HALDUSÕIGUSSotsiaalteenused ja toetused

HALDUSÕIGUSTervishoid ja ravi

Teksti suurus:

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (lühend - PISTS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

Vastu võetud 27.01.1999
RT I 1999, 16, 273
jõustunud vastavalt §-le 26.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.10.1999RT I 1999, 82, 74901.01.2000
10.11.1999RT I 1999, 88, 80310.12.1999
20.12.2000RT I 2001, 3, 1001.01.2001
05.12.2001RT I 2001, 100, 64801.01.2002
12.12.2001RT I 2001, 102, 67101.01.2002
09.04.2002RT I 2002, 35, 21925.04.2002
terviktekst RT paberkandjal RT I 2002, 39, 245
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
08.12.2004RT I 2004, 89, 60301.01.2005
08.12.2004RT I 2004, 89, 60401.04.2005
16.06.2005RT I 2005, 38, 29917.07.2005
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
15.12.2005RT I 2005, 71, 54401.01.2006
17.05.2006RT I 2006, 26, 19101.08.2006
16.11.2006RT I 2006, 55, 40901.09.2007

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

 (1) Käesolev seadus sätestab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, nende suurused ning määramise ja maksmise korra.

 (2) Käesoleva seaduse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Mõisted

 (1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet:
 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
 2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
 3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

 (2) Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

§ 21. Isiklik rehabilitatsiooniplaan

 (1) Isiklik rehabilitatsiooniplaan (edaspidi rehabilitatsiooniplaan ) on sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180) §-s 117nimetatud rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt isiku enda või isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused. Rehabilitatsiooniplaani vormi kehtestab sotsiaalminister .

 (2) Rehabilitatsiooniplaan koostatakse arstliku ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti suunamisel:
 1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele;
 2) 16-aastasele ja vanemale inimesele, kui see on vajalik puude raskusastme määramiseks või isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks.
[RT I 2004, 89, 603 - jõust. 01.01.2005]

§ 22. Puude raskusastme määramine

 (1) Puude raskusastme määrab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst. Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega .

 (11) Puude raskusastme määramiseks taotluse esitanud isiku pere- või eriarst täidab isiku kohta riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lõike 11 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi ja esitab selle Sotsiaalkindlustusametile kümne päeva jooksul, arvates Sotsiaalkindlustusametilt asjakohase taotluse saamisest.

 (12) Kui Sotsiaalkindlustusamet avastab käesoleva paragrahvi lõike 11 kohaselt täidetud vormis puudusi, kõrvaldab pere- või eriarst need kümne päeva jooksul, arvates Sotsiaalkindlustusametilt asjakohase taotluse saamisest.

 (2) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse:
 1) terviseseisund;
 2) tegevusvõime;
 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest;
 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata;
 5) elukeskkond;
 6) puudest tingitud lisakulud;
 7) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.

 (3) Puude raskusaste määratakse kuni 65-aastasele isikule tähtajaga kuus kuud kuni kolm aastat.

 (4) Vähemalt 65-aastasele isikule määratakse puude raskusaste:
 1) tähtajaga kuus kuud kuni kolm aastat;
 2) tähtajatult, kui terviseseisundi tõttu tema kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus ei muutu.
[RT I 2004, 89, 604 - jõust. 01.04.2005]

§ 3. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste subjekt

 (1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral vastavalt käesoleva seaduse sätetele.

 (2) Eestis viibival pagulasel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamise õigus Eesti alalise elanikuga võrdsetel alustel.

 (3) Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja maksmiseks käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

§ 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid

 (1) Käesolev seadus kehtestab järgmised puuetega inimeste sotsiaaltoetused:
 1) puudega lapse toetus;
 2) puudega täiskasvanu toetus;
 3) hooldajatoetus;
 4) puudega vanema toetus;
 5) õppetoetus;
 6) rehabilitatsioonitoetus;
 7) täienduskoolitustoetus.

§ 5. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr

 (1) Käesoleva seadusega sätestatud sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr (edaspidi sotsiaaltoetuste määr), mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

 (2) Sotsiaaltoetuste määr ei või olla väiksem eelmiseks eelarveaastaks kinnitatud määrast.

2. peatükk TOETUSED 

§ 6. Puudega lapse toetus

 (1) Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

 (2) Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

 (3) Puudega lapse toetus makstakse välja lapse vanemale.

 (4) [Kehtetu – RT I 2001, 102, 671 - jõust. 01.01.2002]

 (5) Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes:
 1) keskmise puudega lapsele – 270 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
 2) raske ja sügava puudega lapsele – 315 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.
[RT I 2005, 71, 544 - jõust. 01.01.2006]

§ 7. Puudega täiskasvanu toetus

 (1) Puudega täiskasvanu toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega 16-aastasele ja vanemale inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 102, 671 - jõust. 01.01.2002]

 (3) Toetust makstakse igakuiselt sügava puudega inimesele 160 protsenti, raske puudega inimesele 105 protsenti ja keskmise puudega inimesele 50 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.

 (4) –(5)
[Kehtetud – RT I 2001, 3, 10 - jõust. 01.01.2001]

§ 8. Hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt:
 1) 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu;
 2) 16-18-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu;
 3) [Kehtetu – RT I 2004, 89, 604 - jõust. 01.04.2005]

 (2) [Kehtetu – RT I 2004, 89, 604 - jõust. 01.04.2005]

 (3) Hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele on käesoleva seaduse alusel määratud raske või sügav puue.

 (4) Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes:
 1) 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
 2) 16-18-aastase sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
 3) 16-18-aastase raske puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 60 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.
[RT I 2004, 89, 604 - jõust. 01.04.2005]

§ 9. Puudega vanema toetus

 (1) Last üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, puudega üksikvanemale, last üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale, last üksi kasvatavale puudega eestkostjale või ühele puudega abikaasadest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.
[RT I 2006, 55, 409 - jõust. 01.09.2007]

 (2) Lapse 19-aastaseks saamise korral jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

§ 10. Õppetoetus

 (1) Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.

 (2) Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 25 protsenti ega rohkem kui 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

§ 11. Rehabilitatsioonitoetus

 (1) Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16–65-aastasele puudega isikule sotsiaalhoolekande seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse saamiseks.

 (2) Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul.

 (3) Rehabilitatsioonitoetust ei maksta ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavate tegevuste eest.
[RT I 2005, 38, 299 - jõust. 17.07.2005]

§ 12. Täienduskoolitustoetus

 (1) Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese tööalaseks ja tasemekoolituseks.

 (2) Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.

§ 13–14. [Kehtetud – RT I 2001, 102, 671 - jõust. 01.01.2002]

3. peatükk RAKENDAMISE KORD 

§ 15. Andmed

  Andmed puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kohta kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 16. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemine

 (1) Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse elukohajärgsele pensioniametile.

 (2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalikud põhidokumendid on:
 1) toetuse taotlus;
 2) arstliku ekspertiisi otsus;
 3) isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338) § 2 lõikes 2 sätestatud dokument.

 (3) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja dokumentide vormid kehtestab sotsiaalminister.

 (4) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemise päevaks loetakse päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu taotluse koos kõigi vajalike dokumentidega.

 (5) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.

 (6) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente või taotluses on muid puudusi, teatatakse toetuse taotlejale esimesel võimalusel, millised dokumendid tuleb täiendavalt esitada või millised puudused kõrvaldada ning määratakse dokumentide esitamise või puuduste kõrvaldamise tähtaeg.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 17. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramine

 (1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused määrab ja nende suuruse otsustab pensioniamet. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (2) Käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme määramise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates arstliku ekspertiisi otsusest.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

 (4) Käesoleva seaduse §-des 8-12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast. Käesoleva seaduse paragrahvis 11 sätestatud toetuse võib arstliku ekspertiisi komisjoni või ekspertarsti otsuse alusel määrata puude raskusastet taotleva isiku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks enne puude raskusastme määramist.

 (5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse ajaks, mil isik vastab käesolevas seaduses sätestatud toetuste saamise tingimustele.

§ 18. Piirangud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel

 (1) Isikule, kellel käesoleva seaduse järgi on õigus mitmele igakuisele puuetega inimeste sotsiaaltoetusele, makstakse toetuste kogusumma, kuid mitte rohkem kui kahekordne sotsiaaltoetuste määr kuus.

 (2) Piirang ei kehti § 6 lõikes 5, §-des 11 ja 12 ettenähtud toetuste määramisel.

§ 19. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale puudega lapsele

  Kui puudega laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta ja tema üle on seatud eestkoste või tema suhtes on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, makstakse käesoleva seaduse §-s 6, § 8 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 10 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetusi eestkostjale või hooldajale.

§ 20. Muudatused puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel

 (1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse, peatatakse või nende suurus arvutatakse ümber, kui toetust saav inimene on niivõrd paranenud, et see muudab käesolevas seaduses sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamise õigust või saadava toetuse suurust.

 (2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse, kui toetuse saaja viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhul.

 (21) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

 (3) Puudega lapse toetus makstakse välja täies suuruses, sõltumata haiglaravi kestusest.

 (4) Hoolekandeasutuses elavale isikule makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks, kui ta vajab oma puude tõttu:
 1) kõrvalabi või juhendamist toimingutes väljaspool eelnimetatud hoolekandeasutust või
 2) individuaalset abivahendit.

 (5) Puudest tingitud lisakuludeks ei loeta hoolekandeasutuses elava isiku majutus- ja toitlustamiskulusid ning kulusid, mis kaetakse riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest, kaasa arvatud hooldamise, tugevdatud hooldamise, järelevalve või muid hoolekandeasutuse üldiste teenustega seotud kulusid.

 (6) Hoolekandeasutuses elava või haiglas hooldusravil viibiva isiku kohta hooldajatoetust ei maksta.

 (7) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
[RT I 2004, 89, 604 - jõust. 01.04.2005]

§ 201. Sotsiaaltoetuse ümberarvutamise tähtajad

 (1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast, kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul, arvates toetuste suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Hilisemal avalduse ja vajalike dokumentide esitamisel arvutatakse toetus ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

 (2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 21. Kulude katmine

 (1) Kulutused käesoleva seadusega sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

 (2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmisega, arstliku ja sotsiaalse rehabilitatsiooni ekspertiisi ning töövõimetuse ja sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni tegevusega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

§ 22. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine

 (1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused makstakse toetusesaaja elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetusesaaja soovile tema pangakontole või posti teel. Pensioniameti otsusel makstakse käesoleva seaduse §-des 11 ja 12 sätestatud toetused toetusesaajale teenust osutanud asutusele.

 (2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kättetoimetamine ja saatmine Eestis toimub maksja arvel.

 (3) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kandmine välisriigis asuvasse panka toetusesaaja kontole toimub saaja arvel.

 (4) Kui posti teel makstav puuetega inimeste sotsiaaltoetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud, peatatakse sotsiaaltoetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse sotsiaaltoetus tagantjärele välja.

 (5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.

 (6) Pärast puuetega inimeste sotsiaaltoetust saava isiku surma tema pangakontole kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt elukohajärgse pensioniameti vastava nõude saamisel.
[RT I 2002, 35, 219 - jõust. 25.04.2002]

§ 23. Vaidluste lahendamine

 (1) Isik, kes leiab, et käesoleva seaduse alusel antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

 (2) Vaie esitatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lõike 2 alusel moodustatud Sotsiaalkindlustusameti juures asuvale vaidluskomisjonile.

 (3) Vaie tuleb esitada kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

 (4) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 (5) Vaie lahendatakse kolme kuu jooksul, arvates vaide esitamisest vaidluskomisjonile.

 (6) Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib isik pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päevast.
[RT I 2005, 38, 299 - jõust. 17.07.2005]

§ 24. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad

 (1) Käesoleva seaduse alusel puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud teadvalt valeandmete esitamisest.

 (2) Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, võidakse talle liigselt makstud summad pensioniameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustest kinni pidada. Kinnipeetav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast.

 (3) Kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule liigselt makstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 25. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 26. Seaduse jõustumine

 (1) Isikule, kellele enne käesoleva seaduse jõustumist oli määratud kas invaliidsuspension lapsinvaliidile kehtestatud määras või ülalpidamistoetus lapsinvaliidi kasvatamise eest või invaliidistunud üksikvanema lapse toetus ja kellel selle asemel tekib käesoleva seaduse alusel õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, arvutatakse varasem pension või toetus puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks ümber. Kui ümberarvutatud toetus osutub väiksemaks varemmakstud pensionist või toetusest, makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi endise pensioni või toetuse suuruses varem määratud tähtaja lõpuni või uue arstliku ekspertiisini.

 (2) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 7, § 8 lõike 1 punkt 2, lõike 2 punktid 2 ja 3 ning §-d 11 ja 12 jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril.

 (4) Kuni 2001. aasta 1. jaanuarini makstakse hooldajatoetust käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punkti 1 alusel § 8 lõike 2 punktis 1 kehtestatud suuruses 3-18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale.

 (5) Puudega inimesel, kellele oli määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetus enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kellel ei teki õigust saada puuetega inimeste sotsiaaltoetust pärast 2001. aasta 1. jaanuari, makstakse sotsiaaltoetust endises suuruses kuni määratud tähtajani, välja arvatud transporditoetus ja telefoni kasutamise toetus, mille maksmine lõpetatakse 16-aastase ja vanema inimese toetuse määramise päevast.

 (6) Isikule, kellele olid määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetused, välja arvatud puudega lapse toetus, transporditoetus ja telefoni kasutamise toetus enne 2002. aasta 1. jaanuari, jätkatakse nende toetuste maksmist endistel alustel ja endistes suurustes kuni määratud tähtajani.

 (7) Puudega lapse toetus arvutatakse ümber 2002. aasta 1. jaanuarist kehtiva seaduse alusel. Kui ümberarvutatud toetus osutub väiksemaks kui varem makstud puudega lapse toetuse ning transporditoetuse ja telefoni kasutamise toetuse summa, makstakse puudega lapse toetust nende toetuste kogusummas kuni määratud tähtajani.

 (8) 18-aastase ja vanema isiku hooldajale või eestkostjale Sotsiaalkindlustusameti kaudu määratud hooldajatoetuse määramise otsus tunnistatakse kehtetuks. Sotsiaalkindlustusamet teatab kirjalikult hooldajatoetuse saajale ja valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas hooldajatoetuse saaja elab, hooldajatoetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamisest.
[RT I 2004, 89, 604 - jõust. 01.04.2005]