Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vedelkütusevaru haldaja tegutsemispõhimõtted ning vedelkütusevaru haldaja poolt müügiks pakutava vedelkütusevaru müümise kord varustamisraskuste korral

Vastu võetud 18.12.2006 nr 106

Määrus kehtestatakse «Vedelkütusevaru seaduse» § 7 lõike 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse objekt

  (1) Määrusega kehtestatakse vedelkütusevaru (edaspidi varu) haldaja tegutsemispõhimõtted ja varu haldaja poolt «Vedelkütusevaru seaduse» § 2 lõikes 1 kindlaksmääratud naftatoodete müümise kord varustamisraskuste korral, et oleks tagatud:
  1) riigi julgeolek ja elanikkonna toimetulek;
  2) riigile elutähtsate valdkondade toimimine «Hädaolukorraks valmisoleku seaduse» tähenduses;
  3) tootmise säilimine naftatoodetega varustamise häirete korral;
  4) energia ja kütuse varustamisega seotud rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmine.

  (2) Varustamisraskuste korral tulenevad varu haldaja ülesanded «Vedelkütusevaru seadusest» ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

  (3) Varu haldaja olulisim ülesanne on teha kasutusele võetud varu kogus kättesaadavaks vedelkütuse tarbijatele. Seejuures peab eesmärgiks olema ärajäänud tarnekoguste kiireim võimalik asendamine.

§ 2.  Varu kasutusele võtmine ning varu osakogus

  (1) Vastavalt «Vedelkütusevaru seaduse» §-le 7 otsustab varustamisraskuste ilmnemise korral varu kasutusele võtmise Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul, mis on eelnevalt kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga (edaspidi vabastamiskorraldus).

  (2) Vabastamiskorralduses sisalduvate juhiste osas ei ole varu haldajal kasutusele võetud varu koguse suhtes ühegi muu ameti ega institutsiooni korralduste järgimise ega täitmise kohustust.

  (3) Vastavalt «Vedelkütusevaru seaduse» § 7 lõikele 7 peab varu haldaja kasutusele võetud varu kogust müügiks pakkuma kütuse müüjale ja kütteõli tarbijale (edaspidi koos varu pakkumise saaja).

  (4) Kütuse müüja on isik, kellel on kütuse müügiks registreering «Vedelkütuse seaduse» tähenduses ning kelle tegevuskohana registreeritud tanklate arv on 5 ja rohkem. Lennukipetrooli või lennuki- ja reaktiivmootoribensiini (edaspidi õhusõiduki kütus) korral on kütuse müüjaks isik, kes on nimetatud kütuse varumakse maksjad «Vedelkütusevaru seaduse» tähenduses.

  (5) Kütteõli tarbija on isik, kes kasutab rasket kütteõli soojuse tootmiseks.

  (6) Kütuse müüjatele müügiks pakutava kütuse kogus (edaspidi varu osakogus) on võrdeline nimetatud isikute turuosaga. Kütteõli tarbijatele müügiks pakutava raske kütteõli kogus (edaspidi varu osakogus) on võrdeline nimetatud isikute poolt eelneva 12 kuu jooksul kasutatud raske kütteõli kogusega.

  (7) Kütuse müüjate varu osakoguste arvutamisel võetakse aluseks vabastamiskorralduse andmisele eelnenud nelja kvartali jooksul müüdud kütuse kogused (nt vabastamiskorraldus juunis 2005: ajaperiood varu osakoguste arvutamiseks on I kvartal 2005, IV kvartal 2004, III kvartal 2004 ja II kvartal 2004). Kütuse müüjate varu osakogused arvutatakse eraldi «Vedelkütusevaru seaduse» § 2 lõikes 1 nimetatud I ja II varukategooria kohta. «Vedelkütusevaru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatud teises varukategoorias määratakse kütuse müüjate varu osakogused lennukipetroolile eraldi.

  (8) Kütteõli tarbijate varu osakoguste arvutamisel võetakse aluseks vabastamiskorralduse andmisele eelnenud 12 kuu jooksul kasutatud raske kütteõli kogused.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud viisil määratletud varu osakogused on aluseks kasutusele võetud varu koguse jagamisele kogu varustamisraskuste perioodi jooksul alates esimesest vabastamiskorraldusest.

  (10) Kütuse müüjate osakoguste arvutamisel on aluseks kvartaalsed Maksu- ja Tolliameti statistilised andmed vastavalt «Vedelkütusevaru seaduse» § 12 lõikele 3. Varu osakoguste arvutamisel võetakse arvesse, et merelaevade poolt punkrivaruna tarbitud kütuse kogus ja Eestis tarbimisse lubatud kuid teise liikmesriiki lähetatud kütuse kogused on maha arvatud ning seda ei arvestata osakoguse hulka. Kütuse müüjad, kellel on ainult mahaarvatavad kütuse kogused, jäetakse arvesse võtmata.

§ 3.  Kasutusele võetud varu müügihind

  Varu haldaja müüb kasutusele võetud varu turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud majandus- ja kommunikatsiooniministri loal. Turuhinnaks loetakse Platts European Marketscan noteeringute publikatsioonide tulbas «Cargoes CIF NWE/Basis ARA» kütuse väljastamisele eelneval nädalal avaldatud vastava kütuseliigi madalaimate ja kõrgeimate noteeringute aritmeetilise keskmise alusel arvutatud turuhinda, mida varu haldaja võib vajadusel korrigeerida vastavalt transpordikuludele. Raske kütteõli korral võib turuhinna arvutamisel lähtuda ka Platts European Marketscan noteeringute publikatsioonide tulbas «Cargoes FOB NWE» avaldatud raske kütteõli noteeringutest, mida varu haldaja võib vajadusel korrigeerida vastavalt transpordikuludele. Nädala jooksul varu pakkumise saajatele müüdavate kütuse koguste kohta väljastatakse arve kohe peale turuhinna arvutamise aluseks olevate noteeringute avaldamist.

2. peatükk VARU MÜÜGIKS PAKKUMISE KORD 

§ 4.  Varu jaotusperiood ja jaotusteade

  (1) Varu jaotusperiood on kalendrinädalatest koosnev periood, mille kohta varu haldaja teeb varu pakkumise saajatele varu pakkumised. Kalendrinädalate arv näidatakse ära vabastamiskorralduses.

  (2) Iga varu jaotusperioodi kohta saab varu pakkumise saaja varu jaotusteate, mis sisaldab alljärgnevat infot iga varukategooria kohta:
  1) jaotusperiood;
  2) kogu kasutusele võetud varu kogus;
  3) jaotuspõhimõte ja varu pakkumise saaja varu osakoguse suurus väljendatuna protsentides kogu kasutusele võetud varu kogusest;
  4) varu pakkumise saaja varu osakogus;
  5) ajaperiood jaotuspõhimõtete hindamiseks.

§ 5.  Varu pakkumised

  Vahetult pärast vabastamiskorralduse jõustumist saadab varu haldaja koos varu jaotusteatega välja varu pakkumised, mis on kas müügilepingu vormis kütuse müügiks (müügipakkumine) või teatisena delegeeritud varu lepingu optsiooni teostamisest. Pakkumisi võib edastada allkirjastatuna faksi teel või digitaalselt allkirjastatuna e-posti vahendusel.

§ 6.  Müügipakkumine

  (1) Varu pakkumise saaja saab kütuse ostuks konkreetse müügipakkumise, mis on esitatud müügilepingu vormis. Varu pakkumise saaja nõustumuse korral tuleb müügipakkumine tagastada etteantud tähtajaks varu haldajale allkirjastatuna faksi teel või digitaalselt allkirjastatuna e-posti vahendusel.

  (2) Kütuse koguste osaline aktsepteerimine ei ole lubatud. Nõustumust ei aktsepteerita, kui müügipakkumine sisaldab muudatusi müügilepingu tekstis või varu pakkumise saaja poolseid lisatingimusi. Juhul kui varu pakkumise saaja ei ole allkirjastatud müügipakkumist etteantud tähtajaks varu haldajale tagastanud, loetakse jaotusperioodiks tehtud pakkumine varu pakkumise saaja poolt tagasilükatuks ning seega ei saa selline varu pakkumise saaja vastava jaotusperioodi jooksul varu haldajalt kütust osta.

  (3) Müügipakkumises näidatud kütuse kogus jaotatakse võrdselt kogu jaotusperioodile.

  (4) Juhul kui varu pakkumise saaja osakogus ühe varukategooria kohta on väiksem kui 100 tonni, teostatakse müük jaotusperioodi esimesele nädalale eelnenud nädalal kehtinud hinnaga. Kütuse võib pakkumises näidatud terminalist välja vedada terve jaotusperioodi jooksul.

§ 7.  Delegeeritud varu lepingu optsiooni teostamine

  (1) Delegeeritud varu lepingu optsiooni teostamine on lepingutingimus müüa lepingus sätestatud kütuse kogused varu haldajale või teistele varu haldaja poolt nimetatud isikutele.

  (2) Kui delegeeritud varu leping on sõlmitud varu pakkumise saajaga, võib varu pakkumise saaja vastava teatise saamisel varu haldajalt kasutada varuna hoitavat kütust koguses, mis on näidatud talle saadetud vastavas optsiooni teostamise teatises.

§ 8.  Tagatis kütuse müügi korral

  (1) Kütuse müügi korral nõuab varu haldaja varu pakkumise saajalt tagatisi kütuse maksumuse tasumise tagamiseks. Tagatis peab katma vähemalt müügipakkumises näidatud kogu kütuse koguse maksumust, mille arvutamisel võetakse aluseks käesoleva määruse §-s 3 sätestatud viisil varu haldaja poolt müügipakkumise tegemise kuupäevale eelneva vastava kütuseliigi kolme noteeringu avaldamispäeva madalaima ja kõrgeima noteeringu aritmeetilise keskmise alusel arvutatud turuhind. Juhul kui müügipakkumise tegemise kuupäeval on turuhind madalam kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind, võetakse tagatise suuruse arvutamisel aluseks vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind, mis antud olukorras tuleb tagatise arvutamise alusena näidata müügipakkumises.

  (2) Tagatist ei nõuta kui nädala jooksul müüdavate kütuse koguste kohta väljastatud arve tasutakse enne kütuse üleandmist.

  (3) Tagatise olemasolu tõendatakse varu haldaja poolt eelnevalt aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Krediidi- või finantseerimisasutuse krediidireiting peab olema vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s) ning seejuures ei tohi krediidireitingut olla alandatud viimase kolme kuu jooksul.

  (4) Tagatis peab kehtima jaotusperioodi viimasest kuupäevast edasi vähemalt 7 päeva.

  (5) Varu haldaja jätab endale õiguse lükata garantii tagasi.

  (6) Krediidi- või finantseerimisasutuse garantii tekstina on aktsepteeritav ainult varu haldaja poolt etteantud tekst.

  (7) Garantiidokument antakse kütuse ostjale tagasi pärast vastava jaotusperioodi kütuse ostu-müügiga kaasnenud kõikide arvete õigeaegset ning õiges mahus tasumist.

§ 9.  Arveldamine

  (1) Käesoleva määruse §-s 6 sätestatud nõuetele vastava müügipakkumisega müüdavate kütuse koguste kohta esitatakse arve kohe peale turuhinna arvutamise aluseks olevate noteeringute avaldamist. Makse tähtaeg on 7 kalendripäeva.

  (2) Maksega hilinemise korral on varu haldajal õigus nõuda viivist iga viivitatud päeva eest. Viivise määr on 0,06 protsenti päevas. Vajaduse korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 8 nimetatud garantiid.

§ 10.  Laooperaatori teavitamine ning kütuse vastuvõtmine

  (1) Kütuse omandiõiguse varu haldajalt kütuse ostjale üleminemiseks vajalik laooperaatori teavitamine eeldab pakkumise vastuvõtmist ning krediidi- või finantseerimisasutuse garantii olemasolu või arve tasumist enne kütuse üleandmist.

  (2) Kütus tuleb pakkumises näidatud terminalist välja vedada pakkumises märgitud tähtaja jooksul. Kütuse väljavedamisega hilinemise tagajärjed võtab kütuse ostja enda kanda.

  (3) Kütuse väljavedamisega hilinemise korral on varu haldajal õigus rakendada müügipakkumises näidatud trahvi, mis ei tohi olla suurem kui 10% kütuse maksumusest.

§ 11.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. septembri 2005. a määrus nr 105 «Vedelkütusevaru haldaja tegutsemispõhimõtted ning vedelkütusevaru haldaja poolt müügiks pakutava vedelkütusevaru müümise kord varustamisraskuste korral» (RTL 2005, 98, 1476) tunnistatakse kehtetuks.