HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Kutseõppeasutuse seadus

Kutseõppeasutuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.07.2007
Avaldamismärge:

Kutseõppeasutuse seadus

Vastu võetud 17.06.1998
RT I 1998, 64, 1007
jõustumine 25.07.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.01.1999RT I 1999, 10, 15015.02.1999
18.05.1999RT I 1999, 51, 55020.06.1999
19.12.2000RT I 2001, 3, 719.01.2001
06.02.2001RT I 2001, 18, 8626.02.2001
13.06.2001RT I 2001, 65, 37522.07.2001
terviktekst RT paberkandjalRT I 2001, 68, 406
12.06.2002RT I 2002, 56, 34805.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
07.08.2003RT I 2003, 58, 38701.09.2003
23.10.2003RT I 2003, 71, 47324.11.2003
07.04.2004RT I 2004, 27, 17801.05.2004
21.04.2004RT I 2004, 41, 27605.07.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 40401.09.2004
21.10.2004RT I 2004, 75, 52419.11.2004
12.05.2005RT I 2005, 31, 22903.06.2005
29.09.2005RT I 2005, 54, 43101.09.2006
24.11.2005RT I 2005, 65, 49801.01.2006, osaliselt 1.01.2007
15.06.2006RT I 2006, 32, 24617.07.2006, osaliselt 1.09.2006 ja 1.09.2007
21.12.2006RT I 2007, 4, 1729.01.2007

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne

  Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne on sätestada kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused, õppekorralduse alused, kooli juhtimise põhimõtted, kooli eelarve moodustumise ja finantseerimise alused, kooli liikmeskonna õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle.

§ 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Kooli ülesanne ja liigid

 (1) Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks kutsehariduses, sealhulgas tööalases täiendus- ja ümberõppes, arvestades ühiskonna, õppija ja tööturu vajadusi.

 (2) [Kehtetu – RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

 (3) Käesolev seadus reguleerib riigi- ja munitsipaalkoolide tegevust. Käesolevat seadust kohaldatakse erakoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 21. Mõisted

 (1) Kutseõpe on õpe, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal.

 (2) Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, mida viib läbi kutseõppeasutus ning mille kaudu põhiharidust või üldkeskharidust omandavad õppijad saavad kutse-, eri- ja ametialased esmateadmised ja -oskused. Õppe maht on vähemalt 15 õppenädalat ja selle läbiviimiseks on koostatud eraldi õppekava.

 (3) Põhihariduse nõudeta kutseõpe on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamisele ei seata haridustasemega seotud piiranguid ning õppekava nominaalkestus on kuni kaks ja pool aastat.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

 (4) Kutseõpe põhihariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks ja pool aastat, muusika ja esituskunstide õppekavarühmas kuni kolm aastat.

 (5) Kutsekeskharidusõpe on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on vähemalt kolm aastat. Õppekava sisaldab vähemalt 40 õppenädala ulatuses üldharidusaineid.

 (6) Kutseõpe keskhariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud keskharidus ning õppekava nominaalkestus on pool kuni kaks ja pool aastat, muusika ja esituskunstide õppekavarühma õppekavadel kuni kolm aastat.

 (7) Kutsealane eelkoolitus on põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus valikainetena, mille maht on kuni 15 õppenädalat ja millel puudub eraldi õppekava.

 (8) Koolituskoha baasmaksumus on ühe õppeaasta maksumus riikliku koolitustellimuse alusel moodustataval koolituskohal, arvestamata õppekavarühma, õppevormi ja erivajadustega õpilastele kehtestatud koefitsiente.

 (9) Riiklik koolitustellimus on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolile esitatav riigi rahastatavate kutseõppe koolituskohtade tellimus.

 (10) Sotsiaalne partner on vastava erialaga seotud, kutseõppe läbiviimisel osalev füüsiline või juriidiline isik.

 (11) Õppenädal on õppekavas määratud õppe mahu arvestusühik. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õppeks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on vähemalt 40 õppenädalat. Õppekava nominaalkestuse arvestuse aluseks on õppeaasta.

§ 3. Kooli nimi

  Kooli nimi väljendab kooli asukohta ja koolitusala ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada.

§ 4. Kooli õiguslik seisund

 (1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikaitseline riigikool on Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev kaitseväe struktuuriüksus. Sisekaitseline riigikool on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva valitsusasutuse hallatav riigiasutus.

 (2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse asutus.

 (3) Kool tegutseb käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ning oma põhimääruse alusel.

 (4) Riigi- või sisekaitselise riigikooli põhimääruses võib sätestada käesolevast seadusest erinevaid sätteid riigi- või sisekaitselisse riigikooli astumise üldtingimuste, õppevormide, kooli lõpetamise ning riigi- või sisekaitselise riigikooli struktuuri ja juhtimise osas.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 41. Riigi ning valla ja linna kohustus

  Riik ning vald ja linn tagavad soovijatele võimaluse põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamiseks.
[RT I 2001, 65, 375 - jõust. 22.07.2001]

§ 42. Arengukava

 (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös kooli nõukogu ja õppenõukoguga arengukava.

 (2) Kooli arengukavas määratakse:
 1) kooli arengu põhisuunad ja -valdkonnad;
 2) tegevuskava kolmeks aastaks;
 3) arengukava uuendamise kord.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 272 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.

 (4) Kooli arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

 (5) Kooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).

2. peatükk KOOLI ASUTAMINE 

§ 5. Asutamine

 (1) Riigikooli asutab asjaomane minister.

 (2) Kui riigikooli asutab mõni teine ministeerium, kooskõlastatakse riigikooli asutamise otsuse eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

 (3) Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab riigikooli asutamise otsuse eelnõu, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooli asutamise kohustuslikud tingimused.

 (4) Kooli asutamise kohustuslikud tingimused on järgmised:
 1) kutseharidusstandardile ja vastava kutse- või eriala riikliku õppekava nõuetele vastava õppekava olemasolu;
 2) õigusaktides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu;
 3) kooli tegevuseks vajalike õpperuumide (hoonete) ja sisustuse olemasolu, mis vastab põhikoolile ja gümnaasiumile kehtestatud tervisekaitse nõuetele, ja õppekavast tulenevalt õppepraktika ruumide olemasolu, mis vastab tööruumidele kehtestatud tervisekaitse normidele;
 4) kooli põhimääruse olemasolu.

 (5) Riigikool asutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (6) Munitsipaalkooli asutab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel valla- või linnavalitsus haridus- ja teadusministri väljaantud koolitusloa alusel.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 6. Kooli põhimäärus

 (1) Kooli põhimäärus peab sisaldama järgmisi andmeid :
 1) kooli täielik nimi, liik ja asukoht;
 2) ministeeriumi nimi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või vastava valla- või linnavalitsuse nimi;
 3) kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded;
 4) kooli struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded;
 5) õppekeel;
 6) õppekorralduse alused;
 7) õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate õigused ning kohustused;
 8) finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused.

 (2) Riigikooli põhimääruse kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub.

 (3) Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu.

§ 7. Koolitusluba
[RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004]

 (1) Koolitusluba annab munitsipaalkoolile õiguse läbi viia õpet koolitusloal märgitud vastava kutse- ja eriala õppekava alusel. Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .

 (2) Koolitusluba on tähtajaline. Koolitusluba antakse õppekavaga määratud nominaalse õppeaja kestuse ajaks.

 (3) Koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppeaasta algust. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta ja maavanema ning omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta.

 (4) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul.

 (5) Koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (6) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu.

 (7) Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui:
 1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
 2) puuduvad maavanema ja omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta;
 3) riigilõiv on tasumata;
 4) õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale määratud ekspertiisi tulemus on negatiivne.

 (8) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 8. Ekspertiis

 (1) Haridus- ja teadusministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.

 (3) Enne ekspertiisi teostamist tasub koolitusloa taotleja ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni, ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Ekspertiisi teostamise kulud kannab erakooli pidaja, kui ekspertiisi tulemus on negatiivne.

 (4) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.

 (5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud tingimusi tõendavate dokumentide koopiad, millega taotletakse koolitusluba kutsekeskhariduse või rakenduskõrghariduse merehariduse õppekavale, edastab haridus- ja teadusminister ekspertiisi teostamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õpetajatel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet. Veeteede Amet esitab oma ekspertiisi tulemused koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul materjalide saamisest arvates. Paragrahvi 7 lõikes 4 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui ühe kuu võrra.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Haridus- ja teadusministril on õigus tunnistada koolitusluba kehtetuks, kui:
 1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seadusega või selle alusel väljaantud õigusaktidega;
 2) kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalve läbiviimisel tehtud ettekirjutust;
 3) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust või on õppetegevuse peatanud või lõpetanud.

 (2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse valla- või linnavalitsusele posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

3. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 10. Õppekavad

 (1) Koolis toimub õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Kool võib pakkuda kutseõpet põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele põhikooli ja gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi, mille kool koostab kutse- või eriala riikliku õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava või toimetuleku riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmased kutse-, eri- või ametialased teadmised ja oskused.

 (2) Koolis võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387; 2004, 45, 316; 54, 390; 56, 404) rakenduskõrgharidusõppe läbiviimist, finantseerimist ja õppekava akrediteerimist puudutavad sätted, kusjuures rakenduskõrgkooli rektori, nõukogu ja nõunike kogu vastavasisulisi ülesandeid täidavad vastavalt nende pädevusele kooli direktor, nõukogu ja õppenõukogu kooli põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras. Kui vähemalt kaks kolmandikku kooli õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, laienevad koolile ka rakenduskõrgkooli akrediteerimist puudutavad sätted.

 (3) Õppekava rakendamiseks vajalike õpikute ja muu õppematerjali kutse- või erialade riiklikele õppekavadele vastavuse kinnitamise tingimused ja korra, samuti nõuded õpikule ja muule õppematerjalile kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 101. Kutseharidusstandard

  Kutseharidusstandard on Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsete nõuete kogum põhi- ja keskhariduse tasemel toimuvale kutse- ja erialasele õppele, mis määrab kindlaks õppevaldkonnad, -suunad ja õppekavade rühmad, õppe eesmärgid, ülesanded ja kogumahu, õppekavadele esitatavad nõuded ning koolidele pedagoogide kohta esitatavad üldnõuded.
[RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004]

§ 11. Kutse- või erialade riiklikud õppekavad

 (1) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad määravad kindlaks kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.

 (2) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad koostab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös kutseharidussüsteemi sotsiaalsete partneritega, võttes aluseks kutseharidusstandardi ja kutsestandardid. Riiklikud õppekavad kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .

 (3) Sõjaväeliste erialade riiklikud õppekavad kehtestab, lähtudes kutseharidusstandardist, kaitseminister, kooskõlastades need eelnevalt haridus- ja teadusministriga.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 12. [Kehtetu – RT I 2001, 3, 7 - jõust. 19.01.2001]

§ 13. Kooli õppekava

 (1) Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille koostamisel on lähtutud kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas toodud nõuetest ning mis lisaks riiklikus õppekavas sätestatule määrab ära ka valikainete loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldustega ning valikainete valiku võimalused ja tingimused.

 (2) Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada.

 (3) Õppekava ja selles tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt kooli nõukogu ja õppenõukoguga.

 (4) Õppekava registreeritakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis.

 (5) Merehariduse omandamist võimaldava kooli merehariduse õppekava edastab haridus- ja teadusminister enne registreerimist kooskõlastamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele. Veeteede Amet esitab oma arvamuse koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul õppekava saamisest arvates.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 131. Kutseõpe koolis

  Koolis võib toimuda:
 1) kutsealane eelkoolitus;
 2) kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis;
 3) põhihariduse nõudeta kutseõpe;
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]
 4) kutseõpe põhihariduse baasil;
 5) kutsekeskharidusõpe;
 6) kutseõpe keskhariduse baasil;
 7) rakenduskõrgharidusõpe;
 8) täiskasvanute tööalane koolitus.

§ 14. Kooli astumise tingimused ja kord

 (1) Kooli võib õppima asuda isik, kellel on vähemalt põhiharidus. Keskhariduse baasil toimuvasse kutseõppesse võib õppima asuda isik, kellel on vähemalt keskharidus. Põhihariduse nõudeta kutseõppesse võib sõltumata haridustasemest õppima asuda isik, kes on vähemalt 17-aastane. Õpilaste vastuvõtu korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

 (2) Õpilasel on õigus ühes koolis alustatud õpinguid jätkata vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekaval. Üleminekul teisele kutse- või eriala õppekavale peab õpilane sooritama eksamid ja arvestused, mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud.

 (3) Kooli pooleli jätnud õpilasel on haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel õigus jätkata õpinguid gümnaasiumis keskhariduse omandamiseks.

 (4) Erivajadusega isikutele tagatakse koolis õppimise võimalused haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras .

 (5) [Kehtetu – RT I 2001, 65, 375 - jõust. 22.07.2001]

 (6) Kooli vastuvõetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet. Õpilaspileti vormi ja väljaandmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .

§ 141. Kutsealase eelkoolituse läbiviimine

 (1) Kutsealane eelkoolitus toimub põhikooli või gümnaasiumi ning kooli koostöös.

 (2) Kutsealase eelkoolituse läbiviimiseks eraldi õppekava ei koostata.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 142. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

 (1) Kool võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele kutseõpet põhikooli ja gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (abiõppe õppekava) või toimetuleku riiklikus õppekavas ettenähtud valikainete raames.

 (2) Kool võimaldab põhikooli ja gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi kutseõpet ka nendele põhiharidust omandavatele õpilastele, kes omandavad põhiharidust õhtuses või kaugõppe vormis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust. Leping kooskõlastatakse põhikooli või gümnaasiumi pidajaga ning selle kohustuslikud tingimused on:
 1) andmed koolide kohta;
 2) põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe maht;
 3) kavandatavate koolituskohtade arv;
 4) koolituskoha maksumus;
 5) õppe rahastamise kord;
 6) poolte õigused ja kohustused;
 7) poolte vastutus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel põhikoolis ja gümnaasiumis toimunud kutseõppe läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi. Lõikes 1 nimetatud õpilaste põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele tehakse kutseõppe läbimist tõendav kanne.

 (5) Põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppe läbinud õpilane on omandanud kutseõppe õppekavas ettenähtud esmased kutse- või erialateadmised ja -oskused ning võib jätkata õpinguid koolis käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras, kusjuures kooli õppekava täitmisel arvestatakse põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppe õppekava läbimisel omandatud teadmisi ja oskusi.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 143. Kutseõpe muusika või koreograafia valdkonnas

 (1) Kooli juurde, kus toimub kutseõpe muusika või koreograafia valdkonnas, võib moodustada õppegruppe muusika alal alates esimesest klassist ning koreograafia alal alates viiendast klassist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolides toimub üldhariduse omandamine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolis toimuvat kutseõpet rahastatakse käesoleva seaduse §-s 332 sätestatud korras.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kool väljastab põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse koos kutseõppe läbimist tõendava kandega või kutseõppeasutuse lõputunnistuse või mõlemad lõpudokumendid.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 15. [Kehtetu – RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 151. Kutsekeskhariduse läbinud isikute õpingute jätkamine

 (1) Kutsekeskharidusõppe õppekava läbinud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni 35 õppenädala ulatuses, nimetatud õpingute korraldamise kohustus on koolil koostöös gümnaasiumiga.

 (2) Kutsekeskharidusõppe läbinud isikute õpingute jätkamise ja selle rahastamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 16. Rakenduskõrgharidus

  Koolis omandatakse kõrgharidus rakenduskõrghariduse õppekava alusel, mille õppekavaga määratud õppeaja nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.
[RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

§ 17. Praktika

 (1) Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav töö.

 (2) Kool kindlustab õppijad praktikakohtadega, tagab praktika toimumise õppekavas ettenähtud mahus ja eesmärkide kohaselt, praktika koolipoolse juhendamise ja praktika tulemuslikkuse hindamise.

 (3) Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat korraldava riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi praktikaettevõte või -asutus) vahelised suhted õpilaste praktika korraldamisel reguleeritakse nende vahel enne praktika algust sõlmitava lepinguga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu kohustuslikud tingimused on:
 1) praktika alustamise ja lõpetamise aeg;
 2) praktika kestus;
 3) praktika toimumise koht ja aadress;
 4) kooli õppekavast tulenevate ja individuaalsete praktikaülesannete loetelu;
 5) praktikal viibiva õpilase õigused ja kohustused;
 6) praktikaettevõtte või -asutuse õigused ja kohustused;
 7) kooli õigused ja kohustused;
 8) andmed praktikaettevõtte või -asutuse ja juhendaja ning koolipoolse juhendaja kohta;
 9) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
 10) vaidluste lahendamise kord.

 (5) Praktika läbiviimise korraldus peab vastama tingimustele, mis võimaldavad õpieesmärkide täitmise ning õpitud teadmiste ja oskuste rakendamise õppe- ja töökeskkonnas.

 (6) Praktikal viibimise ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 18. Õppekeel

  Õppekeel on koolis eesti keel. Õppekeelena teiste keelte kasutamise otsustab haridus- ja teadusminister.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 19. Õppevormid

 (1) Õpe toimub koolipõhise või töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) vormis.

 (2) Koolipõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- või ametialasel ettevalmistusel, millest praktika ettevõttes või asutuses ei ületa poolt õppekava kutseõppe osa kogumahust.

 (3) Töökohapõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- ja ametialasel ettevalmistusel, millest praktika ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava kutseõppe osa kogumahust.

 (4) Töökohapõhise õppe rakendamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 191. Täiskoormusega ja osakoormusega õpe

 (1) Koolis toimub täis- ja osakoormusega õpe.

 (2) Täiskoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Kooli direktor võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded.

 (3) Osakoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Kooli direktor võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri.

 (4) Õpilane määrab kooli astudes oma täis- ja osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval saab toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab kool õpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on õpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 20. Õppeaasta

  Õppeaasta kestus on vähemalt 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 201. Kohustuslike dokumentide loetelu

  Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .
[RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004]

§ 21. Hindamine

  Kutseõppes hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud määruses sätestatud skaala järgi.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 22. Kooli lõpetamine

 (1) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist.

 (11) Eesti keelest erineva õppekeelega õppegruppides kutsekeskharidust omandavad lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks eesti keelest erineva õppekeelega õpilastele läbiviidava eesti keele riigieksami vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimustele ja korrale.

 (2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (3) Kooli väljaantud lõputunnistused kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 23. Täiskasvanute tööalane koolitus
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

 (1) Kool korraldab täiskasvanute tööalast koolitust haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras .

 (2) [Kehtetu – RT I 2001, 65, 375 - jõust. 22.07.2001]

4. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR 

§ 24. Direktor

 (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö.

 (2) Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhimääruselise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest.

 (3) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ja teda ametisse kinnitanule.

 (4) Direktor:
 1) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele;
 2) juhatab kooli õppenõukogu;
 3) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
 4) määrab kindlaks direktori asendamise korra;
 5) on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid;
 6) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra-, asjaajamis- ja õppekorralduseeskirjad;
 7) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ning eelarve täitmise;
 8) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
 9) lahendab teisi talle antud küsimusi.

 (5) Direktor annab käskkirju.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 25. Direktori ametisse kinnitamine

 (1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

 (2) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

 (3) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, või tema volitatud esindaja.

 (4) Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

 (5) Riigikooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, või tema volitatud esindaja. Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud esindaja.

 (6) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 26. Õppenõukogu

 (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine.

 (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.

 (3) Õppenõukogu töökord sätestatakse kooli põhimääruses.

§ 27. Kooli nõukogu

 (1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ja võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes. Kooli nõukogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või tema volitatud esindaja, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus.

 (2) Kooli nõukogu moodustatakse kolmeks aastaks ministeeriumi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, vastava valla- või linnavalitsuse või kohalike omavalitsuste üksuste liidu, vastava kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajatest ning Tööturuameti esindajast. Kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad määratakse vastavate ühingute ja kutseühingute kaudu ja nad peavad moodustama üle poole nõukogu koosseisust.

 (3) Kooli nõukogu liikmed valivad nõukogu esimehe oma esimesel koosolekul lihthäälteenamusega.

 (4) Kooli nõukogu liikmetele võidakse maksta tasu, mille määra kehtestab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus.

 (5) Kooli nõukogu liikmed võib nõukogu moodustaja tagasi kutsuda juhul, kui nõukogu koosseis ei ole kokku tulnud kolme kuu jooksul pärast nõukogu koosseisu kinnitamist või kui nõukogu ei ole täitnud talle käesoleva seadusega pandud ülesandeid.

 (6) Kooli nõukogu:
 1) osaleb kooli arengukava koostamises, kooskõlastab ja edastab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule kinnitamiseks;
 2) kontrollib kooli arengukava täitmist;
 3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ja kontrollib selle täitmist;
 4) kooskõlastab riikliku koolitustellimuse kujundamiseks kooli pidajale või tema volitatud isikule esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;
 5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule kinnitamiseks;
 6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;
 7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ja kontrollib selle täitmist;
 8) kooskõlastab kooli palgajuhendi ning kontrollib selle täitmist;
 9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ja esitab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule;
 10) esitab nõukogu tegevuse aastaaruande kooli pidajale või tema volitatud isikule;
 11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;
 12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud konkursikomisjoni töös;
 13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;
 14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, rahade kasutamise õiguspärasust ning otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;
 15) teeb kooli pidajale või tema volitatud isikule ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes.

 (7) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu ettevalmistaja selle üle ning esitab selle teistkordselt kooli nõukogule. Teistkordse kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise aluseks olnud põhjendustega otsustamiseks kooli pidajale ja teadmiseks kooli nõukogu liikmeid määranud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele.

 (8) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ja kooli pidajalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.

 (9) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras .
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2007]

§ 271. Kooli tegevusnäitajad

  Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus kooli tegevusnäitajatega tutvumiseks.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2007]

41. peatükk KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES 
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 272. Kooli sisehindamine

 (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

 (2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor.

 (3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul . Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli nõukoguga ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 273. Kooli nõustamine sisehindamise küsimustes

 (1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 272 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.

 (2) Kooli nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND 

§ 28. Liikmeskond

 (1) Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased ja üliõpilased (edaspidi õpilased).

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses on üliõpilaseks rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppija. Üliõpilastele laienevad käesoleva seadusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd rakenduskõrgkooli seadus ei sätesta teisiti.

 (3) Pedagoogide ja õpilaste andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 17.07.2006]

§ 29. Personal

 (1) Personali tööülesanded ja -kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel.

 (2) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor.

§ 30. Pedagoogid

 (1) Käesolevas seaduses käsitletakse pedagoogidena õppealal töötavaid isikuid ning direktorit.

 (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

 (3) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .

 (4) Kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega .

 (5) Pedagoogi vastavus ametikohale määratakse atesteerimisega. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .

 (6) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 31. Õpilase õigused ja kohustused

 (1) Õpilasel on õigus:
 1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool;
 2) tutvuda enne kooli õppima asumist ning koolis õppides kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduseeskirjadega;
 3) valida õppeaineid valikainete piires;
 4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses;
 5) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;
 6) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;
 7) saada õpilaspilet;
 8) saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
 9) saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
 10) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.

 (2) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Õpilastele tervishoiuteenuse osutamist korraldab õppeasutuse pidaja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.

 (3) Õpilane peab osalema õppetöös, järgima seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 311. Õpilase koolilõuna kulude katmise toetamine

 (1) Riigieelarves nähakse ette toetus kutsekeskharidusõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekavadel õppivate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

 (2) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse kutsekeskharidusõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekavadel õppivate, Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õpilaste arvust, arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta ning õppepäevade arvust õppeaastas.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

 (3) Koolilõuna arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (4) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul valla- või linnavolikogu ning erakooli puhul kooli pidaja .

§ 32. Õpilaskond ja õpilasesindus

 (1) Kooli õpilased moodustavad ühe õpilaskonna.

 (2) Täiskasvanute täiendõppe kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617).

 (3) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

 (4) Õpilaskonnal on õigus:
 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
 3) osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu istungitel;
 4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (5) Õpilaskonnal on põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

 (6) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

 (7) Õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda suhetes kooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

 (8) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest printsiipidest.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

6. peatükk KOOLI RAHASTAMINE JA EELARVE 
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 33. Kooli rahastamine ja eelarve

 (1) Kooli rahastatakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse alusel, valla- või linnaeelarvest, kooli põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, laekumistest sihtasutustelt, sihtotstarbelistest ja projektipõhistest eraldistest ning muudest vahenditest.

 (2) Koolil on oma eelarve.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 331. Riiklik koolitustellimus

 (1) Riikliku koolitustellimuse koolidele kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, arvestades sotsiaalsete partnerite arvamusega. Kui kool ei kuulu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, kooskõlastatakse riiklik koolitustellimus enne kinnitamist haridus- ja teadusministriga. Riikliku koolitustellimuse koostamisel lähtutakse riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajaduse uuringutest ja prognoosidest ning arvestatakse kõrghariduse valdkonnas kujundatava riikliku koolitustellimusega.

 (2) Riikliku koolitustellimuse koostamise korra ministeeriumi valitsemisalas kehtestab asjaomane minister määrusega .

 (3) Munitsipaalkoolile esitatav riiklik koolitustellimus vormistatakse valla- või linnavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kui riigi esindaja vahel sõlmitava lepinguna. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
 1) koolituskohtade arv vastavalt õppekavale ja õppevormile;
 2) riigieelarvest raha eraldamise kord;
 3) riikliku koolitustellimuse alusel rahastatavatel koolituskohtadel õppivate õpilaste arvestuseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad;
 4) poolte õigused ja kohustused.

 (4) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatava koolituskoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . Õppekavarühmade ja õppevormide koefitsiendid ning erivajadustega õpilaste ja kinnipeetavate õppe rahastamise koefitsiendid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 332. Riigikooli rahastamine

 (1) Riigikooli õppekulud riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatavate koolituskohtade arvu ulatuses kaetakse õppekavaga määratud nominaalse õppeaja jooksul, lähtudes koolituskoha baasmaksumusest ning õppekavarühmade ja õppevormide koefitsientidest. Riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatud koolituskoht peab olema reaalselt täidetud või sellel aastal täidetav.

 (2) Riigikooli õppekulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarvevahenditest, kelle valitsemisalasse kool kuulub. Riigikooli võib sihtotstarbeliselt rahastada ka ministeerium, kelle valitsemisalasse vastav riikliku koolitustellimuse valdkond kuulub.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 333. Munitsipaalkooli rahastamine

 (1) Munitsipaalkooli valla- või linnaeelarvest rahastatavad koolituskohad kinnitab valla- või linnavalitsus, arvestades sotsiaalsete partnerite arvamusega.

 (2) Munitsipaalkooli õppekulud kaetakse riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatavate koolituskohtade arvu ulatuses õppekavaga määratud nominaalse õppeaja jooksul, lähtudes koolituskoha baasmaksumusest ning õppekavarühmade ja õppevormide koefitsientidest. Riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatud koolituskoht peab olema reaalselt täidetud või sellel aastal täidetav.

 (3) Munitsipaalkool võib saada riigieelarvest sihtotstarbelist toetust.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 334. Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe rahastamine

 (1) Kooli kulud seoses põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppe korraldamisega kaetakse riikliku koolitustellimuse ulatuses täidetud õppekohtade arvu, õppekoha baasmaksumuse, õppekavarühma koefitsiendi ja erivajadustega õpilastele kehtestatud koefitsiendi alusel kuni kahe kolmandiku õppekoha maksumuse ulatuses, arvestades õppekava mahtu. Ülejäänud osa õppekoha maksumusest katab põhikool või gümnaasium valikainete õpetamiseks ettenähtud rahalistest vahenditest.

 (2) Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuvat kutseõpet võib rahastada ka muudest allikatest.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

7. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 34. Riikliku järelevalve teostamine

 (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveorgan).

 (2) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.

 (3) Järelevalveorgan määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte.

 (4) Kvalifikatsiooninõuded riikliku järelevalve läbiviijatele kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega .
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 341. Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded

  Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised:
 1) kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
 2) analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 342. Riikliku järelevalve läbiviija õigused

  Riikliku järelevalve läbiviijal on õigus:
 1) külastada õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;
 2) osaleda õppenõukogu, nõukogu ja lastevanemate koosolekutel;
 3) tutvuda kooli dokumentidega;
 4) saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
 5) teha kooli direktorile ja kooli pidajale ettepanekuid kooli tegevuse parendamiseks ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
 6) teha kooli direktorile, õppenõukogule, nõukogule ning kooli pidajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele või valla- või linnavolikogule, täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;
 7) teha maavanemale ettepanek riikliku järelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või linnavolikogu üksikaktide seaduslikkuse üle vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 343. Riikliku järelevalve tulemused

 (1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.

 (2) Õiendis esitatakse lühiandmed õppeasutuse kohta, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve kokkuvõte ning tehtud ettekirjutused ja ettepanekud.

 (3) Ettekirjutuses märgitakse:
 1) selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
 2) õigusrikkumise asjaolude kirjeldus;
 3) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
 4) ettekirjutuse alus;
 5) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 6) ettekirjutuse täitmise ning täitmisest teavitamise tähtaeg;
 7) riikliku järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed ja ametikohad;
 8) ettekirjutuste vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

 (4) Õiendi allkirjastavad järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud. Õiendi kinnitab kas haridus- ja teadusminister või maavanem.

 (5) Õiend tehakse koolile ning kooli pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 344. [Kehtetu – RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, MUNITSIPAAL- VÕI ERAOMANDISSE ANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 35. Kooli ümberkorraldamine

 (1) Riigikooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub .

 (2) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul valla- või linnavolikogu.

 (3) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel:
 1) koolitusnõudluse suurenemise või vähenemise tõttu;
 2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu;
 3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis;
 4) muudel seadusest tulenevatel juhtudel.

 (4) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu.

 (5) Riigikooli ümberkorraldamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (6) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, välja arvatud juhul, kui kool kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 351. Kooli munitsipaal- või eraomandisse andmine

 (1) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul anda luba riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmiseks käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine toimub likvideerimismenetluseta ja riigikool antakse munitsipaal- või eraomandisse koos kõigi tema õiguste, kohustuste, asjade ja muude õigushüvedega. Selle tulemusel moodustub munitsipaalkool või erakool ja riigikooli tegevus loetakse lõppenuks. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega väljastatakse munitsipaal- ja erakoolile koolitusluba.

 (3) Riigikooli võib anda munitsipaal- või eraomandisse, kui:
 1) see on otstarbekas kutseharidussüsteemi arengu seisukohalt;
 2) kooli juhtimine ning õppe- ja kasvatustegevus munitsipaal- või erakoolina on tulemuslikum;
 3) koolil on munitsipaal- või erakoolina paremad võimalused omandatava hariduse kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks;
 4) kool suudab munitsipaal- või erakoolina efektiivsemalt reageerida tööturu nõuetele.

 (4) Riigikooli võib anda aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse, mille üheks aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõiguse teostajaks on riik, vald või linn.

 (5) Riigikooli munitsipaalomandisse andmiseks esitab valla- või linnavolikogu, riigikooli eraomandisse andmiseks aga eraõigusliku juriidilise isiku vastav organ haridus- ja teadusministrile taotluse, mis peab sisaldama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmise kohta. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise taotlusega taotletakse õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras munitsipaalkoolile või erakoolile koolitusluba.

 (6) Haridus- ja teadusminister otsustab Vabariigi Valitsuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused ja õigusaktidega sätestatud koolitusloa saamise tingimused on täidetud.

 (7) Vabariigi Valitsus annab loa riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmiseks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, ja volitab haridus- ja teadusministrit sõlmima riigikooli munitsipaal- ja eraomandisse andmise kohta lepingut.

 (8) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine sätestatakse vastavalt valla- või linnavolikogu või eraõigusliku juriidilise isiku organi ja Vabariigi Valitsuse volitusel haridus- ja teadusministri vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas lepingus. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
 1) riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise kuupäev;
 2) munitsipaalkooli või erakooli ülesanded;
 3) õppekavad, mille alusel riigikooli õpilased jätkavad õpinguid munitsipaalkoolis või erakoolis;
 4) riigikooli õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord munitsipaalkoolis või erakoolis;
 5) riigikooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord munitsipaalkoolis või erakoolis töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
 6) riigikooli kasutuses oleva riigivara vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
 7) riigikooli asjaajamise vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
 8) riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste, sealhulgas koolituskoha maksumusest tulenevate küsimuste, ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.

 (9) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisel tagavad Haridus- ja Teadusministeerium ja vald või linn või eraõiguslik juriidiline isik õpilastele võimaluse jätkata õpinguid munitsipaalkoolis või erakoolis samal või lähedasel erialal.

 (10) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine toimub pärast õppeaasta lõppu. Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 36. Kooli tegevuse lõpetamine

 (1) Riigikooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub.

 (2) Munitsipaalkooli tegevuse lõpetamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul linna- või vallavolikogu.

 (3) Kooli tegevus lõpetatakse, kui:
 1) kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava organi hinnangul ei vasta kooli õppetase kutseharidusstandardiga ja kutse- või eriala riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;
 2) kooli ei ole võimalik finantseerida;
 3) munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud;
 4) koolitusnõudlus väheneb;
 5) muul seaduses sätestatud juhul.

 (4) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu.

 (5) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis sama või lähedase kutse- või eriala õppekaval.

 (6) Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (7) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, välja arvatud juhul, kui kool kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

9. peatükk RAKENDUSSÄTED 

§ 37. Üleminek

 (1) Koolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

 (2) Vabariigi Valitsusel korraldada Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigi kutseõppeasutuste üleviimine Haridusministeeriumi valitsemisalasse 2000. aasta 1. septembriks.

 (3) Õpilastele, kes asusid õppima kutseõppeasutuses keskerihariduse õppekava alusel enne 2000. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud, antakse keskerihariduse omandamist tõendav lõputunnistus.

 (4) Õpilastele, kes asusid õppima kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutsehariduse õppekava alusel enne 1999. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud, antakse põhihariduse baasil kutsehariduse omandamist tõendav lõputunnistus.

 (5) Õpilastele, kes asusid õppima kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse õppekava alusel enne 1999. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud, antakse põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse omandamist tõendav lõputunnistus.

 (6) Käesoleva seaduse § 41 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

 (7) Käesoleva seaduse § 33 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

 (8) Enne 2002. aasta 30. juunit kutseõppeasutusse vastuvõetud üliõpilastel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini. Üliõpilase taotlusel on kutseõppeasutusel õigus kohaldada rakenduskõrgharidusõppe õppekavu ka enne 2002/03. õppeaastat kutseõppeasutusse vastu võetud üliõpilastele.

 (9) Täis- ja osakoormusega õpet kohaldatakse alates 2003/04. õppeaastast, kuid mitte hiljem kui 2004/05. õppeaastast, kutseõppeasutusse keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavale vastuvõetavatele õpilastele. Enne üleminekut täis- ja osakoormusega õppele võib kutseõppeasutusse keskhariduse baasil läbiviidavale kutsekeskhariduse õppekavale vastu võtta päevasesse, õhtusesse ja kaugõppe vormi.

 (10) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestatakse hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks.
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

 (11) Kooli õppekavad viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse kuue kuu jooksul pärast vastava kutse- või eriala riikliku õppekava kehtestamist ning uusi kooli õppekavu rakendatakse uuel õppeaastal õppima asuvatele õpilastele. Kutseõppeasutus võib uusi õppekavu kohaldada ka kutseõppeasutusse varem vastuvõetud õpilastele.

 (12) Tegutsevate koolide õppe- ja kasvatustegevuse alaste dokumentide pidamine tuleb viia käesoleva seaduse § 201 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega vastavusse 2005. aasta 1. septembriks.

 (13) Kooli nõukogu koosseisust üle poole peavad moodustama kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad hiljemalt 2007. aasta 1. jaanuariks.

 (14) Riigikoolis ministril, kelle valitsemisalasse kool kuulub, muuta määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava ja tööd jätkata sooviva koolidirektori tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks kestusega kuni viis aastat 2005. aasta 1. septembriks.

 (15) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 kutsekeskharidusõppe suhtes sätestatud nõuet, mille kohaselt õppekava peab sisaldama vähemalt 40 õppenädala ulatuses üldharidusaineid, rakendatakse alates 2006/2007. õppeaastast.

 (16) Käesoleva seaduse § 151 lõikes 2 sätestatud volitusnorm rakendub alates 2006/2007. õppeaastast.

§ 371. Tähtajad

 (1) Käesoleva seaduse §-le 42 vastav kooli arengukava koostatakse ja kinnitatakse hiljemalt 2006. aasta 1. septembriks.

 (2) Käesoleva seaduse § 42 lõiget 3 rakendatakse alates 2010. aasta 1. septembrist.

 (3) Käesoleva seaduse § 272 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruande on kool kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.

 (4) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra 2006/2007. õppeaastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega 2006. aasta 1. septembriks.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 38–39. [Käesolevast tekstist välja jäetud]