusena (kraad/minut/sekund) või ristkoordinaatidena (X, Y).

 (5) Koordinaatidele lisatakse määramisel kasutatud GPS-seadme mark ja mudel ning mõõtmise kuupäev.

 (6) Seiretöö käigus määratud koordinaadid edastatakse koos kogutud seireandmestikuga keskkonnaregistrisse, märkides, kas tegemist on seirepunktiga või seirealaga.

§ 6. Andmete kogumise, edastamise ja säilitamise tingimused

 (1) Allprogrammis määratud seireandmeid kogutakse kasutades mõõtmisi, vaatlusi ja laboratoorseid analüüse või mudeleid.

 (2) Allprogrammi vastutav täitja või tema poolt volitatud isik edastab seireandmed keskkonnaregistrile riikliku keskkonnaseire programmi veebilehel avalikustatud andmeedastusvormi kohaselt.

 (3) Seireandmeid edastatakse ja säilitatakse vastavalt «Keskkonnaregistri seadusele».

 (4) Allprogrammi vastutav täitja või tema poolt volitatud isik esitab seireaastal kogutud andmete põhjal koostatud keskkonnaseisundi hinnangud ja prognoosid Keskkonnaministeeriumile aruandena järgneva kalendriaasta 1. veebruariks paberil ja elektrooniliselt doc- või xls-failidena, kaardi- ja pildimaterjali andmeedastusformaadid täpsustatakse lepingus.

§ 7. Andmete kvaliteedi tagamise nõuded

 (1) Seireandmete kogumisel tuleb arvestada selle määruse §-s 3 seiretöö metoodikale esitatud nõudeid ning kasutatavad mõõteseadmed ja -aparatuur peavad vastama «Mõõteseaduse» nõuetele.

 (2) Veeuuringuid tegevad proovivõtjad peavad olema atesteeritud ning katselaborid akrediteeritud vastavalt «Veeseaduse» nõuetele.

 (3) Seireandmete kvaliteet tagatakse «Keskkonnaseire seaduse» § 10 ja «Keskkonnaregistri seaduse» §-de 39, 40 ja 54 kohaselt.

§ 8. Kehtetuks tunnistamine

  Keskkonnaministri 15. veebruari 2000. a määrus nr 14 «Riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise kord» (RTL 2000, 29, 352) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Rein RANDVER


Kantsler Annika UUDELEPP