Teksti suurus:

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 3, 11

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 20.12.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. jaanuari 2007. a otsusega nr 72

§ 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I 1999, 60, 616; 2005, 39, 308) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses.»;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.»;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:

« (41) Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti.

(42) Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid.

(43) Töökoha territoorium, trepikojad, liikumisteed ning töö- ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustite paiknemine ei tohi töötajat ohustada. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse.

(44) Välitöö tuleb korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust.

(45) Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

4) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.»;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

« (4) Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.

(5) Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust.

(6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

6) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.»;

7) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.»;

8) paragrahvi 10 pealkirjas lisatakse sõna «naistöötajad» ette sõnad «rasedad ja rinnaga toitvad»;

9) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõna «invaliidistunud» sõnaga «töövõime osaliselt kaotanud»;

10) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad.»;

11) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid ning töötajatele, kes töötavad välitöödel, ka soojak ja riiete kuivatusruum.

(4) Töö laadist olenevalt peab töötajatel olema võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi suitsetada.»;

12) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

« (5) Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute või duššidega ning sooja ja külma veega.

(6) Tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord päevas.

(7) Olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peab vastama kasutusotstarbele.

(8) Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega.»;

13) paragrahvi 12 lõiked 3–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid.

(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.

(6) Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad.»;

14) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.»;

15) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« (7) Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.

(8) Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust.»;

16) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

« § 121. Tööandja ennetustegevus

(1) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

(2) Tööandja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel:
1) riskide tekkimise vältimine;
2) vältimatute riskide hindamine;
3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni;
4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;
5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks;
6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;
7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele;
8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.

(3) Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi.»;

17) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid;
5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;»;

18) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktidega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

« 51) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all;
52) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;»;

19) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja;»;

20) paragrahvi 13 lõike 1 punktist 15 ja § 14 lõikest 2 jäetakse välja sõna «olulise»;

21) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 17 ja 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 17) teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;»;

22) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna «isikukaitsevahendeid» sõnaga «nõuetekohaselt»;

23) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna «tervisehäirest» sõnadega «ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest»;

24) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

« 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.»;

25) paragrahvi 14 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;»;

26) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 15. Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum

(1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.

(2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112;
2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks;
3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale;
4) määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;
5) andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel.

(3) Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu.

(4) Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.

(5) Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda oma töökohalt või ohualalt kiiresti ja ohutult. Selleks peavad evakuatsioonipääsud ja -teed olema takistuseta ning varustatud piisava turvavalgustusega ja evakuatsioonimärkidega.

(6) Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral oma töökohalt või ohualalt lahkumisest peab töötaja esimesel võimalusel teatama tööandjale. Omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.

(7) Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui õnnetusoht on kõrvaldatud.

(8) Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks.»;

27) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat.»;

28) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad.»;

29) paragrahvi 16 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettevõttevälist teenuseosutajat teadaolevatest töökeskkonna ohuteguritest, mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, nende vältimiseks rakendatavatest abinõudest ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud abinõudest, ning tagab neile juurdepääsu käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teabele.»;

30) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad «kaks aastat» sõnadega «kuni neli aastat»;

31) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.»;

32) paragrahvi 17 lõike 6 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 24 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;»;

33) paragrahvi 17 lõikes 8 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 94» sõnadega «Eesti Vabariigi töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses»;

34) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse sõnad «kaks aastat» sõnadega «kuni neli aastat»;

35) paragrahvi 18 lõikest 8 jäetakse välja teine lause;

36) paragrahvi 18 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, millal ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu. Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on Eesti Vabariigi töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.»;

37) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Tööõnnetus

(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

(2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.

(3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.

(4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.»;

38) paragrahvi 23 lõikeid 6 ja 7 täiendatakse pärast sõna «kirjalikult» sõnadega «või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis»;

39) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust ettevõtjaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud tööandja, kes korraldab töid või kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on lepinguline suhe.»;

40) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.»;

41) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse sõna «raskeid» sõnaga «teisi»;

42) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.»;

43) paragrahvi 24 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna «kutsehaigestumiste» sõnadega «ning tööst põhjustatud haigestumiste»;

44) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Tööinspektsioon võimaldab Eesti Haigekassale juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmekogus registreeritud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste raportitele.»;

45) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesoleva seaduse §-des 19 ja 191 sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.»;

46) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tööinspektor on kohustatud:
1) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi;
2) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle;
3) kontrollima vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, kui tööandjalt on laekunud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 17 nimetatud teatis;
4) hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud tootmis- või ärisaladust, välja arvatud juhul, kui avalikustamisnõue tuleneb seadusest;
5) jätma tööandjale ja teistele isikutele avaldamata selle isiku andmed, kes on teatanud töökeskkonnas ilmnevatest puudustest ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest, kui isik ei soovi oma andmeid avaldada;
6) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise;
7) esitama tööülesannete täitmisel töötõendi.»;

47) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest kinnipidamist»;

48) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse punktidega 5–10 järgmises sõnastuses:

« 5) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil tööandjaga kooskõlastatult kontrollitavasse töökohta, seejuures vajaduse korral ka ette teatamata;
6) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega, saada dokumentidest tasuta ärakirju või teha neid kohapeal ning väärteokahtluse korral võtta dokumente kaasa;
7) nõuda töökeskkonna kontrollmõõtmist, pildistada ning võtta analüüsiks materjalidest või ainetest proove;
8) küsitleda üksinda või tunnistajate juuresolekul tööandjat, töökeskkonnavolinikku, töökeskkonnaspetsialisti ja töötajaid;
9) teha järelevalve teostamise käigus kindlaks isikusamasus;
10) teha ettekirjutus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.»;

49) paragrahvi 261 lõikest 2 jäetakse välja kolmas lause;

50) seadust täiendatakse §-ga 312 järgmises sõnastuses:

« § 312. Kahju hüvitise indekseerimine

Tööst põhjustatud tervisekahjustusega või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitist, mida Sotsiaalkindlustusamet maksab perioodiliste maksetena Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 473 lõike 1 alusel, indekseeritakse iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Hüvitist ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.»

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 15 ja 39 jõustuvad 2007. aasta 1. juulil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 50 jõustub üldises korras.

Riigikogu esimees Toomas VAREK