Kultuuriministeeriumi põhimääruse kinnitamine
Vastu võetud 12.11.1996 nr 284
RT I 1996, 80, 1443
jõustumine 22.11.1996
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
5.05.1998 nr 94 (RT I 1998, 41/42, 628) 20.05.1998
28.12.1999 nr 427 (RT I 1999, 100, 896) 1.01.2000
22.08.2000 nr 276 (RT I 2000, 68, 436) 1.09.2000
26.06.2001 nr 212 (RT I 2001, 57, 349) 1.07.2001
12.02.2002 nr 73 (RT I 2002, 19, 105) 18.02.2002
3.06.2004 nr 209 (RT I 2004, 48, 338) 21.06.2004
14.12.2006 nr 252 (RT I 2006, 57, 427) 1.01.2007
Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada Kultuuriministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud).
2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Kinnitatud |
Kultuuriministeeriumi põhimäärus
I. ÜLDSÄTTED
1. Kultuuriministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.
2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
3. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
4. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve ning ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
[RT I 2001, 57, 349 – jõust. 1.07.2001]
II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED
6. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamises ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
7.
Ministeerium:
1) korraldab tingimuste loomist rahvuskultuuri ja
sporditraditsioonide säilitamiseks, kaitsmiseks ja nende arengu
tagamiseks;
2) toetab kultuurile ja spordile orienteeritud ühenduste tegevust
ja teeb nendega koostööd;
3) korraldab,
koordineerib ja suunab teatri, muusika ja kontserttegevuse, kujutava,
dekoratiiv-, monumentaal- ja tarbekunsti, museoloogilise tegevuse,
kinematograafia, raamatukogunduse, rahvaloomingu ja taidluse, kultuurimälestiste
kaitse ning tervise-, võistlus- ja tippspordi probleemide lahendamist;
4)
korraldab kunstiteoste ja teiste kultuuriväärtuste soetamist riiklike fondide
täiendamiseks; korraldab vajadusel kunstiteoste tellimist ja ekspertiisi;
5)
koordineerib ja korraldab autoriõigusealast tegevust vastavalt autoriõiguse
seadusele;
6) korraldab muinsuskaitset vastavalt
muinsuskaitseseadusele;
7) osaleb riigi meediatöö kavandamises ning annab
välja ringhäälingulubasid vastavalt ringhäälinguseadusele;
8) määratleb
spordi ja kehakultuuri üldised arengusuunad, korraldab koostööd erinevate
spordiorganisatsioonide vahel;
9) toetab vähemusrahvuste kultuurilisi
taotlusi; koordineerib nende kultuurielu- ja tegevuse korraldamist vastavuses
kehtivate seadustega;
10) koordineerib vähemusrahvuste kultuurielu ja
-tegevuse korraldamist vastavuses kehtivate seadustega;
11) osaleb riigi
kultuuri- ja spordialase hariduse kavandamises, koordineerib täiendkoolituse
korraldamist oma valitsemisalas;
12) valmistab ette oma valitsemisala
käsitlevate seaduste ja teiste õigusaktide eelnõusid ning vastutab nende
rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele;
13) annab
arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud,
ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõudele;
14) korraldab
oma valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu
õigusaktidega;
15) suunab ja tellib teadus- ja rakendusuuringuid,
koordineerib kultuuri- ja spordialaste teadusürituste korraldamist;
16) peab
õigusaktidega kehtestatud korras registreid;
17) koordineerib oma
valitsemisalas riiklike, rahvusvaheliste ning regionaalsete arengukavade ja
-programmide väljatöötamist ja elluviimist;
171)
korraldab koostöös teiste ministeeriumidega loomemajanduse arenguks soodsate
tingimuste loomist;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
18)
töötab välja kultuuri ja spordi riikliku finantseerimise alused, teeb koostööd
Kultuurkapitaliga ning teiste kultuuri ja sporti toetavate
institutsioonidega;
19) vaatab läbi oma hallatavate asutuste
riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning
valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel;
20)
valmistab ette ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu, lähtudes oma
valitsemisalast ja ülesannetest ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise
aruande;
21) teenindab Vabariigi Valitsuse poolt kultuuripreemiate ja
-stipendiumide määramiseks moodustatud komisjoni ning korraldab riigi
kultuuripreemiate ja -stipendiumide väljamaksmist;
22) valitseb ministeeriumi
valitseda antud riigivara riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud
korras;
23) revideerib oma valitsemisalas olevate riigiasutuste
finantstegevust;
24) informeerib üldsust oma tegevusest;
25) kogub ja
töötleb oma valitsemisala käsitlevat informatsiooni;
26) abistab oma
valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel teisi ministeeriume ning teeb
nendega koostööd;
27) korraldab suhteid teiste valitsusasutuste, kohalike
omavalitsuste, välisriikide vastavate organite ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega;
28) osaleb rahvusvaheliste lepingute koostamises,
valmistab ette ühinemist rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ning
jälgib nende täitmist oma valitsemisalas, vahendab vastavalt oma pädevusele
kultuuri- ja spordialast välisabi;
29) [Kehtetu – RT
I 2004, 48, 338 – jõust. 21.06.2004]
30) analüüsib kultuuri- ja
spordiasutuste võrku ja kavandab selle korrastamist riiklike
investeerimisprogrammide raames, kontrollib ja suunab riiklike investeeringute
kasutamist vastavalt riigieelarvele;
31) täidab muid talle seaduste,
Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste
või korraldustega pandud ülesandeid.
[RT I 2004, 48, 338 – jõust. 21.06.2004]
III. KULTUURIMINISTER
8. Ministeeriumi juhib kultuuriminister (edaspidi minister).
9.
Minister:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala
korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste,
Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole
seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või
ametnikele;
4) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi
tegevusest;
41) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja
siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates
valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes;
5)
teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi
struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende
ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle; vajadusel paneb teenistusliku järelevalve
korraldamise ministeeriumi kantslerile;
6) nimetab ametisse ja vabastab
ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste juhid,
ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning kohaldab
neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, ministeeriumi kantsleri
ettepanekul sõlmib töölepinguid ministeeriumi hallatavate riigiasutuste
juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
7) kehtestab
kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi
ametnike atesteerimisnõuded;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist
ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad
ministrile vahetult alluvad nõunikud ning määrab nende ülesanded;
9) kinnitab
ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste põhimäärused ja
teenistujate koosseisud ning määrab nende valitsusasutuste juhtide poolt
teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
10) kinnitab
ministeeriumi struktuuri ja teenistujate koosseisu ning osakondade
põhimäärused;
11) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi
hallatavate riigiasutuste juhtidelt;
12) teeb ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning
määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole
sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega;
13) esitab Vabariigi
Valitsusele ettenähtud korras ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste
otsustamiseks;
14) juhib esimehena Kultuurkapitali nõukogu, kinnitab
sihtkapitalide nõukogude koosseisud;
15) annab käskkirju kultuurimälestiseks
tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise kohta;
16) [Kehtetu – RT
I 2004, 48, 338 – jõust. 21.06.2004]
17) esitab Vabariigi Valitsusele
ettepanekuid ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse
korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning
valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
18) kinnitab ministeeriumi
valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest,
kontrollib nende täitmist seaduses kehtestatud korras;
19) esindab
ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
191 )
esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja
kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi
riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi
lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja
kriminaalmenetluses;
192) korraldab ministeeriumi valitsemisala
piires informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta
kohtus;
20) lahendab õiguslikke vaidlusi seaduses ettenähtud juhtudel
Vabariigi Valitsuse määratud korras;
21) võib moodustada nõuandva õigusega
komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete
täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra;
22) otsustab ministeeriumi
valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseadusega või selle
alusel kehtestatud korras;
23) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks
vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumise
läbiviimise;
24) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi
asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja;
25) täidab muid ülesandeid, mis on
talle pandud seaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri
korraldusega.
[RT I 2004, 48, 338 – jõust. 21.06.2004]
10. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele.
11. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.
IV. KANTSLER
12. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.
13.
Kantsler:
1) juhib vahetult
asekantslerite ja kantslerile alluvate nõunike tööd, osakonnajuhatajate kaudu
meedia ja autoriõiguse osakonna, eelarve- ja majandusanalüüsi osakonna,
arendusosakonna, välissuhete osakonna, õigusosakonna ning üldosakonna tööd ja
asekantslerite kaudu kunstide osakonna, spordiosakonna ning kultuuriväärtuste
osakonna tööd;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
2)
koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile
ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
3) tagab ministeeriumi
tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste
loomise;
4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi
eelarvevahendeid;
5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja
vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
6) annab vastavuses
seadusega kaasallkirja ministri määrustele;
7) teeb ministrile ettepanekuid
ministeeriumi asekantslerite ning osakondade juhatajate teenistusse võtmiseks ja
teenistusest vabastamiseks;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist
ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab
ametisse ja vabastab ametist minister;
9) sõlmib töölepingud ministeeriumi
abiteenistujatega;
10) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja
struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate
ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda
poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab
distsiplinaarkaristusi;
11) juhib esimehena ministeeriumi ametnike konkursi-
ja atesteerimiskomisjoni või määrab esimeheks teise isiku;
12) edutab enda
poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piirides;
13) pärib
ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt aru nende
tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate
asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste
määramiseks;
14) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisalas
oleva valitsusasutuse juhi välislähetuseks;
15) hoiab ministeeriumi
vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
16) korraldab riigivara
kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega
ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks;
17) teostab
riigihankeid ministrilt saadud volituste piirides;
18) korraldab
ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi
sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need
kinnitamiseks ministrile;
19) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja
ministrilt saadud volituste piirides;
20) täidab muid ministri poolt antud
ülesandeid.
[RT I 2004, 48, 338 – jõust. 21.06.2004]
14. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piirides käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks.
15. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.
16. Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest, viimaste äraolekul ühele osakonnajuhatajatest.
[RT I 2002, 19, 105 – jõust. 18. 02. 2002]
V. ASEKANTSLER
17. Ministeeriumi koosseisus on kolme asekantsleri ametikohad: asekantsler spordi alal, asekantsler kaunite kunstide alal ning asekantsler kultuuriväärtuste alal.
[RT I 2002, 19, 105 – jõust. 18. 02. 2002]
18. [Kehtetu - RT I 1998, 41/42, 628 – jõust. 20. 05. 1998]
19.
Asekantsler spordi alal:
1) juhib osakonnajuhataja kaudu spordiosakonna
tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluva osakonnajuhataja edutamiseks ning
talle ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
3) teeb
kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve
koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
4) esindab ministeeriumi
ministrilt või kantslerilt saadud volituste piirides;
5) valvab talle alluva
osakonna ülesannete täitmise üle;
6) viseerib ja kinnitab tema juhitavas
osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas ministeeriumi asjaajamiskorraga;
7)
koordineerib spordi ja kehakultuuri üldiste arengusuundade väljatöötamist;
8)
korraldab spordialase tegevuse riikliku finantseerimise aluste
väljatöötamist;
9) koordineerib spordialast täiendkoolitust ning
spordialaseid teadus- ja rakendusuuringuid;
10) korraldab koostööd teiste
ministeeriumide ja riigiasutustega spordi küsimustes;
11) koordineerib
spordiorganisatsioonide koostööd;
12) täidab muid ministri või kantsleri
poolt antud ülesandeid.
[RT I 2002, 19, 105 – jõust. 18. 02. 2002]
191.
Asekantsler kaunite kunstide alal:
1) juhib osakonnajuhataja kaudu kunstide
osakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluva osakonnajuhataja edutamiseks
ning talle ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
3)
teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve
koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
4) esindab ministeeriumi
ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires;
5) valvab talle alluva
osakonna ülesannete täitmise üle;
6) viseerib ja kinnitab tema juhitavas
osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas ministeeriumi asjaajamiskorraga;
7)
korraldab teatri, muusika, kontserttegevuse, kinematograafia, kunsti,
kirjastustegevuse ja vähemusrahvuste kultuuri arenguks vajalike tingimuste
loomist;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
8)
juhendab erinevate kunstialade finantseerimise aluste väljatöötamist ja
arendamist;
9) korraldab kultuuritarbimist iseloomustavate uuringute
tellimist, saadud informatsiooni süstematiseerimist ja sellele vastavat
kultuurielu planeerimist;
91)
osaleb riigi arhitektuuripoliitika väljatöötamises ja arendamises;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
10) täidab muid ministri või kantsleri antud ülesandeid.
[RT I 2002, 19, 105 – jõust. 18. 02. 2002]
192.
Asekantsler kultuuriväärtuste alal:
1) juhib osakonnajuhataja kaudu
kultuuriväärtuste osakonna tööd ning koordineerib peadirektori kaudu
Muinsuskaitseameti tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluva osakonnajuhataja
edutamiseks ning talle ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste
määramiseks;
3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas
ministeeriumi eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
4)
esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires;
5)
valvab talle alluva osakonna ülesannete täitmise üle;
6) viseerib ja kinnitab
tema juhitavas osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas ministeeriumi
asjaajamiskorraga;
7) korraldab ministeeriumi kaudu rahastatavate riiklike
programmide elluviimist;
8) koordineerib ühtsete infotehnoloogiliste
lahenduste väljatöötamist ja arendamist muinsuskaitse, raamatukogunduse ja
muuseumide valdkonnas;
9) [Kehtetu - RT
I 2004, 48, 338 – jõust. 21.06.2004]
10) koordineerib
muinsuskaitse ja muuseumitöö üldiste arengusuundade väljatöötamist ja korraldab
rahvaloomingu arenguks vajalike tingimuste loomist;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
11)
[Kehtetu - RT I
2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
12)
täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid.
[RT I 2004, 48, 338 – jõust. 21.06.2004]
20. Asekantsleri äraolekul asendab teda ministri määratud osakonnajuhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga.
[RT I 1998, 41/42, 628 – jõust. 20. 05. 1998]
21. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvale osakonnajuhatajale suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras.
VI. OSAKONNAJUHATAJA
22.
Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud
ülesannete täitmise;
2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab
nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja
korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste
täitmise üle;
5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid
kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab
osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja
kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
7)
saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud
ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;
8) teeb ministeeriumi
juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja
töökorralduse kohta, struktuuriüksuse teenistujatele palkade, toetuste ja
distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
9)
taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
10) taotleb
osakonna teenistujate täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks
täitmiseks;
11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide,
nõukogude ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste
lahendamiseks;
12) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna
plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi
ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi
ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti.
23. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused, alluvus ja asendamine määratakse kindlaks ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses.
24. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.
VII. OSAKOND
25. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
26.
Ministeeriumi osakonnad on:
1) kunstide osakond;
2) meedia ja autoriõiguse
osakond;
3) spordiosakond;
4) eelarve- ja majandusanalüüsi
osakond;
41)
arendusosakond;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
5)
üldosakond;
6) välissuhete osakond;
7) kultuuriväärtuste osakond;
8)
õigusosakond;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
9) siseauditi osakond.
[RT I 2004, 48, 338 – jõust. 21.06.2004]
27.
Osakondade põhiülesanded on:
1) kunstide osakonnal - teatri, muusika ja
kontserttegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide ja kinematograafia,
taidluse, kultuurilise huvitegevuse ja vähemusrahvuste kultuurielu probleemide
analüüsimine, ettepanekute tegemine nende valdkondade arengu tagamise kohta ja
vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
2)
meedia ja autoriõiguse osakonnal - meedia ja autoriõigusealaste probleemide
analüüsimine, ettepanekute tegemine nende valdkondade arengu tagamise kohta,
seaduses sätestatud pädevuse piires levitalitusele ettenähtud riikliku
järelevalve teostamine ning vastavate õigusaktide eelnõude
ettevalmistamine;
3) spordiosakonnal - spordi- ja kehakultuuriprobleemide
analüüsimine, ettepanekute tegemine nende valdkondade arengu tagamise kohta ning
vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
4) eelarve- ja
majandusanalüüsi osakonnal - ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu
koostamine, kontroll eelarvevahendite sihipärase kasutamise üle ning riigivaraga
seotud küsimuste lahendamine;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
41) arendusosakonnal – ministeeriumi ja tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste arendustegevuse ja strateegilise planeerimise koordineerimine, kultuuripoliitika analüüsimine ja loomemajanduse arendamine;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
5) üldosakonnal - ministeeriumi dokumendiregistri pidamine, asjaajamise, ministeeriumi ja tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste raamatupidamise korraldamine, samuti personali- ja haldustöö korraldamine;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
6)
välissuhete osakonnal – välissuhete korraldamine
välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega,
Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemise koordineerimine ministeeriumi
pädevuses olevates küsimustes, riikidevaheliste kultuurikoostöölepingute
ettevalmistamine ning sõlmimise korraldamine, nende lepingute täitmise kontroll
ning rahvusvahelistes kultuuriprogrammides osalemise analüüsimine ja
kontrollimine;
7) kultuuriväärtuste osakonnal -
raamatukogunduse,
rahvaloomingu,
museoloogilise tegevuse ning muinsuskaitsealaste probleemide analüüsimine,
ettepanekute tegemine nende valdkondade arengu tagamise kohta ja vastavate
õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
8) õigusosakonnal- ministeeriumis koostatud õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimine, lepingute koostamine ja analüüsimine, ministeeriumi õigusloomealase tegevuse koordineerimine, ministeeriumi juhtkonna ning osakondade õigusalane nõustamine, ministeeriumi kohtus esindamise korraldamine;
[RT I 2006, 57, 427 – jõust. 1.01.2007]
9) siseauditi osakonnal - sisekontrolli süsteemi hindamine ja analüüs, sisekontrolli tõhususe ning piisavuse ja õigusaktidele vastavuse hindamine ja analüüs, ettepanekute tegemine süsteemi täiustamiseks, sisekontrolli hindamine haldusala asutustes ning siseauditialase tegevuse koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas.
Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimääruses.
[RT I 2004, 48, 338 – jõust. 21.06.2004]
28. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad vastavalt osakonna põhimäärusele kuuluda talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.
29.
Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud
on:
1) ministri nõunikud;
2) ministeeriumi nõunikud.
[RT I 1998, 41/42, 628 – jõust. 20. 05. 1998]
291. Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks.
[RT I 1998, 41/42, 628 – jõust. 20. 05. 1998]
292. Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.
[RT I 1998, 41/42, 628 – jõust. 20. 05. 1998]
293. Nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.
[RT I 1998, 41/42, 628 – jõust. 20. 05. 1998]
VIII. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD
30. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti.
31. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti.
32. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ning teenindav struktuuriüksus.
33. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutavaks ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja.
34. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.
35. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul.
36. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.
37. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist.
38. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.
39. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.
40. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu.
41. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.
42. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.
43. Ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.
IX. MINISTEERIUMI SÜMBOLID
44. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "KULTUURIMINISTEERIUM".
45. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri ja kantsleri kirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piirides minister ja kantsler.
46. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangil vormistatud kirjadele alla käesoleva põhimääruse punkti 22 alapunktis 12 ettenähtud korras.
47. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.
X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE
48. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.
49. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.
50. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.