Teksti suurus:

Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.09.2008
Avaldamismärge:

Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord

Vastu võetud 22.12.2005 nr 57
RTL 2005, 124, 1973
jõustumine 01.01.2006

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

28.12.2006 nr 41 (RTL 2007, 3, 45) 15.01.2007

 

Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» § 42 lõike 1 ja «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 61 ja § 344 lõike 6 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord, milles nähakse ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.

(2) Käesoleva määruse lisadena kehtestatakse järgmiste dokumentide vormid:
1) üldplank – lisa 1;
2) kirjaplank – lisa 2;
3) kohtukutse – lisa 3.
4) väljastusteade/kättetoimetamisteatis – lisa 4;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
5) kohtutoimikute säilitustähtajad – lisa 5;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
6) teadete leht – lisa 6;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
7) sisuloetelu – lisa 7;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
8) menetluskulude arvestuse leht – lisa 8
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

§ 2. Kohtu kantselei

(1) Kohtu kantselei on kohtu struktuuriüksus, mis korraldab kohtu asjaajamist. Dokumentide vastuvõtmine, registreerimine ja väljastamine toimub kohtu kantselei kaudu.

(2) Vajadusel võib kohtus moodustada üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei.

(3) Kohtu kantselei on avatud tööpäevadel kella üheksast kuni kella seitsmeteistkümneni ilma lõunavaheajata. Kantselei lahtiolekuaeg avalikustatakse kohtu veebilehel ja pannakse välja kohtuhoonesse nähtavale kohale.

2. peatükk
KOHTUTEENISTUJAD

§ 3. Kohtudirektor

(1) Kohtudirektor on kohtuasutuse haldus- ja majandusjuht, kelle ülesanne on kohtuasutuse asjaajamise, vara ja eelarvevahendite kasutamise, raamatupidamise, personalitöö ning kohtu kantselei, kohtu allüksuste ning temale alluvate kohtuteenistujate üle teenistusjärelevalve korraldamine ja kohtu esindamine tsiviiltehingutes seadusega ning justiitsministri poolt määratud ulatuses.

(2) Kohtudirektor allub justiitsministrile kinnistus-, registri- ja kriminaalhooldusosakonna ning kohtu kantselei ja haldusosakonna teenistujate töö korraldamisel ja justiitsministrile ning kohtu esimehele õigusteenistusse kuuluvate teenistujate töö korraldamisel.

(3) Kohtudirektoril on õigus anda oma pädevuse piires kohtu töö korraldamiseks korraldusi ja käskkirju.

(4) Kohtudirektori ülesanded sätestab justiitsminister kohtudirektori ametijuhendis.

§ 4. Kantselei juhataja

(1) Kantselei juhataja on kohtuteenistuja, kelle ülesanne on kohtu asjaajamise korraldamine.

(2) Kantselei juhataja:
1) tagab tõhusa töökorralduse dokumentide vastuvõtmise, registreerimise, edasisaatmise ja väljastamise alal;
2) korraldab digitaalallkirjaga varustatud saabunud dokumentide registreerimist, edasisaatmist ning tagab vajadusel nende olemasolu paberkandjal;
3) korraldab ja kontrollib kohtutes loodavate menetlusväliste elektrooniliste dokumentide salvestamist kohtute infosüsteemis;
4) korraldab kohtule esitatud teabenõuete täitmist;
5) korraldab arutatud asjade nimekirjade kantseleis säilitamist;
6) korraldab kohtutoimikute arhiivi andmist;
6¹) tagab kohtus loodud toimikute kohta andmete esitamise Arhiiviregistrile
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
7) korraldab isikute vastuvõttu kohtus;
8) kontrollib kantselei ametnike ja abiteenistujate teenistuskohustuste täitmist ning teeb kohtudirektorile ettepanekuid kantselei asjaajamise parandamiseks;
9) teeb kohtudirektorile ettepanekuid kantselei töötajate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks ning teenistujate palkade ja lisatasude kohta;
10) teeb kohtudirektorile ettepanekuid kantselei töötajate koolitamiseks, edutamiseks, ergutamiseks ja distsiplinaarvastutusele võtmiseks;
11) jälgib kohtu asjaajamise korra täitmist ja annab sellest aru kohtudirektorile;
12) täidab kohtudirektori ühekordseid korraldusi.

(3) Kantselei juhataja täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.

(4) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse kantselei juhatajate pädevuse jaotus ametijuhendis.

§ 5. Referent

(1) Referent on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on abistada kantselei juhatajat kohtu asjaajamise korraldamisel.

(2) Referent:
1) registreerib kohtusse saabunud dokumendid, välja arvatud isiklikud, ning saadab need edasi vastavalt kuuluvusele;
2) kontrollib dokumendis märgitud lisade olemasolu, nende puudumisel koostab vastavasisulise õiendi;
3) edastab kohtusse saabunud dokumendid kohtu esimehele või tema määratud kohtuteenistujale või kohtudirektorile, välja arvatud menetluses oleva kohtuasjaga seotud dokumendid, mille edastab asja menetlevale kohtunikule;
4) registreerib ning postitab väljaminevad dokumendid;
5) kontrollib enne dokumentide väljastamist nende vormistamist ja lisade olemasolu ning tagastab koostajale valesti või puudulikult vormistatud dokumendid ja kirjad;
6) vormistab toimikud ja annab need üle asja arutavale kohtunikule;
7) kontrollib kohtulahendite jõustumist ja kannab otsustele vastava märke;
8) täidab kohtute infosüsteemi;
9) täidab kohtudirektori ja kantselei juhataja ühekordseid korraldusi.

(3) Referendi täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.

(4) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse üld-, kriminaal- ja tsiviilreferentide pädevuse jaotus ametijuhendis.

§ 6. Tõlk

(1) Tõlk on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtulahendite ja dokumentide tõlkimine ning tõlkimine kohtuistungil. Mitmel kohtumajal võib olla ühine tõlk.

(2) Vanemtõlk on kohtus moodustatava tõlkide struktuuriüksuse juhiks.

(3) Tõlgi ja vanemtõlgi täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.

§ 7. Arhivaar

(1) Arhivaar on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtutoimikute ja muude kohtu dokumentide säilitamise, arvestuse, korrastustöö ja kasutamise korraldamine ning arhiveeritud dokumentide või nende koopiate väljastamine lähtudes arhiivieeskirjast ja teistest õigusaktidest.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(2) Vanemarhivaar on kohtus moodustatava arhivaaride struktuuriüksuse juhiks.

(3) Arhivaari ja vanemarhivaari täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.

§ 8. Kantselei teised teenistujad

Kohtudirektor võib vastavalt vajadusele, arvestades «Kohtute seadusest» tulenevaid piiranguid, kohtu kantselei koosseisus ette näha ametikohti ka §-des 4–7 nimetamata teenistujatele, kelle olemasolu on vajalik kohtuasutuse töö paremaks korraldamiseks.

§ 9. Õigusteenistus

(1) Õigusteenistus on kohtu struktuuriüksus, kuhu kuuluvad kohtuistungisekretär, konsultant ja konsultant-kohtuistungisekretär.

(2) Kohtudirektor nimetab kooskõlastatult kohtu esimehega kohtu konsultantide hulgast õigusteenistuse juhi.

(3) Õigusteenistuse koosseisu kuuluvate teenistujate ametijuhendid kinnitab kohtudirektor kooskõlastatult kohtu esimehega.

3. peatükk
KOHTU ASJAAJAMISE KORD

1. jagu
ASJAAJAMISE ÜLDALUSED

§ 10. Asjaajamise üldpõhimõte

Kohtu asjaajamine peab kaasa aitama kohtu töö efektiivsuse tagamisele ja kohtusse pöördujate ladusale teenindamisele. Asjaajamises lähtutakse headest tavadest ning üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest. Kohtusse pöördujate teenindamisel lähtutakse kliendikesksuse põhimõttest.

§ 11. Asjaajamisperiood

Kohtu asjaajamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar – 31. detsember).

2. jagu
DOKUMENTIDE VORMINÕUDED

§ 12. Dokumendiplangid

(1) Kohtus on kasutusel A4 (210 mm × 297 mm) formaadis järgmised dokumendiplangid:
1) üldplank – korraldusdokumentide (käskkiri, protokoll, akt jne) ja kohtulahendite vormistamiseks;
2) kirjaplank – ametikirjade vormistamiseks.

(2) Dokumendiplangid on elektroonilisel kujul arvutis. Rekvisiitide paigutus kõigil dokumendiplankidel peab vastama näidisvormingule.

(3) Üldplangi alusel kujundatakse konkreetse dokumendiliigi plangid.

§ 13. Dokumentide vormistamisel kasutatavad rekvisiidid

(1) Dokumentide vormistamiseks kasutatakse dokumendiliigist lähtudes järgmisi rekvisiite:
1) väikese riigivapi kujutis;
2) dokumendi väljaandja;
3) kohtu registrinumber;
4) dokumendiliigi nimetus;
5) väljaandmise koht;
6) kuupäev;
7) dokumendiregistri indeks;
8) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja indeksile;
9) märge dokumendi menetlemise korda või juurdepääsu reguleerimise kohta («KIIRE», «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS»);
10) adressaat;
11) kinnitusmärge;
12) pealkiri või pöördumine;
13) tekst;
14) lugupidamisavaldus;
15) allkiri, allkirjastaja nimi ja ametikoht;
16) märkus lisade kohta;
17) lisaadressaadid;
18) kooskõlastusmärge;
19) pitser (õigusaktides ettenähtud juhul);
20) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta («EELNÕU»;KOOPIA, «ÄRAKIRI», «VÄLJAVÕTE»);
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
21) koopia, ärakirja, väljavõtte või väljatrüki ametliku kinnitamise märge
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
22) koostaja nimi, e-posti aadress ja telefoninumber;
23) kohtu kontaktandmed.

(2) Dokumendil on kohustuslikud rekvisiidid ja vastavale dokumendiliigile omased lisarekvisiidid.

(3) Dokumendi kohustuslikud rekvisiidid on:
1) dokumendi väljaandja nimi või kohtu nimetus;
2) kuupäev;
3) pealkiri;
4) dokumendiregistri indeks (registreeritavatel dokumentidel);
5) allkirjastaja nimi ja allkiri.

(4) Kirjaplangil vormistataval dokumendil esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rekvisiitidele lisaks järgmised rekvisiidid:
1) adressaat;
2) pöördumine või pealkiri;
3) allkirjastaja nimi ja ametikoht;
4) koostaja nimi, e-posti aadress ja telefoninumber.

(5) Väljasaadetavatel dokumentidel, mis on vormistatud plangile, kasutatakse üldjuhul turvaelemendina reljeefpitsatit, mis pannakse kontaktandmete välja kohale vasakul pool ning dokumendi allkirjastamiseks ei kasutata musta värvi kirjutusvahendit.

§ 14. Dokumendiliigi nimetus

Dokumendiliigi nimetus märgitakse nimetavas käändes ja suurtähtedega rekvisiidile «Väljaandmise koht» üle-eelnevale reale.

§ 15. Väljaandmise koht

Väljaandmise koht märgitakse nimetavas käändes vasakusse veerisesse.

§ 16. Kuupäev

Kuupäev märgitakse kas numbriliselt või sõnalis-numbriliselt järjestuses: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse alati kahekohalisena, aasta neljakohalisena. Aastaarvu järel punkti ei kasutata. Kui kasutatakse lühendit «a», siis on aastaarvu järel punkt, lühend «a» on ilma punktita.

§ 17. Dokumendiregistri indeks

Dokumendid nummerdatakse asjaajamisperioodi piires vastavalt dokumendiregistrile.

§ 18. Sissetulnud dokumendi kuupäev ja indeks

Vastuskirjal tuleb adressaadivälja esimese rea kõrgusel paremas veerus viidata sissetulnud kirja kuupäevale ja saatja dokumendiregistri indeksile. Sissetulnud kirja kuupäev ja dokumendiregistri indeks tähistatakse sõnaga «Teie» ning vastuskirja kuupäev ja number tähistatakse sõnaga «Meie». Füüsilisele isikule vastusena saadetavas kirjas võib viidata sissetulnud kirjale selle kuupäeva kaudu ka vastuskirja esimeses lauses.

§ 19. Dokumendi menetlemise korda või sellele juurdepääsu reguleeriv märge

Kui dokumendi läbivaatamisega on kiire või sellele on piiratud juurdepääs, siis tehakse vastav märge enne rekvisiiti «Adressaat».

§ 20. Adressaat

(1) Dokument adresseeritakse asutusele, asutuse struktuuriüksusele, üheliigiliste asutuste grupile, ameti- või eraisikule. Adressaat märgitakse nimetavas käändes. Aadress märgitakse järgmiselt: isik, asutus; asutuse struktuuriüksus; tänav; maja- ja korterinumber; asula või sidejaoskond; sihtnumber; linn või maakond. Linn või maakond märgitakse suurtähtedega.

(2) Vastuskiri adresseeritakse sissetulnud kirja signeerinud isikule, kui sissetulnud kirjas ei ole märgitud teist adressaati.

(3) Kirja adresseerimisel välismaale kirjutatakse riik suurtähtedega viimasele kohale aadressis. Aadressi koostisosade järjestus ja kirjaviis peaksid võimalikult järgima vastava maa reegleid. Kui sihtriigis on kasutusel teine tähestik ja numbrid, kirjutatakse aadress võimaluse korral nende tähtede ja numbritega, välja arvatud riigi nimi, mis kirjutatakse tuntud rahvusvahelises keeles.

(4) Püsikorrespondentidele saadetava kirja aadressiväljal võib märkida kuni neli adressaati tähestiku järjekorras ilma postiaadressita, kusjuures adressaatide vahele jäetakse tühi rida. Konkreetsele adressaadile tõmmatakse sel juhul joon alla.

(5) Kui püsikorrespondentidest adressaate on rohkem kui neli, siis märgitakse adressaadiväljale üks adressaat ilma postiaadressita ning ülejäänud adressaadid lisaadressaatide reale allkirjast allpool, kasutades dokumendi saatmise eesmärki selgitavaid sõnu «TEADMISEKS», «SAMA» või «ÄRAKIRI». Igale konkreetsele adressaadile määratud kirja eksemplaril vahetatakse andmeid adressaadiväljal ja lisaadressaatide real.

(6) Adressaatide puhul, kes ei kuulu valitsusasutuste ja püsikorrespondentide hulka, märgitakse adressaadiväljale üks adressaat koos postiaadressiga. Lisaadressaatide reale märgitakse teised adressaadid koos postiaadressiga.

(7) Kui mitmele adressaadile lahendamiseks saadetava ühesisulise kirja sisust ei tulene vajadust informeerida adressaati teistest selle kirja adressaatidest, võib kirja vormistada ühele adressaadile saadetava kirjana.

(8) Valitsusasutuse poolt üheliigiliste hallatavate asutuste või alluvate ametnike grupile saadetava kirja adressaadiväljale võib märkida üldistatud adressaadi.

§ 21. Kinnitusmärge

(1) Õigusaktiga kinnitatav dokument vormistatakse valgele paberile. Dokumendi ülemisse parempoolsesse nurka tehakse kinnitusmärge järgmise vormi kohaselt:
KINNITATUD
Ametinimetus, kuupäev
käskkirjaga nr

(2) Kui õigusaktiga kinnitatakse rohkem kui üks dokument, tuleb need nummerdada. Sel juhul tehakse kinnitusmärge koos märkega lisatud dokumendi numbri kohta järgmise vormi kohaselt:
KINNITATUD
Ametinimetus, kuupäev
käskkirjaga nr
Lisa nr

(3) Dokument, mida ei kinnitata õigusaktiga, vormistatakse üldplangile ja kinnitusmärge tehakse järgmise vormi kohaselt:
KINNITAN
Allkiri
nimi
ametinimetus
kuupäev

§ 22. Pealkiri ja pöördumine

(1) Dokumendi pealkiri peab avama selle sisu. Pealkirjata võib olla kuni kümnerealine kiri, õnnitlus- ja tänukiri ning kaastundeavaldus. Pealkiri kirjutatakse nimetavas käändes ning pealkirja lõpus kirjavahemärki ei kasutata.

(2) Pöördumises kasutatakse isiku nime, ametinimetust, viisakustiitleid (hr, prl, pr), muid tiitleid, auastmeid; pöördumise lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluline täpsustus.

§ 23. Tekst

(1) Dokument vormistatakse arvutil plokkstiilis šriftiga Times New Roman ja tähesuurusega 12. Lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse tekstis kasutatava reavahega.

(2) Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav, võimalikult lühike ning üldjuhul käsitlema üht teemat. Suuremahulisele dokumendile pannakse alapealkirjad.

(3) Teksti võib liigendada, jagades selle peatükkideks (osadeks), jagudeks (alaosadeks), punktideks ja alapunktideks. Peatükid ja jaod pealkirjastatakse. Jaotised tähistatakse araabia numbritega, mis eraldatakse üksteisest punktiga, viimase numbri järel punkti ei kasutata. Väiksemad jaotised nummerdatakse suurema jaotise piires selliselt, et number sisaldab kõigi suuremate jaotiste numbreid.

(4) Õigusakti ja sellega kinnitatava dokumendi teksti punktid võib nummerdada läbiva numeratsiooniga. Punkti võib ümarsulgu kasutades liigendada alapunktideks ja osad tähistada läbiva numeratsiooniga rooma numbritega.

(5) Mitmelehelise dokumendi lehed nummerdatakse, märkides jooksva lehekülje numbri ja võimaluse korral sulgudes kogu dokumendi lehtede arvu.

§ 24. Lugupidamisavaldus

Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks või kolm reavahet.

§ 25. Allkiri

(1) Rekvisiit «Allkiri» koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku allkirjast, selle dešifreeringust ja ametinimetusest.

(2) Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida.

(3) Kui dokumendile kirjutab alla mitu erineva staatusega ametiisikut, paigutatakse nende allkirjad astmeliselt ametikohtade tähtsuse järjekorras, nihutades parempoolset rekvisiiti «Allkiri» ühe rea võrra allapoole. Esimesena kirjutab dokumendile alla madalamal tasemel allkirjastaja.

(4) Kui dokumendi projektis ettenähtud isik ei saa dokumenti allkirjastada ja seda teeb teine selleks volitatud ametiisik, vormistatakse allkirja dešifreering ning ametinimetus järgmiselt:
Nimi
ametinimetus
ametinimetus, kelle ülesannetes

§ 26. Märkus lisade kohta

(1) Dokumendi lisad märgitakse ära dokumendi lõpus allkirjast allpool.

(2) Dokumendi tekstis nimetatud lisa puhul märgitakse lisade reale selle lehtede ja eksemplaride arv.

(3) Kui lisataval dokumendil on lisa, vormistatakse märge selle lisa kohta järgmise näite kohaselt:

Lisa: Arhiiviteatis 15.05.1995 1 lehel 1 eks ja selle lisad 2 lehel 1 eks

(4) Üldplangile vormistatud dokumendi puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. Lisale tehakse ülemisse parempoolsesse nurka märge dokumendi kohta, mille juurde ta kuulub.

(5) Kui lisasid on mitu, siis tuleb nad nummerdada. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi.

§ 27. Dokumendi koostaja

Väljasaadetavale ametikirjale märgitakse koostaja nimi, telefoninumber ühele reale ja e-posti aadress teisele reale. Kui kirja koostaja on ühtlasi ka selle allkirjastaja, märgitakse ainult telefoninumber ja e-posti aadress.

§ 28. Kooskõlastamine

(1) Kooskõlastatud dokumendile tehakse kooskõlastusmärge, mis koosneb ametinimetusest, allkirjast, selle dešifreeringust ja kuupäevast. Kooskõlastusmärke võib teha kooskõlastuslehele.

(2) Teisest asutusest kooskõlastamiseks saabunud dokumendile tehakse kooskõlastusmärge järgmise vormi kohaselt:
KOOSKÕLASTAN
Allkiri
nimi
ametinimetus
kuupäev

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kooskõlastusmärge paigutatakse dokumendi viimasele lehele tekstist ja allkirjadest allapoole lehe paremasse serva.

§ 29. Pitser

Pitser pannakse rekvisiidi «Allkiri» juurde nii, et see riivaks dokumendi allkirjastanud isiku allkirja viimaseid tähti. Tekst või vapi kujutis pitseril peab jääma õigetpidi.

§ 30. Märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta

(1) Märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta vormistatakse dokumendi esimese lehe paremasse ülanurka suurtähtedega kirjavahemärke kasutamata.

(2) Kui dokumendis sisalduvat informatsiooni on vaja osaliselt, tehakse dokumendist väljavõte, mis vormistatakse plangile. Väljavõttes peavad olema taasesitatud kõik andmed, mille abil saab identifitseerida dokumendi väljaandjat, dokumendi liiki, väljaandmise aega ja kohta ning allkirjastajaid. Teksti väljajäetud osa märgitakse punktiirjoonega.

(3) Automatiseeritud andmekogust andmete väljastamise võib vormistada väljatrükina. Väljatrükile lisatakse plangile vormistatud kaaskiri.

§ 31. Koopia, ärakirja, väljavõtte või väljatrüki ametliku kinnitamise märge
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(1) Kohtus loodud dokumendi koopia, ärakiri, väljavõte või väljatrükk, millega saab tõendada isiku õigusi või tuvastada tehingute aluseks olevaid fakte, kinnitatakse kinnitusmärkega.

(2) Kinnitusmärge peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) kohtu nimetust, väljaandmise kuupäeva ja viidet dokumendiregistri numbrile või toimiku numbrile, mille dokumendi ärakirja õigsust kinnitatakse;
2) originaali samasuse kinnitust;
3) andmeid dokumendis sisalduvate lünkade, läbikriipsutuste, vahelekirjutuste, loetamatute tekstiosade, kustutamisjälgede, muude dokumendi esialgse sisu muutmisele viitavate asjaolude või mitmelehelise dokumendi lahtiköitmise kohta;
4) kinnitamise kohta ja aega, kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning kohtu pitserit.

(3) Kinnitusmärge paigutatakse dokumendi viimase lehe tekstist ja allkirjadest allapoole paremale. Vajadusel võib kinnitusmärke teha dokumendi pöördele.

(4) Teiste asutuste dokumente võib kinnitada seaduse või määrusega sätestatud juhtudel. Sellisel juhul lisatakse kinnitusmärkele märkus, et ärakiri on väljastatud esitamiseks üksnes märkuses nimetatud haldusorganile.

(5) Ametliku kinnitamise õigus on kohtunikul, kohtuniku abil, kantselei juhatajal, kohtu arhivaaril ja kohtudirektori määratud kohtuteenistujatel
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(6) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

3. jagu
KOHTU PITSATID

§ 32. Pitsatite loetelu, kasutamine ja hoidmine

(1) Kohtus on kasutusel järgmised pitsatid:
1) väikese riigivapiga värvipitsat ja reljeefpitsat;
2) lihtpitsat.

(2) Kohtudirektor korraldab riigivapiga pitsati registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise «Riigivapi seaduses» ettenähtud korras.

(3) Riigivapiga pitsati kasutamise eest vastutavad kohtu esimehe käskkirjaga määratud ametiisikud.

(4) Kohtul võib olla rohkem kui üks asutuse nimetuse ja riigivapiga pitsat.

(5) Vapipitser pannakse dokumendile vaid siis, kui see on õigusaktiga ette nähtud.

(6) Vapipitseriga kinnitatakse järgmised dokumendid:
1) kohtumääruse ja otsuse ärakiri või väljavõte;
2) pangatšekk;
3) tõend töötasu kohta;
4) volikiri;
5) tööraamat;
6) teenistusleht;
7) käskkirja ärakiri;
8) tõend töötamise kohta;
9) erilist autentsust nõudev kiri;
10) arhiiviteatis;
11) konvoeerimistaotlus;
12) muu õigusaktiga ettenähtud dokument.

(7) Reljeefpitsati jäljendiga tähistatakse soovitavalt kõik väljasaadetavad dokumendid, mis on vormistatud plangile. Reljeefpitser paigutatakse üldjuhul kontaktandmete välja kohale vasakul pool.

(8) Lihtpitsati kasutamise otsustab kohtudirektor.

(9) Pitsati tellimus esitatakse kohtudirektorile.

§ 33. Pitsati registreerimine

Pitsat registreeritakse pitsatite ja templite jäljendite registris, kuhu kantakse järgmised andmed:
1) järjekorra number;
2) pitsati jäljend;
3) kellele üle antud (kuupäev, nimi, allkiri).

§ 34. Pitsati hävitamine

(1) Aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pitsati hävitab akti alusel asjakohane komisjon.

(2) Pitsati- ja templijäljendite registris tehakse pitsati hävitamisel järgmine märge:
1) pitsati tagastamise kuupäev;
2) pitsati hävitamise kuupäev ja akti number.

4. jagu
DOKUMENTIDE VASTUVÕTMINE JA REGISTREERIMINE

§ 35. Saabunud dokumendi registreerimiseelne menetlemine ja registreerimine

(1) Saabunud dokument kontrollitakse ja registreeritakse kantseleis.

(2) Kantseleis kontrollitakse adressaadi õigsust ning selgitatakse, kas dokument on olulisemate vorminõuetega kooskõlas, kas loetletud lisad on olemas jne.

(3) Kui dokument ei ole olulisemate vorminõuete kohane, muu hulgas puuduvad dokumentide lisad, teavitatakse dokumendi esitajat puudustest ning võimaluse korral lisatakse puuduvad andmed.

(4) Kui dokument ei ole olulisemate vorminõuete kohane, muu hulgas puuduvad dokumentide lisad ja dokumendi esitaja nõuab või, kui dokument on saabunud posti, faksi või elektronposti teel, registreeritakse dokument. Menetlusvälise dokumendi puhul teatatakse saatjale puudustest. Menetlusdokument edastatakse asja menetlevale kohtunikule.

(5) Kui menetlusvälise dokumendi täitmine ei kuulu kohtu pädevusse, registreeritakse dokument ning edastatakse koos kaaskirjaga õigele adressaadile ja informeeritakse sellest dokumendi autorit.

§ 36. e-posti teel esitatud dokumendi vastuvõtmine ja registreerimine

(1) e-posti teel kohtule menetlusvälise ja menetlusdokumendi saatmiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel: http:/www.just.ee.

(2) e-posti teel dokumendi kohtule esitamise täpsem kord on reguleeritud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 “Kohtule dokumentide esitamise kord“ (RTL 2006, 5, 77).
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(3) [Kehtetu– RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(4) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(5) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(6) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(7) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(8) Kantselei ametnikud, kes kontrollivad elektroonilise menetluse pidamiseks mõeldud aadresse, tagavad e-posti teel saabunud menetlusdokumentide ja neile lisatud manuste salvestamise kohtute infosüsteemis asjakohase menetluse dokumentide juures.

(9) Kui e-posti teel esitatakse menetlusdokument otse kohtunikule või muule kohtuteenistujale, tagab vastav isik dokumendi registreerimise dokumendiregistris, edastades selle käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud aadressil ning teavitades saatjat elektroonilise vastuvõtukinnitusega.

§ 37. Dokumendi registrisse kandmine

(1) Registreeritava dokumendi andmed kantakse dokumendiregistrisse üldises järjekorras olenemata dokumendi liigist.

(2) Dokumendiregistrisse kantakse ka sellise suulise teabenõude andmed, mida ei täideta viivitamata.

(3) Faksi teel saabunud dokument registreeritakse dokumendiregistris selle saabumise päeval, kui on teada, et see saabub ka originaalallkirjaga paberdokumendina. Dokumendiregistris märgitakse, et tegemist ei ole ametliku dokumendiga. Hiljem saabuv originaalallkirjaga dokument registreeritakse uue numbriga. Dokumendi täitmise tähtaega arvestatakse faksina saabunud dokumendi registreerimise päevast.

(4) Riigisaladust sisaldavate dokumentide registrit peetakse eraldi, lähtudes «Riigisaladuse seadusest» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

§ 38. Dokumendid, mida ei kanta dokumendiregistrisse

(1) Dokumendiregistrisse ei kanta andmeid järgmiste dokumentide kohta:
1) kutse, õnnitluskaart ja kaastundeavaldus;
2) reklaamtrükis või muu informatiivse sisuga trükis;
3) perioodiline trükis (ajaleht, ajakiri vms);
4) dokument märkega «ISIKLIK»;
5) dokument, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui dokument ei sisalda teavet, mis on oluline või mida peab kontrollima;
6) menetlusväline dokument, mille adressaadina on märgitud teine asutus või isik;
7) menetlusväline dokument või digitaalallkirja nõudev dokument, millel ettenähtud allkirjad puuduvad. Kui allkiri puudub menetlusdokumendil, siis see registreeritakse kui puudustega dokument ning saatjat teavitatakse puudustest.

(2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud dokument edastatakse adressaadile avamata. Kui selgub, et märkega «ISIKLIK» saabunud dokument on ametialane, tagastatakse see viivitamata kantseleile ja dokument registreeritakse.

(3) Lõike 1 punktis 6 nimetatud dokument edastatakse õigel aadressil.

(4) Lõike 1 punktis 7 nimetatud menetlusväline dokument tagastatakse saatjale ja tagastamist põhjendatakse.

§ 39. Dokumendiregistrisse kantavad andmed

Dokumendi kohta kantakse dokumendiregistrisse järgmised andmed:
1) saatja või saaja nimi ja vajadusel dokumendi registreerija andmed;
2) saatja postiaadress või e-posti aadress;
3) dokumendi saatja dokumendiregistriindeks;
4) dokumendi number ja kuupäev;
5) saabumise või saatmise kuupäev, vajadusel kellaaeg;
6) dokumendi liik;
7) vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul);
8) pealkiri ja dokumendi lühike sisukokkuvõte;
9) dokumendi lisade kirjeldus;
10) kui menetlusväline dokument eeldab vastust, siis dokumendi täitmise tähtpäev;
11) menetlusvälise dokumendi kohta täitmismärge (kes täitis, millise toiminguga, millal);
12) juurdepääsupiirang, kui dokument on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks;
13) muud andmed, mis on dokumendi menetlemisel olulised või on nõutavad õigusaktidega.

§ 40. Dokumentide nummerdamine dokumendiregistris

(1) Dokumendid registreeritakse dokumendiliikide (sarjade) kaupa omaette numeratsiooniga. Dokumendi numbrile lisatakse dokumendi sarja tähis või muu liigitunnus, mis tuleneb dokumentide loetelust.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(2) Üldjuhul algab registreeritavate dokumentide numeratsioon iga asjaajamisperioodi algul numbrist 1.

(3) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(4) Saabunud või väljasaadetavale dokumendile antakse registreerimisel indeks, mis koosneb sarja tähisest dokumentide loetelu järgi ja järjekorranumbrist dokumendiregistri järgi.

(5) Sissetulnud kiri ja vastuskiri registreeritakse ühe asjaajamisperioodi piires ühe järjekorranumbri all.

(6) Sama teemat korduvalt käsitlevate dokumentide registreerimisel võib kasutada sama indeksit ja lisada sellele dokumenti individualiseeriva numbri.

§ 41. Dokumendi registreerimise tähtaeg

(1) Dokument registreeritakse dokumendiregistris selle allkirjastamise, saabumise, väljasaatmise või suulise taotluse protokollimise päeval või sellele järgneval tööpäeval.

(2) Kui dokumendil on märge «KIIRE», siis registreeritakse ja edastatakse see läbivaatamiseks viivitamata.

(3) Dokumendi õigeaegse registreerimise eest vastutab ametiisik, kelle kätte see vahetult saabus.

§ 42. Teabenõue

(1) Kohtu ametnik on kohustatud võimaldama juurdepääsu kohtu valduses olevale avalikule teabele ning avalikustama teavet seadustega sätestatud korras ja ulatuses.

(2) Teabenõudjat tuleb abistada nõuetekohase teabenõude esitamisel ja teavitada dokumentide juurdepääsupiirangutest ning teabenõude täitmisega kaasnevate kulutuste või riigilõivu maksmise kohustusest ja kohustuse täitmise võimalustest. Kui ametnik ei ole pädev teabenõudele vastama, tuleb teabenõudja juhatada vastavat teavet valdava ametniku juurde või kui see ei ole võimalik, aidata tal vormistada kirjalik teabenõue.

(3) Kui teabe väljastamisega kaasneb seaduses ettenähtud kulutuste hüvitamine või riigilõivu maksmine, kontrollib teabe väljastaja enne teabe väljastamist maksete tasumist. Teabenõudele tehakse makse tasumise kohta märge või lisatakse maksekviitungi ärakiri.

§ 43. Piiratud juurdepääsuga teave

(1) Piirangud teabe avalikustamisele seatakse vastavalt seadustele. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus kohtuteenistujatel oma ametiülesannete täitmiseks.

(2) Juurdepääsupiirangu seadmise ettepanek peab sisaldama viidet piirangu aluseks olevale seadusesättele, põhjendust ja juurdepääsupiirangu tähtaega või piirangu pikendamise tähtaega. Piirangu kehtestamise põhjuse püsimisel võib piirangut pikendada, piirangu kehtestamise põhjuse varasemal kadumisel tuleb piirang enne piirangu kehtivuse lõpptähtpäeva kehtetuks tunnistada.

(3) Juurdepääsupiirangule tuleb lisada dokumendi esimese lehe pöörde ülanurka piirangu kehtestamise kuupäev ja piirangu kehtivuse lõpptähtpäev. Soovitav on lisada ka viide piirangu aluseks olevale seadusele, paragrahvile, lõikele ja punktile.

(4) Piirangu kehtetuks tunnistamisel tuleb sellest teavitada piiranguga dokumendi hoidjat, kes on kohustatud dokumendile tegema märke piirangu lõppemise kohta. Piirangu kehtetuks tunnistamise märge tuleb teha piirangumärke juurde ja peab sisaldama märget «KEHTETU», millele lisatakse piirangu kehtetuks tunnistamise kuupäev ja alus.

(5) Piirangumärke teeb dokumendi koostaja juba dokumendi eelnõule. Kui piirangumärge on kehtestatud dokumendisarjale, võib märke teha registraatori kaanele. Dokumendi väljastamisel tuleb piirangumärge teha dokumendile või selle ärakirjale.

5. jagu
MENETLUSVÄLISE DOKUMENDI MENETLEMINE PÄRAST REGISTREERIMIST

§ 44. Menetlusvälise dokumendi läbivaatamine juhtkonna poolt ja resolutsiooni kirjutamine

(1) Registreeritud ametikiri antakse läbivaatamiseks ja resolutsiooni kirjutamiseks kohtu esimehele või kohtudirektorile dokumendi saabumise päeval ning telegrammid, telefonogrammid, faksid ja teised kiireloomulised dokumendid viivitamata.

(2) Kohtusse saabunud õigusemõistmisega seotud postisaadetised edastatakse kohtunikule, kelle menetluses on vastav kohtuasi, või kohtu esimehele. Kahtluse korral, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud postisaadetisega või mitte, suunatakse postisaadetis kohtu esimehele ning tehakse vastav märge resolutsioonilehele.

(3) Saabunud ametikirja resolutsioonis märgitakse:
1) täitja nimi või nimed;
2) vajadusel juhis dokumendi täitmise korra ja iseloomu kohta;
3) vajadusel täitmistähtaeg;
4) resolutsiooni andja allkiri ja kuupäev.

§ 45. Dokumendi edastamine täitjale ja vastusdokumendi koostamine

(1) Resolutsiooni saanud dokument edastatakse täitjale.

(2) Kui resolutsioonis on märgitud mitu täitjat, edastatakse dokumendi ärakiri kõigile täitjatele. Esimesena märgitu koordineerib dokumendi täitmist. Teised täitjad saadavad oma vastuse või arvamuse esimesena märgitud täitjale.

(3) Kui asja saab lahendada operatiivselt, näiteks telefoni või elektronposti teel, siis tehakse saabunud kirjale täitmismärge, milles näidatakse, kes ja kuidas asja lahendas. Teistel juhtudel koostatakse vastusdokument.

§ 46. Dokumendi vormistamise etapid

Dokumendi vormistamise etapid on:
1) eelnõu koostamine;
2) asutusesisene kooskõlastamine;
3) allkirjastamine;
4) vajadusel kinnitamine pitseriga;
5) vajadusel kooskõlastamine teise asutuse või ametiisikuga.

§ 47. Dokumendi eelnõu koostamine

Dokumendi eelnõu koostab ametnik, kelle pädevusse see kuulub või kellele see on tehtud ülesandeks. Dokumendi koostaja on kohustatud hävitama kohe kõik dokumendi vormistamisel rikutud plangid paberipurustajas.

§ 48. Dokumendi asutusesisene kooskõlastamine

(1) Dokument saadetakse kooskõlastamiseks koos kõikide lisade ja teiste asjassepuutuvate dokumentidega kõigepealt madalama astme ametnikule.

(2) Dokumendi asutusesisene kooskõlastamine toimub järgmiselt:
1) esimesena viseerib eelnõu selle koostaja;
2) seejärel kooskõlastab eelnõu selle koostaja vahetu ülemus;
3) vajadusel esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks teistele struktuuriüksustele, keda vastav küsimus puudutab.

(3) Kui dokumendi kooskõlastaja seda ei kooskõlasta, tuleb dokumendi allkirjastamisel lisada selle juurde kooskõlastaja kirjalik eriarvamus või kooskõlastamisest keeldumine.

§ 49. Kooskõlastamine teise asutuse või ametiisikuga

Asutusevaheliseks kooskõlastamiseks saadetakse dokumendi originaal koos kaaskirjaga.

§ 50. Allkirjastamine

(1) Kohtu ametikirjale kirjutavad kohtuteenistujad alla oma pädevuse piires.

(2) Kui kiri saadetakse kohtu nimel, kirjutab sellele alla kohtu esimees või kohtudirektor.

(3) Õigusakt allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti.

(4) Protokoll kirjutatakse alla ühes eksemplaris koosoleku juhataja ja protokollija poolt.

(5) Leping ja akt kirjutatakse alla vajalikus hulgas eksemplarides igal lehel ning nende arv ja jaotus näidatakse ära dokumendi tekstis.

(6) Ametikiri kirjutatakse alla vähemalt kahes eksemplaris (originaal ja ärakiri), millest üks jääb kohtusse.

(7) Ülejäänud dokumendid kirjutatakse alla vajalikus hulgas eksemplarides nii, et üks eksemplar jääks kõigile asjast huvitatud pooltele.

§ 51. Dokumendi teatavakstegemine

(1) Käskkirjale, millega korraldatakse tööd või kinnitatakse töökorraldusdokumente, võetakse asjaomastelt kohtuteenistujatelt allkiri käskkirjaga tutvumise kohta.

(2) Teenistuja ametisse nimetamist, töötingimuste muutmist, distsiplinaarkaristust, koondamist ja teenistussuhte lõpetamist käsitleva käskkirja ärakiri antakse käskkirjas nimetatud isikule kätte, võttes eelnevalt originaalile teenistuja allkirja.

(3) Avalikustamisele kuuluv teave avaldatakse kohtu veebilehel ja vajaduse korral lisaks muul sobival viisil. Teabe avalikustamisel veebilehel märgitakse iga dokumendi juurde selle avalikustamise ja vajadusel uuendamise kuupäev ning kes, millal ja millise toiminguga on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.

§ 52. Tähtaegne lahendamine

(1) Avaldus või kaebus tuleb lahendada 30 päeva jooksul, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tähtaegse vastamise eest vastutab resolutsioonis märgitud ametnik, mitme täitja puhul esimesena märgitu.

(2) Dokument on tähtaegselt vastatud siis, kui vastus on sideettevõttele ärasaatmiseks üle antud või edastatud faksi, elektronposti või käsiposti teel määratud tähtajal.

(3) Lahendamise tähtaega võib seaduses ettenähtud tingimustel ja korras pikendada kuni asja lahendamiseks vajalike täiendavate asjaolude selgitamiseni. Tähtaja pikendamisest teatatakse avaldajale ja ülesande andjale enne tähtaja saabumist.

(4) Kui dokumendi lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse, edastatakse dokument vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal dokumendi saatjale.

§ 53. Dokumendi lahendatuks lugemine

(1) Asi loetakse lahendatuks, kui dokumendist tulenevad toimingud on õigusaktidega ettenähtud korras sooritatud, asjaomastele isikutele on sellest teatatud ja dokumendi saatjale vastatud.

(2) Kui asja lahendamine ei vaja õigusaktide kohaselt eraldi dokumendi koostamist, kantakse dokumendiregistrisse või paberdokumendi korral dokumendile täitmismärge, näidates, millal, millisel viisil ja kes asja lahendas.

(3) Kui asja lahendamine nõuab vahekirjade tegemist ja otsuste langetamist, peab dokumendi täitjaks määratud isik informeerima registripidajat täitmisel oleva dokumendi lõplikust lahendamisest.

(4) Avaldaja märgukirja või avalduse lahendamisel tehtud otsust sisaldavas vastuses tuleb näidata otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg koos viitega vastavale seadusele.

§ 54. Dokumentide väljastamine

(1) Dokumendid väljastatakse üldjuhul koos kaaskirjaga. Väljastatava dokumendi ärakiri koos lisa(de)ga säilitatakse dokumendi registreerimisnumbris märgitud toimikus. Elektrooniliselt kättetoimetatud vastuskirjad säilitatakse elektrooniliselt.

(2) Kui väljastatavast dokumendist on vaja teha koopia ja dokument ning selle kasutamise otstarve seda võimaldavad, vähendatakse kujutist või paljundatakse mõlemale lehepoolele.

6. jagu
MENETLUSDOKUMENTIDE REGISTREERIMINE NING ARVESTUS

§ 55. Menetlusdokumentide registreerimine

(1) Kohtusse saabunud kaebused, avaldused ja protestid ning kriminaal- ja väärteoasi võetakse vastu, kontrollitakse ja registreeritakse saabumise päeval üldises korras dokumendiregistris, kohtute infosüsteemis ning suunatakse kohtunikule vastavalt asjade tööjaotamisplaanile.

(2) Asja registreerimiseks kohtute infosüsteemis kasutatakse järgmisi tähiseid:
1 – kriminaalasjad;
2 – tsiviilasjad;
3 – haldusasjad;
4 – väärteoasjad.

(3) Kui sama liiki asju menetlevasse kohtumaja kantseleisse saabub teise kohtu või teise kohtumaja menetlusse kuuluv uus kohtuasi, siis tehakse viivitamata kõik asja alustamisega seotud toimingud, registreeritakse sissetulnud asi menetlusdokumendina kohtute infosüsteemis ning saadetakse edasi asja menetlevale kohtule.

(4) Kui kohtu kantseleisse saabub kohtuasi liigist, mida selles kohtumajas ei menetleta, siis registreerib kantselei kohtuasja menetlusvälise postina ja saadab edasi sellist liiki asju menetlevale kohtule.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

§ 56. Digitaalallkirjastatud menetlusdokumendi salvestamine ja säilitamine

(1) Digitaalallkirjastatud dokument salvestatakse pärast allkirja kehtivuse kindlaks tegemist kohtute infosüsteemis vastava menetluse juures selleks ettenähtud kohta ning seejärel tehakse dokumendist väljatrükk. Väljatrükile lisatakse digitaalallkirja kinnitusleht, mille lahtrisse «asutuse- või teenusekohane lisainfo» märgitakse digitaalallkirjastatud dokumendist tehtud väljatrüki lehekülgede arv järgmise näite kohaselt:
Lisa: Hagiavaldus.doc 2 lehel 1 eks.

(2) Dokumendi salvestaja kinnitab väljatrüki õigsust kinnitusmärkega järgmise näite kohaselt:
KINNITAN
Allkiri
nimi
ametinimetus
kuupäev

(3) Nõuetekohaselt salvestatud dokumentide säilitamise tagab vastavalt üldisele elektrooniliste dokumentide arhiveerimise korrale Justiitsministeerium.

§ 57. Kohtuasja number

(1) Kohtuasja number sisaldab käesoleva korra § 55 lõikes 2 määratud tähist, lühendit asja saabumise aastast ja järjekorranumbrit.

(2) Number kantakse toimiku kaanele. Sama numbrit kannab ka kirjavahetus selle asja kohta.

(3) Kohtuasja number jääb samaks esimeses ja teises kohtuastmes ning kõikides kohtuasjas peetavates menetlustes.

(4) Kalendriaasta möödumisel asja ümber ei nummerdata.

(5) Pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud asjale jääb esialgne number. Kantselei registreerib kohtuinfosüsteemis uue menetluse vastavas kohtuastmes. Toimiku saabumise kohta tehakse märge dokumendiregistris.

§ 58. Kohtuasja toimik

(1) Toimiku iga köite väliskaanele märgitakse:

1) kohtu ja kohtumaja nimi;
2) sarja nimetus ja tähis;
3) kohtuasja pealkiri;
4) kohtuasja number;
5) kohtuasja alustamise kuupäev;
6) säilitustähtaeg;
7) köite järjekorranumber.

[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

(2) Toimik algab tühja lehega, millele järgneb teadete leht. Teadete lehele märgitakse kohtus tehtud toimingud (kohtukutsete väljasaatmine, kohtuotsuse väljastamine jne). Seejärel paigutatakse toimikusse sisukorraleht (-lehed), kuhu märgitakse toimikus paiknevad dokumendid ja nende leheküljenumbrid dokumentide lisamise päeval. Sisukorra täitja kinnitab iga sissekannet oma allkirjaga. Sisuloetelule järgmisena paigutatakse toimikusse menetluskulude arvestuse leht.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(3) Toimiku lehed köidetakse. Ühes köites võib olla kuni 200 lehte.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(4) Toimiku lehed ja köited nummerdatakse grafiitpliiatsiga. Teadete lehed ja sisukorralehed nummerdatakse eraldi. Toimiku lehtede jooksvat nummerdamist alustatakse esimesest toimiku menetlusdokumendist. Mitmest köitest koosnevatel toimikutel nummerdatakse iga köite lehed eraldi.

(5) Pärast lahendi avalikult teatavaks tegemist toimikute üleandmisel kantseleisse ja hiljem arhiivi ei tohi nende vahel olla lahtiseid lehti, välja arvatud lahendite kinnitatud ärakirjad.

(6) Toimikutele, mis sisaldavad kinniseks kuulutatud istungi materjale, tõmmatakse üle kaane risti nurgast nurka punane joon.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

§ 59. Kohtuasjade arutamisele määramine

Kohtus koostatakse iga nädala viimaseks tööpäevaks järgmisel nädalal arutatavate asjade nimekiri. Tööpäeva alguses pannakse kohtuistungite nimekiri välja kohtusaali uksele või selleks määratud teise nähtavasse kohta. Määratud kohtuistungite nimekiri avalikustatakse kohtu veebilehel.

§ 60. Kohtumenetlusega seotud dokumendi edastamine

(1) Kohtumenetlusega seotud dokument edastatakse vastavalt kohtumenetluse seadustele.

(2) Nõudekirjad väljastatakse kohtust lihtkirjana, vajadusel allkirja vastu väljastatava postisaadetisena. Toimikud saadetakse kohtust välja käskjalaga või edastatakse postipakina.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(3) Kui ühele adressaadile on vaja edastada mitu dokumenti, saadetakse need võimaluse korral koos ühes ümbrikus.

(4) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(5) Dokumendi võib kätte toimetada elektrooniliselt saaja ametlikule @eesti.eee-posti aadressile või kohtule teatavaks tehtud e-posti aadressil, kui dokumendil on digitaalallkiri ja see on kaitstud kolmandate isikute õigustamatu juurdepääsu eest.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(6) Dokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab allkirjastama saaja või tema esindaja vastavalt kohtumenetluse seadusele.

(7) [Kehtetu– RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(8) Kui digitaalallkirjastatud dokumendi saatja ei esita nõutavat arvu ärakirju või väljatrükke, teeb kohus need ise.

§ 61. Kohtukutsete kättesaamise kontroll

(1) Kohtule tagastatud kutsed ja tagastusteated sorteeritakse nende saabumispäeval ning paigutatakse vastava kohtutoimiku vahele. Kutsete suhtes, mida ei olnud võimalik adressaadile kätte anda, võetakse kohe tarvitusele abinõud kutse tähtaegseks edastamiseks.

(2) Kutse adressaadi kätte jõudmist kontrollitakse enne kohtuistungi toimumist arvestusega, et oleks võimalik võtta tarvitusele täiendavaid abinõusid kutse kättetoimetamiseks.

7. jagu
DOKUMENTIDE LOETELU KEHTESTAMINE JA TOIMIKUTE MOODUSTAMINE

§ 62. Dokumentide loetelu

(1) Dokumentide süstematiseerimise aluseks on dokumentide loetelu, mis koostatakse «Arhiiviseaduse» § 55 alusel kehtestatud arhiivieeskirja järgi.

(2) Dokumentide loetelus märgitakse vähemalt:
1) kohtu nimetus;
2) funktsiooni nimetus ja tähis;
3) sarja nimetus ja tähis;
4) säilitustähtaeg.

(3) Dokumentide loetelus rühmitatakse dokumendid sarjadesse funktsioonide kaupa.

(4) Ühte sarja paigutatakse vaid sarnase praktilise väärtuse ja ühesuguse säilitustähtajaga dokumendid.

(5) Dokumentide loetelu või selle muutmise kavand esitatakse arvamuse avaldamiseks avalikule arhiivile.

(6) Dokumentide loetelu kehtestab kohtudirektor oma käskkirjaga.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

§ 63. Säilitustähtajad

(1) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(2) Säilitustähtaegade määramisel juhindutakse käesoleva määruse lisas 5 toodud säilitustähtaegadest, kohtu tegelikest vajadustest ja dokumentide unikaalsusest. Kooskõlastatult kohtunikuga märgib istungisekretär kohtutoimikule säilitustähtaja. Lühiajalise säilitusajaga kohtutoimiku säilitustähtaega on õigus muuta alatiseks kohtunikul ja kohtu arhivaaril.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(3) Dokumendi säilitustähtaega arvestatakse tema loomise, saamise või kindlaksmääratud sündmuse toimumise kuupäevast.

(4) Üksteisega seotud dokumentide säilitustähtaega arvestatakse viimase dokumendi loomise, saamise või asja lõpetamise kuupäevast.

§ 64. Toimikute pidamine asjaajamises ja asjaajamisaasta lõpetamine

(1) Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid registraatoritesse ehk moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale.

(2) Asjaajamistoimiku kaanele märgitakse:
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
1) sarja nimetus ja tähis vastavalt dokumentide loetelule;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
2) kohtu ja kohtumaja nimi;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
3) köite järjekorranumber;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
4) toimiku alustamise kuupäev
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
5) säilitustähtaeg.

(3) Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse kõigepealt esmane kiri, seejärel vastuskirjad ja muud asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid kronoloogilises järjestuses.

(4) Jooksva ja sellele eelnenud aasta toimikuid hoitakse kantseleis. Pärast asjaajamisperioodi lõppu esitatakse kohtu arhiivile aruanne kohapeal säilitatavate toimikute kohta vastavalt arhivaari nõudmisele.

(5) Asjaajamisest väljunud arhivaalide kohta koostab arhivaar arhivaalide loetelu.

(6) Arhivaalide loetelu koostatakse kolme kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu vastavalt arhiivieeskirjale. Arhivaalide hävitamiseks või üleandmiseks eraldamise korral teeb arhivaar arhivaalide loetelus märke arhivaalide väljumise kohta viitega vastavale aktile.

(7) Arhivaalid koondatakse kahe aasta pärast alates nende loomisest või saamisest ja nendega seotud asjaajamise lõppemist vastavalt arhiivieeskirjale kohtu arhiivi. Üleandmine arhiivi vormistatakse üleandmisnimekirjaga. Kui üleandmisnimekirjas märgitud toimikute ja üleantavate toimikute vahel esineb erinevusi, vormistatakse akt.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

§ 65. [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

§ 66. Arhivaalide korrastamine kohtu arhiivis

(1) Arhivaalide vastuvõtmisel kohtu arhiivi kontrollitakse toimikute vastavust üleandmisnimekirjale.

 

(2) Lühiajaliseks säilitamiseks mõeldud toimikuid ei korrastata.

 

(3) Alatise ning pikaajalise säilitustähtajaga toimikud korrastatakse vastavalt järgnevatele nõuetele:
1)  toimikuid ei jäeta kiirköitjatesse või registraatoritesse;
2) arhiiviväärtusega toimikud paigutatakse arhiivipüsivatest materjalidest (arhiivieeskirja punktid 135 ja 219) kaante vahele;
3) toimiku kaanele märgitakse lisaks käesoleva määruse § 64 lõikes 2 ja § 58 lõikes 1 nimetatud andmetele toimiku alustamise ja lõpetamise kuupäev ning lehtede arv;
4) metallkinnised ja klambrid eemaldatakse toimikust;
5) kui lehtede  numeratsioonis ilmneb viga, nummerdatakse vahelejäänud lehed literaga ning tehakse sellekohane viide kinnituskirjele;
6) kinnituskirje leht õmmeldakse toimiku lõppu või kleebitakse liimiga toimiku tagakaanele;
7) kinnituskirjele kirjutab alla arhivaar, lisades sellele oma nime ning kirje täitmise kuupäeva;
8) kinnituskirjes märgitakse numbrite ja sõnadega toimiku ning eraldi sisuloetelu ja teadete lehtede arv. Kõigi lehtede summa märgitakse toimiku kaanele;

9) kinnituskirjes viidatakse leheküljenumbriga järgnevatele toimiku iseärasustele: fotod, ajaleheväljalõiked, suureformaadilised leheküljed, dokumente sisalduvad ümbrikud ja literagalehed.

[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

§ 67. Arhivaalide hävitamine

(1) Arhivaalid, mille säilitustähtaeg on möödunud, eraldatakse hävitamiseks ja hävitatakse vastavalt arhiivieeskirjale.

(2) Valiku tegemiseks kohtutoimikute hävitamisel liidetakse kriminaalasjade puhul kehtivale säilitustähtajale karistuseks mõistetud aeg. Muude kohtutoimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(3) Kohtutoimikutest võetakse enne nende hävitamist välja originaaldokumendid, välja arvatud lahutatud abielu abielutunnistus, mis on kehtetu. Originaaldokumente säilitatakse kohtu arhiivis 50 aastat või väljastatakse need allkirja vastu dokumendi omanikule.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(4) Hävitamisele kuuluvast kohtutoimikust võetakse välja alatiseks säilitamiseks kõigi astmete kohtuotsused ja –määrused.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(5) Enne toimikute hävitamist koostatakse hävitamisakti projekt ning kooskõlastatakse see avaliku arhiiviga. Pärast avalikult arhiivilt hindamisotsuse ärakirja saamist vormistatakse hävitamisakt.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

§ 68. Alatiste arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(1) Alatised arhivaalid antakse arhivaalide 20 aastat pärast avaliku arhivaali tekkimist ja sellega seotud asjaajamise lõppemist.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(2) Arhivaalide üleandmiseks esitatakse üleandmistaotlus.

(3) Arhivaalide üleandmiseks avalikku arhiivi kirjeldatakse need arhiivinimistus vastavalt arhiivieeskirja lisas toodud vormile.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(3¹) Arhiivi, sarja ja arhivaali tasandil kirjeldused esitatakse Rahvusarhiivi poolt väljatöötatud soovitusloetelus ettenähtud kirjelduselementidega.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(3²) Arhiivikirjeldamine kooskõlastatakse avaliku arhiiviga.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(4) Koos arhivaalidega antakse arhiivile üle nimistud ja muud otsivahendid.

(5) Arhivaalide üleandmisakti vormistab avalik arhiiv.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

8. jagu
TOIMIKUTE JA DOKUMENTIDE VÄLJAANDMISE KORD

§ 69. Toimikutega tutvumine

(1) Toimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist kohtu kantseleis tutvumiseks menetlusosalistele järgmiste dokumentide esitamisel:
1) menetlusosalise isikut tõendav dokument;
2) lepingulistel esindajatel, v.a advokaat, kelle puhul esindusõigust eeldatakse, isikut tõendav dokument ja volikiri;
3) kõrgema astme kohtu kohtunikud, prokurörid, uurijad ja Justiitsministeeriumi ametnikud võivad kohtutoimikuga tutvuda töötõendi esitamisel.

(1¹) Protsessis mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikutele otsustavad kohtu esimees, kohtumaja juht või kohtuasja menetlenud kohtunik.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(2) Pärast kohtuotsuse jõustumist antakse toimikuid ja muid dokumente tutvumiseks kohtumenetluse seaduses ja menetlusosaliste andmete kaitset reguleerivates seadustes sätestatud korras.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(3) Kõik toimikuga tutvumised registreeritakse toimikus, märkides tutvuja seisundi kohtumenetluses, tutvumise aja ja kestuse ning vajaduse korral toimiku numbri. Toimikuga tutvumise kohta annab tutvuja allkirja.

§ 70. Toimikute väljastamine

(1) Toimikuid saadetakse välja ajutiseks kasutamiseks tööülesannete täitmisel kirjaliku nõudmise alusel posti teel postipakina või käskjalaga uurimisasutustele, prokuratuurile, kohtutele ja õiguskantslerile. Muul juhul saadetakse toimikuid kirjaliku taotluse esitanud asutusele või isikule kohtu esimehe, kohtumaja juhi või kohtuasja menetleva kohtuniku resolutsiooni alusel.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(2) Toimik peab kajastama selle liikumist. Toimiku väljastamise nõudekiri koos saatekirja ärakirjaga, samuti tagastamise saatekiri köidetakse toimikusse.

(3) Toimiku väljastamised registreeritakse, märkides, kellele, millal ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule tagastatud.

§ 71. Dokumentide väljaandmine

(1) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(2) Dokumendi kättesaamisel annab saaja toimikusse või vastavasse registrisse allkirja. Posti teel väljastamise korral tehakse toimikusse või vastavasse registrisse sellekohane märkus.

§ 72. Jõustumiskuupäeva märkimine ja otsuse koopia väljastamine
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(1) Kohtuotsuste ja -määruste originaalidele, mis asuvad kohtutoimikus, märgitakse lahendi jõustumiskuupäev teksti lõppu vasakule allkirjadest allapoole.

(2) Jõustumist tõendava märkega otsuse koopia väljastab menetlusosalisele suulise või kirjaliku avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud kohtu kantselei või arhiiv. Ka suulise avalduse põhjal otsuse väljastamine registreeritakse.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(3) Kui lahend on jõustunud, kinnitab jõustumiskuupäeva ja koopia õigsust kohtunik, kohtunikuabi, kantseleijuhataja, kohtu arhivaar või kohtudirektori poolt määratud isik oma allkirja ning kohtu pitseriga. Allakirjutanud ametnik vastutab jõustumismärkega varustatud koopia ja jõustunud lahendi originaalteksti vastavuse eest.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

(4) Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane märkus kohtutoimikus olevale esimese astme lahendi originaalile ja lisatakse lahendi koopiale vastavasisuline täiendus.

(5) Jõustunud lahend avalikustatakse menetlusseadustes sätestatu kohaselt.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

9. jagu
ASJAAJAMISE JA RIIGIVARA ÜLEANDMINE

§ 73. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistuja teenistusest lahkumisel

(1) Enne teenistuskohalt vabastamist annab teenistuja asjaajamise ja tema kätte usaldatud riigivara üle isikule, kes on määratud selle vastuvõtjaks, hiljemalt teenistusest vabastamise päevaks või vahetu juhi määratud ajaks. Teenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel on sätestatud «Riigivaraseaduses».

(2) Kohtu esimehe ja kohtudirektori vahetumise korral võetakse ja antakse asjaajamine ning vara üle Justiitsministeeriumi kohtute osakonna esindaja osavõtul. Üleandmis-vastuvõtmisakt vormistatakse kahes eksemplaris, mille üks eksemplar jäetakse kohtusse, teine antakse Justiitsministeeriumi kohtute osakonnale.

§ 74. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistussuhte peatumisel

Puhkusele minev teenistuja annab asjaajamise ja riigivara üle teda asendavale teenistujale hiljemalt viimasel päeval enne puhkust. Akt vormistatakse juhul, kui:
1) teenistuja vahetu ülemus seda nõuab;
2) dokumentide või ülesannete lahendamise tähtaeg langeb teenistuja äraoleku ajale.

§ 75. Üleandmis-vastuvõtmisakt

(1) Asjaajamise ja riigivara üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisaktiga juhul, kui lahkub kohtudirektor või kohtu esimees või kui seda nõuab vahetu juht, üleandja või vastuvõtja.

(2) Üleandmis-vastuvõtmisaktile kirjutavad alla üleandja, vastuvõtja ja juuresviibiv ametnik ning üleandja vahetu ülemus. Kohtu esimehe või kohtudirektori vahetumisel kinnitab akti Justiitsministeeriumi esindaja.

(3) Kui üks osapool ei ole akti sisuga nõus, siis esitatakse enne allkirjastamist motiveeritud eriarvamus, mis lisatakse aktile ja mille olemasolu kohta tehakse akti märge.

§ 76. Üleandmis-vastuvõtmisakti sisunõuded

(1) Üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) täitmisel olevate lepingute loetelu;
2) lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu;
3) üleantavate üksikdokumentide ja toimikute loetelu.

(2) Kohtudirektori vahetumisel peab üleandmis-vastuvõtmisakt sisaldama lõikes 1 loetletud andmetele lisaks järgmisi andmeid:
1) kohtu kantselei ja õigusteenistuse koosseisunimestik ja täidetud kohtade arv;
2) kohtu eelarvevahendite seis;
3) kohtu pitsatite arv, liigid ja asukoht ning nende hoidmise eest vastutavate ametnike või töötajate nimed ja ametikohad;
4) kohtudirektori poolt viimasena allkirjastatud dokumentide indeksid või numbrid vastavalt dokumendiliigile;
5) üldandmed kohtu arhiivi kohta.

§ 77. Ühepoolne ülevõtmine

Kui lahkuv teenistuja keeldub asjaajamise ja riigivara üleandmisest või kui üleandmine ei ole võimalik, toimub see ühepoolselt teenistuja vahetu ülemuse juuresolekul. Sel juhul tehakse üleandmis-vastuvõtmisakti vastav märge.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 78. Määruse kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 5. augusti 2003. a määrus nr 54 «Maa- ja linnakohtu kantselei kodukord» (RTL 2003, 92, 1374) tunnistatakse kehtetuks.

§ 79. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

 

 

 

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 «Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord»
lisa 1
«Üldplank»

 

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 «Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord»
lisa 2
«Kirjaplank»

Teie

______________

200 . a nr _____________

Meie

______________

200 . a nr _____________

___________________________________________________________________________

Asutuse nimi
aadress
Reg nr

tel
faks
e-post
http://www.just.ee

 

 

“Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 

“Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“

lisa 3

(Justiitsministri 28.12.2006.a  määruse nr 41  sõnastuses)

 

Kohtukutse

 

[kutsutava nimi]

[kutsutava ametinimetus]

[asutuse nimetus]

[kutsutava aadress: tn ja maja,  korteri nr]

[kutsutava aadress – linn/asula ja postikood]                  

[kutsutava aadress – riik]

[e-post, faksi nr]

               

 

KOHTUKUTSE

 

[kohtu nimetus] kutsub Teid [kostjana] [avalikule/kinnisele] [kohtuistungi(te)le/ kohtu eelistungile]

 

kohtuasi:

[kohtuasja nimetus]

kohtuasja number:

[kohtuasja number]

 

istungi/te toimumise aeg:

 

[pp.kk.aaaa kell ….. – ….]

 

istungi/te toimumise koht:

 

[kohtu nimetus] [kohtumaja nimetus] [aadress, saali number]

 

 

Mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest palume õigeaegselt teatada aadressil ___________________________________________ või elektrooniliselt ______________________, faksiga nr  ______________________ või telefoni teel ______________________.

 

-   Palume kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument (nt pass, ID-kaart; juhiluba).

-   Esindajal palume kaasa võtta ka tema volitust tõendav dokument. Advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse. Lepingulise esindajana tegutseval isikul tuleb võtta kaasa õppekava läbimist tõendav dokument (TsMS § 218 lg 1 p 2).

 

[selgitus]

 

[hoiatus]

 

[muu tekst]

 

[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

 

 

 

 

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57

“Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 4

(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)

 

Väljastusteate/kättetoimetamisteatise vorm

 

Kahepoolne. Mõõtmed 99 x 210 mm (A4/3).

A) esikülg

 

[Kätte toimetamise viis]

MENETLUSDOKUMENT

[VÄLJASTUSTEADE/  KÄTTETOIMETAMISTEATIS]

KINNITUSRIBA

 

 

Saatja/ Tagastada

[KOHUS] [KOHTUMAJA]

nt. Pärnu Maakohus, Pärnu Kuninga tänava Kohtumaja

[TÄNAV MAJA nr, INDEKS LINN]

____________________________________________

Tel. [kohtu telef.nr]

Faks. [kohtu faksi.nr]

E-post: [kohtu e-posti aadress]

 

 

 

 

TAGASTADA VIIVITAMATULT / X PÄEVA MÖÖDUMISEL

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B) tagakülg

 

KINNITUSRIBA

Saadetist võib:  [valikvariandid]

Menetlusdokument nr:[kohtuasja nr/ dok. nr]

 

SAAJA:

[EES-, PEREKONNANIMI / ASUTUSE NIMETUS]

[Tänav maja -korter, linn/asula/küla,

maakond, INDEKS]

Sisuga: [dok. sisu kirjeldus/ ca 120 tähemärki, kuni 4 real.] [nt. KOHTUISTUNG 29.10.2006 KELL 14:00, KUTSUTUD KOLMANDA ISIKUNA]

 

VASTUVÕTJA: __________________________________  ___________________________  ____________________________

                                            ees- ja perekonnanimi trükitähtedega                     suhe saajaga või amet                                          allkiri

Kuupäev ja koht*: __________________________ __________________________  Dok nr:  ____________________________

*Täita edasiandmise koht, kui erineb saaja aadressist või väljastamine toimub postiasutusest                               isikut tõendava dokumendi number

Saajaks märgitud isikust erinev dokumendi vastuvõtja on kohustatud andma saadetise saajale üle esimesel võimalusel!

□    Antud üle muule isikule

□    Jäetud postkasti

□    Tagastatakse saatjale

□    Keeldus vastu võtmast

□    Ei ela/ asu aadressil

□    Saaja viibib pikemat aega mujal (palun täpsustada)

□    Saaja ei viibinud kohal

□    Volitus

□    Hoiutähtaja möödumisel

□    Adressaat surnud

□    Postkast ligipääsmatu

□    Kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud

□    Muu põhjus

Kättetoimetamise katsed:

 

I katse ___________________

                       (kuupäev, kellaaeg)

 

II katse ___________________

                        (kuupäev, kellaaeg)

Märkused:

 

 

KÄTTETOIMETAJA: ______________________________________________________

ametinimetus, nimi ja allkiri

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

 

 

 

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57

“Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 5

(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)

 

 

Kohtutoimikute säilitustähtajad

 

 

Märkused:

 

1. Kriminaalasjade puhul liidetakse säilitustähtajale karistuseks mõistetud aeg. Muude kohtutoimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast.

2. Kohtutoimikutest võetakse enne nende hävitamist välja originaaldokumendid, välja arvatud lahutatud abielu abielutunnistus, mis on kehtetu. Originaaldokumente säilitatakse kohtu arhiivis 50 aastat või väljastatakse need allkirja vastu dokumendi omanikule. Pärast säilitustähtaja lõppemist võetakse kõigist kohtutoimikutest nende hävitamisel välja alatiseks säilitamiseks kohtuotsused ja määrused.

3. Kõigil kohtutoimikutel on juurdepääsupiirang, mille puhul lähtutakse kohtumenetluse seaduses ja  menetlusosaliste andmete kaitset reguleerivates seadustes sätestatust.

4. Protsessis mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikutele otsustavad kohtu esimees või kohtumaja juht.

 

 

I KRIMINAALASJAD

 

Jrk nr

Asja liik Karistusseadustiku järgi

KarS §

Säilitus-tähtaeg

 

1. Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod

 

89-112

Alatine

 

2. Isikuvastased süüteod

 

 

 

1)

Eluvastased süüteod

113-117

 

 

a) tapmine

113

15 aastat

 

b) mõrv

114

Alatine

 

c) muud eluvastased süüteod

 

5 aastat

2)

Tervisevastased süüteod

118-122

 

 

a) raske tervisekahjustuse tekitamine

118

15 aastat

 

b) piinamine

122

5 aastat

 

c) muud tervisevastased süüteod

 

3 aastat

3)

Elu ja tervist ohustavad süüteod

123-124

3 aastat

4)

Raseduse ebaseaduslik katkestamine

125-128

 

 

a) raseduse kuritahtlik katkestamine

125

15 aastat

 

b) muud raseduse ebaseadusliku katkestamise süüteod

 

3 aastat

5)

Inimloote ebaseaduslik kohtlemine

129-132

3 aastat

6)

Vabadusvastased süüteod

133-140

 

 

a) orjastamine

133

10 aastat

 

b) pantvangi võtmine

135

10 aastat

 

c) vabaduse võtmine seadusliku aluseta

136

5 aastat

 

d) muud vabadusvastased süüteod

 

3 aastat

7)

Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

141-147

 

 

a) vägistamine

141

15 aastat

 

b) muud seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

 

3 aastat

8)

Surnuvastased süüteod

148-150

3 aastat

 

3. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod

 

 

1)

Süüteod võrdõiguslikkuse vastu

151-153

3 aastat

2)

Põhivabaduste rikkumised

154-159

3 aastat

3)

Süüteod valimisvabaduse vastu

160-168

3 aastat

 

4. Süüteod perekonna ja alaealise vastu

 

 

1)

Süüteod perekonna vastu

169-174

 

 

a) lapse müümine ja ostmine

173

5 aastat

 

b) muud süüteod perekonna vastu

 

3 aastat

2)

Süüteod alaealise vastu

175-182

 

 

a) alaealise prostitutsioonile kallutamine

175

5 aastat

 

b) alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine

176

5 aastat

 

c) muud süüteod alaealise vastu

 

3 aastat

 

5. Rahvatervisevastased süüteod

 

 

1)

Narkootikumidega seotud süüteod

183-191

 

 

a) narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine

184

5 aastat

 

b) sama (kui toime pandud grupi poolt)

184 (2)

10 aastat

 

c) sama (kui toime pandud suure varalise kasu eesmärgil või

kuritegeliku ühenduse poolt)

184 (2¹)

 

Alatine

 

 

d) narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale

kui kaheksateistkümneaastasele isikule

185 (1)

 

10 aastat

 

 

e) sama (kui edasiandmise eesmärk on alaealise kihutamine

narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmisele või

sellele kaasaaitamisele)

185 (2)

Alatine

 

f) muud narkootikumidega seotud süüteod

185 (3)

5 aastat

2)

Nakkushaigustega seotud süüteod

192-193

3 aastat

3)

Ravimitega seotud süüteod

194-195

3 aastat

4)

Süüteod töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonnas

196-198

3 aastat

 

6.Varavastased süüteod

 

 

1)

Süüteod omandi vastu

199-208

 

 

a) röövimine

200

5 aastat

 

b) muud süüteod omandi vastu

 

3 aastat

2)

Süüteod vara vastu tervikuna

209-217

 

 

a) väljapressimine

214

5 aastat

 

b) muud süüteod vara vastu tervikuna

 

3 aastat

3)

Vähemohtlikud varavastased süüteod

218

3 aastat

 

7. Süüteod intellektuaalse omandi vastu

219-230

3 aastat

 

8. Süüteod riigivõimu vastu

 

 

1)

Süüteod Eesti Vabariigi vastu

231-236

Alatine

2)

Süüteod riigivõimu vastu

237-245

 

 

a) terrorism

237

Alatine

 

b) rünne kõrge riigiametniku elule ja tervisele

244

Alatine

 

c) muud süüteod riigivõimu vastu

 

5 aastat

3)

Süüteod välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vastu

246-250

 

 

a) rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele

246

Alatine

 

b) muud süüteod välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vastu

 

7 aastat

4)

Süüteod riigi kaitsevõime vastu

251-254

 

 

a) võimuhaaramine kaitsejõududes

251

Alatine

 

b) muud süüteod riigi kaitsevõime vastu

 

7 aastat

 

9. Avaliku rahu vastased süüteod

 

 

1)

Avaliku julgeoleku vastased süüteod

255-261

 

 

a) kuritegelik ühendus

255

10 aastat

 

b) kuritegeliku ühenduse organiseerimine

256

10 aastat

 

c) Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

258

5 aastat

 

d) muud avaliku julgeoleku vastased süüteod

 

3 aastat

2)

Avaliku korra vastased süüteod

262-273

 

 

a) avaliku korra raske rikkumine

b) prostitutsioonile kaasaaitamine

263  

268¹

5 aastat

5 aastat

 

c) muud avaliku korra vastased süüteod

 

3 aastat

3)

Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

274-287

 

 

a) vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes

274

5 aastat

 

b) muud avaliku võimu teostamise vastased süüteod

 

3 aastat

 

10. Ametialased süüteod

 

 

1)

Võimu kuritarvitamine

288-292

 

 

a) ametiseisundi kuritarvitamine

289

5 aastat

 

b) võimuliialdus

291

5 aastat

 

c) muud võimu kuritarvitamise süüteod

 

3 aastat

2)

Aususe kohustuse rikkumine

293-301

 

 

a) altkäemaksu võtmine

294

10 aastat

 

b) altkäemaksu andmine

298

5 aastat

 

c) muud aususe kohustuse rikkumisega seotud süüteod

 

3 aastat

 

11. Õigusemõistmise vastased süüteod

 

 

1)

Õigusemõistmise takistamine

302-309

 

 

a) kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale, prokurörile, kaitsjale, kannatanu esindajale ja tema lähedasele raske tervisekahjustuse tekitamine

302

Alatine

 

b) vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes

303

 

10 aastat

 

c) muud õigusemõistmisevastased süüteod

 

5 aastat

2)

Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses

310-323¹

 

 

a) seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemine

311

Alatine

 

b) muud isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses

 

5 aastat

3)

Karistuse täitmise vastased süüteod

324-331

 

 

a) massilised korratused kinnipidamiskohas

327

5 aastat

 

b) kinnipidamiskohast ja vahi alt põgenemine

328

5 aastat

 

c) muud karistuse täitmise vastased süüteod

 

3 aastat

4)

Kohtulahendi täitmise vastased süüteod

 

12. Avaliku usalduse vastased süüteod

331¹-331²

 

 

3 aastat

1)

Maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimine

332-343

 

 

a) võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi kasutamine

334

5 aastat

 

b) maksumärgi võltsimine

335

5 aastat

 

c) võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine

336

5 aastat

 

d) muud maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimise süüteod

 

3 aastat

2)

Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

344-351

 

 

a) tähtsa isikliku dokumendi võltsimine

347

5 aastat

 

b) muud dokumendi võltsimise ja kahjustamise süüteod

 

3 aastat

 

13. Keskkonnavastased süüteod

352-371

3 aastat

 

 

14. Majandusalased süüteod

 

 

1)

Ebaseaduslik majandustegevus

372-376²

 

 

a) tegevusloata ja keelatud majandustegevus

372

5 aastat

 

b) muud ebaseadusliku majandustegevuse süüteod

 

3 aastat

2)

Äriühingutega seotud süüteod

377-383

3 aastat

3)

Pankroti ja täitemenetlusalased süüteod

384-385

3 aastat

4)

Maksualased süüteod

386-393

 

 

a) maksuhalduri tegevuse takistamine

390

5 aastast

 

b) keelatud ja eriluba nõudva kauba salakaubavedu

392

5 aastat

 

c) muud maksualased süüteod

 

3 aastat

5)

Rahapesu alased süüteod

394-396

 

 

a) rahapesu

394

7 aastat

 

b) muud rahapesualased süüteod

 

3 aastat

6)

Süüteod väärtpaberiringluses

397-398

3 aastat

7)

Konkurentsialased süüteod

399-402

3 aastat

8)      

Erakonnaalased süüteod

15. Üldohtlikud süüteod

402¹ -  402²

3 aastat

1)

Mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod

403-405

 

 

a) plahvatuse tekitamine

405

7 aastat

 

b) muud mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod

 

5 aastat

2)

Elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamise, eluohtliku ehitamise, tootmise ning muu tegevusega seotud süüteod

406-410

 

 

a) elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine

406

5 aastat

 

b) elutähtsa rajatise kahjustamine

407

5 aastat

 

c) muud elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamise, eluohtliku ehitamise, tootmise ning muu tegevusega seotud süüteod

 

3 aastat

3)

Ioniseeriva kiirgusega seotud süüteod

411-412

3 aastat

4)

Lõhkematerjaliga seotud süüteod

413-417

7 aastat

5)

Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

418-421

 

 

a) tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine

418

5 aastat

 

b) muud tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

 

3 aastat

 

16. Liiklussüüteod

422-430

5 aastat

 

17. Kaitseteenistusalased süüteod

431-450

 

 

a) väeosa ja muu teenistuskoha omavoliline mahajätmine lahinguolukorras

438

Alatine

 

b) lendude ja nendeks ettevalmistamise nõuete rikkumine

442

Alatine

 

c) laevajuhtimisnõuete rikkumine

443

Alatine

 

d) sõjajõudude üleandmine ja vara jätmine vaenlasele

449

Alatine

 

e) muud kaitseteenistusalased süüteod

 

5 aastat

 

18. Täitmiskohtuniku asjad

 

3 aastat

 

 

 

Asja liik Kriminaalkoodeksi järgi

 

KrK §

Säilitus-tähtaeg

 

1. Kõik kriminaalasjad, milles kõrgeimaks karistuseks määrati surmanuhtlus

 

Alatine

 

2. Inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod

611-615

 

 

a) inimsusevastane kuritegu

611

Alatine

 

b) vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas

612

Alatine

 

c) muud inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod

 

5 aastat

 

3. Riigivastased kuriteod

62-87

(-99)

 

 

a) terrorism

641

Alatine

 

b) terroristlik akt välisriigi esindaja vastu

65

Alatine

 

c) kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimine

75¹

5 aastat

 

d) salakaubavedu

76

5 aastat

 

e) tegevteenistusest või õppekogunemisest kõrvalehoidumine

78¹

5 aastat

 

f) Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

81¹

5 aastat

 

g) raha või väärtpaberi võltsimine või võltsitud raha või väärtpaberi kasutamine

85

5 aastat

 

h) muud riigivastased kuriteod

 

3 aastat

 

4. Isikuvastased kuriteod

100-130

 

 

a) tahtlik tapmine

100

15

 

b) tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel

101

Alatine

 

c) tapmine hädakaitse piiride ületamisel

104

10

 

d) surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu

105

5 aastat

 

e) üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine

107

15 aastat

 

f) vägistamine

115

15 aastat

 

g) pantvangi võtmine

124¹

10 aastat

 

h) ebaseaduslik vabaduse võtmine

124³

5 aastat

 

i) muud isikuvastased kuriteod

 

3 aastat

 

5. Kuriteod isiku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu

131-138

 

 

a) ebaseaduslik jälitustegevus

133'

5 aastat

 

b) muud kuriteod isiku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu

 

3 aastat

 

6. Varavastased kuriteod

139-1454

 

 

a) röövimine

141

5 aastat

 

b) väljapressimine

142

5 aastat

 

c) muud varavastased kuriteod

 

3 aastat

 

7. Majandusalased kuriteod

146-1591

3 aastat

 

8. Ametialased kuriteod

160-1675

 

 

a) altkäemaksu võtmine

164

10 aastat

 

b) altkäemaksu andmine

165

5 aastat

 

c) muud ametialased kuriteod

 

3 aastat

 

9. Kuriteod õigusemõistmise vastu

168-181

 

 

a) seadusele mittevastava kohtuotsuse või määruse tegemine

169

Alatine

 

b) vägivald tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi, manuka või kuriteo toimepannud isiku, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine

172

10 aastat

 

c) vägivald kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri või uurija, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine

172¹

Alatine

 

d) muud kuriteod õigusemõistmise vastu

 

5 aastat

 

10. Valitsemiskorravastased kuriteod

182-1945

 

 

a) vägivald politseiametniku või politseiametnikuga võrdsustatud isiku suhtes

184²

5 aastat

 

b) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimine

186

5 aastat

 

c) muud valitsemiskorravastased kuriteod

 

3 aastat

 

11. Kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu

195-2114

 

 

a) õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine

197¹

Alatine

 

b) alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile

202

5 aastat

 

c) alaealise kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele

202²

5 aastat

 

d) muud kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu

 

3 aastat

 

12. Kaitseteenistusalased kuriteod

245-267

 

 

a) väeosa omavoliline mahajätmine lahinguolukorras

251

Alatine

 

b) lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumine

255

Alatine

 

c) laevajuhtimiseeskirjade rikkumine

256

Alatine

 

d) sõjajõudude üleandmine või sõjapidamisvahendite jätmine vaenlasele

262

Alatine

 

e) muud kaitseteenistusalased kuriteod

 

5 aastat

 

13. Arvuti- ja andmetöötlusalased kuriteod

268-276

3 aastat

 

14. Kuriteod intellektuaalse omandi vastu

277-284

3 aastat

 

II. TSIVIILASJAD

 

 

Asja liik

Säilitustähtaeg

 

1. Perekonnaasjad

 

 

a) abielulahutus

10 aastat

 

b) elatise sissenõudmine

Alates elatise sissenõud-misõiguselõppe-misest 1 aasta

 

c) põlvnemise tuvastamine ja selle vaidlustamine

Alatine

 

d) alaealisele isikule eestkostja määramine

Alates eestkostmise lõppemisest 10 aastat

 

e) vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine

1 aasta lapse täisealiseks saamisest

 

f) alaealise teovõime laiendamine

Lapse täisealiseks saamiseni

 

g) isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma

Alatine

 

h) lapsendamine

Alatine

 

i) ühisvara jagamine

10 aastat

 

2. TSÜS

 

 

a) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

75 aastat

 

b) äraolija varale hoolduse seadmine

Alates hoolduse lõppemisest 10 aastat

 

c) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Alates eestkoste lõppemisest 10 aastat

 

d) isiku paigutamine kinnisesse asutusse (esialgne õiguskaitse)

Alates asutusse paigutamise taotluse rahuldamisest 5 aastat

 

e) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

Alates lähenemiskeelu lõppemisest 5 aastat

 

3. Ühinguõigusasjad

7 aastat

 

4. Asjaõigusasjad

 

 

a) omandiasjad

Alatine

 

b) kaasomandi asjad

10 aastat

 

5. Täitmisasjad

5 aastat

 

6. Hagi eeltagamine

Alates võõrandamise keelumärke eemaldamisest 5 aastat

 

7. Pankrotiasjad

Menetluse lõpetamisest alates 10 aastat

 

8. Pärimisasjad

Alatine

 

9. Võlaõigusasjad

 

 

a) võõrandamislepingud

Alatine

 

b) kasutuslepingud

5 aastat

 

10. Tööõigusalased asjad

50 aastat

 

11. Muud hagiga ja hagita asjad

5 aastat

 

 

 

 

III HALDUSASJAD

 

 

Asja liik

Säilitustähtaeg

 

1. Teenistussuhted

 

 

a) avalikku teenistust puudutavad asjad

11 aastat

 

2. Rahvastik

 

 

a) kodakondsuse asjad

11 aastat

 

b) välismaalasi puudutavad asjad

11 aastat

 

3. Majandusõigus

 

 

a) tegevusload ja registreerimine

11 aastat

 

4. Riigiabi ja konkurents

11 aastat

 

5. Tööstusomand

Alatine

 

6. Planeerimine ja ehitus

 

 

a) kinnisasja sundvõõrandamine

Alatine

 

7. Riigihanked

11 aastat

 

8. Munitsipaal- ja riigivara

 

 

a) vara võõrandamine

Alatine

 

b) vara kasutusseandmine

Alates kasutusseandmise lõppemisest 11 aastat

 

9. Maksuõigus

7 aastat

 

10. Omandireform

11 aastat

 

11. Sotsiaalõigus

 

 

a) pensionid

50 aastat

 

b) ravikindlustus

7 aastat

 

12. Keskkonnaõigus

 

 

a) keskkonnasaaste

11 aastat

 

13. Muud haldusasjad

5 aastat

 

IV VÄÄRTEOASJAD JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE PEALE ESITATUD KAEBUSTE ASJAD

 

5 aastat

 

[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 


 

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 “Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 6

(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)

                                                                                                                          

 

Teadete leht

kriminaal- / tsiviil-/ haldusasjasnr. ___________________________ 200 ____ a.

Kuupäev

MILLISED TOIMINGUD TEOSTATI

Märkused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 “Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 7

(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)

 

Sisuloetelu

 

Jrk. nr.

Dokumentidenimetus

Lk. nr.

Märkused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

 

 

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 “Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 8

(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)

 

Menetluskulude arvestuse leht

 

MENETLUSKULUDE ARVESTUS TSIVIILASJAS nr.________________________

KULULIIK

Kellepoolttasutud

Kellepooltkuulubtasumisele

HAGEJA

KOSTJA

RIIGI

HAGEJA

KOSTJA

Riigilõiv

 

 

 

 

 

Tunnistajatasu

 

 

 

 

 

Eksperditasu

 

 

 

 

 

Tõlgitasu

 

 

 

 

 

Tõenditenõud-

misekulud

 

 

 

 

 

Paikvaatlus

 

 

 

 

 

Kostjasund-

toomine

 

 

 

 

 

Advokaaditasu

 

 

 

 

 

Dokumentidepaljundaminevõiväljaprint

 

 

 

 

 

POSTIKULUD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]

 

/otsingu_soovitused.json