Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahvatervise seaduse ja sellega seonduvalt toiduseaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, loomatauditõrje seaduse ning veeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 06.12.2006

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 21. detsembri 2006. a otsusega nr 60

§ 1. Rahvatervise seaduse muutmine

Rahvatervise seaduses (RT I 1995, 57, 978; 2006, 28, 211) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 punkt 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3¹) pakendatud looduslik mineraalvesi ja allikavesi peavad olema tervisele ohutud;»;

2) paragrahvi 4 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 12) ultraviolettkiirguse, infrapunakiirguse, raadiosagedusega kiirguse, madalsagedusliku kiirguse, staatilise elektri- ja magnetvälja (mitteioniseeriva kiirguse) ning nähtava valguse allikate kasutamine peab olema nõuetekohane, inimese tervisele ohutu ning vastama kehtestatud piirväärtustele;»;

3) paragrahvi 4 punktist 13 jäetakse välja sõnad «aeroionisatsioonitase ruumides ning»;

4) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) tervisekaitse riikliku järelevalve tagamine;»;

5) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 3, 5, 6 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele.»;

7) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 1 ja 19 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 24 järgmises sõnastuses:

« 24) kosmeetikatooted ja nende käitlemine.»;

9) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks.»;

10) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

« (3¹) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on avaliku ürituse või kaubanduse korraldaja kaubandustegevuse seaduse mõistes, on kohustatud teavitama Tervisekaitseinspektsiooni kohalikku asutust ürituse toimumise ajast ja toimumispaigast vähemalt seitse päeva enne avaliku ürituse toimumist.»;

11) paragrahvi 12 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja, rakendab ennetavaid meetmeid ja tagab desinsektsiooni, deratisatsiooni ja desinfektsiooni kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks.»;

12) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

« (10) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on supelranna omanik või valdaja või kes on ujulas, basseinis või veekeskuses ujumis- või suplemisteenuse osutaja:
1) tagab ohutud kasutamistingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt;
2) avaldab teabe suplusvee ning ujulas, basseinis ja veekeskuses kasutatava vee kvaliteedinäitajate kohta vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni nõuetele avaliku teabe seaduses sätestatud korras.»;

13) seadust täiendatakse §-dega 12¹ ja 12² järgmises sõnastuses:

« § 12¹. Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded loodusliku mineraalvee ja allikavee turustamisel ning allika kasutamisel

(1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on loodusliku mineraalvee või allikavee tootja toote ja teenuse ohutuse seaduse mõistes, vastutab loodusliku mineraalvee või allikavee turule laskmise ja nõuetekohasuse eest ning:
1) võib allikavee või loodusliku mineraalvee allika kasutusele võtta ja vett villida üksnes pärast seda, kui pädevate asutuste uuringute alusel on kindlaks tehtud, et vesi vastab käesoleva seaduse alusel allikaveele või looduslikule mineraalveele kehtestatud nõuetele ja allika kasutuselevõtuks on veeseaduse alusel väljastatud vee erikasutusluba või loodusliku mineraalvee kohta päritoluriigi vastutava asutuse luba;
2) peab looduslikku mineraalvett ja allikavett villima veevõtukohas;
3) esitab Eestis ammutatava ning toodetava loodusliku mineraalvee või Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist (edaspidi ühenduseväline riik) Eestis turule lastava loodusliku mineraalvee tunnustamiseks Tervisekaitseinspektsioonile kirjaliku taotluse, pädevate asutuste uuringuandmed ning üksikasjaliku teabe käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt;
4) võib Eestis toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse mõistes turule lasta looduslikku mineraalvett, mille on tunnustanud Tervisekaitseinspektsioon või teise riigi vastutav asutus ning mis on kantud Euroopa Liidu Teataja loodusliku mineraalvee loetellu;
5) võib ühendusevälise riigi maapõuest saadud looduslikku mineraalvett Eestis turule lasta üksnes siis, kui vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et ta kontrollib regulaarselt selle vee nõuetekohasust ning see vesi vastab Euroopa Liidus looduslikule mineraalveele kehtestatud nõuetele ja selle nõuetekohasust on tunnustanud Tervisekaitseinspektsioon;
6) ei tohi lisada looduslikule mineraalveele muid aineid peale süsihappegaasi;
7) ei tohi ühest ja samast allikast pärit looduslikku mineraalvett turustada mitme müüginimetuse all ega nimetada pakendatud joogivett, lauavett, allikavett või muud vett «looduslikuks mineraalveeks» või «mineraalveeks».

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loodusliku mineraalvee tootja tasub loodusliku mineraalvee veevõtukoha, allika, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamisega seotud vastutava asutuse kahe esindaja majutamiskulud ning sõidukulud veevõtukohta ja tagasi.

(3) Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse eest, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest ning tunnustamisotsuse väljastamise, kehtivuse pikendamise ja Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide teavitamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses kehtestatud määra järgi.

(4) Ühendusevälise riigi maapõuest saadud ja ühendusse imporditud loodusliku mineraalvee tunnustamisotsuse kehtivusaeg on viis aastat. Tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui enne viie aasta möödumist on päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud loodusliku mineraalvee nõuetekohasust.

§ 12². Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded kosmeetikatoodete tootmisel ja turule laskmisel

(1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on kosmeetikatoodete tootja või levitaja toote ja teenuse ohutuse seaduse mõistes, vastutab kosmeetikatoodete turule laskmise ja nõuetekohasuse eest ning tagab kosmeetikatoodete käitlemise – valmistamise, terviseohutuse hindamise, pakendamise, märgistamise, vedamise, hoidmise ja turule laskmise viisil, mis kindlustab tarbijale kosmeetikatoote terviseohutuse.

(2) Tootja, kes valmistab Eestis kosmeetikatooteid või laseb neid Eestis turule toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse mõistes, teatab enne kosmeetikatoote turule laskmist kirjalikult Tervisekaitseinspektsioonile oma ärinime ja tegevuskoha aadressi Eestis.

(3) Kosmeetikatoodete tootja kindlustab kosmeetikatoodete kohta nõuetekohase teabe olemasolu ja selle teabe kättesaadavuse vastavalt kehtestatud õigusaktidele.

(4) Ärisaladuse hoidmise vajaduse korral esitab kosmeetikatoodete tootja Tervisekaitseinspektsioonile kosmeetikatoodete märgistamise kirjaliku taotluse, nõutud andmed ja teabe Eestis toodetud või turule lastud kosmeetikatoodete koostisaine nimetuse asendamiseks registreerimisnumbriga ning tasub riigilõivu.

(5) Kosmeetikatoote Eestis turule laskmise eest vastutav isik esitab Kemikaalide Teabekeskusele teabe kosmeetikatoote ohtlike koostisainete kohta, mis on vajalik mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamiseks ning rakendamiseks.

(6) Kosmeetikatoodete tootja tagab, et toote valmistamisel on rakendatud kosmeetikatoodete nõuetele vastavuse tagamiseks kvaliteedisüsteemi ja järgitud Euroopa Liidu kosmeetikatoodete hea tootmistava põhimõtteid.»;

14) seadust täiendatakse §-ga 13¹ järgmises sõnastuses:

« § 13¹. Tervisekaitseinspektsiooni ülesanded

(1) Joogivee ja suplusvee valdkonnas on pädev asutus Tervisekaitseinspektsioon, kes:
1) korraldab joogivee ja suplusvee seireid ning teeb riiklikku järelevalvet;
2) osaleb joogiveega ja suplusveega seotud ohuolukordadele reageerimise seire- ja hoiatussüsteemide väljatöötamisel ning rakendamisel;
3) kogub ja töötleb andmeid joogivee ja suplusvee kvaliteedinõuetele vastavuse kohta;
4) avalikustab teavet joogivee ja suplusvee kvaliteedinäitajate kohta;
5) nõustab tarbijaid ja käitlejaid ning annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks;
6) otsustab kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee ja suplusvee kasutamise üle;
7) koostab igal aastal aruande suplusvee vastavuse kohta kvaliteedinõuetele ning iga kolme aasta järel aruande joogivee vastavuse kohta kvaliteedinõuetele;
8) esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud aruanded kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile;
9) teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel;
10) korraldab koostöös ekspertidega joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide piirsisalduse ületamise korral terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogivee käitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest;
11) teostab lisauuringuid joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide määramiseks, mida ei ole reguleeritud õigusaktides, kui on alust arvata, et nende ainete ja mikroorganismide leidumine või ülemäärane kogus kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele.

(2) Loodusliku mineraalvee valdkonnas on vastutav asutus Tervisekaitseinspektsioon, kes:
1) tunnustab Eestis ammutatavat ning toodetavat vett või ühendusevälisest riigist Eestis turule lastavat vett looduslikuks mineraalveeks;
2) teeb hiljemalt 180. päeval pärast kõigi nõutud andmete esitamist loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse kehtivusajaga viis aastat või tunnustamisest keeldumise otsuse ning põhjendab tunnustamist või tunnustamisest keeldumise otsust;
3) kontrollib turule laskja esitatud uuringu- ja analüüsiandmete ning vajaduse korral ka veevõtuseadmete ja loodusliku mineraalvee töötlemise vastavust kehtestatud nõuetele;
4) tunnistab kehtetuks tunnustamise otsuse, kui loodusliku mineraalvee koostis ja muud omadused on püsiasjaolude tõttu muutunud;
5) teostab riiklikku järelevalvet loodusliku mineraalvee ja allikavee nõuetekohasuse üle kogu käitlemisahela ulatuses;
6) teavitab Euroopa Komisjoni igast loodusliku mineraalvee tunnustamisest, tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamisest ning kehtetuks tunnistamisest, avalikustab tunnustamisandmed ja edastab liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotlusel kogu asjakohase teabe vee tunnustamise ja regulaarsete kontrollitulemuste kohta;
7) võib ajutiselt peatada või piirata Eesti territooriumil kauplemist loodusliku mineraalveega, mis ei vasta kehtestatud nõuetele või ohustab rahva tervist, teavitades vastavast otsusest koos põhjendusega viivitamatult Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide vastutavaid asutusi.

(3) Kosmeetikatoodete valdkonnas on pädev asutus Tervisekaitseinspektsioon, kes:
1) kontrollib vajadusel tootjal olevat teavet kosmeetikatoote kohta ja hindab kosmeetikatoote terviseohutust;
2) kogub ja töötleb Eestis turule lastavate kosmeetikatoodete kohta esitatavat teavet;
3) kogub andmeid kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud ebasoovitavate kõrvalnähtude kohta;
4) menetleb ärisaladuse hoidmiseks tootja esitatud kosmeetikatoodete märgistamise taotlusi Eestis toodetud või esmakordselt turule lastud kosmeetikatoodete koostisaine nimetuse asendamiseks registreerimisnumbriga;
5) teeb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud taotluse kohta kirjaliku põhjendatud otsuse hiljemalt 180. päeval pärast taotluse ja kõigi nõutud andmete esitamist;
6) vahetab teavet ja teeb koostööd teiste riikide pädevate asutustega, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.»;

15) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tervisekaitse riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle, samuti kosmeetikatoodete käitlemise, teabe esitamise ja terviseohutuse üle ning toote ja teenuse ohutuse seaduse § 7 lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud juhtudel terviseohutuse üle teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused.»;

16) paragrahvi 18¹ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tervisekaitseinspektsioon.»;

17) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused osutavad tellija taotlusel tasulisi tervisekaitseteenuseid keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramiseks ning riskihindamiseks sotsiaalministri määrusega kehtestatud korra ja hinnakirja kohaselt. Tasulise teenusena ei tohi osutada tervisekaitse riikliku järelevalvega otseselt seotud toiminguid.»;

18) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«¹ Nõukogu direktiiv 80/777/EMÜ, millega ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (EÜT L 229, 30.08.1980, lk 1–10), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53); nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 330, 5.12.1998, lk 32–54), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (EÜT L 64, 4.03.2006, lk 37–51); nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikide kosmeetikatooteid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.09.1976, lk 169–200), viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/78 EÜ (ELT L 271, 30.09.2006, lk 56–57).»

§ 2. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2006, 28, 211) § 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja, samuti toidu käitlemisruume puhastav töötaja peab nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja olenevalt riski hindamise tulemustest ka töösuhte ajal korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele olema kirjalik tervisetõend.»

§ 3. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (RT I 2003, 26, 160; 2006, 28, 211) § 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tööandja on kohustatud nõudma enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning saatma töötamise ajal vastavalt riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule, järgmised isikud:
1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad, samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad;
2) õpetajad ja kasvatajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad;
3) patsiendi, hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad;
4) majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad;
5) ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad;
6) vahistatu või kinnipeetavaga vahetult töökohustuste tõttu kokku puutuvad politsei- ja vanglatöötajad;
7) käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täienduskoolituses osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.

(2) Töötaja esitab tööandjale nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi, mida tööandja säilitab vähemalt kolm aastat.

(3) Tööandja ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes viibib ja tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas, kus on mis tahes nakkuse otsese või kaudse ülekandumise oht, peab käima korrapäraselt tervisekontrollis ja tal peab olema tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

(4) Perearst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ja väljastab nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi, mille vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega.»

§ 4. Loomatauditõrje seaduse muutmine

Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2006, 21, 162) § 8 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 8. Põllumajandusloomade pidamisel ja loomsete saaduste käitlemisel osalevate isikute tervisekontroll

(1) Loomapidaja ja isik, kes oma tööülesannete tõttu puutub vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, peab nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne loomapidamise alustamist või töösuhte algust ja olenevalt riski hindamise tulemustest ka loomapidamise või töösuhte ajal korrapäraselt tervisekontrollis ning tal peab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele olema kirjalik tervisetõend. Tervisekontrolli nõudeid ei kohaldata loomapidajale, kes peab loomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks.»

§ 5. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses (RT I 1994, 40, 655; 2006, 28, 211) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Joogivee käitleja kontrollib käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud kvaliteedinõuete ja käesoleva seaduse § 13² lõikest 2 tulenevate nõuete täitmist oma kulul.»;

2) paragrahvi 13¹ lõikes 1 asendatakse sõnad «vett võtval vee erikasutajal» sõnadega «joogivee käitlejal»;

3) paragrahvi 13¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümise loa annab joogivee käitlejale Tervisekaitseinspektsiooni kohalik asutus.»;

4) paragrahvi 13¹ lõikes 4 asendatakse sõnad «vett võtvale vee erikasutajale» sõnadega «joogivee käitlejale»;

5) seadust täiendatakse §-ga 13² järgmises sõnastuses:

« § 13². Joogivee käitleja ülesanded

(1) Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Joogivee käitlejaks ei loeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m³ ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest.

(2) Joogivee käitleja tagab joogivee vastavuse käesoleva seaduse ja rahvatervise seaduse nõuetele ning nende seaduste alusel joogiveele kehtestatud õigusaktide nõuetele kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik ei ole kokku leppinud teisiti.

(3) Joogivee käitleja:
1) koostab joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks ning kooskõlastab kava Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutusega;
2) esitab Tervisekaitseinspektsioonile joogivee kontrolli kava täitmise andmed ja järelevalveametniku nõudel katseprotokollide koopiad või andmebaasist väljavõttena uuringuandmed üks kord kvartalis kirjalikult või digitaalselt;
3) teeb järelevalveametniku nõudel lisauuringuid joogivee reostumise või reostumise kahtluse korral;
4) uurib joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi, rakendab vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab puudustest viivitamatult tarbijat ja käitlemise asukohajärgset Tervisekaitseinspektsiooni kohalikku asutust;
5) edastab tarbijaile ja järelevalveametnikele teavet käideldava joogivee nõuetekohasuse kohta avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
6) teavitab Tervisekaitseinspektsiooni joogivee reostumise või vee andmise katkestamise igast juhtumist, mis ületab 24 tundi;
7) korraldab mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate uuringuid akrediteeritud laboris.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegevusi teostab joogivee käitleja oma kulul.»;

6) paragrahvi 28 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtukohast kuni 200 meetrini, kui vett võetakse üle 500 m³ ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel keskkonnaminister.»;

7) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tervisekaitseinspektsioon teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 13 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud nõuete ning käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² esitatud nõuete üle ja joogiks kasutatava vee terviseohutuse üle vastavalt rahvatervise seadusele ja toiduseadusele. Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet vee terviseohutuse üle vastavalt toiduseadusele.»;

8) paragrahvi 40¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud nõue tuleb täita reoveekogumisaladel, mille reostuskoormus on 10 000 inimekvivalenti või rohkem, hiljemalt 2009. aasta 31. detsembriks ja reoveekogumisaladel, mille reostuskoormus on alla 10 000 inimekvivalendi, hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.»

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. veebruaril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK