Teksti suurus:

Metsa majandamise eeskiri

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2007
Avaldamismärge:RTL 2007, 2, 16

Metsa majandamise eeskiri

Vastu võetud 27.12.2006 nr 88

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 24 lõigete 6, 7 ja 10; § 25 lõigete 3 ja 7; § 29 lõigete 3, 5 ja 6; § 30 lõigete 3 ja 7; § 31 lõigete 3 ja 4; § 33 punktide 1, 2 ja 3; § 40 lõigete 4–7 ja 11; § 40 lõike 11 ning § 43 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Metsa majandamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra, et tagada metsanduse jätkusuutlikkuse ja metsanduses heade tavade järgimise.

§ 2. Keskkonnaministri volitatud isiku määramine

Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuse (edaspidi keskkonnateenistus) juhataja on keskkonnaministri volitatud isik «Metsaseaduse» § 25 lõigete 5 ja 6 ning § 26 lõike 5 kohaselt metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja ja metsa uuenemise tähtaja pikendamisel ning tagatisraha tasumisest vabastamisel.

§ 3. Uuendusraied

(1) Lageraie on lubatud puistus, mille enamuspuuliigi puude keskmine vanus ei ole väiksem kui:

Enamuspuuliik

Boniteediklass

1A 1 2 3 4 5 ja 5A
Harilik mänd 90 90 90 100   110   120  
Harilik kuusk 80 80 80 90 90 90
Aru- ja sookask 60 60 70 70 70 70
Harilik haab 30 40 40 50 50
Sanglepp 60 60 60 60 60 60
Kõvad lehtpuud 90 90 100   110   120   130  

(2) Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses.

(3) Nooremate männikute, kuusikute ja kaasikute lageraie on lubatud juhul, kui nende enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud vähemalt järgmise suuruse (küpsusdiameetri):

Enamuspuuliik

Boniteediklass

1A 1 2 3 4 5 ja 5A
Harilik mänd 28 28 28 28 28 28
Harilik kuusk 26 26 26 26 26 26
Aru- ja sookask 26 26 24 22 18 16

(4) Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet.

(5) Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga männikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus, haavikus ja kõvalehtpuu puistus kui selle täius on 30% või vähem.

§ 4. Metsatüübid, kus turberaie on lubatud

Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes.

§ 5. Puistud, milles võib teha turberaiet

(1) Turberaiet võib teha puistutes, mille esimese rinde täius pole suurem kui 84% ja mis pole nooremad kui on sätestatud eeskirja § 3 lõikes 1.

(2) Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m tingimusel, et sisseraiutavate häilude esialgne pindala pole kokku suurem kui 25% puistu pindalast.

(3) Turberaiel ei tohi raiega viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui:

Täius enne raiet Raiejärkude arv Täius pärast 1. raiejärku Täius pärast 2. raiejärku Täius pärast 3. raiejärku
65–84% 3 50% 30% 0%
45–64% 2 30%   0%  
44% ja vähem 1   0%    

(4) Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu vähemalt 0,3 meetri kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta.

(5) Viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15 sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt 1500 ühe hektari kohta.

§ 6. Hooldusraied

(1) Valgustusraiet võib teha kõikides kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist.

(2) Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, mille rinnaspindala on suurem, kui on märgitud määruse lisas 1.

(3) Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus.

(4) Pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust.

(5) Mustika, jänesekapsa-mustika, sinilille, jänesekapsa ja jänesekapsa-kõdusoo kaasikus, haavikus või sanglepikus võib harvendusraiejärgne puistu esimese rinde rinnaspindala olla 3 m2/ha võrra väiksem kui on märgitud eeskirja lisas 1, kui selle puistu all kasvab kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt 40% või kuuse elujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 hektari kohta.

§ 7. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud

Sanitaarraie korras võib raiuda:
1) surnud puid;
2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid;
3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool;
4) tüvekahjuritest asustatud puid;
5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid;
6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu;
7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust;
8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu;
9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest;
10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud.

§ 8. Metsa kokkuveoteed

(1) Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid.

(2) Kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast.

§ 9. Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisid ja kord

(1) Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks.

(2) Raiejäätmeteks loetakse oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets.

(3) Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu):
1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine või põletamine;
2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine;
3) raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine;
4) raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine;
5) raiejäätmete äravedu langilt.

(4) Raiejäätmete äravedu langilt pole lubatud loo- ja nõmmemetsades.

(5) Tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud.

(6) Raiejäätmete ülepinnaline põletamine on lubatud tuleohtliku perioodi välisel ajal, tingimusel, et sellest teavitatakse päästeteenistuse häirekeskust.

(7) Vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast.

§ 10. Seemnepuudele ja nende säilitamisele esitatavad nõuded

(1) Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa võra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud.

(2) Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet.

§ 11. Seemnekandvusea määramine

Kui teatud puude vaatlus ei tõesta viljakandvuse varasemat algust, loetakse seemnekandvuseas olevaks puud, mis on saavutanud vähemalt järgmise vanuse:

Puuliik Vanus aastates
Harilik mänd 30
Arukask 25
Sanglepp 40
Harilik tamm 50
Harilik saar 35
Harilik jalakas 40
Künnapuu 40

§ 12. Säilikpuudele ja nende säilitamisele esitatavad nõuded

Säilikpuudeks jäetakse eriti jämedate puidusortimentide saamiseks sirgeid ja hästi laasunud tüvega, hea tervisliku seisundiga ning elujõulisi mände, arukaski või kõvu lehtpuid.

§ 13. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavatele puudele ja nende säilitamisele esitatavad nõuded

(1) Lageraielangil tuleb elustiku mitmekesisuse tagamiseks säilitada kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta.

(2) Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

(3) Suurematel raiesmikel säilitatakse puud gruppidena.

(4) Elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.

(5) Elustiku mitmekesisuse tagamiseks võib maksimaalselt jätta ühele hektarile 20 puud ja 25 tm tüvepuitu.

§ 14. Metsa uuendamine

(1) Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades.

(2) Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel.

(3) Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema:
1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril;
2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril;
3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril;
4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril;
5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril.

(4) Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks.

§ 15. Metsakasvukohatüübile sobivad ja metsauuendamisel kasutada lubatud puuliigid

(1) Uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel võetakse arvesse määruse lisas 2 loetletud puuliike ja kõvalehtpuid ning keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.

(2) Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes.

§ 16. Metsa uuenenuks lugemiseks nõutav puude minimaalne arv hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalne kõrgus

(1) Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.

(2) Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel.

(3) Mitme puuliigi uuenduse korral loetakse iga puuliigi minimaalset kõrgust ületavad taimed ja arvutatakse iga puuliigi kohta puude arvu suhe nõutavasse minimaalsesse puude arvu. Kui nende suhete summa on võrdne või suurem kui 1, loetakse ala uuenenuks. Kasutatakse järgmist valemit:

kus N pl – puuliigi uuenemise minimaalset kõrgust ületavate taimede arv;
N pl, min – puuliigi nõutav minimaalne puude arv metsa uuenemisel.

§ 17. Juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamisele esitatavad nõuded

(1) Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud.

(2) Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad.

§ 18. Metsa uuendamise ja metsauuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamise kord

(1) Kui looduslike tingimuste omapära, metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste või õppe- ja teadustöö tõttu pole metsa uuendamise võtete rakendamine esimesel kahel aastal pärast uuendusraiet või metsa hukkumist põhjendatud, esitab metsaomanik kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele käesoleva eeskirja lisas 3 esitatud vormi kohase taotluse uuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamiseks.

(2) Kui metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise, looduslike tingimuste omapära või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste tõttu pole metsa uuenemine viie aasta kestel võimalik, esitab metsaomanik kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele käesoleva eeskirja lisas 3 esitatud vormi kohase taotluse metsa uuenemise tähtaja pikendamiseks.

(3) Metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise taotlus loetakse kättetoimetatuks, kui:
1) esitaja on selle kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele allkirja vastu üle andnud;
2) tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele allkirja vastu üle andnud;
3) esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.

(4) Keskkonnateenistus kontrollib taotluses esitatud andmeid ning annab hinnangu uuendamisvõtete rakendamata jätmise ja nende rakendamise tähtaja pikendamise või metsa uuenemise tähtaja pikendamise põhjendustele.

(5) Keskkonnateenistuse juhataja teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldata jätmise kohta ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuses näidatakse taotluse rahuldamise korral uus metsa uuendamisvõtete rakendamise või metsa uuendamise tähtaeg, taotluse rahuldamata jätmise korral rahuldamata jätmise põhjused.

(6) Metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluste üle peab arvestust Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.

§ 19. Metsakaitse

(1) Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud:
1) raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel vigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks vastavalt eeskirja §-le 7;
2) ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks;
3) kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe.

(2) Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50%-l uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25%-l raielangi pindalast.

§ 20. Pestitsiidide kasutamine metsas

(1) Pestitsiide võib metsas kasutada Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse korraldatud metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel.

(2) Metsakaitseekspertiisi pole vaja korraldada pestitsiidide kasutamiseks istikute ja seemikute kaitsmiseks haiguste ja putukkahjustuste eest metsataimlates ja metsauuendustöödel.

(3) Pestitsiidide kasutamisel tuleb järgida «Taimekaitseseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud taimekaitsevahendite kasutamise korda.

§ 21. Toore koorimata okaspuidu metsast välja vedamise tähtaeg

Toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt:
1) 1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks;
2) 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates.

§ 22. Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise kord

(1) Metsauuendusekspertiisi teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus.

(2) Metsauuendusekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik eeskirja lisas 4 esitatud vormi kohase taotluse kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele:
1) metsa uuendamise võtete rakendamise kohustusest vabastuse saamiseks, kui hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb sobiva liigikoosseisuga, piisava taimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus;
2) tasutud metsa uuendamise tagatisraha vabastamiseks, kui metsaosa on uuenenud.

(3) Metsakaitseekspertiisi teeb Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.

(4) Metsakaitseekspertiisi teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus, kui metsakahjustus esineb kuni 3,0 ha pindalal või tegemist on tormi ja metsatulekahju tekitatud kahjustusega. Kui keskkonnateenistus ei suuda visuaalse hinnangu alusel kahjustuse suurust või kahjustajat hinnata või kavandatavat kaitseabinõu määrata, tellib ta 5 tööpäeva jooksul metsateatise või taotluse kättesaamisest arvates ekspertiisi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuselt.

(5) Metsakaitseekspertiisi algatab maakonna keskkonnateenistus metsateatisega või muul viisil laekunud teabe alusel:
1) ettekirjutise tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks;
2) rekreatiivse kasutamisega seotud metsakahjustuste vältimiseks piirangute kehtestamiseks omanike nõusolekul.

(6) Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise metsakahjustusest või eeskirja lisas 4 esitatud vormi kohase taotluse:
1) lageraie tegemiseks tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste (edaspidi loodusõnnetus) tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamiseks;
2) tagatisraha tasumisest vabastamiseks, kui lageraie tehakse loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Taotlus tuleb esitada kohe pärast loodusõnnetuse tagajärgedest teadasaamist.

(7) Taotlus metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegemiseks loetakse kättetoimetatuks, kui:
1) esitaja on selle kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele allkirja vastu üle andnud;
2) tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele allkirja vastu üle andnud;
3) esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.

(8) Metsauuendusekspertiis ja metsakaitseekspertiis tehakse 20 tööpäeva jooksul metsateatise, metsaomaniku taotluse, metsakahjustust käsitleva teabe või keskkonnateenistuselt tellimuse saabumisest arvates.

(9) Metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegija võib ekspertiisi tegemise tähtaega ajavahemikus 15. novembrist kuni 15. märtsini pikendada juhul, kui ekspertiisi tegemine ei ole ilmastikuolude tõttu võimalik. Ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise otsus saadetakse metsaomanikule käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud tähtaja jooksul, märkides ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise põhjused ning ekspertiisi tegemise aja.

(10) Metsakaitseekspertiis tehakse võimaluse korral kogu kahjustusalale korraga.

(11) Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse arvamus, mis sisaldab:
1) ekspertiisi tegemise põhjused;
2) metsa seisukorra hinnangut;
3) eksperdi arvamust, metsakaitseekspertiisi korral soovitusi metsakaitsetööde tegemiseks.

(12) Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside arvestust peab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.

§ 23. Metsa majandamise erisused kaitsejõudude harjutusväljadel

Kaitsejõudude harjutusväljade sihtmärgialadel ja laskeväljadel teostatakse nähtavuse tagamiseks raie lähtudes raie ulatuse hindamisel kaitsejõudude harjutusväljale esitatavatest nõuetest ja harjutusväljade kasutamise korraga kehtestatud ohutusnõuetest, misjärel nimetatud aladel ei ole kohustuslik metsa uuendamise võtete rakendamine ja metsa uuenemine. Nimetatud juhtudel raie tegemisel puistutes, sealhulgas nendes mis on vanemad, kui on sätestatud eeskirja § 3 lõikes 1, võib raiejärgne puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem kui on märgitud määruse lisas 1.

Minister Rein RANDVER

Keskkonnakorralduse asekantsler
kantsleri ülesannetes Harry LIIV

Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 03.01.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-00057.)

Lisad 1-4