Riigikoguseadusterviktekstametiühingavaldamineavaldatud2000-06-14+03:00RT I200057372264212000-07-23+03:002007-02-01+02:002008-12-31+02:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd1277500012010-10-28+03:00migraator152862Ametiühingute seadus2002-06-19+03:00RT I2002633872127352002-09-01+03:002006-12-13+02:00RT I200726127713902007-02-01+02:001ÜLDSÄTTED1Seaduse ülesanded1Käesolev seadus sätestab ametiühingute põhilised õigused, tegevuse alused, suhted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja tööandjatega.2Käesolev seadus sätestab erisused mittetulundusühingutena tegutsevate ametiühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta.2Ametiühingu mõiste ja eesmärgid1Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine.2Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet ametiühing kõikide käesolevas seaduses sätestatud ametiühinguliste ühenduste kohta.3Käesoleva seaduse tähenduses on töötajaks iga töötav isik, olenemata tehtava töö iseloomust.3Ametiühing sotsiaalse dialoogi partnerinaAmetiühingud saavutavad oma eesmärke, olles sotsiaalse dialoogi partnerid tööandjatele, tööandjate ühendustele, kohalikele omavalitsusüksustele ja Vabariigi Valitsusele vastastikuses informeerimises, konsulteerimises, kollektiivsetes läbirääkimistes ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 toodud töötajate huve puudutavates küsimustes.4Ametiühingutesse ühinemise vabadus1Isikutel on õigus vabalt ilma eelneva loata asutada ametiühinguid, nendega ühineda või mitte ühineda. Ametiühingut asutada ning nendega ühineda on keelatud kaitsejõudude tegevteenistuses olevatel kaitseväelastel.2Ametiühingutel on töötajate õiguste ja huvide esindamiseks õigus moodustada liite ja keskliite ning nendega ühineda. Ametiühingutel on õigus liituda töötajate rahvusvaheliste organisatsioonidega.5Ametiühingute sõltumatus1Ametiühingud on oma seaduslikus tegevuses sõltumatud tööandjatest, nende ühendustest ja nende esindajatest, riigiasutustest ja kohalikest omavalitsusüksustest ning teistest organisatsioonidest.2Ametiühingutel on õigus iseseisvalt korraldada oma tegevust ja juhtimist, sealhulgas töötada välja oma põhikiri, koostada tegevuskavasid ning vabalt valida oma esindajaid.3Tööandjatel, nende ühendustel ja esindajatel, riigiasutustel ja kohalikel omavalitsusüksustel on keelatud ametiühingute laialisaatmine, tegevuse piiramine või keelustamine ja sekkumine ametiühingute siseasjadesse.4Ametiühingute tegevuse lõpetamine toimub ainult vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel.2AMETIÜHINGUTE ÕIGUSVÕIME, ASUTAMINE JA JUHTIMINE6Ametiühingu õigusvõime1Ametiühing on mittetulundusühing, kui ta on kantud tema asukohajärgsesse ametiühingute registrisse. Ametiühingute suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658) käesolevast seadusest tulenevate erisustega.2Ametiühingu õigusvõime tekib tema asukohajärgsesse ametiühingute registrisse (edaspidi register) kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega.3Ametiühingu ümberkujundamine teist liiki mittetulundusühinguks ei ole lubatud.7Asutamine1Ametiühingu võivad asutada vähemalt viis töötajat. Ametiühingute liidu võivad asutada vähemalt viis ametiühingut. Ametiühingute keskliidu võivad asutada vähemalt viis üleriigiliselt tegutsevat tegevus- või kutseala ametiühingut või ametiühingute liitu.2Ametiühing asutatakse asutamiskoosolekul vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõigetele 2, 4 ja 5.3Ametiühingu asutamine vormistatakse asutamislepinguga, milles tuleb lisaks mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõuetele märkida:1koosoleku toimumise aeg, koht, hääletustulemused ja vastuvõetud otsus;2juhatuse liikmete nimed ja elukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid.4Asutamislepinguga kinnitatakse põhikiri. Asutamislepingule ja põhikirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Asutamislepingu lahutamatu lisa on asutamiskoosolekul osalenute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Kui asutajateks on ametiühingud, lisatakse asutamislepingule asutajate organite otsused asutamise kohta ja registrikaardi ärakirjad.8Põhikiri1Põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:1ametiühingu nimi ja asukoht;2ametiühingu eesmärk;3ametiühingu liikmeks vastuvõtmise ning ametiühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;4liikmete õigused ja kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kehtestada ühingu suhtes kohustusi;5liikmete esindamise kord, liikmete vastutus;6ametiühingu organisatsiooniline struktuur, struktuuriüksuste pädevus;7ametiühingu organite nimetused, moodustamise kord, volituste tähtaeg, otsustusvõimelisus, pädevus ja otsuste tegemise kord;8üldkoosoleku kokkukutsumise kord, sealhulgas kokkukutsumine liikmete nõudmisel;9sisseastumis- ja liikmemaksude kehtestamise ja tasumise kord;10põhikirja muutmise kord;11ametiühingu organite tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise üle kontrolli teostamise, revidentide määramise ja nende aruandmise kord;12ametiühingu lõpetamise kord;13ametiühingu vara jaotamise põhimõtted ühingu lõpetamise korral;14muud seadusega sätestatud tingimused.2Põhikirjas sätestatu peab tagama, et ametiühingu organite moodustamine ja esindajate valimine toimuks võimalikult paljude liikmete või nende esindajate osavõtul ning et liikmed oleksid võimalikult hästi organite tööst informeeritud.3Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.9Üldkoosolek1Ametiühingu kõrgeimaks organiks on vastavalt tema põhikirjale kas üldkoosolek, konverents või kongress (edaspidi üldkoosolek). Üldkoosolekul võivad osaleda kõik ametiühingu liikmed või nende poolt valitud esindajad vastavalt põhikirjas sätestatud korrale.2Üldkoosoleku otsused võetakse vastu, kui poolt hääletavad enam kui pooled koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.3Üldkoosoleku pädevusse kuulub:1põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;2eesmärkide muutmine;3vabatahtlik lõpetamine;4muud põhikirjas sätestatud küsimused.4Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-3 sätestatud küsimustes on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende poolt valitud esindajatest hääletasid poolt, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.5Igal füüsilisest isikust liikmel on üks hääl. Igal liikmeks oleval ametiühingul on vähemalt üks hääl.10Mittetulundusühingute seaduse kohaldamise erisused1Ametiühingute suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse § 13 lõikes 2, § 16 lõikes 4, §-des 19-20 ja §-des 22-23 esitatud nõudeid, kui põhikiri ei sätesta teisiti.2Ametiühingu suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuet aruannete üldkoosolekule esitamise ja üldkoosolekul kinnitamise kohta, kui põhikiri ei sätesta teisiti.3Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 8 lõike 1 punktis 3, § 10 lõike 3 neljandas lauses, § 44 lõike 1 kolmandas lauses ning § 79 lõikes 2 sätestatud allkirjade notariaalse tõestamise nõuet.4Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 60 lõike 1 punktis 1 ja § 69 lõike 1 punktis 1 sätestatud notariaalse tõestamise nõuet.5Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 17 lõiget 1, § 21 lõiget 5, § 22 lõiget 4, § 25 lõike 1 teist lauset, § 30 ja § 82 lõiget 3.11Ametiühingute register1Ametiühingute register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.2Registrit peetakse ametiühingute kohta.3Registrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (registripidajad) oma tööpiirkonnas asuvate ametiühingute kohta.4Registri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on ametiühingu asukoht.12Registrisse kandmata jätmise keeldKui ametiühing vastab käesoleva seaduse nõuetele ametiühingulise eesmärgi, asutajate, liikmete, liikmete arvu, ametiühinguorganite asutamisotsuste, seadusest tulenevate juhtorganite olemasolu ja pädevuse osas ning kui ametiühingu põhikirjas on reguleeritud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuded ning kui ametiühingu nimi ei ole eksitav ametiühingu pädevuse ulatuse ja õigusliku vormi osas, ei ole registripidajal õigust registreerimisest keelduda.3AMETIÜHINGUTE LÕPETAMINE13Ametiühingu vabatahtlik lõpetamineAmetiühing lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku otsusega. Otsuse likvideerimise korra kohta võtab üldkoosolek vastu vastavalt põhikirjale ja seadusele.14Lõpetamine kohtu otsusega1Ametiühing lõpetatakse kohtu otsusega huvitatud isiku nõudel, kui:1ametiühingu asutamine või tegevus on vastuolus seaduse või ametiühingu põhikirjaliste eesmärkidega;2liikmete arv on langenud alla käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud arvu ja juhatus ei algata vabatahtlikku lõpetamist kuue kuu jooksul;3ametiühingu suhtes on tehtud pankrotiotsus.2Kohus võib anda tähtaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.15Vara jaotamine1Ametiühingu likvideerimise korral jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara vastavalt põhikirjale.2Kui põhikirjas ettenähtud vara jaotamise korda ei ole võimalik kohaldada, antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud allesjäänud vara liidule või keskliidule, kuhu likvideeritud ametiühing kuulus. Kui ametiühing ei kuulunud liitu ega keskliitu, jaotatakse allesjäänud vara sarnase tegevusala või kutseala ametiühingutele.4AMETIÜHINGUTE PÄDEVUS JA ÕIGUSED16Töötajate esindamise põhimõtted1Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve.2Individuaalsetes töösuhetes esindab ja kaitseb ametiühing oma liikmete õigusi ja huve liikme volituse alusel, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti.3Ametiühingul on individuaalsetes töösuhetes õigus esindada ja kaitsta ametiühingu liikmeks mitteoleva töötaja õigusi ja huve tingimusel, et ta esitab ametiühingule vastava kirjaliku volituse.4Ametiühingu valitud esindajat, kes on tööandja töötaja ja täidab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud valitud esindaja kohustusi (edaspidi ametiühingu usaldusisik), käsitletakse töötajate esindajana Eesti Vabariigi töölepingu seaduse tähenduses.RT I200726127713902007-02-01+02:0017Ametiühingute pädevusTöötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse:1kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega;2õigusaktide eelnõudesse ettepanekute esitamine töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaseid ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve puudutavates küsimustes;3riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele ettepanekute esitamine töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks;4tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks koostöö tegemine vastavate riigi- ja valitsusasutuste ning tööandjate ja nende ühendustega;5riigi tööturuasutuste ja kohalike omavalitsustega koostöö tegemine tööga hõlmatuse, väljaõppe, täiendkoolituse, kutseoskuse ja erialase ettevalmistuse parandamise küsimustes;6osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel ametiühingu usaldusisiku kaudu käesolevas seaduses sätestatud korras;RT I200726127713902007-02-01+02:007oma liikmete esindamine ja kaitsmine töövaidlusorganites, suhetes riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste, tööandjate ja tööandjate ühendustega.18Ametiühingute õigused1Pädevuse teostamiseks on ametiühingutel õigus:1saada tööandjatelt, nende esindajatelt, riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt takistamatult töö- ja sotsiaalalast informatsiooni ning muud teavet töötajate huve puudutavates küsimustes;2pidada töö-, teenistus- ja sotsiaalsetes küsimustes läbirääkimisi tööandjate ja nende ühenduste, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega kollektiiv- ja muude lepingute sõlmimiseks;3esitada ettepanekuid õigusakti eelnõu kohta, mis puudutab selle ametiühingu (liidu) liikmete töö-, teenistus- ja kutsealaseid ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve;4saada ametiühingu valitud esindaja kaudu teavet riigi tööturuasutustelt tööturu olukorrast, vabadest töökohtadest ja tööturukoolituse võimalustest;5avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu, omada trükibaasi ja massiteabevahendeid, arendada kirjastustegevust, sealhulgas välja anda ja levitada ajalehti ning muid trükiseid;6oma eesmärkide saavutamiseks korraldada seadustes ettenähtud korras koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike;7vabalt arendada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks mis tahes välissuhteid, sealhulgas ühineda töötajate rahvusvaheliste organisatsioonidega;8koolitada ja nõustada oma liikmeid töö-, sotsiaal- ja muudes töötajate huve puudutavates küsimustes.2Ametiühingutel on õigus teostada ka muid seadustes või lepingutes ettenähtud õigusi.5AMETIÜHINGUTE SUHTED TÖÖANDJATEGA19Töötaja õigused1Töötajal on õigus kuuluda oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse. Töötajal on õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana.2Töötaja ja tööotsija õigusi ei või piirata sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguste piiramise all mõistetakse ametiühingualase tegevuse tõttu:1töötaja tööle mittelubamist;2töötajaga töölepingu lõpetamist või teenistusest vabastamist;3töötaja töötingimuste halvendamist;4palga, lisatasude vähendamist, lisatasude mittemaksmist;5distsiplinaarkaristuse määramist;6ähvardamist töölepingu lõpetamise, teenistusest vabastamise, töötingimuste halvendamise, karistuse määramisega;7muud ebavõrdset kohtlemist.4Töötajal, kelle õigusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil piirati, on õigus nõuda piiramise lõpetamist, talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist ning endise olukorra taastamist.5Tööandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui tõestab, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega.20Tööandja kohustused suhetes ametiühinguga1Tööandja on kohustatud:1andma ametiühingule võimalusel tööruumi;RT I200726127713902007-02-01+02:002andma vähemalt kord kuus ruumi ametiühinguürituste läbiviimiseks ja lubama neile üritustele ühingu, asutuse või muu organisatsiooni ametiühingu liikmeid, samuti teisi ametiühingute poolt kutsutud isikuid. Ametiühingu poolt väljaspool ühingut, asutust või muud organisatsiooni kutsutud isikute osavõtust tuleb eelnevalt tööandjale teatada;3võimaldama ametiühingu liikmele ametiühingu poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldatavas koolituses või ametiühingute organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses. Käesoleva punkti alusel antavatel tööst vabadel päevadel säilitatakse töötajale tema keskmine palk kahe päeva eest aastas;4asuma ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiiv- ja muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks, täiendamiseks ning muutmiseks;5lubama ametiühingu poolt valitud esindajaid takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ühingus, asutuses või muus organisatsioonis, kus töötab selle ametiühingu liikmeid. Lubama valitud esindajal esitada arvamusi, ettepanekuid töötajate esindamise küsimustes;6täitma ametiühingute suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kohustusi võib laiendada kollektiiv- või muu poolte vahel sõlmitud lepinguga.21Ametiühingu valitud esindaja kohustused suhetes tööandjaga1Ametiühingu valitud esindaja on kohustatud:1teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu asutamisest selles ühingus, asutuses või muus organisatsioonis hiljemalt kuu aja jooksul, arvates ametiühingu asutamiskoosoleku toimumisest;2teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu usaldusisiku ning ametiühingu juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimed, töökohad ja volituste kestuse;RT I200726127713902007-02-01+02:003kindlustama töörahu seaduse ja kollektiivlepinguga määratud ajal;4kindlustama kollektiivlepingute täitmise ametiühingul lasuvate kohustuste osas;5vahendama vajaduse korral informeerimisel ja konsulteerimisel erinevaid osapooli;6kehtetu –RT I200726127713902007-02-01+02:007tegema koostööd töötajate usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga;RT I200726127713902007-02-01+02:008täitma tööandja suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kohustusi võib laiendada kollektiiv- või muu poolte vahel sõlmitud lepinguga.211.]]>Ametiühingu usaldusisiku ülesannete täitmise aeg1Ametiühingu usaldusisik täidab oma ülesandeid kokkuleppel tööandjaga tööajal või väljaspool tööaega.2Tööandja tagab vähemalt ühele ametiühingu usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal:1tööandja juures töötava 5 kuni 100 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 4 tundi töönädalas;2tööandja juures töötava 101 kuni 300 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 8 tundi töönädalas;3tööandja juures töötava 301 kuni 500 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 16 tundi töönädalas;4tööandja juures töötava üle 500 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas.3Ametiühing teatab tööandjale ametiühingu usaldusisiku ülesannete täitmiseks ette nähtud aja andmiseks tööandja juures töötavate ametiühingu liikmete arvu.RT I200726127713902007-02-01+02:0022Ametiühingu usaldusisiku osalemine informeerimisel ja konsulteerimisel1Tööandja informeerib ametiühingu usaldusisikut ja konsulteerib temaga töötajate usaldusisiku seaduse §-des 17–21 ette nähtud tingimustel ja korras.2Ametiühingu usaldusisik on kohustatud edastama saadud teabe töötajatele.3Konfidentsiaalse teabe saamisel ja hoidmisel ning teabe andmisest keeldumise korral informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmisel kohaldatakse töötajate usaldusisiku seaduses sätestatut.RT I200726127713902007-02-01+02:0023Ametiühingu ja selle valitud esindajate õiguste kaitse asutuse, organisatsiooni ja ühingu ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, ettevõtte või selle osa ülemineku korralAmetiühingu ja selle valitud esindajate õigused ja kohustused tööandja suhtes ei muutu tööandja õiguste ja kohustuste ülemineku korral.24Ametiühingute pädevus tööalaste seaduste ja sõlmitud lepingute täitmise üle kontrolli teostamisel1Kui tööandja rikub töö- ja teenistusalaseid seadusi, töö- ja kollektiivlepingut ning ametiühingu liikmete huve puudutavaid muid lepinguid, on ametiühingul õigus pöörduda Tööinspektsiooni ja teiste järelevalveasutuste poole. Järelevalveasutusel on kohustus vastata kirjalikule pöördumisele hiljemalt kahe nädala jooksul.2Kui tööandja või tema esindaja seadust või lepingut ei täida või seda rikub, on ametiühingul, kelle liige töötaja on, õigus töötaja vastava pöördumise korral nõuda tööandjalt seaduse või lepingu täitmist või rikkumise lõpetamist. Ametiühingu pädevusse kuulub oma liikme vastava pöördumise korral töö- ja kollektiivlepinguid, töötingimusi, töö- ja puhkeaega ning tööreþiimi, palgatingimusi, palga maksmise aluseid, tööohutust, sotsiaalkindlustuse makse või maksete tegemist puudutavate dokumentide kontrollimine.51. peatükk]]>RIIKLIK JÄRELEVALVERT I200726127713902007-02-01+02:00241.]]>Riikliku järelevalve teostamineRiiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 21¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.RT I200726127713902007-02-01+02:00242.]]>Ettekirjutuse vaidemenetlusEttekirjutuse vaidemenetlusele kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatut.RT I200726127713902007-02-01+02:006VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD25Vaidluste lahendamine1Käesoleva seaduse sätete kohaldamisel tekkinud individuaalsed töövaidlused töötajate või ametiühingu valitud esindajate ja tööandja vahel lahendatakse individuaalsete töövaidluste lahendamise korras ning avalikus teenistuses tekkinud vaidlused lahendatakse halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321) sätestatud korras.2Käesoleva seadusega sätete kohaldamisel tekkinud muud vaidlused lahendatakse kohtu korras.26Kahju hüvitamineAmetiühingul, mille õigusi rikuti, on õigus nõuda rikkumise lõpetamist, kohustuse täitmist ning tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.RT I2002633872127352002-09-01+03:0061. peatükk]]>VASTUTUS261.]]>Tööandja kohustuste täitmata jätmine suhetes ametiühingugaTööandja poolt kollektiiv- või muu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimistesse mitteasumise, samuti ametiühingu organi töös või koolituses osalemise mittevõimaldamise eest või töötaja õiguste piiramise eest sõltuvalt tema kuulumisest ametiühingusse või tegutsemisest ametiühingu valitud esindajana – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.262.]]>Ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamineTööandja poolt ametiühingu valitud esindaja takistamise eest tutvumast töötajate töökorralduse või tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.263.]]>Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumineInformeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise või valeandmete esitamise eest tööandja poolt karistatakse töötajate usaldusisiku seaduse §-des 24 ja 26 ette nähtud tingimustel ja korras.RT I200726127713902007-02-01+02:00264.]]>Ametiühingu valitud esindaja kohustuste täitmata jätmine suhetes tööandjagaAmetiühingu valitud esindaja poolt seaduse või kollektiivlepinguga määratud ajal töörahu kindlustamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.RT I200726127713902007-02-01+02:00265.]]>Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamineAmetiühingu seadusliku tegevuse takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.266.]]>Kehtetu –RT I200726127713902007-02-01+02:00267.]]>Konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumineKonfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumise eest ametiühingu usaldusisiku poolt karistatakse töötajate usaldusisiku seaduse §-des 25 ja 26 ette nähtud tingimustel ja korras.RT I200726127713902007-02-01+02:00268.]]>Menetlus1Käesoleva seaduse §-des 26¹, 26², 26⁴ ja 26⁵ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.2Käesoleva seaduse §-des 26¹, 26², 26⁴ ja 26⁵ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.RT I200726127713902007-02-01+02:007SEADUSE RAKENDAMINE27Käesoleva seaduse kohaldamine ametiühingutele1Alates käesoleva seaduse jõustumisest võib ametiühinguid asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras ja neile kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.2Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingu kannab registripidaja, lähtudes ametiühingu nimest või põhikirjas sätestatud eesmärgist, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri allosana peetavasse ametiühingute registrisse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Registripidaja teatab vastavale ametiühingule kandeotsusest. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingul, mis ei ole kantud ametiühingute registrisse, on õigus taotleda registrisse kandmist.3Ametiühingul, mis oli asutatud ENSV ametiühingute seaduse (ENSV Teataja 1989, 40, 623; RT 1992, 35, 462) alusel ja ei olnud ümber registreeritud mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658) alusel, on õigus taotleda registrisse kandmist asutamisdokumentide alusel, kui selle põhikiri ei ole vastuolus käesoleva seaduse nõuetega. Ametiühingul, mis ei olnud ümber registreeritud mittetulundusühingute seaduse alusel, on õigus taotleda registrisse kandmist kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida seaduses sätestatud andmed, avaldusele tuleb lisada seaduses sätestatud dokumendid, välja arvatud asutamisleping, samuti ettevõtte registris registreerimise tunnistus.4Ettevõtte töötajate hulgast valitud ametiühingu esindajale antakse pärast tema volituste lõppemist valitaval ametikohal tagasi endine töö või amet, selle puudumisel teine samaväärne töö- või ametikoht.28–30[Käesolevast tekstist välja jäetud]