Huvikooli seadus
Vastu võetud 21.12.2006
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. jaanuari 2007. a otsusega nr 77 |
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab huvikooli mõiste, selle asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppekorralduse ja finantseerimise alused, huvikooli juhtimise põhimõtted, koolitöötajate ja õppurite õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve huvikooli tegevuse üle.
(2) Käesolev seadus reguleerib munitsipaalhuvikoolide (edaspidi huvikool) tegevust. Käesolevat seadust kohaldatakse erahuvikoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata alushariduse raamõppekava alusel läbiviidavale õppe- ja kasvatustegevusele, millele laienevad koolieelse lasteasutuse seaduse sätted.
(4) Käesoleva seaduse alusel registreeritud huvikoolis õppivatele täiskasvanutele laienevad täiskasvanute koolituse seaduse vabaharidusliku koolituse sätted.
(5) Seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Huvikooli õiguslik seisund
Huvikool on kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kooli pidaja) asutus.
§ 3. Huvikooli mõiste
Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.
§ 4. Huvikooli nimi
Huvikooli nimi peab selgelt erinema muudest Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppeasutuste nimedest ega tohi olla eksitav huvikooli eesmärgi, tegevuse, kooli pidaja, õigusliku vormi ja huvikoolis omandatava hariduse suhtes.
2. peatükk
HUVIKOOLI REGISTREERIMINE
§ 5. Tegutsemine huvikoolina
Kooli pidajal on õigus pidada huvikooli, kui see on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.
§ 6. Huvikooli registreerimise taotlus
(1) Kooli pidaja esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile huvikooli registreerimise taotluse hiljemalt neli kuud enne planeeritavat õppeaasta algust.
(2) Huvikooli registreerimise taotlusele lisatakse:
1) huvikooli
põhimäärus;
2) huvikooli kõikide huvialade õppekavad;
3)
huvikooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate nimekiri;
4)
andmed huvihariduseks vajalike hoonete, ruumide, rajatiste ja seadmete
kohta;
5) mitme asutaja puhul asutamisleping, mis määrab kindlaks
huvikooli asutamise, kuuluvuse, finantseerimise ning tegutsemise
tingimused ja korra.
(3) Enne huvikooli registreerimise taotluse esitamist on kooli pidaja kohustatud tasuma riigilõivu.
(4) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab huvikooli registreerimise taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Huvikooli registreerimise Eesti Hariduse Infosüsteemis või registreerimisest keeldumise otsustab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja Teadusministeerium teeb kooli pidajale huvikooli registreerimise taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
(5) Haridus- ja teadusminister keeldub huvikooli registreerimast, kui:
1)
registreerimistaotlusele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 2
loetletud dokumente;
2) lõikes 2 loetletud dokumendid ei vasta
kehtestatud nõuetele ning taotluse esitaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks
kõrvaldanud puudusi;
3) registreerimistaotluse esitaja on
esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud
dokumente;
4) on tasumata riigilõiv.
§ 7. Põhimäärus
(1) Huvikooli põhimääruses sätestatakse huvikooli:
1)
täielik nimi ja asukoht;
2) tegevuse eesmärk ja ülesanded;
3)
struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded;
4) õppekeel;
5)
õppenõukogu töökord;
6) hoolekogu töökord;
7)
koolitöötajate ja õppurite õigused ning kohustused;
8)
põhimääruse muutmise kord;
9) õppeperioodi ja
õppevaheaegade kinnitamise kord;
10) finantseerimise,
majandamise ja asjaajamise alused;
11) ümberkorraldamise ja tegevuse
lõpetamise alused ja kord.
(2) Huvikooli põhimääruse kinnitab kooli pidaja.
§ 8. Registreeringu kehtetuks tunnistamine
(1) Haridus- ja teadusministril on õigus tunnistada huvikooli
registreering kehtetuks, kui:
1) riikliku järelevalve käigus ilmneb,
et huvikooli tegevus on vastuolus huvikooli põhimääruse või muude
õigusaktidega;
2) huvikool ei ole ettenähtud tähtpäevaks või
korras täitnud riikliku järelevalveorgani ettekirjutust;
3)
huvikool ei ole viimase õppeaasta jooksul andnud huviharidusstandardile
vastavat õpet;
4) kooli pidaja on esitanud Haridus- ja
Teadusministeeriumile teadlikult valeandmeid, mis omavad tähtsust
registreeringu otsustamisel;
5) kooli pidaja on huvikooli tegevuse
lõpetanud või teinud otsuse huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse
lõpetamise kohta.
(2) Registreering tunnistatakse kehtetuks haridus- ja teadusministri käskkirjaga, millest teavitatakse kooli pidajat posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates, ning huvikooli andmed kustutatakse Eesti Hariduse Infosüsteemist.
3. peatükk
ÕPPEKORRALDUS
§ 9. Õppekorralduse alused
(1) Huviharidusstandard kehtestab huviharidust andva õppe ühtsed nõuded, määrates kindlaks õppe eesmärgid ja ülesanded, õppekorralduse alused, õppekavale esitatavad nõuded ning õppekava registreerimise. Huviharidusstandard on huvihariduse omandamist võimaldav huvikoolide alusdokument, mille eesmärk on soodustada õppurite isiksuse mitmekülgset arengut.
(2) Huviharidusstandardi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(3) Huviala riikliku raamõppekava kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Enne huviala riikliku raamõppekava kehtestamist võib haridus- ja teadusminister selle hindamisse kaasata eksperte, moodustades selleks ajutise ekspertiisikomisjoni.
(4) Õpe huvikoolis toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
(5) Õpe toimub õpperühmades või individuaalselt. Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab kooli pidaja.
(6) Huvialasid õpetatakse huvikoolis õppekava alusel.
§ 10. Huviala õppekava
(1) Iga huvikoolis õpetatava huviala kohta koostatakse huviala õppekava, mille kinnitab huvikooli direktor.
(2) Huviala õppekava peab vastama huviharidusstandardile ja huviala riikliku raamõppekava olemasolul ka sellele.
(3) Huviala õppekava määrab kindlaks:
1) õppe
eesmärgid ja kestuse;
2) õppeainete loendi;
3) ainekavad.
(4) Kooli pidaja esitab Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimisel korraga kõikide huvialade õppekavad Eesti Hariduse Infosüsteemi põhimäärusega sätestatud tingimustel ja korras.
(5) Huvialade õppekavade Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimisel
või muutmisel määrab kooli pidaja iga huviala õppekava kuuluvuse ühte
alljärgnevalt loetletud valdkonda:
1) sport;
2) tehnika;
3)
loodus;
4) üldkultuur, sealhulgas rahvuskoolid;
5) muusika ja
kunst.
(6) Ettepanekuid huviala õppekava muutmiseks, uue lisamiseks või olemasoleva sulgemiseks võib teha kooli pidaja või tema poolt selleks volitatud ametiisik, huvikooli hoolekogu või õppenõukogu. Tehtud ettepanekud kinnitab huvikooli direktor. Huviala õppekava muutmine, uue lisamine või olemasoleva sulgemine toimub pärast huvikooli vastava huviala õppeperioodi lõppu.
§ 11. Eesti Hariduse Infosüsteemis igal aastal uuendatavad andmed
(1) Kooli pidaja on kohustatud esitama igal aastal:
1) õppurite arvu
käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud valdkondade kaupa;
2)
huvialade õppekavades tehtud muudatused, uue lisandunud huviala õppekava
või teate olemasoleva huviala õppekava sulgemisest.
(2) Kooli pidaja tehtud muudatused huvialade õppekavades või huviala uus õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis pärast selle läbivaatamist Haridus- ja Teadusministeeriumis.
§ 12. Õppeaasta
(1) Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.
(2) Õppeperiood ja õppevaheajad sätestatakse huvikooli põhimääruses.
(3) Õppeperioodi ja õppevaheaegade pikkus võib ühes huvikoolis õpetatavate erinevate huvialade puhul olla erinev.
§ 13. Huvikooli vastuvõtmine, huvikoolist väljaarvamine ja huvikooli lõpetamine
(1) Huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab kooli pidaja.
(2) Huvikool loetakse lõpetatuks pärast asjakohase huviala õppekava täitmist.
(3) Huvikooli lõpetamist tõendab huvikooli lõpudokument, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
4. peatükk
HUVIKOOLI JUHTIMINE
§ 14. Direktor
(1) Huvikooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada huvikooli tulemuslik töö, vastutada huvikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktoril on kohustus anda aru kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule.
(3) Direktor:
1) teeb huvikooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid
ulatuses, mis on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
2)
juhatab huvikooli õppenõukogu;
3) tagab huvikooli hoolekogu
ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4) sõlmib, muudab,
peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;
5)
kinnitab huvikooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud
töökorraldusdokumendid;
6) kinnitab huvialade õppekavad,
nende muudatused, lisamise ja sulgemise;
7) koostab huvikooli
eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja
kooli pidajale kinnitamiseks;
8) esitab vähemalt üks kord aastas
huvikooli tegevuse aruande huvikooli hoolekogule ja kooli pidajale või
tema poolt volitatud ametiisikule;
9) tagab seaduste ja muude
õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
10)
lahendab muid käesoleva seadusega, huvikooli põhimäärusega ja
ametijuhendiga tema pädevusse antud küsimusi.
(4) Huvikooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja huvikooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju.
§ 15. Direktori ametisse kinnitamine
(1) Huvikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme kehtestab kooli pidaja. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab kooli pidaja.
(2) Direktor kinnitatakse konkursi tulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud ajaks.
(3) Huvikooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või selleks tema poolt volitatud ametiisik.
§ 16. Huvikooli õppenõukogu
(1) Huvikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
(3) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
§ 17. Huvikooli hoolekogu
(1) Huvikooli hoolekogu suunab huvikooli tegevust ning teeb ettepanekuid huvikooli direktorile ja kooli pidajale huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. Kooli pidaja moodustab viie- kuni üheksaliikmelise hoolekogu.
(2) Hoolekogu liikmed on kooli pidaja ja huvikooli toetavate organisatsioonide esindajad, õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate ja õppurite esindaja või õpilasomavalitsuse olemasolul selle esindaja. Huvikoolis, kus õpivad ka alaealised, kuulub hoolekogusse ka lastevanemate esindaja.
(3) Huvikooli hoolekogu:
1) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku
järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle;
2) kuulab
ära huvikooli direktori aruande huvikooli tegevuse ja eelarve täitmise
kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;
3)
kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti ning edastab selle koos
omapoolse hinnanguga kooli pidajale;
4) teeb ettepanekuid huviala
õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
5) teeb
ettepanekuid huvikooli põhimääruse muutmiseks.
(4) Huvikooli hoolekogu teeb üksikküsimustes otsuseid.
5. peatükk
KOOLITÖÖTAJAD JA ÕPPURID
§ 18. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad (eelkõige huvihariduse spetsialistid, õpetajad, kutseõpetajad, treenerid, noorsootöötajad) ning teised töötajad.
(2) Koolitöötajate õigused, kohustused, vastutus ja tööülesanded sätestatakse huvikooli põhimääruses, ametijuhendis ja töölepingus.
§ 19. Õppurite õigused ja kohustused
(1) Õppuril on õigus:
1) tutvuda enne huvikooli õppima
asumist ja õppimise ajal huvialade õppekavade, huvikooli põhimääruse
ning kodukorraga;
2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust;
3)
osaleda valitud esindaja kaudu huvikooli hoolekogu tegevuses;
4)
moodustada õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;
5)
kasutada muid seaduse ja huvikooli põhimäärusega kehtestatud õigusi.
(2) Õppur on kohustatud:
1) järgima huvikooli kodukorda;
2)
hoidma huvikooli kasutuses olevat vara;
3) täitma muid seaduses ja
huvikooli põhimääruses sätestatud kohustusi.
(3) Huvikool tagab õppuri huvikoolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
6. peatükk
HUVIKOOLI VARA JA FINANTSEERIMINE
§ 20. Huvikooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine
Huvikooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab kooli pidaja.
§ 21. Finantseerimine
(1) Huvikoolil on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.
(2) Huvikoolil võib olla oma pangakonto.
(3) Huvikooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja valla- või linnaeelarve eraldistest, huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja huvikooli põhimääruses sätestatud huvikooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest. Huvikooli kulud kaetakse kooli pidaja poolt kinnitatud eelarve alusel.
(4) Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud kulude osaliseks katmiseks.
(5) Toetuse arvestamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtuv õppurite arv käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 toodud huviala valdkonniti.
(6) Toetuse jaotamise tingimused ja korra ning toetuse arvestusliku suuruse õppuri kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Riigieelarves nähakse vajadusel ette sihtotstarbelised eraldised valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud projektide toetuseks. Haridus- ja teadusminister kehtestab tingimused ja korra projektitoetuste taotlemiseks ja eraldamiseks.
§ 22. Raamatupidamisarvestus ja aruandlus
(1) Huvikool peab raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.
(2) Huvikooli eelarve täitmise aruande kinnitab kooli pidaja.
(3) Huvikool esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras ning tähtaegadel.
7. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 23. Riikliku järelevalve teostamine
(1) Riiklikku järelevalvet huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel huvikooli asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveorgan).
(2) Järelevalveorgan määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte.
§ 24. Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded
Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised:
1)
kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest
tulenevate nõuete täitmist;
2) analüüsida probleeme õppe-
ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel;
3)
kontrollida riigieelarvest huvikoolile eraldatud vahendite kasutamise
õiguspärasust.
§ 25. Riikliku järelevalve läbiviija õigused
Riikliku järelevalve läbiviijal on õigus:
1) külastada
õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;
2)
osaleda õppenõukogu ja hoolekogu koosolekutel;
3) tutvuda
huvikooli dokumentidega;
4) saada huvikoolilt informatsiooni
õigusaktide rakendamise kohta;
5) teha huvikooli direktorile ja
kooli pidajale ettepanekuid huvikooli tegevuse parendamiseks ning
täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses
esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
6) teha huvikooli
direktorile, õppenõukogule, hoolekogule ning kooli pidajale, välja
arvatud valla- ja linnavalitsusele ning valla- ja linnavolikogule,
täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende poolt antud ja seaduse või
seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja
kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse
või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;
7) teha
maavanemale ettepanek riikliku järelevalve teostamiseks valla- ja
linnavalitsuse ning valla- ja linnavolikogu üksikaktide seaduslikkuse
üle vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele.
§ 26. Riikliku järelevalve tulemused
(1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.
(2) Õiendis esitatakse lühiandmed õppeasutuse kohta, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve kokkuvõte ning tehtud ettekirjutused ja ettepanekud.
(3) Ettekirjutuses märgitakse:
1) isiku või organi nimi, kellele
ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumise asjaolude kirjeldus;
3)
õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
4)
ettekirjutuse alus;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
6)
ettekirjutuse täitmise ning täitmisest teavitamise tähtaeg;
7)
riikliku järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed ja
ametikohad;
8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja
kord.
(4) Õiendi allkirjastavad järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud. Õiendi kinnitab vastavalt haridus- ja teadusminister või maavanem.
(5) Õiend tehakse huvikoolile ning kooli pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates.
8. peatükk
HUVIKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 27. Huvikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Huvikooli ümberkorraldamine käesoleva seaduse mõistes on huvikoolide ühinemine või huvikooli jagunemine.
(2) Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja.
(3) Huvikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast huvikooli õppeperioodi lõppu põhimääruses sätestatud korras.
(4) Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele, lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.
(5) Huvikooli ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel tehakse Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavad muudatused kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
9. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 28. Huvialakooli põhimääruse ja õppekavade vastavusse viimine
Käesoleva seaduse jõustumisel tegutsevad huvialakoolid viivad oma põhimääruse ja õppekavad vastavusse käesoleva seaduse nõuetega hiljemalt 2008. aasta 31. augustiks.
§ 29. Seaduse rakendamine enne seaduse jõustumist tegutsevate huvialakoolide suhtes
Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud huvialakooli koolitusluba omava kooli pidajad on kohustatud registreerima huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis hiljemalt 2008. aasta 31. augustiks. Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud koolitusload muutuvad kehtetuks alates 2008. aasta 1. septembrist.
§ 30. Koolituslubade menetlemine
Enne käesoleva seaduse jõustumist Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud koolitusloa taotluste menetlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid nende menetlustoimingute osas, mida viiakse läbi pärast käesoleva seaduse jõustumist.
§ 31. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduse (RT I 2002, 3, 7; 2006, 58, 439) § 41 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvikool ja noortelaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul);».
§ 32. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine
Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 2005, 65, 498) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvihariduseks.»;
2) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Haridusasutused on eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täiendusõppeasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.»;
3) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 13. Huviharidus
Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest, tööalasest koolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.»;
4) paragrahvi 191 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huviharidust võimaldav koolitusasutus, kellele haridus- ja teadusminister on andnud koolitusloa või registreeringu Eesti Hariduse Infosüsteemis.»;
5) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 25. Huvikoolid
(1) Huvikoolis omandatakse huviharidus.
(2) Huvikoolide tegevuse alused kehtestatakse huvikooli seadusega.»
§ 33. Erakooliseaduse muutmine
Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 2006, 46, 334) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvihariduse omandamist või korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.»;
2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 8) huvikool;»;
3) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huviharidust võimaldav koolitusasutus, kellele haridus- ja teadusminister on andnud koolitusloa või registreeringu Eesti Hariduse Infosüsteemis.»;
4) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Erakool, välja arvatud huvikool, loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli kõikide huvialade õppekavade registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikoolile koolitusluba ei väljastata. Huvikooli registreerimise taotlusele ja registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 3–9 koolitusloa kohta sätestatut.»;
5) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse-, kõrg-, huvi- või täiendusharidus) ja õppeasutuse liik;»;
6) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.»;
7) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.»;
8) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) huvikoolil – huviharidusstandardile ja raamõppekavale, kui see on kehtestatud;»;
9) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile, koolieelsele lasteasutusele ja täiskasvanute koolitusasutusele.»;
10) paragrahvi 21 lõike 2 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, lasteaed-põhikooli,
algkooli ja põhikooli puhul lastevanemate esindajad, kes moodustavad
nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;
4)
gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, kõrgkooli ja ülikooli puhul õpilaste
esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;»;
11) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Nõukogu kohta sätestatut ei kohaldata täiskasvanute koolitusasutuse ning huvikooli suhtes.»;
12) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:
« (23) Huvikooli kulude osaline katmine toimub huvikooli seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud alustel.»
§ 34. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 2006, 32, 244) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.»
§ 35. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2005, 68, 529) § 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Laste liikluskasvatust viivad läbi ja valmistavad neid ohutuks liiklemiseks ette lastevanemad, koolieelsed lasteasutused, lasteaed-algkoolid, algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja huvikoolid. Laste liikluskasvatuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»
§ 36. Puhkuseseaduse muutmine
Puhkuseseaduse (RT I 2001, 42, 233; 2003, 82, 549) § 9 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 4) koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele, teadustöötajatele ning huvihariduse spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva;».
§ 37. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseadust (RT I 2006, 58, 439) täiendatakse §-ga 3261 järgmises sõnastuses:
« § 3261. Huvialakooli seaduse alusel tehtavad toimingud
(1) 2007. aasta 1. jaanuarist kuni 2007. aasta 31. augustini tasutakse riigilõivu huvialakooli koolitusloa taotluse läbivaatamise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 53.
(2) 2008. aasta 31. augustini ei tasuta riigilõivu huvialakooli koolitusluba omava huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimise taotluse läbivaatamise eest.»
§ 38. Spordiseaduse muutmine
Spordiseaduse (RT I 2005, 22, 148; 2006, 15, 119) § 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus.»
§ 39. Tubakaseaduse muutmine
Tubakaseaduses (RT I 2005, 29, 210) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvikool, avatud noortekeskus või noorte- ja projektlaager;»;
2) paragrahvi 29 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte- ja projektlaagri ruumides ning nende piiratud maa-alal;».
§ 40. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2006, 63, 468) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba või registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis omavas või positiivselt akrediteeritud erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvel.»;
2) paragrahvi 571 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Residendist krediidi- või finantseerimisasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja koolitusluba või registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis omav erakool on kohustatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud koolituskulude kohta.»
§ 41. Seaduse kehtetuks tunnistamine
Huvialakooli seadus (RT I 1995, 58, 1004; 2004, 41, 276) tunnistatakse kehtetuks.
§ 42. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. septembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud säte.
(2) Käesoleva seaduse § 37 jõustub käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Riigikogu esimees Toomas VAREK |