Teksti suurus:

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, kohtutäituri seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 2, 7

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, kohtutäituri seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 13.12.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 27. detsembri 2006. a otsusega nr 70

§ 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2006, 21, 162) § 19 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

« 61) järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 nimetatud isikute tegevuse üle rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud abinõude rakendamisel, kui seaduse või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti;».

§ 2. Kohtutäituri seaduses (RT 2001, 16, 69; 2006, 7, 42) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 8. Saladuse hoidmise kohustus

(1) Kohtutäitur on kohustatud hoidma ärisaladust ning mitte avaldama ametitegevuses saadud andmeid, mida isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt ei või avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohustus kehtib ka pärast kohtutäituri ametist lahkumist. Saladuse hoidmise nõuet peavad järgima kohtutäituri büroo töötajad ning teised isikud, kellele nimetatud andmed on kättesaadavad.

(2) Kohtutäitur avaldab ametitegevuses saadud andmeid ainult neile isikutele, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoimingud tehtud, või nende õigusjärglastele või esindajatele. Isik, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoiming tehtud, tema õigusjärglane või esindaja võib oma kirjaliku nõusolekuga vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest. Kui nimetatud isikul ei ole õigusjärglast või kui temalt ei ole muul põhjusel võimalik nõusolekut küsida või kui on muid kaalukaid põhjusi, võib kohus vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest.

(3) Kohtutäituri ametitegevuses saadud andmeid on kohustatud saladuses hoidma ka krediidiasutus, kohus, arhiiv ning muu isik ja asutus ning nende töötaja, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldav dokument, kui seadusega ei sätestata teisiti. Nad avaldavad andmeid samadel alustel ja korras nagu kohtutäitur, kui seadusega ei sätestata teisiti.

(4) Kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena peab kohtutäitur avaldama ametitegevuses saadud andmeid:
1) kohtule;
2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;
3) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras;
4) distsiplinaarmenetluse läbiviijale;
5) riigiasutusele, kui tal on seadusest tulenevalt õigus andmeid saada.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei ole vastuolus isikule täitemenetluse seadustikus ettenähtud õigusega olla täitetoimingute juures ja tutvuda täitetoimikuga ning saada õiendeid ja dokumentide ärakirju.

(6) Kui täitemenetluses ilmneb, et menetlusosaline on toime pannud süüteo tunnustega teo, teatab kohtutäitur sellest politseile või prokuratuurile väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.»;

2) paragrahv 2517 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2517. Varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise tasu

(1) Kui kohtutäitur teeb uurimisasutuse määruse alusel kindlaks andmed, mida menetleja vajab varalise karistuse mõistmiseks või kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks, maksab kohtutäituri tasu menetleja.

(2) Kohtutäituri tasu sõltub kindlakstehtud vara väärtusest ja tasu makstakse järgmiselt:
1) kuni 500 000 krooni väärtusega varalt 500 krooni;
2) 500 001–1 000 000 krooni väärtusega varalt 1000 krooni;
3) üle 1 000 000 krooni väärtusega varalt 1500 krooni.

Tasu muutub sissenõutavaks alates varalise seisundi kohta koostatud õiendi esitamisest menetlejale.»

§ 3. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2006, 31, 234) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Varalist karistust võib mõista lisakaristusena kuritegude eest, mis on toime pandud enne 2007. aasta 1. veebruari.»;

2) paragrahv 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 83. Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine

(1) Kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

(2) Seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.

(3) Erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta:
1) on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel,
2) on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või
3) teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.

(4) Vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib vahendi, eseme või aine konfiskeerida, kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo.

(6) Väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja.»;

3) seadustikku täiendatakse §-dega 831 ja 832 järgmises sõnastuses:

« § 831. Süüteoga saadud vara konfiskeerimine

(1) Kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

(2) Erandina konfiskeerib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui:
1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või
2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.

(3) Süüteoga saadud vara võib jätta osaliselt või täielikult konfiskeerimata, kui konfiskeerimine oleks süüteo asjaolusid või isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav või kui vara väärtus on vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Kohus võib tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra.

§ 832. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine

(1) Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, konfiskeerib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel.

(2) Erandina võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui:
1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või
2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.

(3) Konfiskeerimist ei kohaldata kolmanda isiku varale, mis on omandatud rohkem kui viis aastat enne kuriteo toimepanemist.

(4) Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel arvestatakse käesoleva seadustiku § 831 lõikes 3 sätestatut.»;

4) paragrahvi 84 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.»;

5) paragrahvi 85 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «lõigetes 3 ja 4» sõnadega «, § 831 lõikes 2 ning § 832 lõikes 2»;

6) paragrahve 133, 189 ja 237 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.»;

7) paragrahvi 175 lõige 2, § 176 lõige 5, § 184 lõige 5, § 185 lõige 4, § 255 lõige 2, § 256 lõige 2, § 268 lõige 2, § 2681 lõige 5, § 414 lõige 7 ja § 415 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt, säilitades kõikide muudetavate lõigete senised numbrid:

«Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest:
1) võib kohus kohaldada lisakaristusena varalist karistust vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule või
2) kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.»;

8) paragrahve 294, 391 ja 392 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.»;

9) paragrahvi 394 lõikes 5 asendatakse sõna «eseme» sõnaga «vara»;

10) paragrahvi 394 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.»

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2006, 48, 360) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõikes 2 ja § 17 lõikes 1 ning seadustiku 2. peatüki 5. jao pealkirjas asendatakse sõnad «kannatanu ja tsiviilkostja» sõnadega «kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik»;

2) seadustikku täiendatakse §-dega 401 ja 402 järgmises sõnastuses:

« § 401. Kolmas isik

(1) Menetleja võib määrusega kriminaalmenetlusse kaasata kolmanda isiku, kui kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

(2) Juriidilisest isikust kolmas isik osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kolmanda isiku õigused.

(3) Menetlustoimingus osalemisel, kriminaaltoimikuga tutvumisel ja menetleja kutsel ilmumata jäämisel kohaldatakse kolmandale isikule tsiviilkostja kohta sätestatut, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

§ 402. Kolmanda isiku õigused ja kohustused

(1) Kolmandal isikul on õigus:
1) esitada tõendeid;
2) esitada taotlusi ja kaebusi;
3) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis protokollitakse;
4) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras;
5) võtta osa kohtulikust arutamisest.

(2) Kui kriminaalmenetluses otsustatakse kolmanda isiku vara konfiskeerimine, on kolmandal isikul käesoleva seadustiku § 34 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud kahtlustatava õigused, arvestades konfiskeerimise erisustega.

(3) Kolmas isik on kohustatud:
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.»;

3) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 41. Kannatanu esindaja, tsiviilkostja esindaja ja kolmanda isiku esindaja

(1) Füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat.

(2) Juriidilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses omada lisaks käesoleva seadustiku § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 2 ja § 401 lõikes 2 nimetatud seaduslikele esindajatele ka lepingujärgset esindajat.

(3) Kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.

(4) Kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras, või kes on läbinud enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel.

(5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi.»;

4) paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «kahju hüvitamiseks» sõnadega «või konfiskeerimiseks»;

5) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara võib vara omaniku nõusolekul ja prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel võõrandada. Vara võib võõrandada omaniku nõusolekuta, kui see on vajalik, et hoida ära vara väärtuse olulisel määral vähenemine. Võõrandamisest saadud summa arestitakse.»;

6) paragrahvi 126 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu «Menetleja poolt asitõendite» sõnadega «ja arestitud vara»;

7) paragrahvi 142 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.»;

8) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) andmed varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta.»;

9) seadustikku täiendatakse §-ga 1871 järgmises sõnastuses:

« § 1871. Menetluskulude hüvitamine konfiskeerimismenetluses

(1) Konfiskeerimistaotluse rahuldamise korral hüvitab kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetluse menetluskulud süüdimõistetu. Konfiskeerimistaotluse osalise rahuldamise korral võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda.

(2) Konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmise korral hüvitab menetluskulud riik.»;

10) paragrahvi 206 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis;»;

11) paragrahv 221 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 221. Andmete nõudmine varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks

(1) Kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista varalise karistuse või kohaldada konfiskeerimist karistusseadustiku § 832 alusel, võib uurimisasutus määrusega teha vajalike andmete kogumise ülesandeks kohtutäiturile.

(2) Prokuratuur ja kohus võivad vajaduse korral nõuda varalise karistuse arvutamiseks vajalikke või konfiskeerimisega seotud täiendavaid andmeid.

(3) Kohtutäitur selgitab välja kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku vara ja hindab selle väärtuse. Varalise seisundi kohta koostab kohtutäitur õiendi ning esitab selle koos õiendi koostamise aluseks olevate tõenditega menetlejale määruse saamisest alates kolmekümne päeva jooksul.

(4) Kahtlustataval, süüdistataval ja kolmandal isikul on õigus esitada menetlejale andmeid oma tulu ja võlgade kohta.»;

12) paragrahvi 222 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) andmed varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta.»;

13) paragrahvi 245 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) konfiskeerimisele kuuluv vara.»;

14) paragrahvi 306 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 13) kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega;»;

15) paragrahvi 3101 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «isikuvastases» sõnadega «või alaealise vastu toime pandud»;

16) paragrahvi 318 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.»;

17) paragrahvi 344 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.»;

18) paragrahvi 366 punkti 5 täiendatakse sõnadega «või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise»;

19) paragrahvi 385 punktis 6 asendatakse sõnad «ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja selle tingimuste muutmise» sõnadega «ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrollimise»;

20) seadustikku täiendatakse peatükiga 161 järgmises sõnastuses:

«161. peatükk
KURITEOGA SAADUD VARA KONFISKEERIMISE MENETLUS

§ 4031. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetluse alustamine

(1) Konfiskeerimisega seotud asjaolude erilise keerukuse või mahukuse korral võib prokuratuur toimetada karistusseadustiku §-de 831 ja 832 alusel konfiskeerimistaotluse ettevalmistamist eraldi menetluses vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

(2) Konfiskeerimismenetluse eraldamine uude toimikusse vormistatakse prokuratuuri määrusega. Eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse.

(3) Taotlus konfiskeerimise otsustamiseks esitatakse kohtule hiljemalt kahe aasta jooksul pärast konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses kohtuotsuse jõustumist.

§ 4032. Tõendamiseseme asjaolud konfiskeerimismenetluses

(1) Kui konfiskeerimistaotlus on esitatud karistusseadustiku § 831 alusel, on tõendamiseseme asjaolud:
1) vara kuulumine süüdistatavale, süüdimõistetule või kolmandale isikule;
2) vara seotus konfiskeerimise aluseks oleva kuriteoga;
3) kolmanda isiku vara omandamise asjaolud vastavalt karistusseadustiku § 831 lõikele 2.

(2) Kui konfiskeerimistaotlus on esitatud karistusseadustiku § 832 alusel, on tõendamiseseme asjaolud:
1) vara kuulumine süüdistatavale, süüdimõistetule või kolmandale isikule;
2) karistusseadustiku § 832 lõikes 1 nimetatud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et vara on omandatud kuritegude toimepanemise tulemusena;
3) kolmanda isiku vara omandamise asjaolud vastavalt karistusseadustiku § 832 lõikele 2 ning vara omandamise aeg.

§ 4033. Kohtueelne menetlus konfiskeerimismenetluses

(1) Kohtueelse menetluse läbiviimisel konfiskeerimismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Konfiskeerimismenetluses võib tõendeid koguda jälitustoiminguga käesoleva seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud alustel ja korras.

(3) Konfiskeerimismenetluse tagamiseks on keelatud kohaldada tõkendit.

§ 4034. Konfiskeerimismenetluse kokkuvõte

(1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et konfiskeerimismenetluses on vajalik tõendusteave kogutud, koostab ta konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte, milles märgitakse:
1) süüdistatava või süüdimõistetu nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) kolmanda isiku nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) viide konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo kriminaalasja nimetusele ja kohtuotsusele, kui konfiskeerimise aluseks olevas kuriteos on kohtuotsus tehtud;
4) andmed konfiskeeritava vara arestimise kohta;
5) konfiskeeritava vara kirjeldus ja asukoht;
6) tõendite loetelu.

(2) Konfiskeerimismenetluse kokkuvõte koos tõenditega edastatakse prokuratuurile.

§ 4035. Prokuratuuri toimingud konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte saamisel

Konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte saanud prokuratuur koostab konfiskeerimistaotluse, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab konfiskeerimise aluste puudumise või konfiskeerimise võimatuse tõttu määrusega konfiskeerimismenetluse käesoleva seadustiku § 206 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 4036. Konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmine

(1) Konfiskeerimistaotluses märgitakse:
1) süüdistatava või süüdimõistetu nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) kolmanda isiku nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) viide konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo kriminaalasja nimetusele ja kohtuotsusele;
4) andmed konfiskeeritava vara arestimise kohta;
5) konfiskeeritava vara kirjeldus ja asukoht;
6) kas taotletakse konfiskeerimise asendamist vastavalt karistusseadustiku §-le 84;
7) tõendite loetelu.

(2) Taotluse koopia saadetakse süüdistatavale või süüdimõistetule, tema kaitsjale ja kolmandale isikule ning taotlus edastatakse kohtule. Konfiskeerimistaotlus edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.

(3) Vajaduse korral teeb prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 240 sätestatud toiminguid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, arvestades konfiskeerimismenetluse erisusi. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks peab kolmas isik andma oma nõusoleku käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatud korras. Kui prokuratuur ja süüdistatav või süüdimõistetu jõuavad kokkuleppele konfiskeeritava vara suuruses, saadetakse kohtule kokkulepe.

§ 4037. Konfiskeerimismenetlus kohtus

(1) Konfiskeerimise otsustab prokuratuuri taotlusel kohus määrusega pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist konfiskeerimise aluseks olevas kuriteos.

(2) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav või süüdimõistetu, kaitsja ja kolmas isik. Kolmanda isiku ilmumata jäämine ei takista kohtulikku arutamist ega konfiskeerimistaotluse läbivaatamist. Süüdistatava või süüdimõistetu ilmumata jäämisel lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 269 sätestatust.

(3) Konfiskeerimise otsustab kohtunik ainuisikuliselt.

(4) Kohtulikul arutamisel järgitakse käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao või 10. peatüki sätteid, arvestades konfiskeerimismenetluse erisusi.

(5) Kui süüdistatav, süüdimõistetu või kolmas isik esitab prokuratuurile või kohtule kirjaliku avalduse, et tal ei ole tema vara konfiskeerimise suhtes vastuväiteid, siis ei takista tema ilmumata jäämine konfiskeerimistaotluse läbivaatamist. Sellisel juhul on kohtul õigus lahendada konfiskeerimistaotlus kirjalikus menetluses.

(6) Kui konfiskeerimistaotlus on esitatud kohtule enne kohtuotsuse jõustumist ja jõustub õigeksmõistev kohtuotsus, lõpetab kohus määrusega konfiskeerimismenetluse.

§ 4038. Nõupidamistoas lahendatavad küsimused konfiskeerimismenetluses

(1) Kohus lahendab konfiskeerimistaotluse nõupidamistoas tehtud määrusega.

(2) Määrust tehes peab kohus otsustama:
1) kas süüdimõistetu vara on karistusseadustiku §-s 831 või 832 sätestatud tingimustel seotud konfiskeerimise aluseks oleva kuriteoga;
2) kas kolmanda isiku vara on omandatud karistusseadustiku § 831 lõikes 2 või § 832 lõikes 2 sätestatud viisil;
3) kas ja millisele osale varast kohaldada konfiskeerimist;
4) kuidas toimida arestitud või äravõetud varaga, mida ei konfiskeerita;
5) millised on konfiskeerimismenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 4039. Kohtulahend konfiskeerimismenetluses

(1) Kohus teeb nõupidamistoas:
1) konfiskeerimismääruse või
2) konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmise määruse.

(2) Määruse koopia antakse süüdimõistetule ja kolmandale isikule.

(3) Konfiskeerimistaotluse lahendamisel käesoleva seadustiku § 4037 lõikes 5 sätestatud juhul saadetakse määruse koopia menetlusosalisele, kes ei võtnud kohtulikust arutamisest osa.

§ 40310. Konfiskeerimismääruse vaidlustamine

(1) Konfiskeerimismääruse ja konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib prokurör, süüdimõistetu või kolmas isik esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.

(2) Määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtumääruse võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.»;

21) paragrahvi 4211 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «süüdimõistetu» sõnadega «või kolmas isik».

§ 5. Riigi õigusabi seaduse (RT I 2004, 56, 403; 2005, 39, 308) § 10 lõikes 5 asendatakse sõnad «kannatanuna või tsiviilkostjana» sõnadega «kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna».

§ 6. Täitemenetluse seadustiku (RT I 2005, 27, 198; 2006, 7 42) § 2 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) uurimisasutuse või prokuratuuri määrus varalise karistuse mõistmiseks või kuriteoga saadud vara konfiskeerimise otsustamiseks vajalike andmete kindlakstegemiseks ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks kohtueelses menetluses;».

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. veebruaril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json