Teksti suurus:

Metsa korraldamise juhend

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.01.2009
Avaldamismärge:RTL 2006, 91, 1684

Metsa korraldamise juhend

Vastu võetud 14.12.2006 nr 77

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 11 lõigete 3 ja 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Metsa korraldamise juhend sätestab metsa kaardistamise tingimused, metsa inventeerimise metoodika, metsamajandamiskavas metsa majandamise viiside ja võtete kavandamise nõuded ja metsa raiemahu arvestamise metoodika.

2. peatükk
METSA KAARDISTAMISELE ESITATAVAD TINGIMUSED

§ 2. Kaardistamise nõuded

(1) Metsa kaardistamisel kasutatakse L-EST97 ristkoordinaatide süsteemi.

(2) Metsa kaardistamine toimub mõõtkavas 1:10 000. Tööde tellija ja teostaja kokkuleppel on lubatud täiendav kaardistamine mõnes teises mõõtkavas.

(3) Metsa kaardistamise aluseks on Eesti põhikaart ja katastriüksuse plaan.

(4) Metsa kaardistamise tehniliseks aluseks on aerofotod. Aerofotosid kasutatakse eraldiste piiritlemiseks, põhikaardi situatsiooni täpsustamiseks, põhikaardil puuduvate situatsioonielementide asukoha määramiseks, topograafilise situatsiooni tunnetamiseks ning välitöödel orienteerumiseks.

(5) Metsakaart koostatakse digitaalse vektorkaardina ning see peab sisaldama vähemalt kaardistatava maaüksuse piiri, metsaeraldisi ja kvartaleid (nende olemasolu korral).

(6) Metsaeraldiste piirid kaardistatakse 10 meetri täpsusega.

(7) Metsaeraldiste pindala arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatide alusel ja väljendatakse hektarites kümnendkohaga, kusjuures selle pindala sisse ei kuulu eraldist läbivate vähemalt 4 m laiuste kraavide, teede, sihtide jm joonobjektide alla jääv maa.

Kokkuveoteede (algveoteede) alla jääv maa, olenemata teede laiusest, arvestatakse eraldise pindala sisse.

(8) Metsakaardi alusena kasutatakse Eesti põhikaarti. Metsakaardi väljatrükil peab olema kajastatud järgmine teave: omavalitsusüksuse nimetus, kinnistu nimetus, katastritunnus(ed), kvartalite piirid ja numbrid (nende olemasolu korral), eraldiste piirid ja numbrid, metsakategooriad, kaardi mõõtkava, kaardistamisel kasutatud leppemärkide (v.a põhikaardi leppemärkide) legend, kaardistamise aasta, kaardistamise eest vastutava isiku nimi ning kooskõlastatult tööde tellijaga muu informatsioon. Kui ühe metsakorraldusobjekti metsakaart on mitmel lehel, märgitakse metsakaardile lehtede arv ja kaardilehe number.

(9) Metsakaardi alusel koostatakse puistuplaan ja kavandatud metsamajandustööde plaan (kui töid on kavandatud). Metsade kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid on esitatud lisas 1.

(10) Kui kavandatud lageraielankide piirid ei lange kokku eraldiste piiridega, tuleb metsamajandustööde plaanile kanda ka lageraielankide piirid.

§ 3. Metsaeraldis

(1) Metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksus on eraldis. Eraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, tagavara ja metsakasvukohatüübi poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline. Eraldised piiritletakse metsa ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda sama eraldisena, kui need on teineteisest eraldatud sihi, kraavi, tee, liini, trassi või muu kuni 25 m laiuse joonelemendiga.

(2) Eraldise pindala alampiir on 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse alampiir on 20 m.

3. peatükk
METSA INVENTEERIMISE METOODIKA

§ 4. Metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimise käigus

(1) Metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimise käigus seisneb metsa eraldise piiritlemises, puistu takseertunnuste määramises eraldisel ning takseertunnuste ja muude käesolevas juhendis nõutud andmete põhjal eraldise takseerkirjelduse koostamises.

(2) Metsa ülepinnalisel inventeerimisel kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega.

(3) Keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas jagatakse mets enne eraldiste piiritlemist sihtide, kraavide, teede, jõgede, ojade või teiste joonelementidega eraldatud kvartaliteks. Muude metsade kvartaliteks jagamine pole vajalik, kui metsaosa suurus võimaldab eraldiste numbrite järjestusest loogiliselt aru saada.

§ 5. Metsaeraldise moodustamine

(1) Eraldise moodustamine on kohustuslik, kui metsaosa metsakategooria või arenguklass on ümbritsevast metsast erinev või metsaosa vajab erinevat metsa majandamise viisi.

(2) Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires kuni latiealiste puistute arenguklassini (kaasa arvatud) on kohustuslik, kui selle eraldise pindala on vähemalt 0,5 ha ja takseertunnused erinevad naabereraldiste takseertunnustest vähemalt ühe takseertunnuse osas järgmises ulatuses:
1) peapuuliik on erinev;
2) peapuuliigi päritolu on erinev.

(3) Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires alates keskealisest puistust on kohustuslik, kui selle puistu pindala on vähemalt 0,5 ha ja takseertunnused erinevad naabereraldiste takseertunnustest vähemalt ühe takseertunnuse osas järgmises ulatuses:
1) peapuuliik on erinev;
2) peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 20 aastat;
3) peapuuliigi päritolu on erinev;
4) mõne puuliigi koosseisukordaja esimese rinde koosseisus erineb vähemalt 20% võrra;
5) esimese rinde täius erineb vähemalt 20% võrra;
6) peapuuliigi keskmine kõrgus erineb rohkem kui 10% ja mitte vähem kui 2 m võrra;
7) metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid.

(4) Eraldised nummerdatakse kvartali või kinnistu piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab kvartali või kinnistu loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Kui kinnistu koosneb mitmest maatükist, nummerdatakse eraldised maatükkide kaupa järjestikku. Tööde tellijaga kooskõlastatult võib säilitada varasema eraldiste numeratsiooni, lisades vajaduse korral täiendavaid numbreid.

§ 6. Metsaeraldise kirjeldamine

(1) Tootliku metsamaa eraldise kirjeldamisel on kohustuslikeks takseertunnusteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number, eraldise pindala, peapuuliik, arenguklass, tuleohuklass, metsakategooria, hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus, boniteediklass ja kõrgusindeks (H100). Alates noorendike arenguklassist arvutatakse puistu hektaritagavara, alates latimetsadest ka tagavara juurdekasv hektaril.

(2) Vähetootliku metsamaa kirjeldamisel on kohustuslikeks takseertunnusteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number, eraldise pindala, peapuuliik, metsakategooria, hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus, liitus ja tuleohuklass. Puuliikide kaupa märgitakse takseerkirjelduses koosseisukordaja ja keskmine kõrgus.

(3) Vähetootlik on metsamaa, millel puistu kasvunäitajad on madalamad Va boniteediklassist.

(4) Kasvava metsa takseertunnused rinnetes kirjeldatakse puistuelementide viisi.

§ 7. Metsaeraldist iseloomustavate takseertunnuste määramine või arvutamine

(1) Arenguklass määratakse vastavalt lisas 3 esitatud kriteeriumitele.

(2) Tuleohuklass määratakse vastavalt lisas 4 esitatud tabelile.

(3) Metsakategooria määratakse metsa kasutamise eesmärgi põhjal.

(4) Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjust käsitletakse metsakategooriasse määramise alusena. Metsakategooriate klassifikaatorid ja hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjused on esitatud lisas 5.

(5) Metsakasvukohatüüp määratakse mullaliigi ja taimkatte alusel. Mullaliigi määramiseks kasutatakse sondi või varem koostatud mullakaarti. Puistangualadel määratakse kasvukohatüüp puiste koostise järgi. Metsatüüp määratakse metsakasvukohatüübi ja enamuspuuliigi alusel. Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja puistu nimest. Metsakasvukohatüüpide nimistu ja kasutatavad lühendid on esitatud lisas 6.

(6) Kuivendatud aladele määratakse kuivenduse tunnus.

(7) Boniteediklass määratakse vastavalt enamuspuuliigile käesoleva juhendi lisas 7 esitatud boniteerimistabelite järgi. Tabeleid ei rakendata kuni 15-aastastele puistutele. Nendele, samuti lagedatele ja selguseta aladele määratakse boniteediklass kasvukohatüübi järgi, lähtudes lisas 7 esitatud abitabelist.

(8) Kõrgusindeks (H100) meetrites arvutatakse enamuspuuliigile. Kõrgusindeksi arvutamise mudel on esitatud käesoleva juhendi lisas 10.

(9) Puistu tagavara esitatakse rinnete viisi tihumeetrites hektari kohta. Arvutatakse esimese, teise ja üksikpuude rinde tagavara.

(10) Eraldisel hinnatakse silmamõõduliselt surnud puude ja lamapuidu tagavara tihumeetrites hektari kohta ja kirjeldatakse olulisi kahjustusi.

(11) Eraldisel fikseeritakse viimasel 5 aastal tehtud metsamajandustööd, märkides töö liigi ja töö tegemise aasta (kui see on tuvastatav).

(12) Kõrge loodusväärtuse tunnused määratakse kaitse- ja tulundusmetsas. Kõrge loodusväärtuse tunnused ja klassifikaatorid on esitatud lisas 8.

(13) Liitus määratakse vähetootlikul metsamaal võrastikuga kaetud pindala suhtena eraldise pindalasse.

(14) Kui eespool kirjeldatud näitajad ei iseloomusta metsaeraldist piisavalt, lisatakse kirjeldusse eraldise olulised iseärasused. Iseärasuste klassifikaator on esitatud lisas 9.

§ 8. Rinded

(1) Rinnete olemasolu määratakse puistu ehituse järgi. Rinnetena eristatakse:
1) esimene rinne on puistu põhirinne, millel on suurim kõrgus ja tagavara ning mille täius latiealistes ja vanemates puistutes on vähemalt 30%. Noorendiku korral peavad olema täidetud metsa uuenenuks lugemise tingimused. Selguseta alal tekkinud uuendust kirjeldatakse esimese rindena;
2) teine rinne on rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25–75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures II rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m ja täius vähemalt 10%. Noorendikes teist rinnet ei kirjeldata;
3) järelkasvu rinne on rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu. Järelkasvu rinde keskmine kõrgus on kuni 4 m, üle 4 m kõrgune rinne võib olla järelkasv, kui selle keskmine kõrgus on alla 25% esimese rinde kõrgusest. Järelkasvu rinnet kirjeldatakse alates latiealisest metsast ja selle tagavara ei arvutata;
4) üksikpuude rinne on rinne, mis koosneb madala (alla 30%) täiusega põhirindest kõrgematest ja vanematest puudest. Üksikpuudena kirjeldatakse puid, mis oma vanuse või dimensioonide poolest vastavad vähemalt latiealise puistu kriteeriumitele.

(2) Mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse esimene rinne põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 20 aastat. Põlvkonnana ei kirjeldata noorendiku dimensioonidele vastavaid puid.

(3) Vajaduse korral võib kirjeldada põõsarinnet, mille hulka loetakse ka alusmets. Põõsarinde kirjeldamisel märgitakse liigid, kõrgus ja liitus.

§ 9. Rinnete viisi arvutatavad ja määratavad takseertunnused

(1) Rinde kõrguseks loetakse rinde enamuspuuliigi keskmist kõrgust.

(2) Tagavara arvutatakse esimesele, teisele ja üksikpuude rindele. Rinde hektaritagavara arvutatakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Esimese ja teise rinde puistuelemendi hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning osatäiuse või rinnaspindala või puude arvu alusel. Üksikpuude rinde hektaritagavara arvutatakse üksikpuu mahu ja puude arvu alusel. Tagavara arvutamiseks kasutatavad standardtabelid ja matemaatilised mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 11.

(3) Puistu esimese rinde tagavara juurdekasv arvutatakse puistuelementide tagavara juurdekasvude summana. Tagavara juurdekasvu arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid ja tingimused on esitatud käesoleva juhendi lisas 12. Juurdekasv esitatakse tihumeetrites hektari kohta aastas.

(4) Puistu esimese ja teise rinde täius arvutatakse alates latimetsade arenguklassist rinnaspindalade summa suhtena rinde koosseisu ja koostispuuliikide kõrguse järgi kaalutud normaalrinnaspindalasse. Juhul kui puistu looduslikud tingimused ei võimalda rinnaspindala määramiseks relaskoopi kasutada, määratakse täius hinnanguliselt. Normaalrinnaspindalade summana kasutakse käesoleva juhendi lisas 13 esitatud standardtabelite rinnaspindala või selle alusel koostatud mudelit.

(5) Puude arvu hektaril kasutatakse selguseta ala ja noorendike arenguklassi ning üksikpuude ja järelkasvu rinde kirjeldamiseks. Puude arv hektaril määratakse hinnanguliselt.

§ 10. Puuliigid ja peapuuliik

(1) Puistuelement on tekkeviisilt ja vanuselt ühesugune puuliigi põlvkond.

(2) Puuliik määratakse perekonna tasemel, välja arvatud künnapuu, haab, sanglepp ja hall lepp, mis määratakse liigi tasemel. Eestis väga vähe levinud puuliikide korral märgitakse vaid, kas tegemist on okas- või lehtpuuga. Põõsaliike võib kasutada ainult põõsarinde (alusmetsa) kirjeldamisel. Puu- ja põõsaliikide nimistu ja kasutatavad lühendid on esitatud lisas 14.

(3) Peapuuliik on kasvukohatingimusi, puistu koosseisu ja seisundit arvestades majanduslikult kõige enam sobiv esimese rinde puuliik.

(4) Enamuspuuliik on esimese rinde suurima tagavaraga puuliik. Üldjuhul on enamuspuuliik ka peapuuliik.

(5) Kui latiealises puistus on enamuspuuliigiks puuliik, mis ei ole selle kasvukoha eelistatud puuliik või kui enamuspuuliik ei sobi peapuuliigiks oma seisundi tõttu, määratakse peapuuliigiks selleks sobivam puuliik, kui selle tagavara on vähemalt 40% puistu tagavarast. Kasvukohatüüpides eelistatud puuliigid on loetletud lisas 15.

(6) Selguseta aladel ja noorendikes määratakse peapuuliigiks antud kasvukohale sobivaim puuliik, eeldusel, et tema võimalik osakaal puistu keskikka jõudmisel on vähemalt 50% selle esimese rinde tagavarast. Kui sobivaima puuliigi arvukus on eelneva tingimuse täitmiseks liiga väike, määratakse peapuuliigiks mõni muu piisava arvukusega sellele kasvukohale sobiv puuliik. Lagedatel aladel määratakse peapuuliigiks puuliik, millele on suunatud eraldise edasine majandamine.

(7) Kui suurimat tagavara omavad võrdselt okas- ja lehtpuuliik, määratakse enamuspuuliik järgmiselt:
1) okaspuuliik, kui okaspuude osakaal esimese rinde tagavarast on üle 50%;
2) lehtpuuliik, kui lehtpuude osakaal esimese rinde tagavarast on üle 50%;
3) kasvukohatingimustele sobivaim või majanduslikult väärtuslikum puuliik, kui okas- ja lehtpuude tagavara on võrdne.

(8) Kui okaspuuenamusega puistutes on kaks või enam võrdse osakaaluga okaspuuliiki, tuleb enamuspuuliigina eelistada nendele kasvukohatingimustele sobivaimat või väärtuslikumat puuliiki. Kui lehtpuuenamusega puistutes on kaks või enam võrdse osakaaluga lehtpuuliiki, tuleb enamuspuuliigina eelistada nendele kasvukohatingimustele sobivaimat või väärtuslikumat puuliiki.

§ 11. Puistuelementide viisi määratavad takseertunnused

(1) Iga puistuelemendi kohta märgitakse lisaks puuliigile koosseisukordaja, päritolu, keskmine vanus, keskmine kõrgus, keskmine rinnasdiameeter ja olemasolu korral kahjustused.

(2) Puistuelemendi koosseisukordaja määratakse puistuelemendi tagavara suhtena rinde üldisesse tagavarasse. Selguseta alade ja noorendike esimese rinde kirjeldamisel ning järelkasvu rindel määratakse koosseisukordajad puude arvu omavahelise suhtena. Vähetootlikul metsamaal ja põõsarindel määratakse koosseisukordajad liituse osatähtsuse näitajana. Koosseisukordajad määratakse protsentides.

(3) Päritolu järgi eristatakse loodusliku tekkega ja kultiveeritud puistuelemente. Loodusliku tekkega puistuelemendid võib liigitada tekkeviisi alusel seemne- ja võrsetekkelisteks. Kultiveeritud puuliigid võib liigitada kultiveerimise viisi alusel külvi- ja istutuskultuurideks. Kui loodusliku tekkega puistuelemendi tekkeviis ei ole määratav, kirjeldatakse see seemnetekkelisena, kui kultiveeritud puistuelemendi kultiveerimisviis ei ole määratav, kirjeldatakse see külvikultuurina.

(4) Puistuelemendi keskmine vanus määratakse aastaringide või männaste loendamisega, eelmise inventeerimise vanuseandmete või metsakorraldaja eksperdihinnangu alusel. Kultiveeritud puuliikide vanus määratakse kultiveerimise aasta järgi.

(5) Puistuelemendi keskmine kõrgus määratakse meetrites, mõõtes puistuelemendi keskmiste mudelpuude kõrgusi. Keskmine mudelpuu on normaalne puu, mille rinnasdiameeter vastab puistuelemendi puude keskmisele rinnasdiameetrile.

(6) Puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter määratakse sentimeetrites, mõõtes iga puistuelemendi keskmiste mudelpuude rinnasdiameetreid.

(7) Kahjustuse iseloomustamiseks märgitakse kahjustatud puistuelement, kahjustuse põhjus, kahjustatud puude osakaal protsentides ja kahjustuse aste. Kahjurite loetelu ja kahjustuse astme määramise alused on esitatud lisas 16.

§ 12. Puistuelementide takseertunnuste määramise täpsusele esitatavad nõuded

(1) Ülepinnalise takseerimise korral ei tohi puistuelementidel, mille tagavara moodustab vähemalt 20% rinde tagavarast, takseertunnuste määramise viga olla suurem kui:
1) koosseisukordaja määramisel enamuspuuliigil 10%, teistel puuliikidel 15%;
2) kuni 20 m kõrguse määramisel 2 m, üle 20 m kõrguse määramisel 10%;
3) kuni 20 cm rinnasdiameetri määramisel 2 cm, üle 20 cm rinnasdiameetri määramisel 10%;
4) vanuse määramisel kuni 40-aastastes puistutes 5 aastat, 41- kuni 100-aastastes puistutes 10 aastat ja üle 100-aastastes puistutes 15% vanusest;
5) rinnaspindala määramisel kuni 15m2/ha – 3m2/ha, üle selle 20%.

(2) Looduses määratavad takseertunnused peavad olema sellise täpsusega, mis võimaldaks kasvava metsa tagavara määrata keskealistes ja vanemates puistutes nii, et 2/3 juhtudel oleks tagavara määramise viga alla 15% ja ülejäänud juhtudel alla 25%, latiealistes puistutes 2/3 juhtudel 25% ja ülejäänud juhtudel 35%.

(3) Kõrguse, rinnasdiameetri, vanuse, rinnaspindala ja tagavara määramise süstemaatiline viga ei tohi olla suurem kui 10%.

§ 13. Metsa inventeerimisandmete vormistamine metsamajandamiskavaks

(1) Metsamajandamiskava tiitellehel peab olema kirjas maakonna-, valla-, ja kinnistu nimi(ed), katastritunnus(ed), omaniku nimi(ed), kinnistu üld- ja metsamaa pindala, kasvava metsa tagavara, tagavara juurdekasv, kasvava metsa raiemaht, metsakorraldaja(te) nimi, välitööde kuupäevad, kava koostamise kuupäev, märge metsamajandamiskava kehtivusaja kohta ja metsakorraldusettevõtte nimi.

(2) Metsa kirjeldamiseks koostatakse:
1) eraldiste viisi takseerkirjeldused, milles on märgitud kõik käesoleva määruse §-des 6–11 kirjeldatud takseertunnused;
2) metsa iseloomustavad koondtabelid, mis kirjeldavad olulisemate takseertunnuste keskmisi väärtusi ning metsamaa jagunemist peapuuliikide, kasvukohatüüpide, boniteediklasside, vanuse- ja arenguklasside viisi.

(3) Metsamajandamiskava sisaldab käesoleva juhendi § 2 lõike 8 nõuetele vastavat metsamaa plaani ja lõigete 9–10 nõuetele vastavat puistuplaani ja kavandatud metsamajandustööde plaani.

(4) Uuendusraiete nimekiri koostatakse raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa. Nimekirjas märgitakse eraldise number, raieviis, raie järjekord või raieaasta, raie pindala ja raiutav tagavara puuliikide kaupa.

(5) Hooldusraiete nimekirjas märgitakse eraldise number, raieliik, raie järjekord, raie pindala ja tagavara ning maksimaalselt lubatav harvendusraie pindala suurus.

(6) Metsa uuendamisvõtete nimekirjas märgitakse eraldise number, kasvukohatüüp, uuendamise või hooldamise viis ning metsakultiveerimise korral ka uuendatav puuliik ja külvi- või istutuskohtade arv.

(7) Metsamajandamiskava võib lisaks eelkirjeldatule sisaldada ka täiendavat teavet, kui see aitab paremini esile tuua kava sisu ja soodustab metsa kui ökosüsteemi kaitset ja säästvat majandamist.

(8) Metsamajandamiskavas sisalduva teabe õigsuse eest vastutab metsamajandamiskava koostanud metsakorraldustööde tegevusluba omav isik.

4. peatükk
METSA KASUTAMISE VIISIDE JA VÕTETE KAVANDAMINE

§ 14. Metsa kasutamise viiside ja võtete kavandamise alused

(1) Metsa kasutamise viiside ja võtete kavandamisel lähtutakse eraldise seisundist ja selle vastavusest metsa majandamise eesmärgile.

(2) Metsa kasutamise viiside ja võtete kavandamisel on metsa korraldaja kohustatud järgima õigusaktidest ja planeeringutest tulenevaid metsa majandamise kitsendusi.

(3) Vastavalt metsa majandamise eesmärgile kavandatakse metsa uuendamise ja kasvatamise võtted, metsa kasutamise viisid, metsakaitse soovitused ja elustiku mitmekesisuse säilitamise abinõud.

§ 15. Metsa uuendamine

(1) Metsa uuendamiseks kavandatakse järgmisi töid:
1) maapinna ettevalmistamine;
2) uue metsapõlvkonna rajamine;
3) metsauuenduse hooldamine.

(2) Puuseemnete külvamise või puude istutamise kavandamisel märgitakse külvi- või istutuskohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid.

§ 16. Uuendusraied

(1) Lageraie raiesihitus kavandatakse üldjuhul vastu valitsevaid tuuli idast läände või põhjast lõunasse.

(2) Üldjuhul kavandatakse lageraielangid vahetu liitumisega.

(3) Turberaied kavandatakse lähtuvalt metsa majandamise eeskirja või kaitsemetsa majandamist reguleeriva õigusakti nõuetest.

(4) Uuendusraie kavandamisel märgitakse raie liik, puistuelementide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites ja väljaraieprotsent.

§ 17. Metsa kasvatamine

(1) Metsa kasvatamiseks kavandatakse järgmised võtted:
1) hooldusraie;
2) valikraie;
3) laasimine;
4) veerežiimi reguleerimine.

(2) Valgustusraiet kavandatakse lagedatel aladel, selguseta aladel ja noorendikes.

(3) Harvendusraietel raiutava puidukoguse (väljaraie protsendi) kavandamisel arvestatakse ka kokkuveoteedelt raiutavat tagavara.

(4) Harvendusraiet ei kavandata väljaraiega alla 5% puistu tagavarast.

(5) Harvendusraiel märgitakse puistuelementide kaupa väljaraie protsent ja raiutav tagavara. Maksimaalne kavandatav väljaraie puistu esimesest rindest koos kokkuveoteedelt raiutud puiduga on 40% rinde raie-eelsest tagavarast.

(6) Metsamajandamiskava 10-aastaseks kehtivusperioodiks kavandatakse eraldise kohta maksimaalselt kaks harvendusraiet.

(7) Valikraie kavandatakse ainult hoiu- või kaitseala ja kaitsealuse liigi kaitsekorralduskava alusel. Valikraiel märgitakse puistuelementide kaupa väljaraiutava tagavara protsent.

(8) Vastavalt otstarbekusele määratakse kas kiire, esimene või teine raiejärjekord või raieaasta.

(9) Metsa majandamise võtete kavandamisel kasutatavad klassifikaatorid on esitatud käesoleva juhendi lisas 17.

5. peatükk
METSA RAIEMAHU ARVUTAMISE METOODIKA

§ 18. Raiemaht

(1) Metsa raiemahu määramisel lähtutakse õigusaktidest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust, ökonoomsuse kriteeriumitest ning metsaomaniku ettepanekutest.

(2) Kasvava metsa raiemahuks loetakse uuendus-, harvendus-, sanitaar- ja valikraieraiele määratud kasvava metsa mahtu tihumeetrites.

§ 19. Arvestuslank

(1) Alates 1000 ha suurusest metsakorraldusobjektist on aastase uuendusraie pindala määramise alus arvestuslank.

(2) Arvestuslangi leidmiseks arvutatakse käesoleva juhendi lisas 18 esitatud valemite järgi enamuspuuliikide (peapuuliikide) kaupa kõvalehtpuupuistute, männikute, kuusikute, kaasikute, haavikute ja sanglepikute küpsuslank, I vanuslank, II vanuslank, ühtlase kasutuse lank ning integraallank. Langid arvutatakse eraldi tulundus- ja kaitsemetsa kohta.

(3) Arvestuslank määratakse eksperdihinnangu alusel enamuspuuliikide viisi, kusjuures summaarne arvestuslank ei tohi ületada suurimat arvutatud lanki. Peapuuliigiti ei tohi uuendusraie aastane pindala olla suurem selle puuliigi maksimaalsest arvutatud langist, välja arvatud juhul, kui määratud arvestuslank on 2,0 ha või alla selle.

(4) Metsamajandamiskava kehtivuse perioodil ei tohi ühegi enamuspuuliigi uuendusraie pindala olla suurem maksimaalse arvutatud langi ja perioodi pikkuse korrutisest.

(5) Metsamajandamiskavas on arvestuslangi kasutamisel soovitav märkida uuendusraiete pindalad raieaastate ja enamuspuuliikide kaupa, lähtudes mõlemal juhul ühtlase kasutuse põhimõttest.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 20. Rakendussäte

Käesolev määrus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

Minister Rein RANDVER

Kantsler Annika UUDELEPP

Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 15.12.2006. a resolutsioon nr 17-1/06-08441.)

Metsa korraldamise juhendi LISAD