Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 21.12.2006
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. jaanuari 2007. a otsusega nr 75 |
§ 1. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 2005, 65, 498) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:
« 20) kehtestab riigiharidusasutuste (välja arvatud ülikoolide) ühiselamute ja õpilaskodude kasutusse andmise tingimused ja korra.»;
3) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.»;
4) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Haridusasutus loob vastavalt oma võimalustele õpilastele ja üliõpilastele koha õpilaskodus või ühiselamus, kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks.»
§ 2. Täiskasvanute koolituse seaduses (RT I 1993, 74, 1054; 2004, 41, 276) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Tasemekoolitus võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.»;
2) paragrahvi 161 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Enne 2006. aasta 1. jaanuari kutsekeskharidust põhihariduse või keskhariduse baasil õppima asunud isikutele laienevad käesolevas seaduses sätestatud tasemekoolituse sätted, kui õpe toimub osakoormusega õppes või eksternina.»
§ 3. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2006, 32, 246) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Põhihariduse nõudeta kutseõpe on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamisele ei seata haridustasemega seotud piiranguid ning õppekava nominaalkestus on kuni kaks ja pool aastat.»;
2) paragrahvi 42 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kooli arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik.»;
3) paragrahvi 131 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) põhihariduse nõudeta kutseõpe;»;
4) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kooli võib õppima asuda isik, kellel on vähemalt põhiharidus. Keskhariduse baasil toimuvasse kutseõppesse võib õppima asuda isik, kellel on vähemalt keskharidus. Põhihariduse nõudeta kutseõppesse võib sõltumata haridustasemest õppima asuda isik, kes on vähemalt 17-aastane. Õpilaste vastuvõtu korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.»;
5) paragrahvi 311 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riigieelarves nähakse ette toetus kutsekeskharidusõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekavadel õppivate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).
(2) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse kutsekeskharidusõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekavadel õppivate, Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õpilaste arvust, arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta ning õppepäevade arvust õppeaastas.»;
6) paragrahvi 37 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (10) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestatakse hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks.»
§ 4. Ühistranspordiseaduse (RT I 2000, 10, 58; 2006, 55, 405) § 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Päevases õppevormis põhiharidust või üldkeskharidust või täiskoormusega kutsekeskharidust omandavale õpilasele või täiskoormusega põhihariduse nõudeta või põhihariduse baasil kutseõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) hüvitatakse kommertsliinil sõidu kulu riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud rahaliste vahendite arvelt kuni 100 protsenti pileti täishinnast. Sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatuse määrab Vabariigi Valitsus.»
§ 5. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (RT I 2003, 58, 387; 2006, 48, 359) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesolev seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kutseõppele, kutsekeskharidusõppele ja kõrgharidusele ning motiveerida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet läbivat õpilast (edaspidi õpilane) ja kõrgharidust omandavat üliõpilast (edaspidi üliõpilane) täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.»;
2) paragrahvi 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) täiendav toetus – käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele vastavale, keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval õppivale õpilasele ja üliõpilasele, kelle elukoht asub väljaspool omavalitsusüksust, kus asub õppeasutus, ja sellega piirnevaid omavalitsusi, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav täiendav rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks. Täiendav toetus ei laiene doktoriõppes õppivale isikule;»;
3) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) õpib keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta
kutseõppe õppekaval, kutsekeskharidusõppe või kõrghariduse õppekaval,
kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti või
koolituskohti;
3) õpib keskhariduse baasil, põhihariduse baasil,
põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekaval, kutsekeskharidusõppe või
kõrghariduse õppekaval täiskoormusega ega ole ületanud õppekava
nominaalkestust.»;
4) paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval õppival õpilasel ja üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) on õigus taotleda täiendavat toetust, kui ta:»;
5) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Õppeasutusele eraldatava täiendava toetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse täiendava toetuse suuruse korrutamisel õppeasutusele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate keskhariduse baasil kutseõppe koolituskohtade või õppekohtade (välja arvatud doktoriõppe õppekohtade) arvuga ja täiendava toetuse fondi koefitsiendiga.»;
6) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
« (8) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud täiendava toetuse fondi suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka õppeasutusele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel enne 2006. aasta 1. jaanuari moodustatud keskhariduse baasil kutsekeskhariduse koolituskohad.»
§ 6. Ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2006, 26, 191) § 5 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõnad «kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik» sõnadega «põhihariduse nõudeta kutseõppes õppiv isik».
§ 7. Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Toomas VAREK |
Facebook
Twitter