Riigikoguseadusterviktekstühistransportavaldamineavaldatud2000-01-26+02:00RT I20001058717552000-10-01+03:002007-01-29+02:002007-04-30+03:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd1277819732015-09-30Maret Mauer159411Ühistranspordiseadus2001-02-07+02:00RT I20011885727452001-03-01+02:002002-06-05+03:00RT I2002533361747952002-07-01+03:002002-06-19+03:00RT I2002613751848112002-08-01+03:002002-06-19+03:00RT I2002633872127352002-09-01+03:002002-12-11+02:00RT I20021106542341122003-01-09+02:002003-01-29+02:00RT I2003201162607722003-03-10+02:002003-08-07+03:00RT I2003583876195662003-09-01+03:002003-10-15+03:00RT I2003714716427312003-11-24+02:002003-12-17+02:00RT I2003885896908312005-01-01+02:002006-04-19+03:00RT I20062116110268792006-10-30+02:002006-04-20+03:00RT I20062116210268892006-06-01+03:002006-11-15+02:00RT I200655405127587222007-01-01+02:002006-12-21+02:00RT I2007417127761812007-01-29+02:001ÜLDSÄTTED1Seaduse reguleerimisala1Käesolevas seaduses sätestatakse maantee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamise alused. Teeliiklusena käsitatakse bussi-, trammi-, trollibussi- ja taksoliiklust, raudteeliiklusena rongi- ja rööbasbussiliiklust, veeliiklusena laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliiklust ning lennuliiklusena õhusõidukiliiklust.2Käesolevas seaduses ei käsitleta raudtee-, vee- ja lennuliikluses sõitjate veoks vajalike tegevuslubade ning kõigis veoliikides kiirabi- ja meditsiinitranspordi tegevuslubade väljaandmise, pikendamise, peatamise ning kehtetuks tunnistamise korda ja tingimusi, mida reguleeritakse teiste seadustega.3Motoriseerimata transpordivahendi kasutamist ühissõidukina reguleeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi omavalitsusüksus) õigusaktidega.4Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.RT I2003714716427312003-11-24+02:002MõistedKäesolevas seaduses on kasutatud järgmisi mõisteid:1ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu (edaspidi ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras;2vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907) nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik;3ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend;4liinivedu on avaliku teenindamise lepingu alusel või kommertsliiniveona kindlal liikumisteel ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes;5liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel (edaspidi avalik liinivedu ) on käesoleva seaduse §-de 10 ja 11 kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu;6kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav käesoleva seaduse § 32 lõigete 1 ja 3 kohane sõitjatevedu;7eriotstarbelise liiniveona käsitatakse käesoleva paragrahvi punkti 4 nõudeid järgides korraldatavaid järgmisi vedusid:- tööliste vedu tööle ja tagasi;- õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;- sõjaväelaste ja nende perekondade vedu ajutisse paiknemiskohta ja tagasi.Eriotstarbelise liiniveo võib korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel (eriotstarbeline avalik liinivedu) või kommertsalusel (eriotstarbeline kommertsliinivedu);8kohalik liinivedu on sõitjate vedu teeliikluses valla-, linna- või maakonnaliinil, mille liikumistee ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil;9kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades;10juhuvedu on käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud üldeeskirjale vastav tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma vedu, mida ei käsitata liiniveona;11taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta sõiduautoga (taksoga) või muu taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja parvlaev;12bussivedu on sõitjate vedu bussiga. Bussiveona võib käsitada ka sõitjate vedu 6-9 istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) sõiduautoga;13rahvusvaheline sõitjatevedu on sõitjate vedu riigipiiri ületaval liikumisteel;14ühistranspordi infrastruktuuri objekt on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud reisiterminal, bussi- või raudteejaam, sadam, kai, perroon, ootekoda, peatuskoht, informatsiooni- ja sidesüsteem ning muud liinirajatised ja seadmed ning nende teenindamiseks ettenähtud või vajalik inventar;15sõidukilomeetri tariif on ühe kilomeetri sõiduhind;16ajatariif on ühissõiduki kasutamise hind ajaühiku kohta;17sõidupilet on vormikohane dokument, mis tõendab sõitja õigust kasutada ühissõidukit kindlal liinil või liinivõrgus üheks või mitmeks sõiduks või kindlaksmääratud ajal;18liin on sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel avaliku teenindamise lepingu, liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel vedaja ühissõiduki läbitav liikumistee;19sõiduplaan on dokument, millega määratakse ühissõiduki liikumistee, väljumisajad (kaugliinidel ka saabumisajad) ning peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks;20taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument.RT I20062116110268792006-10-30+02:002ÜHISTRANSPORDI KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE3Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise lähtealused1Üleriigilist ning maakonna-, üld- ja detailplaneeringut koostades tuleb arvestada ühistranspordi ja selle liinivõrgu arendamise vajadust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkidest.2Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk on:1ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased, saarte ja väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest;2soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele;3vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile.4Ühistransporti kavandavad ja korraldavad asutusedÜhistransporti kavandavad ja korraldavad käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud korras valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus (edaspidi omavalitsusorgan), maavalitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus, vajaduse korral kaasates omavalitsusüksuste liite ning vedajaid ja vedajate ühendusi.RT I2003714716427312003-11-24+02:005Omavalitsusorgani ülesanded1Omavalitsusorgan oma haldusterritooriumil:1suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse omavalitsusüksuse eelarvest, riigieelarvest ning ettevõtjate sihteraldistest;2korraldab elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused; määrab kindlaks ühistranspordi teenindustaseme normid valla- või linnaliinidel ning koos vedajatega tagab nende järgimise; vajaduse korral töötab välja ja kehtestab taksoveol taksojuhi teenindajakaardi andmete loetelu ja kaardi vormi;3kujundab valla või linna ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab valla- või linnaliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab või volitab valla või linna ametiasutust kinnitama valla- või linnaliinide sõiduplaanid, arvestades maakondlikku ja üleriigilist liinivõrku;4korraldab ühistranspordi infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;5annab käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud juhtudel sõitjateveo tegevuslubasid, sõidukikaarte ja liinilubasid;6sõlmib vastavalt käesoleva seaduse §-s 12 sätestatule vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldab avalikke konkursse vedajate valimiseks avalikule liiniveole ja kommertsliiniveole käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 loetletud juhtudel;7esitab käesoleva seaduse § 20 alusel sätestatud korras oma asukoha järgsele maavalitsusele taotluse riigieelarvest valla või linna ühistranspordi selle osa rahastamiseks, millel puudub kate omavalitsusüksuse eelarves;8avaliku teenindamise lepingu alusel rahastab avalikku liinivedu oma eelarvest ja riigieelarvest ning ettevõtjate sihteraldistest;9kehtestab valla- või linnaliinide avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifid või sõidupiletihinnad;10hüvitab tema poolt kehtestatud sõidusoodustused;11tagab koos vedajatega sõidupiletite müügikorralduse ja korraldab piletikontrolli valla- või linnaliinidel;12korraldab järelevalvet tema antud sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117) kohaselt sõlmitud haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingute (edaspidi haldusleping) täitmise üle.2Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4, 8, 11 ja 12 loetletud ülesandeid täidab omavalitsusorgan vajaduse korral koostöös tema haldusterritooriumiga piirnevatel haldusterritooriumidel asuvate omavalitsusorganitega, asukohajärgse maavalitsusega ja omavalitsusüksuste liiduga.3Piirnevate haldusterritooriumidega omavalitsusorganid võivad omavahelisel ja asukohajärgse maavalitsusega kokkuleppel toetada nende haldusterritooriume ühendavaid maakonnaliine oma eelarvest ja riigieelarve sihtotstarbelisest toetusest.4Käesolevas paragrahvis loetletud omavalitsusorgani ülesannete täitja ja täitmise korra, kui need ei ole sätestatud käesoleva seaduse teistes paragrahvides, määrab kindlaks valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus.RT I2003714716427312003-11-24+02:006Maavalitsuse ülesanded1Maavalitsus:1suunab ja koordineerib maakonna ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse riigieelarvest, omavalitsusüksuste eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest;2korraldab maakonna elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused; määrab kindlaks ühistranspordi teenindustaseme normid maakonnaliinidel ning koos vedajatega tagab nende järgimise;3kujundab maakonnas üleriigilise võrguga seotud ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab maakonnaliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab maakonnaliinide sõiduplaanid, arvestades kaugliinide ning valla- ja linnaliinide sõiduplaane ja asjaomaste kohalike omavalitsuste ettepanekuid;4korraldab maakonnaliinide infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;5annab käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud juhtudel sõitjateveo tegevuslubasid, sõidukikaarte ja liinilubasid;6sõlmib vastavalt käesoleva seaduse §-s 12 sätestatule vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldab avalikke konkursse vedajate valimiseks avalikule liiniveole ja kommertsliiniveole käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 loetletud juhtudel;7taotleb käesoleva seaduse § 20 alusel sätestatud korras riigieelarvest toetust valla, linna ja maakonna ühistranspordi rahastamiseks;8avaliku teenindamise lepingu alusel rahastab avalikku liinivedu riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude otsuste alusel nende eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest;9töötab välja ettepanekud käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktis 3 nimetatud avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifi või sõidupiletihinna kehtestamiseks;10tagab koos vedajatega sõidupiletite müügikorralduse ja korraldab piletikontrolli maakonnaliinidel;11korraldab järelevalvet tema antud sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute täitmise üle.2Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 ja 7-11 loetletud ülesandeid täidab maavalitsus koostöös maakonnas asuvate omavalitsusüksustega ja omavalitsusüksuste liiduga ning maakonnaga piirnevate maakondade maavalitsustega.3Piirnevate maakondade maavalitsused võivad omavahelisel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kokkuleppel toetada nende maakondi ühendavaid kaugliine riigieelarve ja omavalitsusüksuse eelarve ühistranspordi sihtotstarbelistest toetustest.4Maavalitsus võib teha maakonna valla- ja linnavolikogudele ning omavalitsusüksuste liidule ettepaneku tsentraliseerida osa omavalitsusüksuste eelarverahast, et kasutada seda maakonna ühistranspordi arengukava rahastamiseks, maakonnaliinide toetamiseks ning sõidusoodustuste hüvitamiseks.RT I2003714716427312003-11-24+02:007Piirkondlik ühistranspordikeskus1Piirkondlik ühistranspordikeskus on omavalitsusüksuste ja riigi asutatud äriühing või mittetulundusühing, kus riigil ja omavalitsusüksustel on enamusotsustusõigus.2Sõitjatevoogude piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt võivad omavalitsusüksused ja riik volitada piirkondlikku ühistranspordikeskust halduslepingu alusel täitma neile käesoleva seaduse §-dega 5 ja 6 pandud ülesandeid ning anda keskusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku raha ja ainelised vahendid.3Piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesanne on tagada elanikele keskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas, selle territooriumi haldusjaotusest sõltumata, soodsamad ja majanduslikult tõhusamad ühistransporditeenused, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Piirkondlik ühistranspordikeskus ei või täita vedaja funktsioone.RT I2003714716427312003-11-24+02:008Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded1Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:1töötab välja ja viib ellu ühistranspordi pikaajalist riiklikku arengukava ja selle alaprogramme;2korraldab üleriigilisi ühistranspordiuuringuid;3kujundab üleriigilise ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab või volitab oma valitsemisalas olevat riigiasutust kinnitama riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugliinide sõiduplaanid, arvestades kohalike liinide sõiduplaane ja asjaomaste maavalitsuste ettepanekuid;45töötab välja ettepanekud käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifi või sõidupiletihinna kehtestamiseks;6korraldab järelevalvet tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute üle.2RT I2003714716427312003-11-24+02:003SÕITJATEVEO AVALIKU TEENINDAMISE LEPING9Avaliku teenindamise kohustuse mõiste1Avaliku teenindamise kohustus on vedaja võetud kohustus korraldada oma ärihuvist lähtuva rahalise tasu eest avalikku liinivedu riigi või omavalitsusüksuse tellitud mahus ja tingimustel.2Avaliku teenindamise kohustus hõlmab tegutsemist, vedamist ja tariifide järgimist.3Tegutsemine tähendab vedaja kohustust tegevusloa alusel osutada kvaliteetset järjepidevat ühistransporditeenust ja vajaduse korral lisateenust ning kohustust pärast teenuste osutamise lõpetamist tagastada töökorras olekus temale lepingu alusel kasutada antud ühissõidukid ja liinirajatised.4Vedamine tähendab vedaja kohustust vedada sõitjaid veolepingus ettenähtud tingimustel ja tariifiga.5Tariifide järgimine tähendab vedaja kohustust rakendada teatava kategooria sõitjate või teatava kategooria kaupade veol ning teatavatel liinidel riigi või omavalitsusorgani kehtestatud või kooskõlastatud veotariife, mida ta oma ärihuvi arvestades rakendab üksnes tellija makstava hüvitise eest.10Avaliku teenindamise leping1Avaliku teenindamise kohustuse saab vedajale panna üksnes avaliku teenindamise lepingu alusel, mille sõlmivad vedaja ja veo tellija, keda esindab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud pädev ametiasutus. Vedaja valitakse välja avaliku konkursi alusel, mille tingimused kehtestab veo tellija. Kui avaliku teenindamise lepingu alusel vedajale eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153) § 2 lõikes 7 nimetatud määra, korraldab veo tellija riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.2Avaliku teenindamise kohustuse võib panna konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) § 17 kohaselt ka eri- või ainuõigusega vedajale.(2¹) Kui seoses avaliku konkursi või riigihanke korraldamisega esitatakse Riigihangete Ametile vaidlustus või halduskohtule kaebus või halduskohtule esitatakse kaebus seoses avaliku teenindamise kohustuse panemisega eri- või ainuõigusega vedajale ja kui avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidluse lahendamist, on veo tellijal õigus liini seni teenindanud vedajaga sõlmida uus avaliku teenindamise leping kuni Riigihangete Ameti vastava otsuse või kohtuotsuse jõustumise aasta lõpuni või kuni uue vedaja leidmiseni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu alusel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks, arvates Riigihangete Ameti vastava otsuse või kohtuotsuse jõustumisest. Kui liini seni teenindanud vedaja ei nõustu avaliku teenindamise lepingu uuendamisega, on veo tellijal õigus uus vedaja leida väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teel, kusjuures lepingut ei või temaga sõlmida kauemaks, kui eespool nimetatud tähtaegadeks.(2²) Kui vedaja lõpetab avaliku teenindamise kohustuse täitmise enne tähtaega, on veo tellijal õigus uus vedaja leida väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teel. Sellisel juhul on veo tellijal kohustus korraldada pakkumismenetlus riigihangete seaduses sätestatud korras kahe aasta jooksul, arvates väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingu jõustumisest.3Avaliku teenindamise lepinguga määratakse:1avaliku teenindamise kohustus, mis hõlmab teenindatavate liinide loetelu koos liiniläbisõidu arvestuse ja veoteenuse hinna kalkulatsiooniga kulukirjete kaupa, ning avaliku liiniveo toetuse maksmise alused ja kord;2veoteenuse osutamiseks ühissõidukite ja liinirajatiste kasutusse andmine ning nende kasutamise ja tagastamise nõuded;3lepingu lõppemise või lõpetamise ja muutmise korda käsitlevad sätted;4lepingu kehtimise aeg;5sõitjate ja vara kindlustamise tingimused;6sanktsioonid;7muud tingimused.4Avaliku teenindamise lepingu alusel transporditeenuste osutamisega seotud vara võib kuuluda vedajale või olla lepinguga antud tema valdusse.5Avaliku teenindamise lepingu võib vedajaga sõlmida kuni kümneks aastaks.6Avaliku teenindamise lepingus (kaasa arvatud eriotstarbelise liiniveo leping) tuleb sätestada, et tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral leping lõpeb.7Kui tegevusloa tähtaeg lõpeb avaliku teenindamise lepingu tähtajast varem, peab vedaja enne tegevusloa tähtaja lõppemist esitama tegevusluba andvale asutusele taotluse uue tegevusloa saamiseks seadusega ettenähtud korras.RT I2003714716427312003-11-24+02:0011Avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatavad veodAvaliku teenindamise lepingu alusel võib sõitjaid vedada järgmistel liinidel:1raudteel, välja arvatud rahvusvahelised rongiliinid;2kohalikel bussiliinidel ning trammi- ja trollibussiliinidel;3Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelistel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel;4Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelistel lennuliinidel;5kaugbussiliinidel, välja arvatud rahvusvahelised liinid.RT I2003714716427312003-11-24+02:0012Pädev ametiasutus1Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus on:1Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol (välja arvatud linnasisene vedu);2Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud ametiasutus laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel ja üleriigilisel sõitjateveol;22)]]>Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium bussiliikluses riigisisesel kaugliiniveol, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud juhul;3maavalitsus bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol, samuti kaugliiniveol käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud juhul;4valla- ja linnavalitsus või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol, samuti maakonnaliinil käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud juhul;5linnavalitsus või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval linnasisesel sõitjateveol.2Pädev ametiasutus võib olla ka käesoleva seaduse § 7 alusel asutatav piirkondlik ühistranspordikeskus.3Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kaugliiniveo korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu see maavalitsus, kelle maakonna territooriumil kulgeb kõige pikem osa piirnevaid maakondi ühendavast kaugliinist või kes nende maakondade maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud.4Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud maakonnaliini korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu see valla- või linnavalitsus või tema volitatud ametiasutus, kelle linna või valla territooriumil kulgeb kõige pikem osa piirnevaid omavalitsusüksusi ühendavast maakonnaliinist või kes nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsuste või nende volitatud ametiasutuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud.RT I2003714716427312003-11-24+02:0013Avaliku liiniveo majandusarvestuse eraldamine muust ettevõtlusestKui vedaja korraldab peale avaliku liiniveo ka kommertsliinivedu või tegeleb muu ettevõtlusega, tuleb avaliku liiniveo majandusarvestus muu ettevõtlustegevuse arvestusest eraldada, arvestades järgmisi nõudeid:1avaliku teenindamise lepingu kohase tegevuse kohta on vaja sisse seada raamatupidamine ning selle tegevusega seotud varaosa tuleb arvestada heast raamatupidamistavast lähtuvalt;2avaliku liiniveo kulud peavad olema kaetud avaliku teenindamise lepingu alusel osutatava ühistransporditeenuse ja vajaduse korral pakutavate lisateenuste eest saadavast tulust ning riigieelarvest ja omavalitsusüksuse eelarvest antava toetusega. Raha ülekandmine teistesse valdkondadesse või teistest valdkondadest on keelatud.RT I2003714716427312003-11-24+02:004ÜHISTRANSPORDI TOETAMINE14Riigi ja omavalitsusüksuse toetusRiigieelarves ja omavalitsusüksuse eelarves võib ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse, mida kasutatakse avaliku liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks või uuendamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks.RT I2003714716427312003-11-24+02:0015Toetus avalikule liiniveole1Riigieelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse:1riigisisesel rongiliinil;2maakonna bussiliinil ja riigisisesel kaugliinil;3Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil;4Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil.2Omavalitsusüksuse eelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse:1linnasisesel rongiliinil või muul riigisisesel rongiliinil;2linna bussi-, trammi- ja trollibussiliinil ning valla bussiliinil, samuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud juhul maakonna bussiliinil ja § 6 lõikes 3 nimetatud juhul kaugliinil;3valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil.3Kui omavalitsusüksuse eelarve tulubaas on ebapiisav, katab riik omavalitsusüksuse taotlusel riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku liiniveo toetuse puudujääva osa täies ulatuses või osaliselt.4–(5)Kehtetud –RT I2003714716427312003-11-24+02:0016Avaliku liiniveo toetamine riigieelarvest1Riigieelarvest avaliku liiniveo toetamist kavandades arvestatakse eelmiste aastate statistilisi ning käesolevaks ja järgmiseks aastaks kavandatavaid liiniveokulude andmeid, samuti järgmisi statistilisi ja kavandatavaid andmeid ning riiklikest programmidest tulenevaid meetmeid:1liinitöömahtu, sõitjate arvu ja sõitjakäivet;2tarbijahinna indeksi muutumist;3maksude laekumisest tulenevat riigieelarve tulubaasi muutumist;4sõitjakäibes arvestatavat ühistranspordi osatähtsuse muutumist;5omavalitsusüksuste eelarve tulubaasi muutumist;6kohalikule avalikule liiniveole riigieelarvest taotletava rahalise toetuse suurust;7liiklusohutuse, keskkonna- ja tervisekaitse ning sotsiaalse ja regionaalse arengu riiklike programmide alusel rakendatavaid meetmeid;8teisi asjaolusid, millel on vahetu seos ühistranspordi osatähtsuse muutumisest tuleneva mõjuga ühiskonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.2Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud maksud on mootorikütuseaktsiis ning muud seaduse alusel ainult vedajale või sõiduki omanikule või valdajale kehtestatud riiklikud maksud, lõivud ja tasud.RT I2003714716427312003-11-24+02:0017Toetus ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks1Riigieelarves võib ette näha toetuse ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks järgmistel juhtudel:1suure sõitjatevooga linnu ja nende lähipiirkonda avalikul liiniveol teenindavate busside, trammide ja trollibusside soetamiseks;2riigisiseseks sõitjateveoks vajaliku raudteeveeremi soetamiseks;3Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks;4ühissõidukitena kasutatavate invasõidukite soetamiseks või ühissõidukite kohandamiseks puuetega inimeste veoks.2Kehtetu –RT I2003714716427312003-11-24+02:0018Toetus ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks ja uuendamiseks1Riigieelarves võib ette näha toetuse järgmiste avalikku liinivedu teenindavate ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks või uuendamiseks:1suure sõitjatevooga linnades asuvad eri veoliike teenindavad reisiterminalid, üleriigilise või regionaalse tähtsusega raudtee- ja bussijaamad ning Eesti saartel, väikesaartel ja saartega ühenduse pidamiseks Eesti mandril asuvad mere- või jõesadama- ja lennujaamarajatised (reisiterminalid, kaid, tõusu-maandumisrajad jm infrastruktuuriobjektid);2üleriigilise ja regionaalse tähtsusega ühistranspordi informatsiooni- ja sidesüsteemid.2Kehtetu –RT I2003714716427312003-11-24+02:0019Toetus ühistranspordiuuringute korraldamiseksÜleriigilise või regionaalse tähtsusega ühistranspordiuuringu korraldamiseks nähakse riigieelarves ette toetus, millega kaetakse kuni 100 protsenti uuringu maksumusest.20Ühistranspordi toetamise kord12Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kord reguleerib toetuste vajaduse arvestust, omavalitsusüksuste ja maavalitsuste asjakohaste taotluste esitamist ja koondamist, riigieelarve eelnõusse asjakohaste sätete kavandamist ning riigieelarves ettenähtud toetuste jaotamist ja nende kasutamise kontrollimist.3Omavalitsusüksuse eelarvest ühistranspordi toetamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu.RT I2003714716427312003-11-24+02:0021Riiklikust investeeringust toetatava ühistranspordiprojekti elluviimiseks korraldatav avalik pakkumineKäesoleva seaduse §-des 17-19 nimetatud ühistranspordiprojekti elluviimiseks korraldatakse avalik pakkumine riigihangete seaduses sätestatud korras.22Toetusraha tagastamine1Riikliku toetuse saaja tagastab toetusraha täielikult või osaliselt või toetuse maksmine peatatakse, kui:1toetuse andmise otsus põhineb toetuse saaja esitatud mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel;2toetuse eraldamise või maksmise või toetuse kasutamise kontrollimise kohta on esitatud vale või puudulik informatsioon ning kui see on oluliselt mõjutanud toetuse saamist või selleks kehtestatud tingimusi;3toetuse saaja on keeldunud esitamast informatsiooni, dokumente või tegeliku piletitulu või muid andmeid, mida on vaja toetuse määramise või toetuse kasutamise kontrollimise kohta otsuse tegemiseks või4kui toetust ei ole kasutatud sihipäraselt.2Kui riikliku toetuse kasutamise kohta esitatavaid nõudeid on muul viisil eiratud, võib toetuse või selle osa tagasi nõuda ning maksmata osa võib tühistada või selle väljamaksmise peatada.3Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel riiklik toetus tühistatakse, toetuse maksmine peatatakse ja toetusraha tagastatakse toetuse eraldanud ametiasutuse või seadusega või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktiga nimetatud muu pädeva ametiasutuse korralduse alusel.4RT I2003714716427312003-11-24+02:005ÜHISTRANSPORDI ARENGUKAVA23Ühistranspordi arengukava1Ühistransporti arendatakse pikaajalise riikliku arengukava alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.2Ühistranspordi pikaajaline riiklik arengukava koostatakse, lähtudes säästva arenguseaduse (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398) §-st 12 ning keskkonnakaitse, regionaalse arengu, liiklusohutuse ja sotsiaalse arengu programmidest ning teistest riiklikest programmidest, mille eesmärgid on seotud ühistranspordi arendamisega.3Ühistranspordi pikaajaline riiklik arengukava peab sisaldama:1andmeid ühistranspordi toetamiseks riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbelise toetuse arvestusliku vajaduse kohta, mis tuleneb ühistranspordi osatähtsuse kavandatavast muutmisest ning eelarve tulubaasi muutumisest;2nende õiguslike, majanduslike, sotsiaalsete ja tehniliste abinõude loetelu, mis suurendavad ühistranspordi konkurentsivõimet;3muude ühistranspordi arengut mõjutavate tegurite loetelu.RT I2003714716427312003-11-24+02:006ÜHISTRANSPORDITEENUSE HIND24Ühistransporditeenuse hinna ja tariifi ning sõidupiletihinna kehtestamine1Kommertsliiniveo ja juhuveo teenuste hinna kehtestab vedaja.2Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima sõidupiletihinna kehtestab:1majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol, välja arvatud linnasisene vedu;2 ;3maavanem bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol;4valla- ja linnavolikogu või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol;5linnavolikogu või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval linnasisesel sõitjateveol.3Taksoveo sõidukilomeetri tariifid ja ajatariifid ning muude teenuste hinnad (edaspidi taksoteenuste tariifid) määrab vedaja. Vedaja registreerimiskoha järgne omavalitsusüksus võib kehtestada taksoteenuste loetelu, millele vedaja määrab taksoteenuste tariifid. Teeliikluses osutatavate taksoteenuste tariifide määramisel ning rakendamisel peab vedaja järgima järgmisi nõudeid:1kõik vedaja kehtestatud taksoteenuste tariifid peavad olema programmeeritud taksole paigaldatud taksomeetrisse, mis on läbinud mõõteseaduse nõuete kohase metroloogilise kontrolli, käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt mootorsõidukiga kohandatud ning varustatud sellele taksomeetrile sobiva printeriga;2taksojuht peab andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, kasutatud tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus;3taksol võib kasutada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele vastavat taksomeetrit ka ilma printerita tingimusel, et taksomeetrisse programmeeritud taksoteenuste tariifide ümberlülitamine toimub üksnes automaatselt. Sellel juhul peab taksojuht andma taksoteenuse kasutajale vedaja rekvisiitidega blanketil käsitsi täidetud kviitungi osutatud taksoteenuse kuupäeva, kellaaja ja üldmaksumuse kohta.4Taksomeetri kohandamine on nõuetekohase metroloogilise kontrolli läbinud taksomeetri paigaldamine mootorsõidukile, taksomeetri reguleerimine ja näitude kontrollimine ning taksomeetri ja selle ühenduste, mis võimaldavad muuta mõõtetulemust, plommimine ettevõtja poolt, kelle pädevust on hinnatud mõõteseaduse § 5 kohaselt ja kes omab nõuetekohast pädevust tõendavat tunnistust. Taksomeetri kohandamise tingimused ja korra ning lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel .5Rahvusvahelise liiniveo teenuste hinnad kehtestab vedaja Eesti Vabariigi välislepingut järgides.RT I20062116110268792006-10-30+02:007SÕIDUSOODUSTUSED25Sõidusoodustuse mõiste1Sõidusoodustus on teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus:1sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest;2sõita ühissõidukis täishinna eest ning saada enne või hiljem osalist või täielikku rahalist hüvitist.2Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sõidusoodustusele õigust omav isik peab ühissõiduki juhi või muu kontrollimisõigusega ametiisiku nõudmisel esitama sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi.26Sõitjale sõidusoodustuse hüvitamine riigieelarvest1Sõidusoodustuseks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvel käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punkti 2 alusel makstava hüvitise määrad nähakse ette seadusega või seaduse alusel vastuvõetava muu õigusaktiga.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.27Tasuta sõit riigisisesel liiniveol1Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama:1eelkooliealisi lapsi;2puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera;RT I200655405127587222007-01-01+02:003Vabadussõja veterane.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kategooria sõitjate tasuta sõitu vedajale ei hüvitata.28Kommertsliiniveol kehtivad sõidusoodustused1Päevases õppevormis põhiharidust või üldkeskharidust või täiskoormusega kutsekeskharidust omandavale õpilasele või täiskoormusega põhihariduse nõudeta või põhihariduse baasil kutseõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) hüvitatakse kommertsliinil sõidu kulu riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud rahaliste vahendite arvelt kuni 100 protsenti pileti täishinnast. Sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatuse .RT I2007417127761812007-01-29+02:0023Valla- ja linnavolikogu võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise määra suurendada oma eelarvest.281.]]>Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustusedRiigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses hüvitatakse kuni 50 protsenti represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku pileti hinnast kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.RT I2003885896908312005-01-01+02:0029Avalikul liiniveol kehtivad sõidusoodustused1Avalikul liiniveol antakse maantee- ja veeliikluses ning raudteeliikluses linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires, õpilasele, sügava puudega isiku saatjale, puudega lapse saatjale ja Vabadussõja veterani saatjale sõidusoodustust kuni 50 protsenti pileti täishinnast. Iga-aastase sõidusoodustuse ulatuse määrab:1teeliikluses valla- ja linnavolikogu valla- või linnaliinile ning maavanem maakonnaliinile;23raudteeliikluses linnavolikogu käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 nimetatud rongiliinile.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustus kaetakse toetuste arvel, mis on sellele avalikule liiniveole eraldatud linna- või vallaeelarvest või riigieelarvest käesoleva seaduse § 15 kohaselt.3Valla- ja linnavolikogu võivad lisaks käesoleva seaduse §-s 27 ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kehtestada avalikul liiniveol oma eelarvest sõidusoodustusi veel teatava kategooria sõitjatele, samuti suurendada sõidusoodustuse määra.4Valla- ja linnavolikogu võivad avalikule liiniveole riigieelarvest eraldatud toetuste arvel anda sõidusoodustusi nende määratud teatud kategooria sõitjatele või lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale üksnes siis, kui see on kooskõlastatud riigiasutusega, kelle kaudu liinivedu riigieelarvest toetatakse.5Avalikul liiniveol hüvitatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud rongiliinil ja § 15 lõike 1 punktis 4 nimetatud lennuliinil õpilasele sõidukulu riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud rahaliste vahendite arvel kuni 50 protsenti pileti täishinnast. RT I2003714716427312003-11-24+02:0030Vedaja antavad sõidusoodustused1Avalikul liiniveol võib vedaja anda lisaks käesoleva seaduse §-des 27 ja 29 nimetatud isikutele sõidusoodustusi ka teistele sõitjatele või suurendada soodustuse määra üksnes teise lepingupoole loal.2Rahvusvahelisel liiniveol võib vedaja anda soodustusi, järgides Eesti Vabariigi välislepingutest tulenevaid nõudeid.3Kommertsliiniveol ja taksoveol vedaja antud soodustused hüvitamisele ei kuulu.8SÕITJATEVEO TEGEVUSLUBA, SÕIDUKIKAART JA LIINILUBA TEELIIKLUSESRT I2003714716427312003-11-24+02:0031Sõitjateveo tegevusluba ja sõidukikaart1Teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühistranspordiluba ja taksoveoluba.2Ühistranspordiluba tõendab vedaja õigust:1korraldada riigisisest juhuvedu;2taotleda õigust korraldada liinivedu käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud liiniloa või lepingu alusel;3taotleda õigust korraldada rahvusvahelist vedu käesoleva seaduse § 48 alusel.3Taksoveoluba tõendab vedaja õigust korraldada taksovedu.4Sõidukikaart on tegevusloa alusel vedajale väljastatav dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit nimetatud tegevusloaga lubatud sõitjateveol. Sõidukikaart antakse riigisiseseks või rahvusvaheliseks sõitjateveoks. Rahvusvaheline sõidukikaart annab ka riigisisese sõitjateveo õiguse.RT I2003714716427312003-11-24+02:0032Liiniveo korraldamise õigust tõendavad dokumendid1Liiniluba tõendab vedaja õigust korraldada kommertsliinivedu (kaasa arvatud eriotstarbeline) liiniloale märgitud liinil.2Avaliku teenindamise leping tõendab vedaja õigust korraldada avalikku liinivedu (kaasa arvatud eriotstarbeline) ühel või mitmel liinil või teatava liinivõrgu ulatuses.3Vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo leping tõendab vedaja õigust korraldada eriotstarbelist kommertsliinivedu ühel või mitmel liinil.33Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniveo korraldamise õigust tõendava dokumendi kohustuslikkus1Tasu eest korraldatav sõitjatevedu on tegevusloa ja sõidukikaardita keelatud.2Liinivedu (kaasa arvatud ajutine liinivedu) on käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1-3 nimetatud dokumendita keelatud.3Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis oma laadilt on võrreldav liiniveoga ja mille eesmärk on osutada teenust liiniveo kasutajatele, on käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1-3 nimetatud dokumendita keelatud.34Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa andja1Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud tegevuslubasid ja sõidukikaarte ning §-s 32 nimetatud liinilubasid annavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, maavalitsus, vallavalitsus ning linnavalitsus. Volituse tegevuslubade, sõidukikaartide ja liinilubade andmiseks võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium anda oma valitsemisalas olevale riigiasutusele ning valla- või linnavalitsus valla või linna ametiasutusele.2Ühistranspordiloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale:1bussiveoks vedaja registreerimiskoha järgne maavalitsus. Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus registreeritud vedajale annab loa ja sõidukikaardi linnavalitsus;2trammi- ja trollibussiveoks vedaja registreerimiskoha järgne valla- või linnavalitsus.21)]]>Ühistranspordiloa ja selle alusel sõidukikaardi andmise võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel volitada mittetulundusühingule. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister.3Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale tema registreerimiskoha järgne valla- või linnavalitsus.31)]]>Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi andmise võib valla- või linnavolikogu otsuse alusel volitada mittetulundusühingule. Sellekohase halduslepingu sõlmib valla- või linnavalitsus.4Liiniloa annab vedajale, kellel on ühistranspordiluba:1valla- või linnavalitsus bussi-, trammi- ja trollibussiveoks valla- või linnaliinil;2maavalitsus bussiveoks maakonnaliinil;3Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium bussiveoks kaugliinil.5Liiniloa andja korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud liiniveole vedaja valimiseks avaliku konkursi, kui:1uue liini avamiseks on tekkinud nõudlus;2vedaja ühistranspordiluba või liiniluba on kehtetuks tunnistatud või vedaja on loobunud liini teenindamisest, kuigi nõudlus on olemas;3vedaja ei taotle uut liiniluba liinile, mida ta seni on teenindanud, kuigi nõudlus on olemas.6Avaliku konkursita antakse liiniluba vedajale, kes:1taotleb liiniluba tema enda algatusel avatavale liinile;2taotleb uut liiniluba liinile, mida ta seni on teenindanud.7Tegevusloa ja liiniloa võib anda ka käesoleva seaduse § 7 alusel moodustatav piirkondlik ühistranspordikeskus.RT I2003714716427312003-11-24+02:0035Nõuded tegevusloa taotlejale või loa omanikule ning vedude eest vastutavale isikule1Tegevusluba antakse isikule, kes vastab käesolevas paragrahvis esitatud nõuetele.2Tegevusloa taotlejal või loa omanikul peab olema hea majandusseisund.3Tegevusloa omaniku registreeritud tegevusala peab olema ühistransporditeenuse osutamine või seda hõlmav muu tegevus transpordi valdkonnas.4Tegevusloa taotleja või selle omanik peab määrama vedude eest vastutava isiku, kes korraldab vedusid ning vastab käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatud nõuetele. Vedaja võib määrata mitu vedude eest vastutavat isikut.41)]]>Tegevusloa omanik teavitab tegevusloa andjat ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse korral ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15 kalendripäeva jooksul uue vedude eest vastutava isiku määramisest ning esitab dokumendid isiku määramise ja ametialase pädevuse kohta.42)]]>Tegevusloa omanik võib ajutiselt, kuid mitte üle kuue kuu, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui sellise olukorra on põhjustanud nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm.43)]]>Tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele. Käesoleva seaduse mõistes peetakse isiku mainet heaks, kui teda ei ole seoses varasema majandustegevusega viimase kolme aasta jooksul üle kahe korra karistatud maksu- ja tollikorraldust, hinnakujundust, tarbijakaitset ning töö- ja puhkeaega reguleerivate õigusaktide nõuete rikkumise eest või käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa või sõidukikaardita veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest ning kui tema vedude eest vastutav isik vastab käesoleva seaduse §-ga 37 kehtestatud nõuetele.44)]]>Füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 43 sätestatule vastab käesoleva seaduse §-ga 37 sätestatud nõuetele.5Vedude eest vastutav isik peab olema teovõimeline hea mainega isik, kes on ametialaselt pädev korraldama sõitjatevedu ning on vastutav tegevusloa omaniku juures töökorralduse, töötasustamise, veokorralduse, töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Isik võib olla vedude eest vastutavaks isikuks ainult ühe vedaja juures.6Tegevusloa andjal on õigus tegevusloa kehtivusaja jooksul vajaduse korral kontrollida tegevusloa omaniku vastavust käesoleva paragrahvi nõuetele. Tegevusloa omanik peab sellist kontrolli võimaldama.RT I2003714716427312003-11-24+02:0036Tegevusloa taotleja ja loa omaniku majandusseisund1Tegevusloa taotleja või loa omaniku majandusseisund on hea, kui ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmetele tuginedes tõestab, et tal on ettevõtluse alustamiseks ja vedude nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik rahaline seis.2Rahalist seisu hinnates võetakse arvesse aastaaruanded. Aastaaruannete puudumise korral võetakse arvesse:1raha pangakontol ja muud rahalised vahendid ning võlgnevused ja laenud;2majandustegevuse stabiilsuse tagamiseks ettenähtud vara ja muu vara;3sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ja käibekapital ning muud kulud.3Ühistranspordiloa omanikul peab esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti või millele see kaart on juba antud, olema vara vähemalt 140 000 krooni väärtuses, iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 80 000 krooni. Omavahendite olemasolu tõendamiseks esitab ühistranspordiloa omanik sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid:1juriidilisest isikust vedaja esitab oma varade ja kohustuste auditeeritud seisu, mille fikseerimisest ei või olla möödunud rohkem kui 12 kuud. Samal eesmärgil tunnustab sõidukikaardi andja panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnitust või tõendit kas garantiikirjana või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina;2füüsilisest isikust vedaja esitab panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnituse või tõendi kas garantiikirja või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina. Samal eesmärgil võib vedaja esitada oma varade ja kohustuste auditeeritud seisu, mille fikseerimisest ei või olla möödunud rohkem kui 12 kuud.RT I2003714716427312003-11-24+02:0037Vedude eest vastutava isiku maineVedude eest vastutava isiku mainet peetakse heaks, kui:1teda ei ole karistatud kuriteo eest või kui karistuse ärakandmisest või täitmisest on möödunud vähemalt kolm aastat;2teda ei ole viimase kolme aasta jooksul karistatud liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine või juhtimisõiguse peatamine;3teda ei ole kahe aasta jooksul ametialase tegevusega seoses karistatud üle kahe korra väärteo eest veokorralduse, ühissõidukijuhi töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas või kui viimase karistuse täitmisest on möödunud üle ühe aasta;4ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist tegevusloa andja poolt või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta;5ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 43 nimetatud rikkumisi, mille eest on karistatud vedajat, või kui sellise karistuse täitmisest on möödunud üle kolme aasta;6ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui sellisest kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta.RT I2003714716427312003-11-24+02:0038Vedude eest vastutava isiku ametialane pädevus1Vedude eest vastutavat isikut peetakse pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud vedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami.2Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.3Taksoveo eest vastutavat isikut peetakse pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud taksovedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami.4Taksoveo eest vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.5Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei ole vaja läbida ega lõpueksamit sooritada isikul, kellel on kõrgkoolidiplom, mis tõendab piisavaid teadmisi koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes.6 .RT I2003714716427312003-11-24+02:0039Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa taotlemiseks esitatavad dokumendid1Tegevusloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid:1avaldus;2asutatava äriühingu asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;3põhikiri või ühinguleping (välja arvatud äriregistrisse kantud ettevõtja puhul);4käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud rahalist seisu iseloomustavad dokumendid;5vedude eest vastutava isiku määramist kinnitav dokument;6vedude eest vastutava isiku ametialast pädevust kinnitav dokument.2Rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse saamiseks esitab ühistranspordiloa omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile järgmised dokumendid:1avaldus;2ühistranspordiluba;3rahvusvaheliste vedude eest vastutava isiku määramist kinnitav dokument;4rahvusvaheliste vedude eest vastutava isiku ametialast pädevust kinnitav dokument.3Sõidukikaardi taotleja esitab kaardi andjale järgmised dokumendid:1avaldus;2tegevusluba;3sõiduki registreerimistunnistus;4käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud vara olemasolu tõendavad dokumendid (välja arvatud taksoveo puhul);5rahvusvahelisele sõitjateveole lubatud sõiduki tehnoülevaatuse tunnistus;6sõiduki kasutusleping, kui taotleja ei ole sõiduki omanik.4Liiniloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid:1avaldus;2ühistranspordiluba;3sõiduplaani kavand koos maakonnaliinil iga asjaomase valla- või linnavalitsuse ja riigisisesel kaugliinil iga asjaomase maavalitsuse ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomase linnavalitsuse kirjaliku seisukohaga;4teenindamiseks vajalike sõidukite olemasolu tõendavad dokumendid.5Enne avalduse esitamist peab tegevusloa, sõidukikaardi või liiniloa, samuti rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse taotleja tasuma riigilõivu (välja arvatud juhul, kui tegevusloa või sõidukikaardi väljaandja või rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kande tegija on mittetulundusühing).6Tegevusloa, sõidukikaardi, liiniloa ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse andjale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.RT I2003714716427312003-11-24+02:0040Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa taotluse läbivaatamine1Tegevusloa andja kontrollib tegevusloa taotleja maksuvõlgnevuse puudumist ning tegevusloa taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris, seaduse alusel teise registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ja samuti karistusregistris. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist.2Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kontrollib ühistranspordiloa omaniku maksuvõlgnevuse puudumist. Rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist. Keeldumise otsus toimetatakse ühistranspordiloa omanikule kätte posti teel või elektrooniliselt. Rahvusvahelise sõitjateveo õiguse andmise puhul teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sama tähtaja jooksul ühistranspordiloale kande rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kohta.3Sõidukikaardi andja kontrollib kaardi taotleja maksuvõlgnevuse puudumist ning esimese sõidukikaardi saamisel kaardi taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris, seaduse alusel teise registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ja samuti karistusregistris. Sõidukikaardi andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse kaardi taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist.4Liiniloa andja annab käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 sätestatud avaliku konkursi alusel valitud vedajale liiniloa 15 kalendripäeva jooksul pärast avaliku konkursi lõppemist. Teistele konkursil osalejatele teatatakse konkursi tulemustest posti teel või elektrooniliselt 15 kalendripäeva jooksul pärast konkursi lõppemist.5Liiniloa andja kontrollib liiniloa taotleja maksuvõlgnevuse puudumist. Liiniloa andja teeb otsuse liiniloa andmise kohta vastavalt käesoleva seaduse § 34 lõikele 6 ilma avaliku konkursita või liiniloa andmise keeldumise otsuse posti teel või elektrooniliselt liiniloa taotlejale teatavaks 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamist. Kui liiniloa taotluse menetlemiseks on vaja koguda lisaandmeid, võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotluse esitajale kirjalikult.6Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab liiniloa rahvusvaheliseks liiniveoks 15 kalendripäeva jooksul pärast liiniloa saamist iga asjaomase riigi pädevalt ametiasutuselt.7Kui tegevusloa, sõidukikaardi, liiniloa või rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse saamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub käesolevas paragrahvis taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg.RT I2003714716427312003-11-24+02:0041Tegevusloa ja liiniloa andmisest keeldumine1Tegevusloa andja võib keelduda loa andmisest, kui:1loa taotleja on maksuvõlglane või kui on välja kuulutatud tema pankrot või kui ettevõtja eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusnormide rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat;2loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § -ga 35 kehtestatud nõuetele;3loa taotlemiseks on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;4loa taotlejat, tema vedude eest vastutavat isikut või tema juures töölepingu alusel töötavat ühissõidukijuhti on seoses ametialase tegevusega karistatud väärteo eest veokorralduse, ühissõidukijuhi töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas ja sellest on möödunud vähem kui 12 kuud;5loa taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 2 või § 46 lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud;6loa taotleja ei ole dokumentides esinevaid puudusi käesoleva seaduse § 40 lõike 7 alusel määratud tähtajaks kõrvaldanud.2Liiniloa andja võib keelduda liiniloa andmisest, kui liiniloa taotleja on maksuvõlglane või kui ilmneb, et:1liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse avaliku teenindamise lepingu alusel;2liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse varem antud liiniloa alusel, välja arvatud juhul, kui nimetatud liini teenindab ainult üks vedaja;3ta taotleb liiniluba liinile, kui eesmärk on olemasolevate liinidega võrreldes ainult kõige tulusamate liinide teenindamine;4loa taotlejat, tema vedude eest vastutavat isikut või tema juures töölepingu alusel töötavat ühissõidukijuhti on seoses ametialase tegevusega karistatud väärteo eest veokorralduse, ühissõidukijuhi töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud;5loa taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 2 või § 46 lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud.RT I2003714716427312003-11-24+02:0042Liiniloa andmisest ja avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest teatamine1Liiniloa andja peab loa andmisest teatama ühistranspordiloa andnud ametiasutusele loa andmisest alates viie tööpäeva jooksul.2Veo tellija peab avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest teatama ühistranspordiloa andnud ametiasutusele lepingu sõlmimisest alates viie tööpäeva jooksul.3Kaugliiniveol on vedaja kohustatud liikluse alustamisest või muudatuse tegemisest sõiduplaanis informeerima kõiki asjaomaseid maavalitsusi vähemalt 10 kalendripäeva ette. Maavalitsused on kohustatud kohe informeerima kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi.4Maakonnaliiniveol on vedaja kohustatud liikluse alustamisest või muudatuse tegemisest sõiduplaanis informeerima kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi vähemalt 10 kalendripäeva ette. Avaliku teenindamise lepingus võivad tellija ja vedaja kokku leppida ka teisiti.RT I2003714716427312003-11-24+02:0043Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa kehtimine1Bussi-, trammi- ja trollibussiveo ühistranspordiluba antakse viieks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.2Taksoveoluba antakse esmakordselt kaheks aastaks ja järgmistel kordadel viieks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.3Sõidukikaart kehtib üksnes tegevusloa kehtivuse ajal. Sõiduki kasutamisel kasutuslepingu alusel ei kehti sõidukikaart kauem kui kasutuslepingu tähtaja lõppemiseni.4Kui liiniloa taotleja ei soovi bussi-, trammi- või trollibussiveo liiniluba lühemaks ajaks, antakse see esmakordselt kaheks aastaks ja järgmistel kordadel viieks aastaks.5Liiniluba kehtib üksnes ühistranspordiloa kehtivuse ajal. Ühistranspordiloa kehtetuks tunnistamise korral või loa tähtaja lõppemisel liiniloa kehtivus lõpeb. Kui ühistranspordiloa tähtaeg lõpeb liiniloa tähtajast varem, peab vedaja enne ühistranspordiloa tähtaja lõppemist esitama taotluse uue ühistranspordiloa saamiseks käesolevas seaduses ettenähtud korras.44Tegevusloa, liiniloa ja sõidukikaardi andmed1Bussiveoks antavale ühistranspordiloale märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kuupäev ning loa kehtimise aeg.2Taksoveoloale märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kuupäev, loa kehtimise aeg ning vedaja põhiline teeninduspiirkond.3Sõidukikaardile märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, tegevusloa number, sõiduki mark, mudel, registreerimismärk ja istekohtade arv, sõiduki omaniku nimi, sõidukikaardi andja nimetus ning kaardi andmise kuupäev ja kehtimise aeg. Takso sõidukikaardile kantakse ka vedaja põhiline teeninduspiirkond.4Trammi- ja trollibussiveoks antava ühistranspordiloa ja sõidukikaardi andmete loetelu ning loa ja kaardi vormi kehtestab lube andev linnavolikogu.5Bussiveoks antavale liiniloale märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, liini nimetus ning liini alg- ja lõpp-punkt, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kuupäev, loa kehtimise aeg ja vajaduse korral sõiduki sõitjakohtade arv.6Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vedaja põhiliseks teeninduspiirkonnaks on registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritoorium või selle osa. Teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium.7 .RT I2003714716427312003-11-24+02:0045Vedaja veokohustus1Liiniloa omanik on kohustatud korraldama liiniloale märgitud vedu liiniloa andja kinnitatud sõiduplaani alusel.2Riigisisese kommertsliiniveo korral on liiniloa omanik kohustatud alustama liiniloale märgitud vedu liiniloa väljastamise päevast arvates 15 kalendripäeva jooksul.3Rahvusvahelise kommertsliiniveo korral on liiniloa omanik kohustatud alustama liiniloale märgitud vedu liiniloa väljastamise päevast arvates 90 kalendripäeva jooksul.4Liiniloa andja ja liiniloa omaniku vastastikusel kokkuleppel võib liiniloale märgitud veo alustamise tähtpäeva määrata ka hilisemaks kuupäevaks.RT I2003714716427312003-11-24+02:0046Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine1Tegevusloa andja võib loa omanikule teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ta võib tegevusloa või selle alusel antava sõidukikaardi kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada kehtetuks, kui:1loa omaniku tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud asjaolud või2loa omanik või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387), töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 2001, 17, 78; 102, 675; 2002, 56, 347; 61, 375; 99, 576; 2003, 23, 137), liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend) või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid.2Liiniloa andja võib loa omanikule teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ta võib liiniloa kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada kehtetuks, kui loa omanik:1või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid või2ei ole alustanud tegevust sõiduplaaniga ettenähtud ajal või ei ole korraldanud vedu regulaarselt.3Kui tegevusloa andja tunnistab kehtetuks kommertsliinivedu korraldava vedaja ühistranspordiloa, peab ta kehtetuks tunnistamisest alates viie tööpäeva jooksul teatama sellest liiniloa andjale, kes tunnistab kehtetuks ka vedaja liiniloa.4Kui tegevusloa andja tunnistab kehtetuks avalikku liinivedu korraldava vedaja ühistranspordiloa, peab ta kehtetuks tunnistamisest alates viie tööpäeva jooksul teatama sellest asutusele, kellega on vedajal sõlmitud avaliku teenindamise leping.5Tegevusloa andja võib tegevusloa tunnistada kehtetuks ka loa omaniku enda taotlusel. Kui tegevusloa omanikul on liiniluba, peab ta taotlusest teatama tegevusloa andjale käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtajal.51)]]>Sõidukikaardi andja võib sõidukikaardi tunnistada kehtetuks ka tegevusloa omaniku enda taotlusel.6Liiniloa andja võib liiniloa tunnistada kehtetuks ka loa omaniku enda taotlusel. Kui vedaja taotleb liiniloa kehtetuks tunnistamist, peab ta sellest teatama loa andjale vähemalt 90 kalendripäeva ette.7Kui tegevusloa, sõidukikaardi või liiniloa tähtaeg on lõppenud või kui nende kehtivus on peatatud või kui tegevusluba, sõidukikaart või liiniluba on tunnistatud kehtetuks, tuleb dokument selle andjale viie tööpäeva jooksul tagastada.8Kui kontrolli tulemusel selgub, et vedaja ei vasta hea majandusseisundi nõudele, kuid tema tegevuse majandusnäitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline hea majandusseisundi nõuet täitma, võib tegevusloa andja tegevusloa kehtivust mitte peatada ja lubada korraldada sõitjatevedu, kuid mitte kauem kui üks aasta.RT I2003714716427312003-11-24+02:0047Juhuveo ajutine keeldKui ühistranspordiloa või liiniloa alusel korraldatav vedu on käesoleva seadusega vastuolus, võib tegevusloa andja luba kehtetuks tunnistamata keelata selle omanikul ajutiselt korraldada juhuvedu.48Rahvusvaheline sõitjatevedu1Kui seadus ei näe ette teisiti, on õigus korraldada rahvusvahelist juhuvedu ja taotleda rahvusvahelist liiniluba vedajal, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kandega ühistranspordiluba ning kes vastab Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välislepingutest tulenevate nõuete täitmist ning piirangute rakendamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes:1teeb ühistranspordiloale kande selle kohta, et vedajal on õigus korraldada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast rahvusvahelist vedu, ning märgib loale vedaja suhtes kohaldatavad piirangud;2annab liiniloa rahvusvaheliseks liiniveoks.21)]]>Ühistranspordiloale rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse ja vedaja suhtes kohaldatavate piirangute kohta kande tegemise võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel volitada mittetulundusühingule. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister.3 .4Rahvusvahelisele liinibussiveole võib lubada vedaja, kes on korraldanud sõitjate rahvusvahelist juhuvedu või riigisisest kaugliinibussivedu vähemalt kaks aastat.5Kui ühistranspordiloa alusel veo korraldamine on vastuolus Eesti Vabariigi välislepinguga, võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha loa omanikule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, peatada ajutiselt loale tehtud kande kehtivuse või tunnistada kande kehtetuks või teha loa andjale loa kehtetuks tunnistamise ettepaneku.6Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel peab vedajal olema rahvusvahelise juhuveo kontrolldokument, milles ettenähtud sõidulehed täidetakse enne iga veo alustamist. 7Kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, peab rahvusvahelise juhuveo korraldamisel vedajal olema sõidu siht- ja transiitriigi veoluba, kui selles riigis on veoluba nõutav.RT I2003714716427312003-11-24+02:0049Dokumentide esitamise kohustus1Vedaja on kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks järgmised dokumendid:1riigisisesel kommertsliiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) sõidukikaardi ning kinnitatud sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud liiniloa number ja loa kehtimise aeg ning liiniloa andja rekvisiidid;2rahvusvahelisel kommertsliiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) rahvusvahelise sõidukikaardi ning liiniloa ja kinnitatud sõiduplaani;3avalikul liiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) sõidukikaardi ning kinnitatud sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud avaliku teenindamise lepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;4tellija ja vedaja sõlmitud lepingu alusel korraldataval eriotstarbelisel riigisisesel kommertsliiniveol sõidukikaardi ning sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud veolepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;5riigisisesel juhuveol sõidukikaardi;6rahvusvahelisel juhuveol rahvusvahelise sõidukikaardi, rahvusvaheliste juhuvedude kontrolldokumendi, milles on enne veo alustamist täidetud sõiduleht, ning sõitjate siht- ja transiitriigi veoloa, kui selles riigis on veoluba nõutav ja kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;7taksoveol sõidukikaardi.2Välisriigi vedaja ühissõidukijuht on kohustatud esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks Eesti Vabariigi välislepingust või muust riikidevahelisest kokkuleppest tulenevad asjakohased dokumendid.3Taksoveo paremaks korraldamiseks võib valla- või linnavolikogu kehtestada takso tööaja graafiku sisseseadmise nõude. Graafiku kinnitamise, andmise ja kontrollimiseks esitamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus.4Kui ühissõidukijuht ja vedaja on eri isikud, on ühissõidukijuht kohustatud esitama töölepingu või tööandja kinnitatud väljavõtte sellest. Töölepingu väljavõttesse märgitakse tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtimise aeg.RT I2003714716427312003-11-24+02:0050Informatsiooni saamine registristSõitjateveo tegevuslubade ja liinilubade andmiseks ning kehtetuks tunnistamiseks on tegevusloa ja liiniloa andjatel õigus saada registritest informatsiooni andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) kehtestatud korras.51Loata tegevuse katkestamineKäesoleva seaduse § 49 lõikes 1 ettenähtud dokumentideta veo korral on politseiametnikul, piirivalveametnikul või muul selleks seaduse alusel õigustatud ametiisikul õigus vedu katkestada kuni katkestamist põhjustanud asjaolude väljaselgitamise või äralangemiseni.RT I2003714716427312003-11-24+02:009VEO ÜLDEESKIRI52Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri12Valla- või linnavolikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldeeskirja alusel kehtestada kohaliku bussiliiniveo, trammi- ja trollibussiliiniveo, taksoveo ja pagasiveo eeskirja, mis ei ole vastuolus nimetatud üldeeskirjaga.3Raudtee-, vee- ja lennuliikluses kehtestatakse sõitjateveo ning pagasiveo üldeeskiri teiste seaduste alusel.4Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud üldeeskirjadega ei saa reguleerida vedaja ja sõitja lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.RT I2003714716427312003-11-24+02:0053Kergete kaubasaadetiste vedu ja veoeeskiri1Bussis või teeliikluses kasutatavas muus ühissõidukis võib samal ajal sõitjate ja nende pagasiga vedada ka kergeid kaubasaadetisi tingimusel, et see on sõidukis viibijaile ohutu ega takista täita tegevusloaga ettenähtud kohustusi.23Raudtee-, vee- ja lennuliikluses kehtestatakse kergete kaubasaadetiste veoeeskiri teiste seaduste alusel.4Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud üldeeskirjadega ei saa reguleerida vedaja ja sõitja lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.RT I2003714716427312003-11-24+02:0091. peatükk]]>RIIKLIK ÜHISTRANSPORDIREGISTERRT I2003714716427312003-11-24+02:00531.]]>Riiklik ühistranspordiregister1Riiklik ühistranspordiregister (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul asutatud riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) tähenduses. Selle registri pidamise eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi käigusolevate bussiliinide sõiduplaanid, informatsioon vedajate ja vedajatele antud ühistranspordilubade, sõidukikaartide, liinilubade ja sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kohta ning pidada nende üle arvestust. Registris ei peeta arvestust valla- ja linnaliinide ning nende sõiduplaanide kohta.2Registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus või isik, kes on registri volitatud töötleja halduslepingu alusel.3 .532.]]>Registri andmebaasid1Register koosneb:1vedajate andmebaasist;2ühistranspordilubade andmebaasist;3sõidukikaartide andmebaasist;4liinilubade andmebaasist;5lepingute andmebaasist;6sõiduplaanide andmebaasist;7ühissõidukipeatuste andmebaasist.2Vedajate andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevate vedajate ja nende kontaktandmete üle.3Ühistranspordilubade andmebaasis peetakse arvestust sõitjatevedu korraldavatele vedajatele väljastatud ühistranspordilubade ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kannete üle.4Sõidukikaartide andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevatele vedajatele väljastatud riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo sõidukikaartide üle.5Liinilubade andmebaasis peetakse arvestust kommertsliinivedu korraldavatele vedajatele väljastatud liinilubade üle.6Lepingute andmebaasis peetakse arvestust vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle.7Sõiduplaanide andmebaasis peetakse arvestust sõidukite väljumiste üle liinidel, mida vedajad korraldavad liiniloa, avaliku teenindamise lepingu või muu lepingu alusel.8Ühissõidukipeatuste andmebaasis peetakse arvestust ühistranspordi liinivõrku kuuluvate peatuste ja nende asukohtade üle.9Registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.533.]]>Registrisse andmete esitajadRegistrisse esitavad andmeid:1ühistranspordilubade ja sõidukikaartide kohta vedaja registreerimiskoha järgne maavalitsus ning Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus registreeritud vedaja korral linnavalitsus või mittetulundusühing;2rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kannete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või mittetulundusühing;3maakonnaliinide ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kaugliinide liinilubade kohta asjaomased maavalitsused;4riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugliinide liinilubade kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kaugliinide puhul.534.]]>Registri andmete avaldamine1Registri andmed on avalikud ja need avaldatakse registri veebilehel.2Registri andmete kinnitatud väljavõtteid väljastab volitatud töötleja.10JÄRELEVALVE JA ERISÄTTEDRT I2003714716427312003-11-24+02:00535.]]>Järelevalve teostaja pädevus1Valla- ja linnavalitsus, maavalitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldavad oma pädevuse piires järelevalvet sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete, avaliku teenindamise lepingu ning halduslepingu täitmise üle.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve korraldaja volitatud järelevalveametnikul on õigus:1teha kontrolli takistamatult ja ette teatamata ning kasutada kontrollimise ajal ühissõidukit selle liikumisteel tasuta;2kontrollimiseks siseneda ruumidesse ja ühissõidukitesse, nõuda ülesande täitmisega seonduvate dokumentide ja muude materjalide esitamist ning võtta seletusi;3teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi kõrvaldada määratud tähtajaks nõuete rikkumine.3Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral teavitab järelevalveametnik valla- või linnavalitsust, maavanemat või majandus- ja kommunikatsiooniministrit, kes rakendab seaduses või lepingus ettenähtud sanktsioone.4Kui valla- või linnavalitsus, maavanem või majandus- ja kommunikatsiooniminister lõpetab ühepoolselt halduslepingu või ilmneb muu põhjus, mis takistab eraõiguslikul juriidilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist, antakse ülesande täitmisega seotud materjalid viivitamata üle halduslepingu sõlminud asutusele, kes võtab viivitamata meetmeid üleantud ülesande täitmise tagamiseks.536.]]>Kontrollimisõigusega ametiisikud1Käesolevas seaduses ettenähtud dokumente võivad kontrollida asjaomased ametiisikud järgmiselt:1politseiametnik kõiki §-s 49 nimetatud dokumente;2valla- või linnavalitsuse ametnik § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumente;3maavalitsuse ametnik § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõikes 4 nimetatud dokumente;4Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik kõiki § 49 lõigetes 1 ja 4 nimetatud dokumente;5piirivalveametnik § 49 lõike 1 punktides 2 ja 6 ning lõikes 4 nimetatud dokumente;6tarbijakaitseametnik kõiki §-s 49 nimetatud dokumente.2Käesolevas seaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veonõuetest kinnipidamist kontrollivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisikud.537.]]>Ühissõidukitena kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele esitatavad nõuded1Ühissõidukina kasutatava bussi või sõiduauto välisküljel on vedaja nimi või teenindusmärk, liiniveol nähtaval kohal liini number ja liini nimetus.2Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded riigisisesel ja rahvusvahelisel liiniveol (välja arvatud kohalik liinivedu) kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele liiklusseaduse § 13 lõike 3 alusel.3Maavalitsus võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded maakonnaliiniveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.4Valla- või linnavalitsus võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded valla- või linnaliiniveol ning taksoveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.54Vedude kohta informatsiooni esitamineVedaja on kohustatud edastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, asukohajärgsele maavalitsusele ning valla- või linnavalitsusele vedude ja vedudega seotud majandustegevuse kohta informatsiooni, mis on vajalik liikluse kavandamiseks ja transpordiuuringuteks.101. peatükk]]>VASTUTUS541.]]>Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumine ühissõidukisSõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumise eest sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.RT I2003714716427312003-11-24+02:00542.]]>Bussi-, trammi-, trollibussi-, takso- ja pagasiveo nõuete rikkumine1Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.2Bussi-, trammi- või trollibussiveo korraldamisel bussi-, trammi- või trollibussiveo nõuete rikkumise eest vedude eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.3Taksoveo korraldamisel taksoveo nõuete rikkumise eest vedude eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.4Bussi-, trammi- või trollibussiveo korraldamisel bussi-, trammi- või trollibussiveo nõuete rikkumise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.5Taksoveo korraldamisel taksoveo nõuete rikkumise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.RT I2003714716427312003-11-24+02:00543.]]>Taksovedu ja selle korraldamine nõuetekohase taksomeetri või printerita1Taksoveo või selle korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub nõuetekohane taksomeeter või sellele sobiv printer, mille taksomeeter või printer on rikkis või taksomeeter on sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, samuti taksoveol kasutatava taksomeetri või selle plommide tahtliku rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.RT I20062116110268792006-10-30+02:00544.]]>Taksomeetri kohandamise nõuete rikkumine1Taksomeetri kohandamise eest vastavat õigust omamata või kohandamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.RT I20062116110268792006-10-30+02:00545.]]>Tasulise sõitjateveo korraldamine seaduses ettenähtud dokumentideta1Bussi, trammi, trollibussi või sõiduautoga käesolevas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo korraldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.RT I2003714716427312003-11-24+02:00546.]]>Tasuline sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentidetaKäesolevas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo eest trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.RT I2003714716427312003-11-24+02:00547.]]>Sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine1Sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.2Sama teo eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval või õhusõidukis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.3Taksosõidutasu maksmisest keeldumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.RT I2003714716427312003-11-24+02:00§-d 548–549Kehtetud –RT I20021106542341122003-01-09+02:005410.]]>Vanema hoolsuskohustuse täitmata jätmine, kui see tõi kaasa lapse sõidu ühissõidukis sõiduõigust tõendava dokumenditaVanema või lapse muu seadusliku esindaja poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest, kui see tõi kaasa alla 14-aastase lapse sõidu bussis, trollis, trammis või reisirongis sõiduõigust tõendava dokumendita ja pileti ostmine oli nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.RT I20021106542341122003-01-09+02:005411.]]>Menetlus1Käesoleva seaduse §-des 541–54 7 ja 5410 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.2Väärtegude kohtuväline menetleja on:1politseiprefektuur käesoleva seaduse §-des 541, 54
2, 543, 545, 546, 54 7 ja 5410 sätestatu menetlemisel;11)]]>Julgestuspolitsei käesoleva seaduse §-des 541, 54
2, 543, 544, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;2piirivalveametnik käesoleva seaduse §-des 541, 54
2, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;3valla- või linnavalitsus käesoleva seaduse §-des 541, 542, 543, 54
4 , 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;4maavalitsus käesoleva seaduse §-des 54 1, 542, 545, 546, 547 ja 54 10 sätestatu menetlemisel;5Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesoleva seaduse §-des 541 , 542, 543, 544, 545, 546 , 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;6Tarbijakaitseamet käesoleva seaduse §-s 542 sätestatu menetlemisel.3Käesoleva seaduse §-des 541, 542 , 54 3, 544, 545, 546, 547 ja 54 10 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3–5 nimetatud kohtuvälise menetlejaga.RT I20062116210268892006-06-01+03:0011LÕPPSÄTTED55–56Kehtetud –RT I2002633872127352002-09-01+03:0057–58[Käesolevast tekstist välja jäetud]59Seaduse rakendamine1Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril.2Vedaja suhtes, kes korraldab tasulist sõitjatevedu teeliikluses enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt sõlmitud lepingu või väljaantud loa alusel, kohaldatakse käesoleva seaduse 8. peatüki sätteid alates 2002. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud käesoleva seaduse § 45 ja § 46 lõiked 2, 5 ja 6, mida kohaldatakse 2001. aasta 1. märtsist.3Rahvusvahelise autoveo tegevusluba ja taksoveo tegutsemisluba, mis on vedajale antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtib loal märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 31. detsembrini.4Vedude eest vastutav isik, kes on käesoleva seaduse jõustumiseni tegelnud rahvusvahelise sõitjateveoga, peab vastama seaduses sätestatud pädevusnõuetele alates 2003. aasta 1. jaanuarist.5Enne käesoleva seaduse jõustumist bussi-, trammi- või trollibussiveoks antud liiniluba, mille kehtivus lõpeb enne 2002. aasta 1. jaanuari, kehtib liiniloale märgitud ajani.6Bussi-, trammi- või trollibussiveoks vedajale enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt antud liiniluba, mille kehtivus lõpeb pärast 2001. aasta 31. detsembrit, kehtib liiniloale märgitud ajani tingimusel, et vedaja on saanud käesoleva seaduse 8. peatüki sätete kohaselt 2001. aasta 31. detsembriks ühistranspordiloa.7Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud nõuete kohaselt antud rahvusvahelise autoveo tegevusloa alusel rahvusvahelist sõitjatevedu, liiniloa alusel bussi-, trammi- või trollibussivedu, samuti tegutsemisloa alusel taksovedu korraldanud vedaja võib aegunud rahvusvahelise autoveo tegevusloa asemele taotleda ühistranspordiluba, aegunud liiniloa asemele uut liiniluba või liiniluba veo korraldamiseks muul liinil, samuti taksoveo aegunud tegutsemisloa asemele taksoveoluba alates 2001. aasta 1. märtsist üksnes käesoleva seaduse 8. peatüki sätete alusel. Vedaja suhtes kohaldatakse ühistranspordiloa, liiniloa või taksoveoloa väljaandmisest alates 8. peatüki kõiki sätteid.8Käesoleva paragrahvi lõigetes 5-7 nimetatud liiniloa kehtimise kohta esitatavad nõuded kehtivad ka avaliku liiniveo lepingu kohta.9Ühistranspordiloa alusel sõidukikaardi andmise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 ettenähtud omavahendite suuruse nõuet:1rahvusvahelist vedu korraldavale vedajale:- alates 2001. aasta 1. jaanuarist - 30 protsenti § 36 lõikes 3 ettenähtud suurusest;- alates 2002. aasta 1. jaanuarist - 100 protsenti § 36 lõikes 3 ettenähtud suurusest;2siseriiklikku vedu korraldavale vedajale:- alates 2002. aasta 1. jaanuarist - 50 protsenti § 36 lõikes 3 ettenähtud suurusest;- alates 2003. aasta 1. jaanuarist - 100 protsenti § 36 lõikes 3 ettenähtud suurusest.10Vedaja suhtes, kes on alustanud taksoveo korraldamist enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse seaduse § 24 lõike 3 punktides 1 ja 3 sätestatud nõudeid printeri olemasolu või taksoteenuste tariifide üksnes automaatse ümberlülitamise kohta alates 2001. aasta 1. juulist. Kuni selle ajani peab taksojuht printeri puudumisel takso kasutaja nõudmisel väljastama temale vedaja rekvisiitidega blanketil käsitsi täidetud kviitungi osutatud taksoteenuse kuupäeva, kellaaja ja maksumuse kohta.11Käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist.12Käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks alates 2004. aasta 1. aprillist.13Käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud nõuet, et vedude eest vastutav isik tohib töötada ainult ühe vedaja juures, rakendatakse alates 2004. aasta 1. aprillist.14Käesoleva seaduse 91. peatükki, milles sätestatakse riikliku ühistranspordiregistri asutamine, rakendatakse alates 2004. aasta 1. aprillist.RT I2003714716427312003-11-24+02:00