Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad1
Vastu võetud 13.12.2006 nr 75
Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 24 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kinnitatakse Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud Eestist ja väljastpoolt Eestit pärineva kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kultiveerimismaterjal on selle määruse lisas 1 nimetatud puuliikide ja nende tehishübriidide seemneüksused, taimeosad ja istutamiseks või ümberistutamiseks määratud istutusmaterjal;
2) seemneüksus on istutusmaterjali tootmiseks määratud käbid, viljad ja seemned;
3) taimeosa on istutusmaterjali tootmiseks määratud varre-, lehe- ja juurepistikud, pungad, võrsikud, juured, pookeoksad, mikropaljundamiseks määratud taimne materjal;
4) istutusmaterjal on seemneüksustest, taimeosadest või loodusliku uuenduse teel saadud taimed;
5) kultiveerimismaterjali algmaterjal on seemneallikas, puistu, seemla, perekondade vanemad, kloon või kloonisegu;
6) seemneallikas kui algmaterjali tüüp on selle piirkonna, kust seemned kogutakse, puud;
7) puistu kui algmaterjali tüüp on puude ühtse koosseisuga piiritletud populatsioon;
8) seemla kui algmaterjali tüüp on valitud kloonidest või perekondadest istandus, mis on isoleeritud või hoitud selliselt, et välistest allikatest tolmlemist on välditud või vähendatud. Sellist istandust majandatakse sagedase, rikkaliku ja lihtsalt koristatava seemnesaagi tootmiseks;
9) perekondade vanemad kui algmaterjali tüüp on seemnete tootmiseks mõeldud puud, mida kasutatakse järglaskonna saamiseks kontrollitud või vaba tolmlemise teel selliselt, et ühte identifitseeritud vanemat on kasutatud emataimena, mida on tolmeldatud ühe või mitme identifitseeritud või identifitseerimata vanema õietolmuga;
10) kloon kui algmaterjali tüüp on ühest baasisendist (ortetist) vegetatiivsel paljundamisel, näiteks pistikute, pookoksade, võsundite või mikropaljunduse meetodil või taime jagamise teel saadud isendite (rametite) rühm;
11) kloonisegu kui algmaterjali tüüp on identifitseeritud kloonidest kindlas vahekorras moodustatud kombinatsioon;
12) päritolu on põlisel, tavapäraselt looduslikult uuenenud puistul või seemneallikal koht, kus puud kasvavad, ning mittepõlisel, tehislikult rajatud puistul või seemneallikal koht, kust seemned või taimed on algselt saadud;
13) pärinemiskoht on asukoht, kus kasvab puistu, mis on kultiveerimismaterjali algmaterjali lähtekoht;
14) päritolupiirkond on liigi või alamliigi jaoks piirkond või piirkonnad, millel on sarnased looduslikud tingimused ja mille puistud või seemneallikad on fenotüüpsete või geneetiliste omaduste poolest sarnased.
§ 3. Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kohaliku päritoluga kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning kultiveerimismaterjali kasutamise kord
(1) Eestis on lubatud metsa kultiveerimisel kasutada kasvukohale sobivat kultiveerimismaterjali olenemata selle algmaterjali päritolust Eestis, välja arvatud selle paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul.
(2) Eesti hariliku männi (Pinus sylvestris L.) puistu või seemneallika päritolu kultiveerimismaterjali algmaterjalist lähtuvalt jaotatakse Eesti järgmisteks päritolupiirkondadeks:
1) Kirde-Eesti piirkond (M1): Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa;
2) Kagu-Eesti piirkond (M2): Võrumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Viljandimaa;
3) Edela-Eesti piirkond (M3): Pärnumaa;
4) Loode-Eesti piirkond (M4): Harjumaa, Raplamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa.
(3) Eesti hariliku kuuse (Picea abies Karst.) puistu või seemneallika päritolu kultiveerimismaterjali algmaterjalist lähtuvalt jaotatakse Eesti järgmisteks päritolupiirkondadeks:
1) Lääne-Eesti piirkond (K1): Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Harjumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa;
2) Ida-Eesti piirkond (K2): Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa.
(4) Eestis on lubatud kasutada kohaliku puistu või seemneallika päritolu hariliku männi kultiveerimismaterjali sõltuvalt selle algmaterjali päritolupiirkondadest järgmiselt:
1) Kirde-Eesti piirkonnas – M1 ja M2 piirkonna algmaterjalist pärit kultiveerimismaterjali;
2) Kagu-Eesti piirkonnas – M2 piirkonna algmaterjalist pärit kultiveerimismaterjali;
3) Edela-Eesti piirkonnas – M3 ja M2 piirkonna algmaterjalist pärit kultiveerimismaterjali;
4) Loode-Eesti piirkonna – M4 ja M2 piirkonna algmaterjalist pärit kultiveerimismaterjali.
(5) Eestis on lubatud kasutada kohaliku puistu või seemneallika päritolu hariliku kuuse kultiveerimismaterjali sõltuvalt selle algmaterjali päritolupiirkondadest järgmiselt:
1) Lääne-Eesti piirkonnas – K1 ja K2 piirkonna algmaterjalist pärit kultiveerimismaterjali;
2) Ida-Eesti piirkonnas – K2 piirkonna algmaterjalist pärit kultiveerimismaterjali.
(6) Eesti päritolu hariliku männi kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkondade kaart on esitatud selle määruse lisas 2.
(7) Eesti päritolu hariliku kuuse kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkondade kaart on esitatud selle määruse lisas 3.
§ 4. Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud väljastpoolt Eestit pärineva kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu
(1) Eestis on metsa kultiveerimisel lubatud piiranguteta kasutada väljastpoolt Eestit pärinevat hariliku männi ja hariliku kuuse kultiveerimismaterjali, mille algmaterjali pärinemiskoht on Läti või Leedu Vabariigis.
(2) Eestis on sobilik metsa kultiveerimisel kasutada väljastpoolt Eestit pärinevat hariliku männi kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Valgevene Vabariigist ja hariliku kuuse kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Valgevene Vabariigist või Vene Föderatsiooni Pihkva ja Novgorodi oblastist eeldusel, et vastavast piirkonnast pärineva algmaterjali kohta on Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ alusel tehtud Euroopa Komisjoni otsus metsapaljundusmaterjalile antavate tagatiste kohta.
§ 5. Rakendussäte
(1) Määrus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.
(2) Vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2005/942/EÜ, millega liikmesriikidel lubatakse vastavalt nõukogu direktiivile 1999/105/EÜ teha otsuseid kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjalile antavate tagatiste kohta (ELT L 342, 24.12.2005, lk 92–93) on käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud kultiveerimismaterjali liikidest Eestis lubatud 31. detsembrini 2008. a metsa kultiveerimisel kasutada hariliku kuuse kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Valgevene Vabariigist.
1 Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L11, 15.01.2000, lk 17–40).
| Minister Rein RANDVER |
| Kantsler Annika UUDELEPP |
Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 14.12.2006. a resolutsioon nr 17-1/06-08410.)
Facebook
Twitter