Teksti suurus:

Vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2007
Avaldamismärge:RT I 2006, 63, 466

Vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 13.12.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 27. detsembri 2006. a otsusega nr 66

§ 1. Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2006, 46, 333) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui justiitsminister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist.»;

2) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2005, 39, 308) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punkti 1, § 35 lõiget 2 ja § 62 lõike 3 punkti 1.

(3) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik võivad haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha.

(4) Kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui justiitsminister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist.

(5) Kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

(6) Kui vangla leiab, et vaie tuleks tagastada vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 79, edastatakse vaie koos vangla seisukohaga Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium vaatab vaide läbi, kui vaide tagastamise alused puuduvad.

(7) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

(8) Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

(9) Arestimaja vaideid lahendatakse haldusmenetluse üldises korras.»;

3) paragrahvist 3 jäetakse välja sõnad «või kuni kolmekuulist vangistust»;

4) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vabariigi Valitsus asutab riikliku andmekogu, millesse kantakse vangistuse täideviimisel sätestatud ülesannete täitmiseks ja sellega seotud statistiliste ülevaadete tegemiseks andmed:
1) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu isiku kohta;
2) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vanglasse või arestimajja vastuvõtmise aluse kohta;
3) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu isiklike asjade ja dokumentide hoiulevõtmise ning tagastamise ja neile vangla või arestimaja poolt antud asjade kohta;
4) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute kohta, et omada ülevaadet isiku paiknemise ja liikumise kohta kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse käigus ning kogu karistuse kandmise ajal;
5) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute käitumise kohta käesolevas seaduses ettenähtud otsuste tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks;
6) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute hõivatuse kohta;
7) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu terviseseisundi ja neile vajalike tervishoiuteenuste osutamise kohta;
8) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu suhete ja kontaktide kohta vangla julgeoleku tagamiseks.»;

5) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 8. Kinnise vangla üldtingimused

(1) Äratusest kuni öörahu alguseni on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.

(2) Vangla võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.»;

6) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vangla loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega.»;

7) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

« § 111. Ülerahvastatuse keeld

(1) Kinnipeetavate arv vanglas ei tohi ületada selle vangla jaoks justiitsministri kehtestatud kinnipeetavate piirarvu.

(2) Vanglas lubatud kinnipeetavate piirarvu määramisel tuleb arvestada vangla võimalusi korraldada kinnipeetava olmetingimusi, töötamist, õppimist ja vaba aja veetmist.

(3) Vanglas lubatud kinnipeetavate piirarvu määrab justiitsminister täitmisplaanis.»;

8) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja sõna «direktor»;

9) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest võib teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega.»;

10) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Kinnipeetav on kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst.»;

11) paragrahvi 14 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kinnipeetav paigutatakse vastuvõtuosakonda.»;

12) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 15. Kinnipeetava isiklikud asjad

(1) Vanglasse vastuvõtmisel võtab vangla kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Kinnipeetava isikutunnistuse digitaalset kasutamist võimaldavad koodid võetakse hoiule kinnipeetava soovil.

(2) Kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis:
1) ohustavad inimese julgeolekut;
2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või
3) võivad ohustada vangla julgeolekut.

(3) Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

(4) Vangla võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.»;

13) paragrahvi 16 lõike 1 preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette:»;

14) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kinnitab vangla direktor või tema määratud isik. Täitmiskava lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.»;

15) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse avatakse talle isiklik toimik, kui seda pole tehtud eelvangistuse kandmise ajal vastavalt käesoleva seaduse § 91 lõikele 1.»;

16) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Identifitseerimisabinõud

(1) Vanglasse karistust kandma saabunud isik fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal. Kinnipeetava signaleetilisi fotosid ja daktüloskoopilist kaarti hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus. Üks komplekt signaleetilisi fotosid saadetakse isiku vahistamist taotlenud uurimisasutusele kriminaalasjale lisamiseks ja üks daktüloskoopiline kaart Politseiametile.

(2) Vanglasse karistust kandma saabunud isikult võetakse DNA-proov, kui seda ei ole eelvangistuse või kriminaalmenetluse käigus varem võetud. Kinnipeetava suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võib kohaldada sundi.

(3) DNA-analüüsi tulemusel saadud andmed kannab riiklikusse DNA-registrisse registri volitatud töötleja.

(4) Vanglas DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

17) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Avavanglasse ei või ümber paigutada eluaegset vangistust kandvat kinnipeetavat.»;

18) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «töötamise» sõnadega «, sotsiaalprogrammis osalemise»;

19) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Avavanglas viibiva kinnipeetava võib lühiajaliselt lubada väljapoole vanglat ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused.»;

20) paragrahvi 23 lõikes 2, § 34 lõigetes 3 ja 6, § 38 lõikes 1, § 39 lõigetes 1 ja 4, § 54 lõikes 2, §-s 62, § 75 lõikes 2 ja § 108 lõikes 2 asendatakse sõnad «vangla juhtkond» sõnaga «vangla» vastavas käändes;

21) paragrahvi 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 25 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega.»;

23) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Kinnipeetava kokkusaamised kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga

(1) Kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult.

(2) Kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Kaitsja, advokaadist esindaja või konsulaartöötaja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide ning notari dokumentide sisuline läbivaatus on keelatud.»;

24) paragrahvi 27 lõikes 2 asendatakse sõnad «kaitsja, vaimuliku ja notariga» sõnadega «kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja konsulaartöötajaga»;

25) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid.»;

26) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

« § 341. Kinnipeetava õppimise tasustamine

(1) Täiskasvanud kinnipeetavale võib maksta õppimise eest tasu.

(2) Õppimise tasustamisel lähtutakse õppevormist, õppetöös osalemisest ja selle tulemuslikkusest.

(3) Kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

27) paragrahvi 37 lõikes 3 ning § 47 lõikes 2 asendatakse sõnad «vangla arst» sõnaga «arst»;

28) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vangla kinnipeetava tööle.

(22) Kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

29) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 40. Töövõimetuspension

Vanglas töövigastuse või kutsehaiguse tõttu täielikult või osaliselt töövõime kaotanud kinnipeetavale, kellel ei ole ülapeetavaid, makstakse pärast tema vabanemist töövõimetuspensioni seaduses ettenähtud korras. Kinnipeetavale, kellel on ülalpeetavaid, makstakse seaduses ettenähtud korras töövõimetuspensioni ka kinnipidamise ajal.»;

30) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kinnipeetavale väljaspool vanglat töötamiseks loa andmise täpsemad tingimused ja korra ning kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

31) paragrahvi 43 lõikest 3 jäetakse välja sõna «direktor»;

32) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 44. Isikuarve

(1) Vangla kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

(2) Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.

(3) Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära täitumiseni.

(4) Kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas.»;

33) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 45. Kinnipeetava kamber

(1) Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas.

(2) Kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama.»;

34) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Justiitsminister võib määrusega kindlaks määrata vangla või selle osa, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust.»;

35) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka vangla vahenduseta.»;

36) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sisseoste võib kinnipeetav ühes kuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires.»;

37) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 51. Sund isikliku hügieeni valdkonnas

Kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on kaasa toonud reaalse ohu kinnipeetava või teise isiku tervisele, võib vangla hügieeninõuete täitmiseks kasutada sundi. Sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetava elu ega kahjustada tervist.»;

38) paragrahvi 56 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kinnipeetava raskest haigestumisest või surmast informeerib vangla viivitamata tema omakseid või kinnipeetava soovil mõnda teist isikut. Välisriigi kodanikust kinnipeetava surmast informeerib vangla viivitamata kinnipeetava asukohariigi konsulaarasutust.»;

39) paragrahvi 64 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.»;

40) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas.»;

41) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

« § 651. Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korral

(1) Kartser peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

(2) Kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.

(3) Kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil käesoleva seaduse §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.

(4) Kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vangla osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist.»;

42) paragrahvi 68 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Leitud dokumendid võtab vangla hoiule ja tagastab kinnipeetavale vanglast vabanemisel.»;

43) paragrahvi 69 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.»;

44) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmena võib kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel.»;

45) paragrahvi 701 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kumminui ja teleskoopnui;»;

46) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 72. Hädaolukorra lahendamine vanglas

Vanglas hädaolukorra lahendamisele kaasatud politseiametnikud, päästeametnikud ja tervishoiuteenuse osutajad peavad alluma hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse õiguspärastele korraldustele.»;

47) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Kinnipeetava vabastamisel võib vangla kinnipeetava nõusolekul teatud osa vabanemistoetusest üle kanda kinnipeetava elukohajärgse sotsiaalosakonna eriarvele selle väljamaksmiseks osadena.»;

48) seaduse 4. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja lühiajalise vangistuse»;

49) paragrahvi 85 lõikes 1 asendatakse sõnad «arestialuse elukohajärgses arestimajas» sõnadega «arestialuse elukohajärgse politseiprefektuuri arestimajas»;

50) paragrahv 85 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 85. Aresti kandmine

(1) Aresti kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse politseiprefektuuri arestimajas.

(2) Ajateenijale mõistetud aresti kandmine toimub garnisoni arestimajas.»;

51) paragrahvi 86 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Aresti ja kuni kolmekuulise vangistuse täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki ning § 109 sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.»;

52) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Arestialuse suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 64 lõiget 41.»;

53) paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 86. Aresti täideviimise üldtingimused

(1) Aresti täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

(2) Arestialust hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris.

(3) Arestialust avavanglasse ümber ei paigutata.

(4) Arestialune ei ole kohustatud töötama.

(5) Arestialuse suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 64 lõiget 41.»;

54) paragrahvi 87 lõikest 1 jäetakse välja sõna «, vaimuliku»;

55) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:

« § 881. Arestialuse ja lühiajalist vangistust kandva kinnipeetava vabastamine

(1) Arestialusele ja lühiajalist vangistust kandvale kinnipeetavale ei kohaldata käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 sätestatud vabastamist enne riiklikku püha või puhkepäeva.

(2) Arestialuse ja lühiajalist vangistust kandva kinnipeetava vabastamisel ei maksta vabanemistoetust.»;

56) paragrahv 881 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 881. Arestialuse vabastamine

(1) Arestialusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 sätestatud vabastamist enne riiklikku püha või puhkepäeva.

(2) Arestialuse vabastamisel ei maksta vabanemistoetust.»;

57) paragrahvi 89 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse koopia või kohtuotsuse koopia ning isikut tõendava dokumendi või selle puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.»;

58) paragrahvid 90 ja 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 90. Eelvangistuse üldtingimused

(1) Eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

(2) Eelvangistust kantakse kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.

(3) Vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas.

(4) Vahistatu kamber peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

(5) Vangla või arestimaja on kohustatud võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine.

§ 91. Vastuvõtmine eelvangistusse

(1) Vahistatule avatakse isiklik toimik, millesse kantakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud andmed.

(2) Vangla teavitab vahistatu vastuvõtmisest viivitamata uurimisasutust, prokuratuuri või kohut, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.»;

59) paragrahvis 92 asendatakse sõna «uurijale» sõnadega «uurimisasutusele või prokuratuurile»;

60) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 93. Eelvangistuse kandmine

(1) Vahistatu kannab isiklikke riideid. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vangla või arestimaja vahistatule tasuta riietuse.

(2) Vahistatule avatakse vanglasisene isikuarve, millele kantakse vahistatule laekuvad summad.

(3) Vahistatule peavad olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vahistatul on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Vangla direktor võib lubada vahistatu kambri valgustamist väljaspool ettenähtud aega.

(4) Alaealisele vahistatule, kes on olnud eelvangistuses vähemalt üks kuu, võimaldatakse põhi- või üldkeskhariduse omandamise jätkamine vastava riikliku õppekava alusel.

(5) Vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.

(6) Vahistatu tervishoiu korraldamisel ja rahastamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49 ja 491 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Vahistatu, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas või arestimajas võimalus, suunab arst ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vahistatu suunamisest eriarstiabi osutaja juurde teavitab vangla või arestimaja viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri või kohut, kui kriminaalasi on kohtumenetluses. Vahistatu valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vangla või arestimaja.

(7) Vahistatu ei ole kohustatud töötama. Kui vahistatu soovib töötada ja vangla saab talle seda võimaldada, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-sid 39, 40 ja 43.

(8) Vahistatule antakse tema taotluse alusel käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud õiend, kui vahistatul ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti.»;

61) paragrahvi 94 lõike 1 teine lause ning § 96 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahv 95 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 95. Kokkusaamised kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga

(1) Vahistatul on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Vanglaametnik võib kokkusaamisi jälgida, kuid mitte pealt kuulata.

(2) Kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud vahistatule üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Materjalide sisuline läbivaatus vanglaametnike poolt on keelatud. Notari dokumentide sisuline läbivaatus vanglaametnike poolt on keelatud.»;

63) paragrahvi 97 lõikes 2 asendatakse sõnad «ning muude üldkasutatavate sidekanalitega edastavate» sõnadega «teel edastatavate»;

64) paragrahvi 98 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «vangla» sõnadega «või arestimaja»;

65) paragrahvi 98 lõikes 2 asendatakse sõnad «vangla direktoril» sõnaga «vanglal»;

66) paragrahvi 99 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad vahistatu isiklikku kohalolekut, on vangla direktoril õigus lubada vahistatu välja viia järelevalve all kuni üheks päevaks, kui selleks on andnud nõusoleku uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.»;

67) paragrahvi 100 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna «päevaks» sõnaga «ööpäevaks»;

68) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Distsiplinaarkaristus kustub, kui vahistatu ühe aasta jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist.»;

69) paragrahv 102 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 102. Kriminaalmenetluse tagamine

Vahistatu või vangistuses viibiva või aresti kandva kahtlustatava või süüdistatava suhtes võib kohaldada täiendavaid piiranguid prokuratuuri või kohtu määruse alusel kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.»;

70) paragrahvi 105 lõikest 1 jäetakse välja sõna «, aresti»;

71) paragrahvi 105 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega.»;

72) paragrahvi 105 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava või vahistatu:
1) vastuvõtt ja vanglasisene paigutus;
2) päevakava;
3) töötamise ja õppimise korraldus;
4) vaba aja veetmise võimalused;
5) sisseostude tegemine;
6) kokkusaamised ja telefoni kasutamine;
7) lühiajaline väljasõit ja väljaviimine;
8) usuliste vajaduste rahuldamine;
9) meditsiiniline teenindamine;
10) ametnike vastuvõtt;
11) kirjavahetuse korraldus;
12) distsiplinaarmenetluse läbiviimine ja distsiplinaarkaristuse täideviimine;
13) ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine;
14) muud reguleerimist vajavad asjaolud.

(22) Vangla kodukord tehakse allkirja vastu teatavaks vanglasse saabuvale kinnipeetavale ja vahistatule, samuti avaldatakse vangla kodukord vangla veebilehel.»;

73) paragrahv 107 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 107. Erialane järelevalve

(1) Erialast järelevalvet haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmise üle vanglas teostavad haridus- ja teadusminister ning sotsiaalminister.

(2) Tervisekaitse riiklikku järelevalvet rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle vanglas teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused.

(3) Tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle vanglas teostavad järelevalvet selleks volitatud Tervishoiuameti ametnikud.»;

74) paragrahv 109 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 109. Vangla saatemeeskond ja relvastatud üksus

(1) Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu saatmiseks väljaspool vangla ja arestimaja territooriumi on moodustatud relvastatud saatemeeskond, mille isikkoosseisule antakse eriväljaõpe.

(2) Saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab justiitsminister määrusega.

(3) Vangla juurde võib moodustada relvastatud üksuse eriülesannete täitmiseks. Relvastatud üksuse ülesanded ja töökorra kehtestab justiitsminister määrusega.

(4) Vajaduse korral võib relvastatud üksust kasutada ametiabi korras vastavalt halduskoostöö seadusele avaliku korra tagamiseks. Relvastatud üksuse kasutamisel avaliku korra tagamiseks peab üksus järgima ka politsei tegevust reguleerivate õigusaktide nõudeid.

(5) Vajaduse korral kaasatakse kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke.»;

75) paragrahvi 110 lõikest 1 jäetakse välja sõna «, arestialuse»;

76) paragrahv 113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 113. Vanglaametniku ametisse nimetamine

(1) Vanglaametniku ametikohale võib nimetada avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastava isiku. Vangla hoolitseb eelneva vanglateenistuse kogemuseta vanglaametniku instrueerimise eest, et tagada isiku valmisolek oma tööülesannete täitmiseks.

(2) Vanglaametniku ametikohale nimetamisel võib ametnikule panna ametiastmele vastava ettevalmistusteenistuse läbimise kohustuse.

(3) Ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna isikule, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiitsministeeriumi koosseisus kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval ametikohal.

(4) Vangla direktor nimetatakse ametisse viieks aastaks. Teised vanglaametnikud nimetatakse ametisse määramata tähtajaks.

(5) Ettevalmistusteenistuse praktilise väljaõppe läbimisel või ettevalmistusteenistuse lõpetanud isiku ametisse nimetamisel ei rakendata avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud vanuse alampiiri.»;

77) paragrahvi 114 punktist 1 jäetakse välja sõnad «teovõimetu või»;

78) paragrahvi 114 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või»;

79) paragrahvi 115 lõikes 2 asendatakse sõna «vangla» sõnaga «asutus»;

80) paragrahvi 115 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuses olev isik kannab ametinimetust «vanglaametniku kandidaat», välja arvatud juhul, kui ta on vanglaametnikuna ametisse nimetatud.»;

81) paragrahvi 116 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ettevalmistusteenistuses viibimise aeg arvatakse teenistusstaaži hulka, kui sellele järgnes teenistus vanglaametniku ametikohal ja»;

82) paragrahvi 116 lõiked 3–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vanglaametniku kandidaadi võib vastava õppeasutuse juhi loal ja vanglas vaba ametikoha olemasolu korral ametisse nimetada. Vaba ametikoha puudumisel nimetatakse vanglaametniku kandidaat ametisse koosseisuvälise teenistujana.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele koosseisuvälise teenistujana ei laiene avaliku teenistuse seadus, välja arvatud §-d 40, 43, 53, 55, 59–65, 67, 68 ja 73.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele koosseisuvälise teenistujana laienevad käesoleva seaduse 4. jaotises ettenähtud teenistuskohustused ning 5. jaotises ettenähtud sotsiaalsed tagatised, välja arvatud käesoleva seaduse § 136.

(6) Vanglaametniku ettevalmistusteenistus lõpeb vanglaametniku eksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.»;

83) paragrahvi 117 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vanglaametniku kandidaadile makstakse stipendiumi, välja arvatud juhul, kui kandidaat on nimetatud käesoleva seaduse § 116 lõike 3 alusel ametisse vangla teenistujaks.»;

84) paragrahvi 118 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) on vanglateenistusest vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetuse või püsivalt töövõimetu perekonnaliikme hooldamise vajadusega.»;

85) paragrahv 119 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 119. Erinevate ametiastmete ettevalmistusteenistus

(1) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud ametiastmetele vastab ettevalmistusteenistus, mille käigus omandatakse vanglaametniku kutsekeskharidus.

(2) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud ametiastmetele vastab ettevalmistusteenistus, mille käigus omandatakse rakenduskõrgharidus.»;

86) paragrahvi 122 pealkirja täiendatakse pärast sõna «vanglaametniku» sõnadega «ja vangla teenistuses oleva ametniku»;

87) paragrahvi 122 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« (6) Vangla osakondade juhatajaid, kes ei ole vanglaametnikud, atesteerib vangla direktori moodustatud konkursi- ja atesteerimiskomisjon.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud komisjoni peab kuuluma vähemalt kaks Justiitsministeeriumi määratud ametnikku.»;

88) paragrahvi 124 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad «ja võib teha ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku vanglaametniku edutamiseks»;

89) paragrahvi 124 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Komisjoni otsus on vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule kohustuslik, välja arvatud ergutuse kohaldamise puhul.»;

90) paragrahvi 128 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

91) paragrahvi 128 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) ametnik viiakse ühe atesteerimisperioodi jooksul üle vähemalt teist korda.»;

92) seadust täiendatakse §-ga 1291 järgmises sõnastuses:

« § 1291. Vanglaametniku üleviimine korrektsioonialast haridust andva asutuse struktuuriüksuse juhi ametikohale

(1) Vanglaametniku võib käesoleva seaduse § 110 lõikes 2 nimetatud juhi ametikohale üle viia kuni viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse vanglaametnik tema soovil tagasi samale ametikohale või teisele ametikohale sama ametiastme piires, ametikoha puudumisel aga mõnele muule ametikohale vanglas.»;

93) paragrahvi 133 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kinnipeetava või vahistatu haigestumisest, vigastusest või mürgistusest on vanglaametnik kohustatud viivitamata informeerima arsti või õde.»;

94) paragrahv 135 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 135. Teenistusalased piirangud

Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistuspiirangutele ei tohi vanglaametnik osaleda streikides, pikettides ega muudes teenistusalastes surveaktsioonides.»;

95) paragrahvi 1361 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;

96) paragrahv 142 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 142. Toetus vanglaametnikuvastase ründe korral

(1) Vanglateenistuskohustuste täitmisel hukkunud vanglaametniku perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu 10 aasta palga ulatuses.

(2) Hukkunud vanglaametniku matuse kulud kannab riik.

(3) Vanglateenistuses püsivalt töövõimetuks jäänud vanglaametnikule maksab riik ühekordset toetust:
1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa vanglateenistusest vabastamist – tema ühe aasta palga ulatuses;
2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa vanglateenistusest vabastamise – tema kahe aasta palga ulatuses;
3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

(4) Vanglaametnikule, kellele tekitati tervisekahjustus, millega ei kaasnenud püsivat töövõimetust, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.

(5) Tervisekahjustuse saanud, mürgistuse saanud või haigestunud vanglaametniku ravi- ja ravimikulud kannab riik.

(6) Vanglateenistuses HIV-sse nakatunud vanglaametnikule maksab riik ühekordset toetust tema viie aasta palga ulatuses ning katab tema ravi- ja ravimikulud.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

97) paragrahvi 151 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

« 7) vanglaametniku teenistusmedali andmine.»;

98) paragrahvi 151 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vanglaametniku teeneteristi ja teenistusmedali kirjelduse, nende andmise ja kandmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

99) paragrahvi 152 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ametisse nimetamise õigust omav ametiisik võib pikendada vanglaametniku teenistusaega viimase nõusolekul, kui vanglaametnik on oma terviseseisundi poolest võimeline teenistust jätkama.»;

100) paragrahvi 154 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Vanglaametnik vabastatakse ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest, kui ta ei ole ettenähtud tähtaja jooksul läbinud ametisse nimetamise tingimuseks olnud ettevalmistusteenistust.»;

101) seadust täiendatakse §-ga 1541 järgmises sõnastuses:

« § 1541. Vangla direktori teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

(1) Vangla direktori võib teenistustähtaja möödumisel teenistusest vabastada, uueks ametiajaks tagasi nimetada või üle viia sama ametiastme piires.

(2) Kui vangla direktor vabastatakse teenistusest, makstakse talle hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

(3) Kui vangla direktor ei ole nõus ametisse tagasi nimetamisega, vabastatakse ta vanglateenistusest.

(4) Kui vangla direktor ei ole nõus üleviimisega, vabastatakse ta vanglateenistusest. Kui vangla direktor ei ole nõus üleviimisega teises paikkonnas asuvale ametikohale, vabastatakse ta teenistusest ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk.»;

102) paragrahvi 169 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

103) seadust täiendatakse §-ga 1691 järgmises sõnastuses:

« § 1691. Vangladirektori ametisse nimetamine

Enne 2007. aasta 1. veebruari ametisse nimetatud vangladirektorid vormistatakse nende nõusolekul määratud tähtajaks ametisse alates 2007. aasta 1. veebruarist.»;

104) seadust täiendatakse §-dega 1721–1723 järgmises sõnastuses:

« § 1721. Käesoleva seaduse § 44 kohaldamise erisused

Kinnipeetavad, kellel on käesoleva seaduse jõustumiseks hoiustatud vabanemistoetusena üle kolme Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga suurune summa, võivad üle määratud suuruse hoiustatud raha kasutada vanglasiseselt vastavalt ettenähtud piirmäärale, kasutada rahaliste nõuete täitmiseks, saata oma perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda arvelduskontole pangas.

§ 1722. Käesoleva seaduse § 113 lõike 3 kohaldamise erisused

Ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna ka isikule, kes on vähemalt kaks aastat töötanud vanema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna ja kes on nimetatud ametisse enne 2007. aasta 1. veebruari.

§ 1723. Käesoleva seaduse § 119 kohaldamise erisused

Käesoleva seaduse § 119 lõiget 1 kohaldatakse ka isikute suhtes, kes on läbinud nooremvanglaametniku põhikoolituse aastatel 1998–2000.»;

105) seadust täiendatakse §-ga 1701 järgmises sõnastuses:

« § 1701. Eriarstiabi osutamiseks vajaliku tegevusloa omandamine

Eriarstiabi osutamiseks on vanglad kohustatud omandama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõike 1 ja § 22 lõike 2 kohase tegevusloa hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.»

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2006, 48, 360) tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 1431 järgmises sõnastuses:

« § 1431. Vabaduspiiranguga isikule kohaldatavad lisapiirangud

(1) Kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest. Menetleja võib määrusega ka piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava:
1) lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust;
2) kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust;
3) lühiajalise väljasõidu õigust;
4) lühiajalise väljaviimise või vabastamise õigust.

(2) Määruses märgitakse:
1) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
2) ümberpaigutamise või õiguste piiramise põhjendus ja ulatus;
3) ümberpaigutamise või piirangute kohaldamise tähtaeg.

(3) Määrus saadetakse vanglale või arestimajale viivitamata täitmiseks. Määruse koopia saadetakse kahtlustatavale või süüdistatavale.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud piirang ei laiene kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.»;

2) paragrahvi 206 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine;»;

3) paragrahvi 415 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) kuni ühe aasta võrra, kui süüdimõistetu ei saa karistust kanda vangla ülerahvastatuse tõttu.»

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. veebruaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 97, 98 ja 105 jõustuvad 2007. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 26 jõustub 2007. aasta 1. septembril.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.

(5) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 48, 50, 53 ja 56 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril.

(6) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK