HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

ERAÕIGUSIntellektuaalne omand

Teksti suurus:

Geograafilise tähise kaitse seadus (lühend - GTKS)

Geograafilise tähise kaitse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:

Geograafilise tähise kaitse seadus

Vastu võetud 15.12.1999
RT I 1999, 102, 907
jõustumine 10.01.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.05.2000RT I 2000, 40, 25205.06.2000
21.02.2001RT I 2001, 27, 15120.04.2001
05.06.2001RT I 2001, 56, 33201.10.2001
06.06.2001RT I 2001, 56, 33501.09.2001
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
10.03.2004RT I 2004, 20, 14101.05.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib loodusliku, põllumajandusliku, käsitööndusliku või tööstusliku päritoluga kaupade ja teenuste tähistamiseks kasutatavate geograafiliste tähiste õiguskaitset, välja arvatud Euroopa Ühenduse tasandil kaitstavate põllumajandustoodete, toiduainete ja alkohoolsete jookide geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi.

 (2) EL nõukogu määruses 2081/1992/EÜ põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (Euroopa Liidu Teataja L 208, 24.07.1992, lk 1–8) sätestatud siseriiklikke toiminguid ning Euroopa Ühenduse tasandil kaitstavate alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste osas ettenähtud siseriiklikke toiminguid teeb Põllumajandusministeerium .
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 2. Eesti Vabariigi ja välisriigi isiku õiguste ja kohustuste võrdsus

  Geograafilise tähise õiguskaitset käsitlevates õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad, arvestades käesolevas seaduses sätestatud piiranguid, võrdselt Eesti Vabariigi ja välisriigi isiku (edaspidi isik) suhtes.

§ 3. Geograafiline tähis ja geograafiline ala

 (1) Geograafiline tähis on:
 1) geograafilise ala nimi või vihje sellele alale, mis näitab kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu, kui selliselt tähistatud kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse või kus teenust osutatakse;
 2) muu sõna, sõnaühend või sümbol, mis on pikaajalise ja pideva kasutamise tulemusena muutunud olulisel määral seotuks geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse või kus teenust osutatakse.

 (2) Geograafiline ala käesoleva seaduse tähenduses on riigi territoorium, selle teatud piirkond või koht. Geograafiline ala ei pea kokku langema samanimelise haldusüksuse või asustusüksusega. Geograafilise ala nimi geograafilise tähisena ei pea vastama selle geograafilise ala praegusele ametlikule nimele.

§ 4. Geograafilise tähise vorm

 (1) Geograafiline tähis võib vormilt olla sõnaline või kujunduslik.

 (2) Sõnalises vormis geograafiline tähis võib olla sõna või sõnaühend, mis on geograafilise ala nimi, sisaldab seda nime või viitab sellele.

 (3) Kujunduslikus vormis geograafiline tähis võib olla geograafilise ala kartograafiline kujund või sümbol, mis viitab kindlale geograafilisele alale.

2. peatükk GEOGRAAFILISE TÄHISE ÕIGUSKAITSE ALUSED 

§ 5. Geograafilise tähise õiguskaitse tagamine

 (1) Geograafilise tähise õiguskaitse antakse geograafilise tähise registreerimisega riiklikus geograafiliste tähiste registris (edaspidi register) käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (2) Geograafilise tähise õiguskaitse tagatakse riikliku järelevalvega (edaspidi järelevalve) ja riikliku sunni kohaldamisega käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 6. Geograafilise tähise õiguskaitse ulatus

  Geograafilise tähise õiguskaitse ulatus määratakse geograafilise tähise registreeringu (edaspidi registreering ) andmetega.

§ 7. Geograafilise tähise õiguskaitse kestus

  Geograafilise tähise õiguskaitse on tähtajatu.

§ 8. Geograafilise tähisena mittekaitstav tähis

  Õiguskaitset ei tagata tähisele, mis:
 1) eksitab avalikkust kauba või teenuse geograafilise päritolu suhtes;
 2) tähistab kaupa või teenust, mille konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus ei ole olulisel määral seostatav kauba või teenuse geograafilise päritoluga;
 3) vaatamata kauba või teenuse tegeliku geograafilise päritolu tõepärasele kajastamisele võib tekitada avalikkuses vale arusaama, et kaup või teenus pärineb teiselt geograafiliselt alalt;
 4) on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
 5) on algse geograafilise päritolu tähenduse kaotanud ja muutunud kauba või teenuse üldnimeks ja on kasutusel kauba või teenuse liigi, kvaliteedi, sordi või muude omaduste või tunnuste tähistamiseks;
 6) sisaldab loomatõu või taimesordi nime või on sellega eksitavalt sarnane;
 7) ei ole saanud õiguskaitset oma päritoluriigis või mille õiguskaitse on seal lõpetatud või mille kasutamisest on seal loobutud.

§ 9. Õigus taotleda geograafilise tähise registreerimist

 (1) Geograafilise tähise registreerimise taotlemise õigus on:
 1) isikul, kes tegutseb tähisega tähistatava kauba tootjana, töötlejana või müügiks ettevalmistajana või teenuse osutajana tähises näidatud geograafilisel alal;
 2) tarbijate või käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute ühendusel, sõltumata selle asukohast ja juriidilisest vormist;
 3) kauba või teenuse päritoluriigi pädeval ametiasutusel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib taotleda ainult sellise tähise registreerimist, mis vastab geograafilisele tähisele esitatud nõuetele ja on kooskõlas käesoleva seaduse §-s 4 sätestatuga ega ole §-s 8 sätestatu järgi mittekaitstav.

 (3) Geograafilise tähise registreerimise taotlemiseks pädevate Eesti ametiasutuste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus .

§ 10. Geograafilise tähise kasutaja

  Registreeritud geograafilist tähist võib kauba või teenuse tähistamiseks kasutada isik, kes tegutseb registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana või teenuse osutajana registreeringus märgitud geograafilisel alal ja kelle kaubal või teenusel on kõik registreeringus märgitud omadused, maine või muud iseloomulikud tunnused.

§ 11. Geograafilise tähise õigusvastane kasutamine

 (1) Keelatud on:
 1) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine kauba või teenuse tähistamiseks isikul, kes ei tegutse registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana ega teenuse osutajana registreeringus märgitud geograafilisel alal;
 2) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine kauba või teenuse tähistamiseks, kui kaubal või teenusel puudub kas või üks registreeringus märgitud omadus, maine või muu iseloomulik tunnus;
 3) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine kauba või teenuse tähistamiseks, mida registreering ei hõlma, kuid mis on registreeringuga hõlmatud kauba või teenusega samaliigiline;
 4) geograafilise tähise või sellega eksitavalt sarnase tähise kasutamine muu kauba või teenuse tähistamiseks, kui see võib kaasa tuua kaitstud geograafilise tähise maine pahauskse ärakasutamise;
 5) eksitava teabe kasutamine kauba või teenuse päritolu, olemuse või põhiomaduste kohta kauba või teenuse sise- või välispakendil, reklaammaterjalis või sellega seotud dokumentides;
 6) sellise tähise kasutamine, mis, vaatamata kauba või teenuse tegeliku geograafilise päritolu tõepärasele kajastamisele, võib tekitada avalikkuses vale arusaama, et kaup või teenus pärineb teiselt alalt, isegi juhul, kui tegelik päritolu on näidatud;
 7) teised toimingud, mis võivad avalikkust kauba või teenuse tegeliku päritolu suhtes eksitada.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei laiene oma ärinime kasutamisele äritegevuses, välja arvatud juhud, kui seda nime kasutatakse avalikkust eksitaval viisil.

 (3) Kauplemine kaubaga, mis on õigusvastaselt tähistatud registreeritud geograafilise tähisega, on keelatud, sõltumata sellest, kas vahendajat, müüjat või tarbijat kauba vastavast eripärast teavitatakse. See ei mõjuta kauba võõrandamiseks tehtud tehingu kehtivust.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 12. Geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi varemkasutamisõigus

 (1) Kaubamärki, mis on heauskselt registreerimiseks esitatud või heauskselt registreeritud kas enne käesoleva seaduse jõustumise kuupäeva või enne, kui geograafiline tähis on oma päritoluriigis kaitse saanud, ei saa kehtetuks tunnistada, selle registreerimisest ei saa keelduda või selle kasutamist keelata põhjusel, et kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

 (2) Kaubamärgi registreerimiseks esitamine või registreerimine on heauskne, kui seda teinud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et tegemist on tähisega, mis näitab, et kaup või teenus on pärit kindlalt geograafiliselt alalt, kui kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav kauba või teenuse geograafilise päritoluga.

§ 13. Hoiatustähis

  Registreeritud geograafilise tähise kasutaja võib sellele lisada hoiatustähise «Registreeritud geograafiline tähis» või lühendi «G».

3. peatükk ALKOHOOLSE JOOGI GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ÕIGUSKAITSE ERISUSED 

§ 14. Veinide homonüümsed geograafilised tähised

 (1) Veinide homonüümsed geograafilised tähised (edaspidi homonüümsed tähised) käesoleva seaduse tähenduses on identsed või eksitavalt sarnased sõnalised või kujunduslikud tähised, mida kasutatakse erinevate veinide tähistamiseks.

 (2) Sõnalises vormis homonüümsetel tähistel võib olla:
 1) sama hääldus ja sama kirjapilt;
 2) sama hääldus, kuid erinev kirjapilt;
 3) erinev hääldus, kuid sama kirjapilt.

§ 15. Homonüümsete tähiste eristamise kriteeriumid

  Homonüümsete tähiste üksteisest eristamisel arvestatakse vaidlustamise korral:
 1) eristava teabe olemasolu ja piisavust homonüümse tähisega veini etiketil;
 2) homonüümse tähise ametlikku tunnustamist selle päritoluriigis;
 3) homonüümse tähise kasutamise kestust;
 4) homonüümse tähise kasutamise heausksust.

§ 16. Homonüümsete tähiste õiguskaitse tagamine

  Õiguskaitse antakse igale homonüümsele tähisele eraldi.

§ 17. Homonüümse tähise kasutamise eritingimus

  Homonüümse tähise kasutaja on kohustatud kandma veinietiketile teabe, mis on piisav ühe homonüümse tähise eristamiseks teisest eesmärgiga mitte eksitada tarbijat.

§ 18. Registreeritud geograafilise tähise õigusvastane kasutamine alkohoolse joogi tähistamisel

  Lisaks käesoleva seaduse § 11 lõigetes 1 ja 3 sätestatule on keelatud kasutada registreeritud geograafilist tähist sellise alkohoolse joogi tähistamiseks, mis ei pärine selle geograafilise tähisega osutatud geograafiliselt alalt, kaasa arvatud juhud, kui alkohoolse joogi tegelik päritolu on näidatud, kui geograafilist tähist kasutatakse tõlgitult või kui sellega kaasnevad väljendid «liik», «tüüp», «stiil», «imitatsioon» või muu seesugune.

§ 19. Alkohoolse joogi geograafilise päritolu suhtes eksitav geograafiline tähis registreeritud kaubamärgi koosseisus

  Asjast huvitatud isik võib nõuda alkohoolse joogi tähistamiseks enne käesoleva seaduse jõustumise kuupäeva registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, kui kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane ja sellega tähistatav alkohoolne jook ei pärine selle geograafilise tähisega osutatud geograafiliselt alalt.

§ 20. Alkohoolse joogi geograafilise tähise varemkasutamisõigus

  Eesti kodanik või isik, kelle alaline elu- või asukoht on Eestis ja kes on alkohoolse joogi tähistamiseks registreeritud geograafilist tähist kasutanud kas pidevalt ja heauskselt enne 1994. aasta 15. aprilli või pidevalt vähemalt 10 aasta jooksul enne seda kuupäeva, võib pärast tähise registreerimist jätkata tähise kasutamist identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks endises mahus.

4. peatükk GEOGRAAFILISE TÄHISE REGISTREERIMINE 

§ 21. Register

 (1) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus .

 (2) Registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud töötleja on Patendiamet.

 (3) Geograafilise tähise registreerimise taotlust (edaspidi registreerimistaotlus) menetleb ning otsuseid ja registrikandeid teeb Patendiamet.

 (4) Registrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registrile koos eestikeelse tõlkega.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 22. Registrikanne

 (1) Registrikanded on registreerimistaotluse menetluse kanne, registreeringu andmete kanne, registreeringu andmete muutmise kanne ja registreeringu kustutamise kanne.

 (2) Registrikanne jõustub selle tegemise päeval.

 (3) Registreeringu andmete kande, registreeringu andmete muutmise kande ja registreeringu kustutamise kande kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes.

 (4) Registreeringu andmete muutmise kande eest tasutakse riigilõivu.

§ 23. Registreering

 (1) Registreering tehakse geograafilise tähise registreerimise otsuse alusel.

 (2) Registreeringud nummerdatakse geograafiliste tähiste registreerimise järjekorras.

 (3) Registreering hakkab tagasiulatuvalt kehtima registreerimistaotluse esitamise kuupäevast.

 (4) Registreeringu andmed on:
 1) registreeringu number;
 2) registreeringu andmete kande tegemise kuupäev;
 3) geograafilise tähise reproduktsioon;
 4) kaupade ja teenuste loetelu, mille tähistamiseks geograafilist tähist kasutatakse;
 5) geograafilise ala määratlus;
 6) kirjeldus, mis näitab kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga ja määratleb geograafilise ala (edaspidi kirjeldus);
 7) kirjelduse lühikokkuvõte;
 8) andmed geograafilise tähise kaitstuse kohta selle päritoluriigis või andmed päritoluriigi pädeva ametiasutuse kohta, kes on tõendanud kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga, ning andmed päritoluriigi pädeva ametiasutuse kohta, kes on tõendanud geograafilise tähise registreerimise taotleja (edaspidi taotleja) õigust taotleda geograafilise tähise registreerimist käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi;
 9) taotleja nimi, tema elu- või asukoha aadress;
 10) taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja;
 11) registreerimistaotluse number;
 12) registreerimistaotluse esitamise kuupäev.

§ 24. Registreerimistaotlus

 (1) Taotleja võib ühes registreerimistaotluses taotleda ainult ühe geograafilise tähise registreerimist.

 (2) Registreerimistaotlus peab koosnema järgmistest dokumentidest:
 1) geograafilise tähise registreerimise avaldus;
 2) kirjeldus;
 3) tõend geograafilise tähise kaitstuse kohta selle päritoluriigis või päritoluriigi pädeva ametiasutuse tõend, mis kinnitab kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga, ning päritoluriigi pädeva ametiasutuse tõend taotleja õiguse kohta taotleda geograafilise tähise registreerimist käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi;
 4) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
 5) volikiri, kui taotlejal on esindaja.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tõendi väljastamiseks pädevate Eesti ametiasutuste loetelu ja tõendi väljastamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus .

 (4) Registreerimistaotluse dokumentide vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 25. Geograafilise tähise registreerimise avaldus

  Geograafilise tähise registreerimise avalduses peab sisalduma:
 1) geograafilise tähise registreerimise sooviavaldus;
 2) geograafilise tähise reproduktsioon;
 3) taotleja nimi, elu- või asukoha aadress ja muud kontaktandmed;
 4) teave geograafilise tähise registreerimise taotlemise õiguse kohta käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi;
 5) kirjelduse lühikokkuvõte, mis peab vastama kirjelduse sisule;
 6) taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja;
 7) taotleja või tema esindaja allkiri.

§ 26. Kirjeldus

 (1) Kirjelduses peab sisalduma:
 1) kauba või teenuse nimi;
 2) kaupa iseloomustavad tunnused (füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste, organoleptiliste või muude omaduste loetelu vastavalt kaubale);
 3) kauba valmistamise meetodit või teenust iseloomustavad tunnused;
 4) geograafilise ala määratlus;
 5) andmed, mis näitavad kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost geograafilise päritoluga.

 (2) Kirjelduses võivad sisalduda toorainet iseloomustavad tunnused, hoiatustähise kasutamise andmed ja muud andmed, mida taotleja peab vajalikuks esitada.

 (3) Kirjeldus peab andma täieliku ja täpse ettekujutuse kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seosest kauba või teenuse geograafilise päritoluga.

 (4) Kui ühe ja sama geograafilise tähisega tähistatakse erinevate omadustega kaupu või teenuseid, esitatakse kirjeldus iga kauba või teenuse kohta eraldi.

§ 27. Registreerimistaotluse esitamine

 (1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile käsiposti, posti või faksi teel.

 (2) Faksi teel saadetud registreerimistaotluse originaaldokumendid esitatakse ühe kuu jooksul faksi saabumise kuupäevast arvates.

 (3) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates.

 (4) Volikiri esitatakse hiljemalt kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates.

§ 28. Taotleja esindamine

 (1) Geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teostab taotleja või tema volitatud patendivolinik.

 (2) Kui taotleja elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, esitab registreerimistaotluse taotleja või patendivolinik. Registreerimistaotluse esitamisele järgnevaid geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teostab ainult taotleja volitatud patendivolinik.

 (3) Kui registreerimistaotluse esitavad ühiselt mitu taotlejat, peavad nad volitama järgnevate geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toimingute teostamiseks patendivoliniku või valima enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis.

 (4) Volikirjas peab sisalduma:
 1) taotleja nimi ja elu- või asukoha aadress;
 2) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
 3) ühise esindaja korral tema nimi ja elu- või asukoha aadress;
 4) volituse ulatus;
 5) edasivolitamise õigus, kui esindatav selle õiguse esindajale annab;
 6) volituse kehtivusaeg;
 7) esindatava allkiri;
 8) volikirja väljaandmise koht ja kuupäev.

§ 29. Saabumismärge

 (1) Registreerimistaotluse igale dokumendile tehakse saabumismärge, milles sisaldub registreerimistaotluse saabumise kuupäev ja registreerimistaotluse järjekorranumber (edaspidi registreerimistaotluse number).

 (2) Posti või faksi teel esitatud registreerimistaotluse saabumise kuupäevaks loetakse selle tegelik saabumise kuupäev.

§ 30. Registreerimistaotluse menetlusse võtmine

 (1) Registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse selle saabumise kuupäev, kui esitatud on:
 1) geograafilise tähise registreerimise sooviavaldus;
 2) geograafilise tähise reproduktsioon;
 3) kaupade ja teenuste loetelu, mille tähistamiseks geograafilist tähist kasutatakse;
 4) geograafilise ala määratlus;
 5) taotleja nimi, elu- või asukoha aadress ja muud kontaktandmed.

 (2) Esitatud registreerimistaotlus võetakse menetlusse, kui on esitatud riigilõivu tasumist tõendav dokument, volikiri, kui see on nõutav, ja faksi teel saadetud registreerimistaotluse puhul originaaldokumendid.

§ 31. Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine

  Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsus tehakse ning registreerimistaotlus ja riigilõiv tagastatakse, kui:
 1) riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei ole esitatud ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates;
 2) volikiri on nõutav ja seda ei ole esitatud kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates;
 3) registreerimistaotlus on saadetud faksi teel ja originaaldokumente ei ole esitatud ühe kuu jooksul faksi saabumise kuupäevast arvates.

§ 32. Registreerimistaotluse kontrollimine

 (1) Menetluse käigus ei kontrollita geograafilise tähise vastavust käesoleva seaduse § 8 punktides 1-3 ja 5-7 sätestatule ega registreerimistaotluses esitatud faktide õigsust.

 (2) Registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või muude menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel teatatakse nendest taotlejale kirjalikult ning määratakse puuduste kõrvaldamiseks või asjakohaste selgituste andmiseks kahekuuline tähtaeg.

 (3) Taotleja avalduse alusel pikendatakse registreerimistaotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaega kuue kuuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja algusest arvates. Avaldus koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga peab olema esitatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud tähtaja lõppemist.

§ 33. Registreerimistaotluse parandamine ja täiendamine

  Taotleja võib menetluse jooksul teha registreerimistaotluses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise kuupäeval selles esitatud geograafilise tähise reproduktsiooni ega laienda selles antud geograafilise piirkonna määratlust, kaupade ega teenuste loetelu.

§ 34. Registreerimistaotluse tagasivõtmine

 (1) Taotleja võib registreerimistaotluse menetluse jooksul tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks avalduse Patendiametisse saabumisel.

 (2) Registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks, kui taotleja ei ole käesoleva seaduse § 32 lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud tähtaja lõpuks kõrvaldanud registreerimistaotluse puudusi või andnud asjakohaseid selgitusi.

§ 35. Menetluse lõpetamine

  Kui registreerimistaotlus on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud, tehakse menetluse lõpetamise otsus.

§ 36. Menetluse taastamine

  Lõpetatud menetlus taastatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjoni (edaspidi apellatsioonikomisjon) otsuse või kohtuotsuse alusel.

§ 37. Geograafilise tähise registreerimise otsus

  Kui registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse §-des 4, 24 ja 25 ning § 26 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuetele ega ole vastuolus avaliku korra või heade tavadega, tehakse viivitamata geograafilise tähise registreerimise otsus.

§ 38. Geograafilise tähise registreerimisest keeldumise otsus

  Kui registreerimistaotlus ei vasta kas või ühele käesoleva seaduse §-des 4, 24 ja 25 ning § 26 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuetest või on vastuolus avaliku korra või heade tavadega, tehakse viivitamata geograafilise tähise registreerimisest keeldumise otsus.

§ 39. Otsus ja selle vaidlustamine

 (1) Käesoleva seaduse §-des 31, 35, 37 ja 38 nimetatud otsustes peab sisalduma:
 1) otsuse tegemise kuupäev;
 2) otsuse põhjendus;
 3) resolutsioon;
 4) selgitus otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;
 5) otsuse teinud ametniku nimi ja allkiri.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 31, 35, 37 ja 38 nimetatud otsused jõustuvad nende tegemise päeval.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 31, 35, 37 ja 38 nimetatud otsustest teatatakse taotlejale kirjalikult.

 (4) Käesoleva seaduse §-des 31, 35, 37 ja 38 nimetatud otsuseid võib taotleja vaidlustada apellatsioonikomisjonis kahe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 40. Registri avalikkus ja teabe väljastamine

 (1) Menetluse käigus on lubatud väljastada teavet ainult registreerimistaotluse numbri, esitamise kuupäeva, geograafilise tähise reproduktsiooni, geograafilise ala määratluse, kaupade või teenuste loetelu, taotleja nime ja taotleja esindaja nime kohta.

 (2) Pärast geograafilise tähise registreerimise otsuse tegemist on geograafilise tähise kohta registris olevad andmed ja dokumendid avalikud.

 (3) Registrist teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveasutusele, apellatsioonikomisjonile või kohtule.

§ 41. Geograafilise tähise registreerimise tunnistus

 (1) Geograafilise tähise registreerimise tunnistus (edaspidi tunnistus) on dokument, mis tõendab registreeringut.

 (2) Tunnistus antakse välja Eesti Vabariigi nimel.

 (3) Tunnistuse numbriks on registreeringu number.

 (4) Tunnistuse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 42. Tunnistuse väljaandmine

 (1) Pärast registreeringu tegemist annab Patendiamet 10 tööpäeva jooksul taotlejale välja tunnistuse.

 (2) [Kehtetu – RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

5. peatükk ÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE 

§ 43. Registreeringu vaidlustamine

 (1) Asjast huvitatud isik või järelevalveasutus, kes leiab, et taotlejal ei olnud käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi õigust esitada registreerimistaotlust, võib esitada kohtusse registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse taotleja, tema pärija või õigusjärglase vastu. Kohus vaatab registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse läbi hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse saab esitada ühe aasta jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise kuupäevast arvates.

 (3) Asjast huvitatud isik või järelevalveasutus, kes leiab, et taotlejal ei olnud käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatu järgi õigust esitada registreerimistaotlust, võib esitada kohtusse registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse taotleja, tema pärija või õigusjärglase vastu. Kohus vaatab registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse läbi hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse saab esitada registreeringu kehtivusaja jooksul.

 (5) Asjast huvitatud isik, kes leiab, et registreering on vastuolus käesoleva seaduse §-s 4, 24 või 25 või § 26 lõikes 1 või 4 sätestatud nõuetega, avaliku korra või heade tavadega, võib esitada maakohtusse hagita menetluses avalduse nõudega tunnistada registreering õigusvastaseks ning kohustada Patendiametit menetlust taastama ja uut otsust tegema.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kaebuse saab esitada kolme kuu jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise kuupäevast arvates.

 (7) Kui kohus tunnistab registreeringu õigusvastaseks, tehakse asjast huvitatud isiku või järelevalveasutuse nõudmisel jõustunud kohtulahendi alusel registreeringu kustutamise kanne.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 44. Registreeringu vaidlustamine registreeringu andmete muutmiseks

 (1) Asjast huvitatud isik või järelevalveasutus, kes leiab, et registreeringus olev kaupade või teenuste loetelu, geograafilise ala määratlus või kirjeldus on ebatäpne või ei ole piisav, võib esitada kohtusse registreeringu andmete muutmise avalduse taotleja, tema pärija või õigusjärglase vastu. Kohus vaatab registreeringu õigusvastaseks tunnistamise avalduse läbi hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse saab esitada registreeringu kehtivusaja jooksul.

 (3) Kui kohus rahuldab registreeringu andmete muutmise avalduse, tehakse asjast huvitatud isiku või järelevalveasutuse nõudmisel jõustunud kohtulahendi alusel registreeringu andmete muutmise kanne.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 45. Õiguskaitsevahendid registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise korral

  Asjast huvitatud isik võib registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise korral nõuda:
 1) registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
 2) registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
 3) registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 46. Geograafilise tähise alase vaidluse lahendamise erisused

 (1) Käesolevas seaduses nimetatud kaebused ja hagid alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule.

 (11) Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (RT II 1999, 22, 123) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 50 kohaste ajutiste meetmete rakendamine kuulub rikkumise toimumise koha järgse maakohtu alluvusse. Hagi tagamise taotlus vaadatakse läbi viivitamata.

 (2) Käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1 ja 3 ning § 44 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamisest teatab kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning määrab tähtaja, mille jooksul geograafilise tähise kasutajad võivad esitada kohtule avalduse protsessi astumiseks hageja või kostja poolel, kusjuures tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate avaldamise kuupäevast arvates.

 (3) Kohus saadab Patendiametile teadmiseks geograafilise tähise kaitse alases vaidluses tehtud lahendi ärakirja ka siis, kui Patendiamet ei ole protsessis osalenud.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 47. Esindaja geograafilise tähise alases kohtuvaidluses

 (1) Patendivolinik võib olla geograafilise tähise alases vaidluses esindajaks maakohtus ja ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.

 (2) [Kehtetu – RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

 (3) Geograafilise tähise õiguspärast kasutajat võib õiguste kaitsel esindada õigusvõimeline esindusorganisatsioon, mille liige ta on.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

6. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 48. Järelevalve teostamise alused

 (1) Järelevalvet teostatakse õiguskaitset omava geograafilise tähise kasutamise õiguspärasuse, sealhulgas registreeritud geograafilise tähisega tähistatud kauba või teenuse registris olevale kirjeldusele vastavuse üle.

 (2) Järelevalveasutus teostab järelevalvet omal algatusel või asjast huvitatud isiku avalduse alusel.

§ 49. Järelevalve teostajad

  Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
 1) [Kehtetu]
 2) Taimetoodangu Inspektsioon;
 3) Tarbijakaitseamet;
 4) Veterinaar- ja Toiduamet.

§ 50. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused

  Järelevalveasutuse ametiisikul on õigus:
 1) saada valitsusasutuselt, valitsusasutuse hallatavalt asutuselt, kohaliku omavalitsuse asutuselt ning juriidiliselt ja füüsiliselt isikult järelevalvetegevuseks vajalikku teavet;
 2) võtta võimaliku õiguserikkumise tuvastamiseks proove ja näidiseid;
 3) saada registrist tasuta kõiki andmeid.

§ 51. Ärisaladuse hoidmine

  Järelevalveasutuse ametiisikud on kohustatud hoidma ülesannete täitmisel neile teatavaks saanud ärisaladust.

7. peatükk  
[Kehtetu – RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 56. Riigilõiv

 (1) Käesolevas seaduses ettenähtud toimingute tegemise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Riigilõivu tasub taotleja või isik, kellel on õigus kasutada kaitstud geograafilist tähist, või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest. Kui geograafilise tähise registreerimisega seotud riigilõivu tasub kolmas isik, on vajalik taotleja või kaitstud geograafilise tähise kasutaja nõusolek.

 (3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui selle tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse.

 (4) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud juhul.

§ 57–63. [Käesolevast tekstist välja jäetud]