Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Kultuur ja sport

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevus eri valdkondades

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Post ja side

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ringhäälinguseadus

Vastu võetud 19.05.1994
RT I 1994, 42, 680
jõustumine 15.06.1994

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  (1) Ringhäälinguseadus sätestab:
  1) ringhäälingus informatsiooni edastamise korra ja ringhäälingu tegevuspõhimõtted;
  2) ringhäälingus informatsiooni edastamiseks mõeldud tehniliste vahendite (saatjad, saatjate võrgud) valdamise ja omamise tingimused;
  3) ringhäälingus osalevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutamise ja tegutsemise alused ning tegevuse lõpetamise korra;
  4) ringhäälingu eraõiguslike isikute tegevuse korra ringhäälingulubade alusel.

  (2) Käesoleva seadusega luuakse õiguslikud alused Eestis tegutsevate ringhäälinguorganisatsioonide poolt edastatavate televisioonisaadete ja -programmide vastavuse tagamiseks Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute nõuetele.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 1¹.  Seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asuvatele ringhäälinguorganisatsioonidele.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse ringhäälinguorganisatsioon Eestis asuvaks, kui:
  1) tema juhatus asub Eestis ja toimetuse otsused teleprogrammide saatekava kohta tehakse Eestis;
  2) tema juhatus asub Eestis ja Eestis töötab oluline osa teleprogrammide edastamisega tegelevatest töötajatest, kuid otsused programmide saatekava kohta tehakse mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis;
  3) tema juhatus asub Eestis, kuid oluline osa teleprogrammide edastamisega tegelevatest töötajatest asub nii Eestis kui ka mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis;
  4) oluline osa teleprogrammide edastamisega tegelevatest töötajatest ei tööta Eestis ega mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis, kuid ringhäälinguorganisatsioon alustas Eestis esimesena teleprogrammi edastamist vastavalt Eesti seadustele ja oluline osa tema majandustegevusest toimub Eestis;
  5) tema juhatus asub Eestis või mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis, aga otsused teleprogrammide saatekava kohta tehakse kolmandas riigis või, vastupidi, tema juhatus asub kolmandas riigis, aga otsused teleprogrammide saatekava kohta tehakse Eestis või mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis, kuid oluline osa tema teleprogrammide edastamisega tegelevatest töötajatest asub Eestis.

  (3) Ringhäälinguorganisatsioonile, kelle suhtes ei saa kohaldada käesoleva paragrahvi 2. lõike sätteid ja kes ei kuulu Euroopa Liidu mõne liikmesriigi või mõne piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla, kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui:
  1) ta kasutab Eestis antud sagedust (kanalit);
  2) ta ei kasuta Eestis antud sagedust (kanalit), kuid kasutab Eestile kuuluvat satelliidivõimsust;
  3) ta ei kasuta Eestis antud sagedust ega Eestile kuuluvat satelliidivõimsust, kuid kasutab Eestis asuvat satelliitsidet saatvat maajaama.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 1².  Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Ringhääling

  Ringhääling käesoleva seaduse tähenduses on raadio- või televisiooniprogrammide edastamine eetri (sealhulgas satelliidi) või kaabellevivõrgu kaudu kodeerimata või kodeeritud kujul eesmärgiga teha need üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega üldsusele kättesaadavaks.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 3.  Ringhäälingusaatja, -saatjate võrk ja -sagedus

  (1) Ringhäälingusaatja on käesoleva seaduse tähenduses tehniliste vahendite kogum, mille abil väljastatakse avatud keskkonda televisiooni- või raadiosignaal, mis on ringhäälingu informatsiooni kandja.

  (2) Ringhäälingusaatjate võrk on sidekanalitega ühendatud saatjate kogum, mille abil edastatakse üheaegselt ringhäälingu ühe saatja tegevusulatusest suuremal territooriumil informatsiooni kandev signaal.

  (3) Ringhäälingusagedus on televisiooni- või raadiosignaali edastamiseks ette nähtud korras eraldatud raadiosagedusspektri osa, mida võib tähistada kanalina.

  (4) Ringhäälingukanalid ja -sagedused määrab Sideamet kooskõlas Eesti Vabariigi välislepingute ja rahvusvaheliste kokkulepetega.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 4.  Saade ja programm

  (1) Saade on ajaliselt piiritletud, ringhäälingu kaudu signaalina edastatud ning heli, teksti, kujutise või nende kogumina üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega vastuvõetav informatsioon.

  (2) Programm on teadlikult järjestatud saadete kogum, mida edastatakse kindlaksmääratud kanalitel ehk sagedustel. Programmil on oma nimi, mis avalikustatakse vähemalt kaks korda ööpäevas, sealhulgas saatepäeva alguses ja lõpus.

  (3) [Kehtetu - RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 4¹.  Programmi struktuur ja maht

  (1) Ringhäälinguorganisatsioon tagab oma saadete või programmi päevamahust vähemalt 5 protsenti tema enda poolt toodetud uudistesaadete edastamiseks, välja arvatud pühapäevases ja riiklike pühade programmis. Ringhäälinguorganisatsiooni enda poolt toodetud uudistesaateks loetakse ka sellist uudistesaadet, mis sisaldab vähemalt kahe erineva uudistetootja poolt toodetud uudiseid.

  (2) Ringhäälinguorganisatsioon tagab teleprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10 protsenti omatoodangu edastamiseks. Ringhäälinguorganisatsioon edastab käesolevas lõikes sätestatud omatoodangu miinimummahust vähemalt 50 protsenti parimal vaadatavuse ajal ajavahemikus kella 19-st kuni 23-ni.

  (3) Omatoodang käesoleva seaduse tähenduses on ringhäälinguorganisatsiooni enda või koostöös Euroopa Liidu mõne liikmesriigi tootjaga toodetud või ringhäälinguorganisatsiooni poolt mõnelt Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saated või programmid Eesti tänapäeva või eesti kultuuripärandi vallas.

  (4) Televisiooniorganisatsioon tagab oma programmi (programmide) kalendriaasta mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga teoste edastamiseks.

  (5) Televisiooniorganisatsioon tagab oma programmi (programmide) kalendriaasta mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10 protsenti Euroopa päritolu teoste edastamiseks, mida on loonud sellest ringhäälinguorganisatsioonist sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.

  (6) Käesoleva paragrahvi 4. ja 5. lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata nende televisiooniprogrammide suhtes, mis on mõeldud kohalikele vaatajatele ning mida edastatakse ühe ringhäälingusaatja kaudu, mis ei ole osa üleriigilisest saatjatevõrgust.

  (7) [Kehtetu - RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

  (8) Ringhäälinguorganisatsiooni programmi nädalamaht peab olema vähemalt:
  1) 84 tundi raadiosaadete ja -programmide edastamisel;
  2) 56 tundi televisioonisaadete ja -programmide edastamisel;
  3) 21 tundi televisioonisaadete ja -programmide edastamisel kohaliku ringhäälinguloa või ringhäälinguloa kaabellevivõrgus alusel.
[RT I 2002, 3, 5 - jõust. 01.07.2002]

§ 4².  Euroopa päritolu teosed

  (1) Euroopa päritolu teosed käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) Eestis ja Euroopa Liidu liikmesriikides toodetud teosed;
  2) piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud kolmandates riikides toodetud teosed, mis vastavad käesoleva paragrahvi 3. lõike tingimustele;
  3) muudest Euroopa kolmandatest riikidest pärinevad teosed, mis vastavad käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud tingimustele.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 2 ja 3 sätteid kohaldatakse tingimusel, et Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikidest pärinevate teoste suhtes ei kohaldata kõnealustes kolmandates riikides diskrimineerivaid meetmeid.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud teosed on põhiosas valminud koostöös ühes või mitmes 1. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud riigis elavate autorite ja töötajatega eeldusel, et need teosed vastavad vähemalt ühele järgmisest kolmest tingimusest:
  1) teose on valmistanud üks või mitu tootjat, kes asuvad ühes või mitmes nimetatud riigis;
  2) teose tootmist jälgib ja kontrollib tegelikkuses üks või mitu tootjat, kes asuvad ühes või mitmes nimetatud riigis;
  3) nendes riikides asuvate ühistootjate panus moodustab enamiku ühistootmise kuludest ja ühistootmist ei kontrolli üks ega mitu väljaspool kõnealuseid riike asuvat tootjat.

  (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud teosed on täielikult või ühistoodanguna ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis asuvate tootjatega valmistanud sellised tootjad, kes asuvad ühes või mitmes kolmandas Euroopa riigis, kellega Euroopa Liidul on audiovisuaalala lepingud ning need teosed on põhiosas valmistatud koostöös ühes või mitmes Euroopa riigis asuvate autorite ja töötajatega.

  (5) Teoseid, mis ei ole Euroopa päritolu teosed käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses, kuid on valmistatud Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste ühistootmislepingute raames, käsitatakse Euroopa päritolu teostena tingimusel, et Euroopa Liidu ühistootjad katavad suurema osa tootmiskuludest ja et tootmist ei kontrolli üks ega mitu väljaspool Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi asuvat tootjat.

  (6) Teoseid, mis ei ole Euroopa päritolu teosed käesoleva paragrahvi 1. ja 5. lõike tähenduses, kuid mis põhiosas on valminud koostöös ühes või enamas liikmesriigis elavate autorite ja töötajatega, käsitatakse Euroopa päritolu teostena ulatuses, mille moodustab Euroopa Liidu ühistootjate panus tootmiskuludest.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 4³.  Euroopa sõltumatu tootja

  Euroopa sõltumatu tootja käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) tootja, kelle aktsiate enamus või aktsiate jaotusega määratud häälte enamus kuulub Eesti, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi juriidilistele või füüsilistele isikutele;
  2) tootja, kelle seaduse või lepingu alusel üleantud autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused toodangule kuuluvad Eesti, mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi juriidilistele või füüsilistele isikutele;
  3) tootja, kes viimase kahe aasta jooksul on tootnud mitte rohkem kui 90 protsenti oma audiovisuaaltoodangust ühele ja samale ringhäälinguorganisatsioonile.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 5.  Ringhäälinguorganisatsioon

  (1) Ringhäälinguorganisatsioon (raadio- või televisiooniorganisatsioon) käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on toimetusvastutus ühe või mitme programmi koostamisel ja kes edastab või laseb edastada programme ringhäälingus.

  (2) Ringhäälinguorganisatsioon edastab saateid või programme käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud ringhäälinguloa alusel, kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 5¹.  Operaator

  (1) Operaator käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja või ringhäälinguorganisatsioon, kes edastab või taasedastab ringhäälinguorganisatsioonide saateid ja programme ringhäälingus.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Operaator võib edastada või taasedastada ainult ringhäälinguorganisatsioonide saateid ja programme ning peab omama selleks nende ringhäälinguorganisatsioonide luba. Operaator ei vastuta ringhäälinguorganisatsiooni ebaseadusliku tegevuse eest, välja arvatud juhul, kui ringhäälinguorganisatsioon ise on operaator.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 5².  Edastamine ja taasedastamine

  (1) Edastamine käesoleva seaduse tähenduses on elekterside vahendite abil ringhäälinguorganisatsiooni saadete või programmide üldsusele tajutavaks muutmine.

  (2) Edastajaks võib olla ringhäälinguorganisatsioon või operaator.

  (3) Taasedastamine on ringhäälinguorganisatsiooni saate või programmi muutmata kujul edastamine teise ringhäälinguorganisatsiooni või operaatori poolt.

  (4) Saadete ja programmide edastamine ja taasedastamine on lubatud ainult nende suhtes õigusi omavate isikute loal.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

2. peatükk RINGHÄÄLINGU TEGEVUSPÕHIMÕTTED 

§ 6.  Tegevusvabadus

  (1) Ringhäälinguorganisatsioonil on õigus seadustest ja ringhäälinguloa tingimustest kinni pidades vabalt otsustada oma saadete ja programmide sisu üle.

  (1¹) [Kehtetu - RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

  (2) Seadusega tagatud loomevabaduse piiramine on karistatav haldus- või kriminaalkorras.

  (3) Kohus võib oma menetluses olevates asjades seaduses ettenähtud alustel ja korras keelata teatud saate või selle osa edastamise ringhäälingus.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 6¹.  Poliitiline tasakaalustatus

  Saateaja andmisel erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks peab ringhäälinguorganisatsioon tagama samas programmis võimaluse anda seda põhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 7.  Informatsiooniallika kaitse

  (1) Ringhäälinguorganisatsioon ei või avalikustada temale informatsiooni edastanud isiku andmeid, kui see isik seda ei soovi.

  (2) Ringhäälinguorganisatsioon ei ole kohustatud avalikustama temale oma tegevuses teatavaks saanud informatsiooni.

  (3) Ringhäälinguorganisatsioon peab tõe tuvastamiseks seaduses ettenähtud alustel ja korras esitama kohtule käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud andmed ning informatsiooni.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 7¹.  Vastuvõtu ja taasedastamise vabadus

  (1) Välisriikidest pärit raadio- ja telesaadete ning raadio- ja teleprogrammide vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata.

  (2) Erinevalt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust võib kehtestada kooskõlas Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute nõuetega ajutisi piiranguid, kui teistest riikidest pärit telesaade või programm:
  1) rikub selgelt ja tõsiselt ringhäälinguprogrammi üldtunnustatud moraalseid ja eetilisi põhimõtteid määral, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut;
  2) võib õhutada rassilist, soolist, usulist või rahvuslikku vihkamist;
  3) sisaldab pornograafiat või põhjendamatut vägivalda.

  (3) Euroopa Liidu liikmesriikidest ja piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riikidest pärit televisiooniprogrammide puhul võib rakendada piiranguid üksnes juhul, kui:
  1) televisiooniorganisatsioon on käesolevas paragrahvis toodud nõudeid rikkunud vähemalt kahel korral võimaliku piirangu rakendamisele eelnenud ühe aasta jooksul;
  2) Eesti pädev asutus on televisiooniorganisatsioonile ja Euroopa Liidu pädevale institutsioonile teatanud rikkumistest ning meetmetest, mida kavatsetakse rakendada, kui samalaadne rikkumine peaks korduma;
  3) Eesti pädeva asutuse ja Euroopa Liidu pädeva institutsiooni konsultatsioonid pole 15 päeva jooksul käesoleva lõike punktis 2 sätestatud teatamisest alates viinud kokkuleppele ning väidetav rikkumine jätkub.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb kõigile telesaadetele ja -programmidele, mis võivad kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut, välja arvatud juhul, kui saateaja valiku või tehniliste meetmetega tagatakse, et nende saadete või programmide levialas olevad alaealised ei saa neid vastu võtta.

  (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodule tagatakse, et selliste saadete kodeerimata kujul edastamisele eelneb neile vastav hoiatus helis või selgelt tajutaval visuaalsel kujul.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 8.  Vastulause esitamise õigus

  (1) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle seaduslikke õigusi, eriti mainet, on kahjustatud ringhäälinguprogrammis ebaõigete faktide esitamisega, on õigus esitada vastulause või taotleda muude võrdväärsete vahendite rakendamist, mis peavad olema kooskõlas tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega.

  (2) Ringhäälinguorganisatsioon tagab vastulause esitamise võimaluse või muude võrdväärsete vahendite rakendamise ega tee takistusi põhjendamatute tähtaegade või tingimustega. Vastulause esitamise soovist tuleb ringhäälinguorganisatsioonile kirjalikult teatada 20 päeva jooksul, alates taotluse põhjustanud saate edastamisest. Ringhäälinguorganisatsioon edastab vastulause samas programmis hiljemalt 20 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist.

  (3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud hüvitama ringhäälingus vastulause edastamisega seotud kulutusi.

  (4) Vastulause taotluse võib tagasi lükata, kui vastulause pole õigustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tingimuste alusel. Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat tegu või kui taotluse rahuldamine tooks ringhäälinguorganisatsioonile kaasa tsiviilvastutuse või kui sellega eiratakse üldtunnustatud moraalinorme.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 9.  Kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine

  (1) Ringhäälinguorganisatsioon ei edasta saateid, mille sisu on kõlblusvastane või vastuolus põhiseaduse või seadustega.

  (2) Teleprogrammidele, mis tõenäoliselt võivad kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut, laienevad käesoleva seaduse § 7¹2. lõike punktis 1 ning sama paragrahvi 4. ja 5. lõikes sätestatud nõuded, välja arvatud, kui saateaja valiku või vastavate tehniliste meetmetega tehakse alaealistele võimatuks nende saadete või programmide vastuvõtmine tavaoludes.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud saateid edastatakse kodeerimata kujul, peab sellele eelnema vastav hoiatus helis või peab see saade olema äratuntav vastava sümboli abil, mis on nähtav kogu saate jooksul.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 10.  Hädaohuteadete edastamine

  (1) Ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral on ringhäälinguorganisatsioon kohustatud viivitamatult kõigis oma programmides oma kulul väljastama Riigikogu, Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse ametlikke teateid.

  (2) Ringhäälinguorganisatsioon edastab viivitamatult ja tasuta kõigis oma programmides informatsiooni, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 11.  Autoriõiguse tagamine

  Ringhäälinguorganisatsioon ja operaator on kohustatud oma tegevuses järgima autoriõiguse seaduses (RT 1992, 49, 615; RT I 1999, 36, 469) sätestatud nõudeid.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 11¹.  Televisiooniülekande ainuõiguse kasutamise piirang

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas need sündmused, mida peetakse Eesti üldsuse jaoks oluliseks ning mida tuleks seetõttu edastada nii, et märkimisväärne osa üldsusest saaks neid vabalt vastu võtta mittetasulises televisioonis kas tervikuna või osaliselt otseülekandes või hiljem salvestusena.

  (2) Kui Eesti ringhäälinguorganisatsioon on hankinud endale ainuõiguse kanda üle selliseid sündmusi, mille mõni Euroopa Liidu liikmesriik või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riik on võtnud oma vastavasse tähtsamate sündmuste loetellu, ei saa ta ainuõigust kasutada juhul, kui märkimisväärne osa kõnealuse riigi üldsusest ei saa jälgida nende tähtsamate sündmuste ülekannet mittetasulises televisioonis.

  (3) Mittetasuline televisioon käesoleva seaduse tähenduses on saadete või programmide edastamine televisioonis nii, et vaatajad ei pea, lisaks televisiooniorganisatsiooni rahastamise üldlevinud viisile, maksma selle eest eraldi tasu.

  (4) Eesti üldsuse märkimisväärne osa käesoleva seaduse tähenduses on võrdne vähemalt 70 protsendiga Eesti elanikest.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 12.  Saadete salvestuste säilitamise kohustus

  (1) Ringhäälinguorganisatsioon tagab edastatud saadete salvestamise.

  (2) Salvestused säilitatakse, arvates nende edastamisest, vähemalt 20 päeva vältel.

  (3) Kohus võib oma menetluses olevates asjades määrata konkreetsete saadete salvestuste säilitamiseks pikemaid tähtaegu.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 13.  Vastutavad toimetajad

  (1) Ringhäälinguorganisatsioon määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad toimetajad.

  (2) Vastutav toimetaja tagab edastatavates saadetes ja programmides käesoleva seaduse nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sõnavabaduse põhimõtete järgimise.

  (3) Vastutavate toimetajate nimekiri on üldsusele kättesaadav.

  (4) Vastutavate toimetajate nimekiri säilitatakse kolme aasta vältel, arvates saate edastamise kuupäevast.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

3. peatükk REKLAAM, OTSEPAKKUMINE JA SPONSORLUS 
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 14.  Reklaam ja otsepakkumine

  (1) Reklaam ringhäälingus on heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina ringhäälingus tasu eest edastatav teade, mille eesmärk on toote või teenuse omaduste demonstreerimise, selgitamise või hinnangute andmise kaudu saavutada isiku või isikute grupi huvides tarbijate teatud käitumine.

  (2) Otsepakkumine käesoleva seaduse tähenduses on reklaami erivorm, mille eesmärk on kaupade või teenuste müügiks pakkumine. Otsepakkumise vormid on otsepakkumise lõik ja otsepakkumise saade.

  (3) Ringhäälinguorganisatsiooni programmide saateaeg, mida kasutatakse reklaamiks või otsepakkumiseks, on kaup, mida müüakse tellijale.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 15.  Reklaamile ja otsepakkumisele esitatavad nõuded

  (1) Reklaam ja otsepakkumine peab olema programmi muudest osadest lahus ning heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina programmis selgelt eristatav.

  (2) Ringhäälingus edastatavale reklaamile ja otsepakkumisele laieneb reklaamiseaduses (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415) sätestatu. Lisaks reklaamiseaduses sätestatud nõuetele laienevad ringhäälingus edastatavale reklaamile ja otsepakkumisele käesoleva paragrahvi 3.-6. lõikes sätestatud nõuded.

  (3) Telereklaamis ja otsepakkumises ei tohi:
  1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid;
  2) kasutada selle isiku häält ega kujutist, kes esineb uudistesaate diktori, saatejuhi või kommentaatorina aktuaalseid poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevates saadetes.

  (4) Telereklaam ja otsepakkumine ei tohi:
  1) põhjustada inimeste tervist ja turvalisust kahjustavat käitumist ega soodustada keskkonnakahjulikku käitumist;
  2) põhjustada alaealistele moraalset ega füüsilist kahju ning peab seetõttu vastama nende kaitsmise eesmärgil järgmistele nõuetele:
- ei kasutata ära alaealise usaldust oma vanemate, õpetajate või teiste isikute vastu;
- põhjendamatult ei näidata alaealisi ohtlikes olukordades;
  3) otsepakkumine ja reklaam ei tohi õhutada alaealisi sõlmima kaupade või teenuste müügi- või rendilepinguid.

  (5) Alkohoolsete jookide telereklaam ja otsepakkumine ei tohi:
  1) olla otseselt suunatud alaealistele ega kujutada alaealisi neid jooke tarbimas;
  2) seostada alkoholi tarbimist parema füüsilise võimekuse või sõidukijuhtimisega;
  3) luua muljet, et alkoholi tarbimine aitab kaasa paremale suhtlemisele või suurendab seksuaalset võimekust;
  4) väita, nagu oleks alkoholil mingeid raviomadusi või oleks tal ergutav, rahustav või mingisuguste vastuolude lahendamist soodustav toime;
  5) soodustada liigset alkoholitarbimist ega kujutada karskust või mõõdukust alkoholi tarbimisel negatiivses valguses;
  6) rõhutada suurt alkoholisisaldust kui jookide positiivset omadust.

  (6) Ettevõtjad, kelle tegevus sisaldab meditsiinilise raviteenuse osutamist või meditsiiniliste toodete tootmist või müüki, võivad telesaateid või programme spondeerida oma nime või maine edendamiseks, kuid ei tohi reklaamida meditsiinilist ravi ega spetsiifilisi meditsiinilisi tooteid, mis on Eestis kättesaadavad ainult retsepti alusel.

  (7) Üksnes enesetutvustusega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 4¹, 4², 4³ ning § 17 3. ja 4. lõikes sätestatud nõudeid. Teisi käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse selliste televisiooniorganisatsioonide suhtes nende eripärast tulenevaid erisusi arvestades. Reklaam on üksnes enesetutvustusega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmis lubatud käesoleva seaduse § 17 1. ja 2. lõikes toodud mahtude ulatuses.

  (8) Üksnes otsepakkumisega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 4¹, 4², 4³ sätestatud nõudeid. Teisi käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse selliste televisiooniorganisatsioonide suhtes nende eripärast tulenevaid erisusi arvestades. Reklaam on üksnes otsepakkumisega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmis lubatud käesoleva seaduse § 17 1. lõikes toodud mahtude ulatuses ning selle suhtes ei kohaldata sama paragrahvi 2. lõikes sätestatut.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 16.  Reklaami ja otsepakkumise koht programmis

  (1) Reklaam ja otsepakkumine tuleb paigutada saadete või saateosade vahele. Eraldiseisvad reklaamilõigud või otsepakkumise lõigud on lubatud erandina.

  (2) Kui televisioonisaates puuduvad eraldiseisvad osad, võib saadet reklaamiks ja otsepakkumise lõiguks katkestada, kui see ei kahjusta saate terviklikkust ja saate suhtes õigusi omava isiku huve, kusjuures igast katkestusest peab olema möödunud vähemalt 20 minutit.

  (3) Mängufilme ja televisioonifilme (välja arvatud seeria- ja dokumentaalfilmid ning meelelahutussaated), mille kestus on üle 45 minuti, võib reklaamiks ja otsepakkumise lõiguks katkestada üks kord iga 45-minutilise ajavahemiku järel. Edasine katkestamine on lubatud juhul, kui nende kestus on vähemalt 110 minutit.

  (4) Reklaami ega otsepakkumist ei tohi paigutada programmis vahetult enne ega pärast jumalateenistuse edastamist, samuti ei tohi jumalateenistuse edastamist reklaamiks ega otsepakkumiseks katkestada.

  (5) Uudiste-, laste- ja poliitikasaateid ning dokumentaalfilme ei tohi reklaamiks ja otsepakkumiseks katkestada, kui nende kestus on 30 minutit või vähem.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 17.  Reklaami ja otsepakkumise maht

  (1) Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ringhäälinguorganisatsiooni programmis ei tohi ületada 20 protsenti programmi päevamahust. Reklaami maht ei tohi ületada 15 protsenti programmi päevamahust.

  (2) Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ei tohi ületada 12 minutit tunnis.

  (3) Otsepakkumise saade peab katkestamatult kestma vähemalt 15 minutit. Maksimaalselt võib olla saatepäevas 8 otsepakkumise saadet, mille kogukestus ei tohi ületada 3 tundi.

  (4) Reklaamiks ei loeta:
  1) ringhäälinguorganisatsiooni enda programmide ning nendest tulenevate toodete tutvustamist;
  2) avalikes huvides tasuta edastatavaid teateid;
  3) heategevusele kutsuvaid saateid.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 18.  Reklaami ja otsepakkumise tellija

  Reklaami ja otsepakkumise tellija ei tohi mõjutada saadete sisu ega programmi struktuuri.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 19.  [Kehtetu - RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 20.  Sponsorlus

  (1) Sponsorlus käesoleva seaduse tähenduses on ringhäälinguorganisatsiooni tegevuse või audiovisuaalteoste tootmisega mitteseotud isiku osalemine selle ringhäälinguorganisatsiooni saate või programmi otseses või kaudses materiaalses toetamises eesmärgiga edendada oma nime, kaubamärki, mainet, tegevust või tooteid.

  (2) Spondeeritud saadete või programmide alguses või lõpus või nii alguses kui ka lõpus tuleb arusaadavalt esitada sponsori isik või tema kaubamärk või mõlemad. Sponsori toodangu või teenuste propageerimine saate käigus on keelatud.

  (3) Sponsor ei tohi mõjutada saate sisu või programmi struktuuri.

  (4) Sponsoriks ei tohi olla isik, kelle põhitegevusalaks on tubakatoodete valmistamine või müük.

  (5) Uudiste- ja poliitikasaadete finantseerimiseks ei tohi kasutada sponsorlust.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 20¹.  [Kehtetu - RT I 1999, 16, 268 - jõust. 28.02.1999]

4. peatükk OMANDIÕIGUS RINGHÄÄLINGU TEHNILISTELE VAHENDITELE NING SAADETELE JA PROGRAMMIDELE 

§ 21.  Omand ringhäälingu tehnilistele vahenditele

  (1) Avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide edastamiseks vajalikud saatjad ja saatjate võrgud kuuluvad aktsiaseltsile, mis on asutatud vastavalt käesoleva seaduse § 45 1. ja 2. lõikele ja mille üheks põhikirjaliseks ülesandeks on tagada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide kvaliteetne vastuvõetavus kogu Eesti territooriumil.

  (2) Kogu Eesti territooriumi katvate saatjate ja saatjate võrkude rajamise otsustab ning nende võõrandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 1995, 83, 1437 - jõust. 20.11.1995]

§ 22.  [Kehtetu - RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 23.  Omand saadetele ja programmidele

  (1) Ringhäälingusaateid ning -programme võib omandada, luua ja vahendada igaüks.

  (2) Saateid ja programme võib ringhäälinguorganisatsiooni, -saatja või -saatjate võrgu kaudu edastada ringhäälinguluba omav eraõiguslik isik või käesoleva seaduse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud isikud.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

5. peatükk AVALIK-ÕIGUSLIKUD RINGHÄÄLINGUORGANISATSIOONID 

§ 24.  Eesti Raadio ja Eesti Televisioon

  (1) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad käesoleva seaduse alusel avalik-õiguslike raadio- ja televisiooniorganisatsioonide ülesandeid.

  (2) Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on juriidilise isiku õigused käesoleva seadusega ja nende põhikirjadega sätestatud ulatuses.

  (3) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad kinnitab ringhäälingunõukogu.

  (4) [Kehtetu - RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

  (5) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ringhäälingusagedused ja digitaalsed edastuskanalid määrab Sideamet kooskõlastatult Kultuuriministeeriumiga.

  (6) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 25.  Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ülesanded

  (1) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ülesanded on:
  1) eesti rahvuskultuuri edendamine, propageerimine ning selle parimate saavutuste salvestamine, säilitamine ja tutvustamine;
  2) maailmakultuuri parimate saavutuste vahendamine;
  3) mitmekesiste ja tasakaalustatud programmide loomine ja edastamine kõrgel ajakirjanduslikul, kunstilisel ja tehnilisel tasemel;
  4) kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste, infovajaduste rahuldamine;
  5) peamiselt info-, kultuurhariduslike, koolitus- ja meelelahutussaadete loomine.

  (2) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tagavad:
  1) rahvuskultuuri ja ajaloo seisukohalt oluliste ürituste, sündmuste ja teoste jäädvustamise ning jäädvustatu säilitamise tulevastele põlvedele;
  2) omatoodangu piisava osakaalu avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele seadusega sätestatud ülesannete täitmisel;
  3) [Kehtetu - RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

  (3) [kehtetu - RT I 1995, 83, 1437 - jõust. 20.11.1995]

  (4) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon täidavad muid käesolevas seaduses ja nende põhikirjades sätestatud ülesandeid.
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 26.  Põhinõuded Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saadetele ja programmidele

  (1) Kooskõlas käesoleva seaduse 2. peatüki sätetega peavad Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid kaasa aitama:
  1) eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele ning arendamisele;
  2) Eesti riikluse tugevdamisele;
  3) Eesti rahvusvahelise maine tõstmisele.

  (2) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid peavad erinevate rahvastikurühmade moraalseid, poliitilisi ja usulisi veendumusi arvestades mõjutama kõiki austama inimväärikust ja järgima seadusi.

§ 27.  Põhiseaduslike riigiorganite teadete edastamine

  (1) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on kohustatud, põhjendamatult viivitamata, edastama ringhäälingu kaudu kõik põhiseaduslike riigiorganite ametlikud teated.

  (2) Põhiseaduslike riigiorganite teated edastavad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon omapoolsete muudatusteta.

  (3) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ei ole kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud teadetes esinevate andmete õigsust ega kanna vastutust edastatud teate sisu eest.

§ 28.  Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni sõltumatus

  Oma saadete ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, lähtudes üksnes seaduse nõuetest.

§ 29.  Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni õigused oma ülesannete täitmisel

  Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on õigus:
  1) teha tasuta otse- või salvestatud saateid § 25 2. lõike punktis 1 märgitud üritustest ja sündmustest, mida finantseeritakse riigi- või kohalikust eelarvest, kui autoriõigusega või lepingu sätetes ei nähta ette teisiti;
  2) ürituse korraldaja nõusolekul teha tasuta kuni 90-sekundiline uudistesaade igalt avalikult kultuuri- või spordiürituselt ning edastada see ringhäälingus;
  3) lülitada oma regulaarsetesse uudistesaadetesse kuni 90-sekundiline lõik mõne teise Eesti ringhäälinguorganisatsiooni poolt edastatud saatest, järgides autoriõigust ja saate levitamise aluseks oleva lepingu sätteid.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 29¹.  Reklaam, otsepakkumine ja sponsorlus Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis

  (1) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon reklaami ega otsepakkumist ei edasta.

  (2) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ei kasuta sponsoreid oma saadete ja programmide hankimiseks, tootmiseks ega edastamiseks.

  (3) Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on õigus edastada reklaami ja teavet sponsorite kohta juhul, kui reklaam ja teave kaasnevad Euroopa Ringhäälingute Liidu (EuropeanBroadcasting Union - EBU) vahendusel omandatud ürituste ja sündmuste ülekande õigusega.

  (4) Kultuuriministeerium võib ringhäälingunõukogu igakordse põhjendatud taotluse alusel lubada Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatule reklaami ja sponsorite kohta käiva teabe edastamist juhul, kui need kaasnevad Eesti üldsusele oluliste ürituste ja sündmuste ülekande õigusega.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes nimetatud ülekandeõigusest ei tulene teisiti, sisaldab Eesti Raadio programmides edastatavate ürituste ja sündmuste ülekande õigusega kaasnev teave sponsorite kohta sponsori nime ilma helitaustata ja Eesti Televisiooni programmides sponsori nime ilma logo või kaubamärgita ning audiovisuaalse taustata.

  (6) Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on õigus ringhäälingunõukogu kehtestatud mahus ja korras tasuta edastada üldist huvi pakkuvaid teateid Eestis toimuvatest mittetulunduslikest avalikest ja heategevusüritustest, samuti sotsiaalse iseloomuga üleskutseid.
[RT I 2002, 3, 5 - jõust. 01.07.2002]

§ 30.  Ülekannete ja salvestuste eesõigus

  (1) Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on võrdsete tingimuste korral eesõigus teiste isikute ees sõlmida lepinguid ürituste ja sündmuste ülekandmiseks ning salvestamiseks.

  (2) Eesõigusest loobumisest teatavad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon õigeaegselt teistele konkureerivatele isikutele.

§ 31.  Ringhäälingunõukogu

  (1) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõrgeim organ on ringhäälingunõukogu, mis koosneb üheksast liikmest.

  (2) Riigikogu nimetab oma koosseisu liikmete hulgast poliitilise tasakaalustatuse põhimõttel viis ringhäälingunõukogu liiget Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest ringhäälingunõukogu liikmed ringhäälingunõukogusse kuni jõustub otsus Riigikogu uue koosseisu liikmete ringhäälingunõukogusse nimetamise kohta.

  (3) Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul viieks aastaks neli ringhäälingunõukogu liiget avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannete täitmiseks vajalike valdkondade tunnustatud asjatundjate hulgast.

  (4) Ringhäälingunõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava isiku kirjalik nõusolek.

  (5) Ringhäälingunõukogu liige ei tohi olla:
  1) töösuhetes mis tahes ringhäälinguorganisatsiooniga;
  2) ringhäälinguorganisatsiooni osanik, aktsionär või liige;
  3) füüsilisest isikust ettevõtja ringhäälinguorganisatsiooni tähenduses;
  4) eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooni organi liige;
  5) Vabariigi Valitsuse liige.

  (6) Ringhäälingunõukogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt tagasiastumise, Riigikogu poolt tagasikutsumise, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise või surma korral.

  (7) Ringhäälingunõukogu liige astub tagasi oma soovil või ta kutsutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustele mittevastavuse tekkimisel või kui ta on püsivalt võimetu täitma oma ülesandeid. Riigikogu teeb otsuse ringhäälingunõukogu liikme tagasiastumise või tagasikutsumise kohta Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.

  (8) Ringhäälingunõukogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral nimetab Riigikogu kolme töönädala jooksul, ringhäälingunõukogu liikme volituste lõppemisest arvates, Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul uue liikme.

  (9) Ringhäälingunõukogu liikmed valivad endi hulgast ringhäälingunõukogu esimehe ja aseesimehe. Ringhäälingunõukogu esimees ja aseesimees valitakse koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks. Ringhäälingunõukogu esimehe ja aseesimehe võib ringhäälingunõukogu tagasi kutsuda oma koosseisu häälteenamusega.

  (10) Ringhäälingunõukogu esimees korraldab ringhäälingunõukogu tööd, esindab ringhäälingunõukogu ja käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Eesti Raadiot ja Eesti Televisiooni ning täidab teisi talle õigusaktidega pandud kohustusi. Kui ringhäälingunõukogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, täidab neid aseesimees.

  (11) Ringhäälingunõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul. Koosolekud protokollitakse.

  (12) Ringhäälingunõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt viis ringhäälingunõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. Ringhäälingunõukogu võtab otsuseid vastu oma koosseisu häälteenamusega, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

  (13) Ringhäälingunõukogu tegevuskulud kaetakse riigieelarvest.

  (14) Ringhäälingunõukogu esitab Riigikogule aruande oma tegevusest üks kord aastas.
[RT I 2000, 25, 143 - jõust. 29.03.2000]

§ 32.  Ringhäälingunõukogu pädevus

  (1) Ringhäälingunõukogu pädevusse kuulub:
  1) käesoleva seaduse §-des 25-27 loetletud avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannete täitmise järelevalve;
  2) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni programmide arvu üle otsustamine;
  3) Eesti Raadio põhikirja ja Eesti Televisiooni põhikirja kinnitamine;
  4) Eesti Raadio juhatuse ja Eesti Televisiooni juhatuse suuruse määramine;
  5) volituse andmine ringhäälingunõukogu esimehele Eesti Raadio esindamiseks Eesti Raadio juhatuse liikmetega teenistuslepingu sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks ning Eesti Televisiooni esindamiseks Eesti Televisiooni juhatuse liikmetega teenistuslepingu sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks;
  6) Eesti Raadio juhatuse liikmetega ja Eesti Televisiooni juhatuse liikmetega õigusvaidluste pidamise otsustamine ning selleks vastavalt Eesti Raadio või Eesti Televisiooni esindajate määramine;
  7) Eesti Raadio juhatuse esimehe ja teiste juhatuseliikmete ning Eesti Televisiooni juhatuse esimehe ja teiste juhatuseliikmete kuni viieks aastaks ametisse määramine ja ametist tagasikutsumine ning juhatuse või juhatuseliikme esindusõiguse piiramine;
  8) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevuse põhisuundade ja arengukava kinnitamine ning arengukava esitamine Riigikogule;
  9) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevuse põhisuundade ja arengukava teostamise järelevalve;
  9¹) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni eelarvetaotluste esitamine Kultuuriministeeriumile ning avalik-õigusliku ringhäälingu esindamine eelarvetaotluste üle peetavates läbirääkimistes Rahandusministeeriumiga;
  10) Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio eelarvete kinnitamine;
  11) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni eelarvete täitmise järelevalve;
  12) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine ning nõusoleku andmine käesoleva seaduse § 33¹ 4. lõikes nimetatud tehingute teostamiseks;
  12¹) laenule riigigarantii taotluse esitamine;
  13) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevuse sisekontrolli eeskirjade kinnitamine ning volituse andmine ringhäälingunõukogu esimehele Eesti Raadio esindamiseks Eesti Raadio sisekontrolöriga töölepingu sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks ning Eesti Televisiooni esindamiseks Eesti Televisiooni sisekontrolöriga töölepingu sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks;
  14) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni aastaaruannete koostamise korra kehtestamine ning aastaaruannete heakskiitmine ja Riigikogule esitamine;
  15) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni struktuuriüksuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise otsustamine juhatuse ettepanekul;
  16) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni nimel Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele esitatavate ettepanekute ning muude dokumentide läbivaatamine ja heakskiitmine;
  17) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kaudu teostatava Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania korra kehtestamine;
  18) oma töökorra kehtestamine;
  19) teiste käesolevas seaduses sätestatud küsimuste lahendamine.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 13, 16, 18 ja 19 nimetatud küsimustes saab ringhäälingunõukogu otsuseid vastu võtta koosolekust osavõtvate liikmete häälteenamusega.
[RT I 2003, 4, 22 - jõust. 23.01.2003]

§ 32¹.  Ringhäälingunõukogu liikme vastutus

  (1) Ringhäälingunõukogu liikmed vastutavad seaduse nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise tõttu Eesti Raadiole või Eesti Televisioonile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

  (2) Ringhäälingunõukogu liikmed, kes on seaduse nõuete rikkumise või oma kohustuste täitmata jätmise tõttu tekitanud süüliselt kahju Eesti Raadio või Eesti Televisiooni võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Eesti Raadio või Eesti Televisiooniga.

  (3) Ringhäälingunõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

  (4) Ringhäälingunõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli või kui ta on istungilt, mil selline otsus tehti, mõjuva põhjusega puudunud.
[RT I 2000, 25, 143 - jõust. 29.03.2000]

§ 32².  Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatus

  (1) Eesti Raadiot ja Eesti Televisiooni juhivad ja esindavad kuni viieliikmelised juhatused (edaspidi juhatus).

  (2) Juhatuseliige peab olema vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti kodanik.

  (3) Juhatuseliige ei tohi olla:
  1) lepingulistes suhetes eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooniga;
  2) ringhäälinguorganisatsiooni osanik, aktsionär või liige;
  3) füüsilisest isikust ettevõtja ringhäälinguorganisatsiooni tähenduses;
  4) eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooni organi liige;
  5) Vabariigi Valitsuse liige;
  6) ringhäälingunõukogu liige.

  (4) Juhatuseliikmetega sõlmitakse teenistuslepingud, milles sätestatakse juhatuseliikme õigused, teenistuskohustused, palga suurus, lepingu muutmise ja lõpetamise kord ning teised teenistusküsimused.

  (5) Ringhäälingunõukogu kutsub juhatuseliikme enne teenistuslepingu tähtaja möödumist tagasi:
  1) kui ringhäälingunõukogu avaldab juhatuseliikmele oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega umbusaldust;
  2) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  3) teenistuslepingus sätestatud alusel.

  (6) Juhatuse tegevust korraldab juhatuse esimees.

  (7) Juhatus peab oma tegevuses järgima ringhäälingunõukogu otsuseid.

  (8) Juhatus on pädev otsustama kõigi juhtimisküsimuste üle, mis ei kuulu ringhäälingunõukogu pädevusse.

  (9) Juhatuse või selle liikme esindusõigust võib ringhäälingunõukogu piirata. Piirang sätestatakse Eesti Raadio põhikirjas ja Eesti Televisiooni põhikirjas ning teadaanne sellest avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Piirang kehtib kolmandate isikute suhtes.

  (10) Eesti Raadio juhatus ja Eesti Televisiooni juhatus peavad esitama ringhäälingunõukogule kord kolme kuu jooksul ülevaate vastavalt Eesti Raadio või Eesti Televisiooni majandustegevusest ning majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe vastavalt Eesti Raadio või Eesti Televisiooni majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
[RT I 2000, 25, 143 - jõust. 29.03.2000]

§ 33.  Kontroll

  (1) Riigikontroll kontrollib Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

  (2) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni majandustegevust kontrollivad ringhäälingunõukogu määratud korralised ja erakorralised revisjonid.
[RT I 2002, 21, 117 - jõust. 04.03.2002]

§ 33¹.  Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni vara

  (1) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon valdavad, kasutavad ja käsutavad oma vara käesolevas seaduses sätestatud korras. Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on õigus omada ainult sellist vara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (3) Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil ei ole õigust:
  1) tagada oma varaga teise isiku kohustusi ega olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik;
  2) tagada oma kohustusi kogu oma kinnis- või vallasvaraga või osaga sellest, mis ületab 50 protsenti kogu kinnis- või vallasvara bilansilisest väärtusest;
  3) võõrandada oma vara tasuta või tasu eest, mis on väiksem selle vara harilikust väärtusest, ega teha sponsor- ja muid rahalisi annetusi;
  4) anda laenu (krediiti) või anda kaupu rendile väljaostmiskohustusega (kapitalirent);
  5) võtta laenu (krediiti) või võtta rendile kaupu väljaostmiskohustusega (kapitalirent), kui selle tehingu tagajärjel ületab krediitidega ja kapitalirendiga seotud maksete kogusumma suvalisel aastal 10 protsenti tehingu tegemise aasta eelarvetuludest.

  (3¹) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 5 märgitud laenude hulka ei arvestata laene, mille võtmiseks on Riigikogu andnud riigigarantii. Laenule riigigarantii taotluse esitab ringhäälingunõukogu Vabariigi Valitsusele, kes otsustab vastava Riigikogu otsuse eelnõu algatamise.

  (4) Vaid ringhäälingunõukogu eelneval nõusolekul võivad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon teha tehinguid, millega kaasneb:
  1) osaluse omandamine või lõppemine äriühingus;
  2) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõppemine;
  3) kinnisasja või registrisse kantud vallasasja koormamine või võõrandamine;
  4) laenu võtmine.
[RT I 2000, 102, 666 - jõust. 29.12.2000]

§ 34.  [Kehtetu - RT I 1995, 97, 1664 - jõust. 01.01.1996]

§ 35.  Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni eelarve

  (1) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tulud moodustuvad:
  1) riigieelarvest eraldatud toetusest;
  2) annetustest ning sihtotstarbelistest projektitoetustest;
  3) vara, sealhulgas saadete kasutada andmisest ja võõrandamisest laekuvatest summadest;
  4) Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile seadusega antud ülesannete täitmiseks vajalike avalike ürituste, samuti koolitusprogrammide korraldamisest saadavast tulust;
  5) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni programmide tootmise ja teoste jäädvustamise tulemusena tekkinud fonogrammide ja audiovisuaalsete materjalide tootmisest ning kirjastamisest laekuvatest summadest;
  6) laekumistest, mis saadakse käesoleva seaduse § 29¹ 3. ja 4. lõikes ning § 45¹ 8. lõikes sätestatud juhtudel.

  (2) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab igal aastal olema tasakaalus.

  (3) Eelarveprojekti koostab vastavalt Eesti Raadio või Eesti Televisiooni juhatus ning eelarve kinnitab ringhäälingunõukogu.

  (4) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kinnitatud eelarve ja nende täitmise aruanded on avalikud.

  (5) Ringhäälingunõukogu kinnitab Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile tehtavate annetuste ning sihtotstarbeliste projektitoetuste arvelevõtmise ja avalikustamise korra.

  (6) Juhul kui käesoleva paragrahvi 5. lõikest tulenev avalikustamine toimub Eesti Raadio või Eesti Televisiooni programmides, peab teave projektitoetajate ja annetajate kohta sisaldama toetaja või annetaja nime ilma helitaustata ja Eesti Televisioonis toetaja või annetaja nime ilma logo või kaubamärgita ning audiovisuaalse taustata.
[RT I 2002, 3, 5 - jõust. 01.07.2002]

§ 35¹.  Riigieelarvest eraldatav toetus

  (1) Riigieelarvest avalik-õiguslikule ringhäälingule eraldatava toetuse suurus planeeritakse kolmeaastaseks perioodiks, lähtudes Riigikogu poolt heakskiidetud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukavast.

  (2) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava esitab ringhäälingunõukogu Riigikogu kultuurikomisjonile Riigikogu otsuse eelnõu algatamiseks kolmeaastasele perioodile eelneva aasta jaanuaris. Arengukavas nähakse ette kultuuri, sotsiaalsete vajaduste ning demokraatia arengu seisukohalt põhjendatud ning käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks tarvilik avalik-õigusliku teenuse iseloom ja maht, samuti selleks ning infrastruktuuri arenguks ja tehniliste arenguprogrammide rahastamiseks vajalikud investeeringud.

  (3) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava lahutamatu osa on avalikõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide eelarvevajaduste kava, milles nähakse ette kolmeaastaseks perioodiks tervikuna ja iga aasta lõikes eraldi summad käesolevas seaduses sätestatud ja arengukavas seatud ülesannete täitmiseks.

  (4) Riigikogu poolt heakskiidetud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava alusel esitab ringhäälingunõukogu Kultuuriministeeriumile igal aastal Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni eelarvetaotlused järgmiseks eelarveaastaks. Kultuuriministeerium esitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni eelarvetaotlused Rahandusministeeriumile ning eelarvetaotluste üle peetavates läbirääkimistes Rahandusministeeriumiga esindab avalik-õiguslikku ringhäälingut ringhäälingunõukogu.
[RT I 2002, 3, 5 - jõust. 01.07.2002]

§ 36.  Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevuse lõpetamine

  Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevus lõpetatakse seaduse alusel, milles nähakse ette ka Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni varade edasine kuuluvus.

6. peatükk ERAÕIGUSLIKE ISIKUTE RINGHÄÄLINGULOAD 

§ 37.  Ringhäälinguluba

  (1) Ringhäälinguluba on tegevusluba, mis annab loal märgitud füüsilisele või juriidilisele isikule õiguse loaga määratud tingimustel edastada saateid ja programme ringhäälingus. Ringhäälinguloa annab välja Kultuuriministeerium käesoleva seadusega ettenähtud alustel ja korras.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Ringhäälingusaadete edastamiseks antakse välja kuut liiki ringhäälingulubasid:
  1) kohalik ringhäälinguluba - ühe saatja tegevusulatuses;
  2) regionaalne ringhäälinguluba raadiovõrgus - ühe saatja või saatjate võrguga osal Eesti territooriumist;
  3) üleriigiline ringhäälinguluba - saatjate võrguga üleriigiliselt või ühe saatja kaudu, mis võimaldab saadete vastuvõttu 80 - 100 protsendi ulatuses Eesti territooriumist;
  4) rahvusvaheline ringhäälinguluba - saatjate võrguga või ühe saatja kaudu, mis võimaldab saadete vastuvõttu teistes riikides;
  5) ajutine ringhäälinguluba - kindlas piirkonnas ja määratud ajal kestusega kuni kolm kuud;
  6) ringhäälinguluba - kaabellevivõrgus.

  (3¹) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 1, 3 ja 4 nimetatud ringhäälinguluba televisioonivõrgus on tasuline.

  (3²) Käesoleva paragrahvi 3¹. lõikes nimetatud tasu suurus aastas vastavalt loa liigile on:
  1) kohalik ringhäälinguluba televisioonivõrgus, kui saatja tegevusulatus katab Harjumaa või Tallinna või mõlemad – 15 000 000 krooni;
  2) üleriigiline ringhäälinguluba televisioonivõrgus – 20 000 000 krooni, mis suureneb igal järgneval aastal 1 250 000 krooni võrra eelmise aasta tasu määraga võrreldes;
  3) rahvusvaheline ringhäälinguluba televisioonivõrgus – 25 000 000 krooni.

  (3³) Ringhäälinguloa tasu maksab loa omanik neljas võrdses osas aastatasust 1. jaanuariks, 1. aprilliks, 1. juuliks ja 1. oktoobriks. Kui ringhäälinguloa kehtivus algab või luba lõpeb jooksva aasta sees, tasutakse loa eest proportsionaalselt päevade arvuga, mis jäävad loa kehtivuse alguse päevast aasta lõpuni või aasta algusest loa kehtivuse lõppemise päevani.

  (3⁴) Ringhäälinguloa tasu laekub riigieelarvesse. Tasu maksmise kohta esitab loa omanik tasu maksmist tõendava dokumendi koopia Kultuuriministeeriumi levitalitusele 10 tööpäeva jooksul tasu maksmisest arvates.

  (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 2-4 ja 6 sätestatud ringhäälinguluba antakse tähtajaga kuni viis aastat. Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 1 sätestatud kohalik ringhäälinguluba raadiovõrgus antakse tähtajaga kuni viis aastat; kohalik ringhäälinguluba televisioonivõrgus antakse tähtajaga kuni kaks aastat.

  (4¹) Samaaegse kehtivusega antakse välja kuni kaks rahvusvahelist või kaks üleriigilist või üks üleriigiline ja üks rahvusvaheline ringhäälinguluba televisioonivõrgus.

  (5) Ringhäälinguloa väljaandjal on õigus korrigeerida loa kehtivusaja pikendamise tingimusi, teatades sellest ringhäälinguloa senisele valdajale vähemalt üks aasta enne ringhäälinguloa kehtivuse lõppemist.
[RT I 2003, 83, 560 - jõust. 02.01.2004]

§ 38.  Ringhäälinguloaga määratavad tingimused

  (1) Ringhäälinguloaga määratakse kindlaks:
1)–2)
[Kehtetud - RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]
  3) edastatavate programmide arv ja nende nimetused;
  4) iga programmi struktuur ning maht päevas ja nädalas;
  5) saatetegevuse alustamise tähtaeg;
  6) [Kehtetu - RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

  (2) Ringhäälinguloaga võib määrata täiendavaid tingimusi, mis ei ole vastuolus seaduse ja sõnavabaduse üldtunnustatud põhimõtetega.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 39.  Ringhäälinguloa taotlemine

  (1) Ringhäälinguloa taotluses märgitakse kavandatava programmi üldiseloomustus ja andmed, mis võivad olla vajalikud loa andmise otsustamiseks või aluseks käesoleva seaduse § 38 1. lõikes sätestatud tingimuste määramisele.

  (2) Ringhäälinguloa taotlusele lisatakse, kui taotleja on juriidiline isik:
  1) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  2) [Kehtetu - RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]
  3) bilanss;
  4) isiku poolt kinnitatud investeerimisprogramm koos rahaliste vahendite allika ja tagatiste äranäitamisega;
  5) [Kehtetu - RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]
  6) taotleja isiku esindaja volitusi tõendav dokument.

  (3) Ringhäälinguloa taotlusele lisatakse, kui taotleja on füüsiline isik:
  1) [Kehtetu - RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]
  2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 4 ja 6 nimetatud dokumendid.

  (4) [Kehtetu - RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

  (5) Kui taotletakse ringhäälinguluba kaabellevivõrgus, lisatakse taotlusele avaldus, teleprogrammi kirjeldus ning informatsioon kaabellevivõrgu leviala kohta.

  (6) Ringhäälinguloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

§ 40.  Ringhäälinguloa väljaandmine
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

  (1) Kultuuriministeerium:
  1) otsustab ja teeb vähemalt ühe üleriigilise leviga ajalehe kaudu teatavaks väljaantavate ringhäälingulubade liigid, arvu ning muud tingimused ja loa taotluste esitamise tähtajad, kooskõlastades eelnevalt Sideametiga raadiosageduste kasutamise võimalused;
  2) kehtestab loataotluste vormid;
  3) vaatab tähtaegselt laekunud taotlused läbi ning teeb otsuse ringhäälinguloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta;
  4) kontrollib enne käesoleva lõike punktis 3 nimetatud otsuse tegemist, kui ringhäälinguloa taotleja on juriidiline isik, tema andmeid registris, kus juriidiline isik on registreeritud.

  (2) Ringhäälinguloa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud nõuetele.

  (3) Taotluse läbivaatamata jätmisest teatatakse taotlejale esimesel võimalusel, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

  (3¹) Käskkiri ringhäälinguloa väljaandmise kohta saadetakse loa omanikule kolme tööpäeva jooksul pärast käskkirja väljaandmist. Loa omanik tasub käesoleva seaduse § 37 3². ja 3³. lõike alusel ringhäälinguloa tasu viie tööpäeva jooksul pärast käskkirja saamist summa ulatuses, mis on vaja tasuda kuni esimese korralise tasu maksmise tähtaja saabumiseni

  (4) Kultuuriministeerium keeldub ringhäälinguloa väljaandmisest, kui:
  1) taotleja isik või tema kavandatav programm ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  2) on tehtud otsus ringhäälinguloa väljaandmiseks teisele isikule, kes konkureeris samale loale ning tegi parema pakkumise;
  3) [Kehtetu - RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]
  4) ringhäälinguloa väljaandmisega kaasneks Eesti Vabariigi poolt võetud lepinguliste kohustuste rikkumine;
  5) taotletav tegevus on seadusevastane;
  6) ringhäälinguloa väljaandmisega tekib saatetegevuseks kavandataval territooriumil ajakirjandus- või infomonopol või kartell või koonduks ringhääling selleks kavandataval territooriumil või osal Eesti territooriumist omavahel koostööd tegevate isikute kätte;
  7) ringhäälinguloa väljaandmine rikuks saatetegevuseks kavandataval territooriumil või osal Eesti territooriumist vaba konkurentsi ja võrdsetel alustel põhineva ettevõtluse nõudeid;
  8) televisiooni- ja raadioorganisatsioonina tegutsev isik või päeva- ja nädalalehe vastutav väljaandja muutuks saatetegevuseks kavandatud territooriumil või osal Eesti territooriumist samaaegselt televisiooni- ja raadioorganisatsioonina tegutsevaks isikuks ja päeva- või nädalalehe vastutavaks väljaandjaks, kusjuures antud piirang ei laiene ringhäälinguorganisatsiooni enda poolt väljaantud saatekavalehele.

  (5) Ringhäälinguloa taotlused vaadatakse läbi kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud tähtaja möödumise päevast.

  (6) Ringhäälinguloa väljaandmise tähtaega võib Kultuuriministeerium oma otsusega pikendada kuni kaheksa kuuni, informeerides sellest ringhäälinguloa taotlejat, kui see on tingitud vajadusest rahvusvaheliselt ringhäälingusagedusi kooskõlastada.

  (6¹) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 6 ning lõike 4 punkti 2 ei kohaldata ringhäälinguloa väljaandmisel kaabellevivõrgus.

  (7) –(8)
[Kehtetud - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 41.  Ringhäälinguloa kehtivus ja kehtetuks tunnistamine
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (1) Ringhäälinguluba kehtib sellel märgitud ajani.

  (2) Ringhäälinguloal märgitud isiku surma või juriidilise isiku likvideerimise korral kaotab ringhäälinguluba kehtivuse.

  (3) Ringhäälinguloa võib kehtetuks tunnistada käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud alustel:
  1) kohus;
  2) loa välja andnud Kultuuriministeerium.

  (4) [Kehtetu - RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

  (5) Ringhäälinguluba tunnistatakse kehtetuks, kui loal märgitud isik:
  1) esitab sellekohase taotluse;
  2) ei täida süstemaatiliselt tegevusloaga määratud tingimusi;
  3) rikub oma tegevuses käesoleva seaduse nõudeid;
  4) esitas loa saamiseks valeandmeid;
5)-6)
[Kehtetud - RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

  (6) –(7)
[Kehtetud - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

7. peatükk  
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

JÄRELEVALVE
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 42.  Järelevalvet teostavad ametnikud

  (1) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise ja ringhäälinguloa tingimustest kinnipidamise üle teostavad Kultuuriministeeriumi levitalituse ja Sideameti ametnikud.

  (2) Kultuuriministeeriumi levitalituse ametnikud teostavad järelevalvet käesoleva seaduse nõuetest, samuti programmiga seotud tingimustest ja tegevuse alustamise tähtajast (käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktid 3-6) kinnipidamise üle.

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

  (4) Järelevalvet teostaval ametnikul on õigus:
  1) saada vajadusel ringhäälinguorganisatsioonide saadete salvestisi;
  2) teha ringhäälinguorganisatsioonile käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud korras kohustuslik ettekirjutus käesoleva seaduse või ringhäälinguloa tingimuste rikkumise korral;
  3) teha kultuuriministrile esildis ringhäälinguloa kehtivuse peatamiseks või ringhäälinguloa kehtetuks tunnistamiseks;
  4) saada vajaduse korral ringhäälinguorganisatsioonilt andmeid käesoleva seaduse täitmise ja ringhäälingulubade tingimustest kinnipidamise kohta.
[RT I 2002, 3, 5 - jõust. 01.07.2002]

§ 42¹.  Andmete esitamine

  Televisiooniorganisatsioonid esitavad Kultuuriministeeriumile igal aastal hiljemalt 15. veebruariks andmed käesoleva seaduse § 4¹ 2., 4. ja 5. lõikes sätestatud nõuete täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal, arvestades § 4¹ 6. lõikes sätestatud erisust.
[RT I 2002, 3, 5 - jõust. 01.07.2002]

§ 43.  Ettekirjutus

  (1) Ettekirjutuses tuuakse ära:
  1) selle koostamise aeg ja koht;
  2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel ettekirjutus koostatakse;
  3) ettekirjutuse koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;
  4) õiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
  5) sätted, mis näevad ette vastutuse õiguserikkumise eest;
  6) nõue õiguserikkumise lõpetamiseks ja ettekirjutuse täitmise tähtaeg.

  (2) Ettekirjutuse mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel kohaldatakse käesolevas seaduses või haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend) ettenähtud vastutust.
[RT I 1999, 59, 613 - jõust. 24.07.1999]

§ 43¹.  Ringhäälinguloa peatamine või kehtetuks tunnistamine

  (1) [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  (2) Kultuuriministril on õigus vastavalt järelevalvet teostava ametniku motiveeritud esildisele oma käskkirjaga peatada ringhäälinguloa kehtivus kuni 14 päevaks või tunnistada ringhäälinguluba kehtetuks.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  §-d 43²–43³
[Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

7¹. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 43⁴.  Ringhäälinguloa tingimuste rikkumine

  Juriidilise isiku poolt ringhäälinguloa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 43⁵.  Ringhäälinguseaduse nõuete rikkumine

  Juriidilise isiku poolt ringhäälinguseaduse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 43⁶.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 43⁴ ja 43⁵ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 43⁴ ja 43⁵ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Kultuuriministeerium;
  2) Sideamet (ringhäälinguloa tehniliste tingimuste rikkumise osas).
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 44.  Tegevuslitsentside asendamine ringhäälingulubadega

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud televisiooni ja raadio tegevuslitsentsid asendatakse ringhäälingulubadega käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (2) Litsentsi asendamiseks ringhäälinguloaga tuleb loa taotlejal kahe kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest, esitada Kultuuri- ja Haridusministeeriumile käesoleva seaduse nõuetele vastav taotlus. Taotlus vaadatakse läbi käesoleva seaduse alusel ja korras.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud televisiooni ja raadio tegevuslitsentsid kaotavad kehtivuse:
  1) tegevuslitsentsi ringhäälinguloaga asendamise taotluse rahuldamise juhul - ringhäälinguloa väljaandmise otsuse tegemisele järgnevast päevast;
  2) muudel juhtudel - viie kuu möödumisel käesoleva seaduse jõustumise päevast.

§ 44¹.  Seaduse jõustumine
[RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

  (1) Käesoleva seaduse § 4¹ lõiked 4 ja 5 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.

  (1¹) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini on käesoleva seaduse § 4¹4. lõikes sätestatud toodangu osakaal saateajas järgmine:
  1) alates 2001. aasta 1. jaanuarist - vähemalt 40 protsenti;
  2) alates 2002. aasta 1. jaanuarist - vähemalt 45 protsenti.

  (2) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini on käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 5 sätestatud toodangu osakaal saateajas järgmine:
  1) alates 2000. aasta 1. jaanuarist - vähemalt 5 protsenti;
  2) alates 2001. aasta 1. jaanuarist - vähemalt 6,5 protsenti;
  3) alates 2002. aasta 1. jaanuarist - vähemalt 8 protsenti.

  (3) [Kehtetu – RT I 2000, 35, 220 - jõust. 15.05.2000]

§ 45.  Organisatsioonilised muudatused
[RT I 1995, 83, 1437 - jõust. 20.11.1995]

  (1) Riigiettevõtte "Eesti Telekommunikatsioonid" Ringhäälingu Saatekeskuse tervikvara baasil asutab Vabariigi Valitsus 1996. aasta 1. jaanuariks aktsiaseltsi äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 57, 976) kehtestatud korras.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aktsiaseltsi aktsiad kuuluvad asutamisel riigile. Aktsiate võõrandamine toimub riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327) kehtestatud korras, kusjuures aktsiate võõrandamisel peab riigile jääma vähemalt 51% aktsiatega esindatud häältest.

  (3) –(6)
[Kehtetud – RT I 2000, 25, 143 - jõust. 29.03.2000]

§ 45¹.  Rakendussätted

  (1) Käesoleva seaduse §-s 31 märgitud ringhäälingunõukogu liikmed nimetab Riigikogu hiljemalt 2000. aasta 1. maiks. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees kutsub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul, arvates ringhäälingunõukogu moodustamisest, ringhäälingunõukogu kokku, juhatades istungit esimehe valimiseni.

  (2) Seniste ringhäälingunõukogu liikmete volitused lõpevad päeval, mil jõustub otsus käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud ringhäälingunõukogu liikmete nimetamise kohta.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 32² märgitud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatuste liikmed määrab ringhäälingunõukogu hiljemalt 2000. aasta 1. juuliks ja nende volitused algavad hiljemalt 2000. aasta 10. juulist. Sellest päevast loetakse lõppenuks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite ja seniste juhatuste liikmete volitused.

  (4) Ringhäälingunõukogu võib Eesti Raadio peadirektori ja Eesti Televisiooni peadirektori enne volituste lõppemist ametist vabastada ja nendega töölepingu lõpetada Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616) sätestatud alustel või umbusaldusotsusega, mille vastuvõtmiseks on nõutav ringhäälingunõukogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.

  (5) Ringhäälingunõukogu viib Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2000. aasta 1. juuliks.

  (6) Käesoleva seaduse § 31 13. lõige jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

  (7) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse § 11¹ 1. lõikes nimetatud Eesti üldsuse jaoks oluliste sündmuste nimekirja 2003. aasta 1. jaanuariks.

  (8) Käesoleva seaduse § 29¹ 1. ja 2. lõiget rakendatakse Eesti Raadio suhtes alates 2005. aasta 1. jaanuarist. Nimetatud tähtajani on Eesti Raadiol õigus jätkata reklaami edastamist kahel kanalil, kusjuures reklaami maht ei ületa 5 protsenti päevasest programmi saatemahust. Reklaami edastamise korra, hinna, kasutamise ja mahu kehtestab ringhäälingunõukogu. Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini moodustuvad Eesti Raadio tulud lisaks käesoleva seaduse § 35 1. lõikes nimetatud tuludele ka laekumistest, mis saadakse saateaja müügist reklaamiks.

  (9) Enne kaabelleviseaduse jõustumist Sideameti väljastatud tähtajalise loa, kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa või kaabeltelevisioonivõrgu loa alusel tegutsevad isikud lisavad ringhäälinguloa kaabeltelevisioonivõrgus taotlusele dokumendi, mis tõendab, et nad on esitanud Sideametile taotluse kaabellevivõrguloa väljastamiseks kaabelleviseaduse § 33 1. lõikes ettenähtud korras.

  (10) 2002. aastal kehtivate televisioonivõrgu ringhäälingulubade eest tasutakse ringhäälinguloa tasu 2002. aasta II poolaasta eest 2002. aasta 1. juuliks ja 1. novembriks.

  (11) Käesoleva seaduse § 37 3¹. lõikes nimetatud tasu suurus aastas kuni 2005. aasta 1. jaanuarini vastavalt loa liigile on:
  1) kohalik ringhäälinguluba televisioonivõrgus, kui saatja tegevusulatus katab Harjumaa või Tallinna või mõlemad – 10 000 000 krooni;
  2) üleriigiline ringhäälinguluba televisioonivõrgus – 15 000 000 krooni;
  3) rahvusvaheline ringhäälinguluba televisioonivõrgus – 15 000 000 krooni.

  (12) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivate ringhäälingulubade eest tasutakse kuni loa kehtivusaja lõpuni vastavalt 1. märtsiks, 1. juuniks ning 1. septembriks.

  (13) Käesoleva seaduse § 37 3². lõike punktis 2 märgitud tasu suureneb esmakordselt alates 2006. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2003, 83, 560 - jõust. 02.01.2004]

§ 46.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 47.    Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.