HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Ühistranspordiseadus

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Ühistranspordiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2007
Avaldamismärge:

Ühistranspordiseadus

Vastu võetud 26.01.2000
RT I 2000, 10, 58
jõustumine 01.10.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
07.02.2001RT I 2001, 18, 8501.03.2001
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
11.12.2002RT I 2002, 110, 65409.01.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
07.08.2003RT I 2003, 58, 38701.09.2003
15.10.2003RT I 2003, 71, 47124.11.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 58901.01.2005
19.04.2006RT I 2006, 21, 16130.10.2006
20.04.2006RT I 2006, 21, 16201.06.2006
15.11.2006RT I 2006, 55, 40501.01.2007
21.12.2006RT I 2007, 4, 1729.01.2007

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse maantee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamise alused. Teeliiklusena käsitatakse bussi-, trammi-, trollibussi- ja taksoliiklust, raudteeliiklusena rongi- ja rööbasbussiliiklust, veeliiklusena laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliiklust ning lennuliiklusena õhusõidukiliiklust.

  (2) Käesolevas seaduses ei käsitleta raudtee-, vee- ja lennuliikluses sõitjate veoks vajalike tegevuslubade ning kõigis veoliikides kiirabi- ja meditsiinitranspordi tegevuslubade väljaandmise, pikendamise, peatamise ning kehtetuks tunnistamise korda ja tingimusi, mida reguleeritakse teiste seadustega.

  (3) Motoriseerimata transpordivahendi kasutamist ühissõidukina reguleeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi omavalitsusüksus) õigusaktidega.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas seaduses on kasutatud järgmisi mõisteid:
  1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu (edaspidi ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras;
  2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907) nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik;
  3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend;
  4) liinivedu on avaliku teenindamise lepingu alusel või kommertsliiniveona kindlal liikumisteel ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes;
  5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel (edaspidi avalik liinivedu ) on käesoleva seaduse §-de 10 ja 11 kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu;
  6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav käesoleva seaduse § 32 lõigete 1 ja 3 kohane sõitjatevedu;
  7) eriotstarbelise liiniveona käsitatakse käesoleva paragrahvi punkti 4 nõudeid järgides korraldatavaid järgmisi vedusid:
- tööliste vedu tööle ja tagasi;
- õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;
- sõjaväelaste ja nende perekondade vedu ajutisse paiknemiskohta ja tagasi.
Eriotstarbelise liiniveo võib korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel (eriotstarbeline avalik liinivedu) või kommertsalusel (eriotstarbeline kommertsliinivedu);
  8) kohalik liinivedu on sõitjate vedu teeliikluses valla-, linna- või maakonnaliinil, mille liikumistee ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil;
  9) kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades;
  10) juhuvedu on käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud üldeeskirjale vastav tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma vedu, mida ei käsitata liiniveona;
  11) taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta sõiduautoga (taksoga) või muu taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja parvlaev;
  12) bussivedu on sõitjate vedu bussiga. Bussiveona võib käsitada ka sõitjate vedu 6-9 istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) sõiduautoga;
  13) rahvusvaheline sõitjatevedu on sõitjate vedu riigipiiri ületaval liikumisteel;
  14) ühistranspordi infrastruktuuri objekt on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud reisiterminal, bussi- või raudteejaam, sadam, kai, perroon, ootekoda, peatuskoht, informatsiooni- ja sidesüsteem ning muud liinirajatised ja seadmed ning nende teenindamiseks ettenähtud või vajalik inventar;
  15) sõidukilomeetri tariif on ühe kilomeetri sõiduhind;
  16) ajatariif on ühissõiduki kasutamise hind ajaühiku kohta;
  17) sõidupilet on vormikohane dokument, mis tõendab sõitja õigust kasutada ühissõidukit kindlal liinil või liinivõrgus üheks või mitmeks sõiduks või kindlaksmääratud ajal;
  18) liin on sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel avaliku teenindamise lepingu, liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel vedaja ühissõiduki läbitav liikumistee;
  19) sõiduplaan on dokument, millega määratakse ühissõiduki liikumistee, väljumisajad (kaugliinidel ka saabumisajad) ning peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks;
  20) taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument.
[RT I 2006, 21, 161 - jõust. 30.10.2006]

2. peatükk ÜHISTRANSPORDI KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE 

§ 3.  Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise lähtealused

  (1) Üleriigilist ning maakonna-, üld- ja detailplaneeringut koostades tuleb arvestada ühistranspordi ja selle liinivõrgu arendamise vajadust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkidest.

  (2) Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk on:
  1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased, saarte ja väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest;
  2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele;
  3) vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile.

§ 4.  Ühistransporti kavandavad ja korraldavad asutused

  Ühistransporti kavandavad ja korraldavad käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud korras valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus (edaspidi omavalitsusorgan), maavalitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus, vajaduse korral kaasates omavalitsusüksuste liite ning vedajaid ja vedajate ühendusi.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 5.  Omavalitsusorgani ülesanded

  (1) Omavalitsusorgan oma haldusterritooriumil:
  1) suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse omavalitsusüksuse eelarvest, riigieelarvest ning ettevõtjate sihteraldistest;
  2) korraldab elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused; määrab kindlaks ühistranspordi teenindustaseme normid valla- või linnaliinidel ning koos vedajatega tagab nende järgimise; vajaduse korral töötab välja ja kehtestab taksoveol taksojuhi teenindajakaardi andmete loetelu ja kaardi vormi;
  3) kujundab valla või linna ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab valla- või linnaliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab või volitab valla või linna ametiasutust kinnitama valla- või linnaliinide sõiduplaanid, arvestades maakondlikku ja üleriigilist liinivõrku;
  4) korraldab ühistranspordi infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;
  5) annab käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud juhtudel sõitjateveo tegevuslubasid, sõidukikaarte ja liinilubasid;
  6) sõlmib vastavalt käesoleva seaduse §-s 12 sätestatule vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldab avalikke konkursse vedajate valimiseks avalikule liiniveole ja kommertsliiniveole käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 loetletud juhtudel;
  7) esitab käesoleva seaduse § 20 alusel sätestatud korras oma asukoha järgsele maavalitsusele taotluse riigieelarvest valla või linna ühistranspordi selle osa rahastamiseks, millel puudub kate omavalitsusüksuse eelarves;
  8) avaliku teenindamise lepingu alusel rahastab avalikku liinivedu oma eelarvest ja riigieelarvest ning ettevõtjate sihteraldistest;
  9) kehtestab valla- või linnaliinide avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifid või sõidupiletihinnad;
  10) hüvitab tema poolt kehtestatud sõidusoodustused;
  11) tagab koos vedajatega sõidupiletite müügikorralduse ja korraldab piletikontrolli valla- või linnaliinidel;
  12) korraldab järelevalvet tema antud sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117) kohaselt sõlmitud haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingute (edaspidi haldusleping) täitmise üle.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4, 8, 11 ja 12 loetletud ülesandeid täidab omavalitsusorgan vajaduse korral koostöös tema haldusterritooriumiga piirnevatel haldusterritooriumidel asuvate omavalitsusorganitega, asukohajärgse maavalitsusega ja omavalitsusüksuste liiduga.

  (3) Piirnevate haldusterritooriumidega omavalitsusorganid võivad omavahelisel ja asukohajärgse maavalitsusega kokkuleppel toetada nende haldusterritooriume ühendavaid maakonnaliine oma eelarvest ja riigieelarve sihtotstarbelisest toetusest.

  (4) Käesolevas paragrahvis loetletud omavalitsusorgani ülesannete täitja ja täitmise korra, kui need ei ole sätestatud käesoleva seaduse teistes paragrahvides, määrab kindlaks valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 6.  Maavalitsuse ülesanded

  (1) Maavalitsus:
  1) suunab ja koordineerib maakonna ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse riigieelarvest, omavalitsusüksuste eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest;
  2) korraldab maakonna elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused; määrab kindlaks ühistranspordi teenindustaseme normid maakonnaliinidel ning koos vedajatega tagab nende järgimise;
  3) kujundab maakonnas üleriigilise võrguga seotud ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab maakonnaliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab maakonnaliinide sõiduplaanid, arvestades kaugliinide ning valla- ja linnaliinide sõiduplaane ja asjaomaste kohalike omavalitsuste ettepanekuid;
  4) korraldab maakonnaliinide infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;
  5) annab käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud juhtudel sõitjateveo tegevuslubasid, sõidukikaarte ja liinilubasid;
  6) sõlmib vastavalt käesoleva seaduse §-s 12 sätestatule vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldab avalikke konkursse vedajate valimiseks avalikule liiniveole ja kommertsliiniveole käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 loetletud juhtudel;
  7) taotleb käesoleva seaduse § 20 alusel sätestatud korras riigieelarvest toetust valla, linna ja maakonna ühistranspordi rahastamiseks;
  8) avaliku teenindamise lepingu alusel rahastab avalikku liinivedu riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude otsuste alusel nende eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest;
  9) töötab välja ettepanekud käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktis 3 nimetatud avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifi või sõidupiletihinna kehtestamiseks;
  10) tagab koos vedajatega sõidupiletite müügikorralduse ja korraldab piletikontrolli maakonnaliinidel;
  11) korraldab järelevalvet tema antud sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute täitmise üle.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 ja 7-11 loetletud ülesandeid täidab maavalitsus koostöös maakonnas asuvate omavalitsusüksustega ja omavalitsusüksuste liiduga ning maakonnaga piirnevate maakondade maavalitsustega.

  (3) Piirnevate maakondade maavalitsused võivad omavahelisel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kokkuleppel toetada nende maakondi ühendavaid kaugliine riigieelarve ja omavalitsusüksuse eelarve ühistranspordi sihtotstarbelistest toetustest.

  (4) Maavalitsus võib teha maakonna valla- ja linnavolikogudele ning omavalitsusüksuste liidule ettepaneku tsentraliseerida osa omavalitsusüksuste eelarverahast, et kasutada seda maakonna ühistranspordi arengukava rahastamiseks, maakonnaliinide toetamiseks ning sõidusoodustuste hüvitamiseks.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 7.  Piirkondlik ühistranspordikeskus

  (1) Piirkondlik ühistranspordikeskus on omavalitsusüksuste ja riigi asutatud äriühing või mittetulundusühing, kus riigil ja omavalitsusüksustel on enamusotsustusõigus.

  (2) Sõitjatevoogude piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt võivad omavalitsusüksused ja riik volitada piirkondlikku ühistranspordikeskust halduslepingu alusel täitma neile käesoleva seaduse §-dega 5 ja 6 pandud ülesandeid ning anda keskusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku raha ja ainelised vahendid.

  (3) Piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesanne on tagada elanikele keskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas, selle territooriumi haldusjaotusest sõltumata, soodsamad ja majanduslikult tõhusamad ühistransporditeenused, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Piirkondlik ühistranspordikeskus ei või täita vedaja funktsioone.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 8.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded

  (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
  1) töötab välja ja viib ellu ühistranspordi pikaajalist riiklikku arengukava ja selle alaprogramme;
  2) korraldab üleriigilisi ühistranspordiuuringuid;
  3) kujundab üleriigilise ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab või volitab oma valitsemisalas olevat riigiasutust kinnitama riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugliinide sõiduplaanid, arvestades kohalike liinide sõiduplaane ja asjaomaste maavalitsuste ettepanekuid;
  4) töötab välja ühistransporti korraldavatele riigi- ja omavalitsusasutustele ning vedajatele kohustusliku ühistranspordi töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika, teenindustaseme normid avalikule maakondadevahelisele liiniveole ja soovituslikud normid avalikule kohalikule liiniveole;
  5) töötab välja ettepanekud käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifi või sõidupiletihinna kehtestamiseks;
  6) korraldab järelevalvet tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute üle.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud teenindustaseme normid ning töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

3. peatükk SÕITJATEVEO AVALIKU TEENINDAMISE LEPING 

§ 9.  Avaliku teenindamise kohustuse mõiste

  (1) Avaliku teenindamise kohustus on vedaja võetud kohustus korraldada oma ärihuvist lähtuva rahalise tasu eest avalikku liinivedu riigi või omavalitsusüksuse tellitud mahus ja tingimustel.

  (2) Avaliku teenindamise kohustus hõlmab tegutsemist, vedamist ja tariifide järgimist.

  (3) Tegutsemine tähendab vedaja kohustust tegevusloa alusel osutada kvaliteetset järjepidevat ühistransporditeenust ja vajaduse korral lisateenust ning kohustust pärast teenuste osutamise lõpetamist tagastada töökorras olekus temale lepingu alusel kasutada antud ühissõidukid ja liinirajatised.

  (4) Vedamine tähendab vedaja kohustust vedada sõitjaid veolepingus ettenähtud tingimustel ja tariifiga.

  (5) Tariifide järgimine tähendab vedaja kohustust rakendada teatava kategooria sõitjate või teatava kategooria kaupade veol ning teatavatel liinidel riigi või omavalitsusorgani kehtestatud või kooskõlastatud veotariife, mida ta oma ärihuvi arvestades rakendab üksnes tellija makstava hüvitise eest.

§ 10.  Avaliku teenindamise leping

  (1) Avaliku teenindamise kohustuse saab vedajale panna üksnes avaliku teenindamise lepingu alusel, mille sõlmivad vedaja ja veo tellija, keda esindab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud pädev ametiasutus. Vedaja valitakse välja avaliku konkursi alusel, mille tingimused kehtestab veo tellija. Kui avaliku teenindamise lepingu alusel vedajale eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153) § 2 lõikes 7 nimetatud määra, korraldab veo tellija riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

  (2) Avaliku teenindamise kohustuse võib panna konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) § 17 kohaselt ka eri- või ainuõigusega vedajale.

  (2¹) Kui seoses avaliku konkursi või riigihanke korraldamisega esitatakse Riigihangete Ametile vaidlustus või halduskohtule kaebus või halduskohtule esitatakse kaebus seoses avaliku teenindamise kohustuse panemisega eri- või ainuõigusega vedajale ja kui avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidluse lahendamist, on veo tellijal õigus liini seni teenindanud vedajaga sõlmida uus avaliku teenindamise leping kuni Riigihangete Ameti vastava otsuse või kohtuotsuse jõustumise aasta lõpuni või kuni uue vedaja leidmiseni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu alusel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks, arvates Riigihangete Ameti vastava otsuse või kohtuotsuse jõustumisest. Kui liini seni teenindanud vedaja ei nõustu avaliku teenindamise lepingu uuendamisega, on veo tellijal õigus uus vedaja leida väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teel, kusjuures lepingut ei või temaga sõlmida kauemaks, kui eespool nimetatud tähtaegadeks.

  (2²) Kui vedaja lõpetab avaliku teenindamise kohustuse täitmise enne tähtaega, on veo tellijal õigus uus vedaja leida väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teel. Sellisel juhul on veo tellijal kohustus korraldada pakkumismenetlus riigihangete seaduses sätestatud korras kahe aasta jooksul, arvates väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingu jõustumisest.

  (3) Avaliku teenindamise lepinguga määratakse:
  1) avaliku teenindamise kohustus, mis hõlmab teenindatavate liinide loetelu koos liiniläbisõidu arvestuse ja veoteenuse hinna kalkulatsiooniga kulukirjete kaupa, ning avaliku liiniveo toetuse maksmise alused ja kord;
  2) veoteenuse osutamiseks ühissõidukite ja liinirajatiste kasutusse andmine ning nende kasutamise ja tagastamise nõuded;
  3) lepingu lõppemise või lõpetamise ja muutmise korda käsitlevad sätted;
  4) lepingu kehtimise aeg;
  5) sõitjate ja vara kindlustamise tingimused;
  6) sanktsioonid;
  7) muud tingimused.

  (4) Avaliku teenindamise lepingu alusel transporditeenuste osutamisega seotud vara võib kuuluda vedajale või olla lepinguga antud tema valdusse.

  (5) Avaliku teenindamise lepingu võib vedajaga sõlmida kuni kümneks aastaks.

  (6) Avaliku teenindamise lepingus (kaasa arvatud eriotstarbelise liiniveo leping) tuleb sätestada, et tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral leping lõpeb.

  (7) Kui tegevusloa tähtaeg lõpeb avaliku teenindamise lepingu tähtajast varem, peab vedaja enne tegevusloa tähtaja lõppemist esitama tegevusluba andvale asutusele taotluse uue tegevusloa saamiseks seadusega ettenähtud korras.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 11.  Avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatavad veod

  Avaliku teenindamise lepingu alusel võib sõitjaid vedada järgmistel liinidel:
  1) raudteel, välja arvatud rahvusvahelised rongiliinid;
  2) kohalikel bussiliinidel ning trammi- ja trollibussiliinidel;
  3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelistel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel;
  4) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelistel lennuliinidel;
  5) kaugbussiliinidel, välja arvatud rahvusvahelised liinid.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 12.  Pädev ametiasutus

  (1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus on:
  1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol (välja arvatud linnasisene vedu);
  2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud ametiasutus laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel ja üleriigilisel sõitjateveol;
  22) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium bussiliikluses riigisisesel kaugliiniveol, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud juhul;
  3) maavalitsus bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol, samuti kaugliiniveol käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud juhul;
  4) valla- ja linnavalitsus või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol, samuti maakonnaliinil käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud juhul;
  5) linnavalitsus või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval linnasisesel sõitjateveol.

  (2) Pädev ametiasutus võib olla ka käesoleva seaduse § 7 alusel asutatav piirkondlik ühistranspordikeskus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kaugliiniveo korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu see maavalitsus, kelle maakonna territooriumil kulgeb kõige pikem osa piirnevaid maakondi ühendavast kaugliinist või kes nende maakondade maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud maakonnaliini korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu see valla- või linnavalitsus või tema volitatud ametiasutus, kelle linna või valla territooriumil kulgeb kõige pikem osa piirnevaid omavalitsusüksusi ühendavast maakonnaliinist või kes nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsuste või nende volitatud ametiasutuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 13.  Avaliku liiniveo majandusarvestuse eraldamine muust ettevõtlusest

  Kui vedaja korraldab peale avaliku liiniveo ka kommertsliinivedu või tegeleb muu ettevõtlusega, tuleb avaliku liiniveo majandusarvestus muu ettevõtlustegevuse arvestusest eraldada, arvestades järgmisi nõudeid:
  1) avaliku teenindamise lepingu kohase tegevuse kohta on vaja sisse seada raamatupidamine ning selle tegevusega seotud varaosa tuleb arvestada heast raamatupidamistavast lähtuvalt;
  2) avaliku liiniveo kulud peavad olema kaetud avaliku teenindamise lepingu alusel osutatava ühistransporditeenuse ja vajaduse korral pakutavate lisateenuste eest saadavast tulust ning riigieelarvest ja omavalitsusüksuse eelarvest antava toetusega. Raha ülekandmine teistesse valdkondadesse või teistest valdkondadest on keelatud.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

4. peatükk ÜHISTRANSPORDI TOETAMINE 

§ 14.  Riigi ja omavalitsusüksuse toetus

  Riigieelarves ja omavalitsusüksuse eelarves võib ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse, mida kasutatakse avaliku liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks või uuendamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 15.  Toetus avalikule liiniveole

  (1) Riigieelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse:
  1) riigisisesel rongiliinil;
  2) maakonna bussiliinil ja riigisisesel kaugliinil;
  3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil;
  4) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil.

  (2) Omavalitsusüksuse eelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse:
  1) linnasisesel rongiliinil või muul riigisisesel rongiliinil;
  2) linna bussi-, trammi- ja trollibussiliinil ning valla bussiliinil, samuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud juhul maakonna bussiliinil ja § 6 lõikes 3 nimetatud juhul kaugliinil;
  3) valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil.

  (3) Kui omavalitsusüksuse eelarve tulubaas on ebapiisav, katab riik omavalitsusüksuse taotlusel riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku liiniveo toetuse puudujääva osa täies ulatuses või osaliselt.

  (4) –(5)
[Kehtetud – RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 16.  Avaliku liiniveo toetamine riigieelarvest

  (1) Riigieelarvest avaliku liiniveo toetamist kavandades arvestatakse eelmiste aastate statistilisi ning käesolevaks ja järgmiseks aastaks kavandatavaid liiniveokulude andmeid, samuti järgmisi statistilisi ja kavandatavaid andmeid ning riiklikest programmidest tulenevaid meetmeid:
  1) liinitöömahtu, sõitjate arvu ja sõitjakäivet;
  2) tarbijahinna indeksi muutumist;
  3) maksude laekumisest tulenevat riigieelarve tulubaasi muutumist;
  4) sõitjakäibes arvestatavat ühistranspordi osatähtsuse muutumist;
  5) omavalitsusüksuste eelarve tulubaasi muutumist;
  6) kohalikule avalikule liiniveole riigieelarvest taotletava rahalise toetuse suurust;
  7) liiklusohutuse, keskkonna- ja tervisekaitse ning sotsiaalse ja regionaalse arengu riiklike programmide alusel rakendatavaid meetmeid;
  8) teisi asjaolusid, millel on vahetu seos ühistranspordi osatähtsuse muutumisest tuleneva mõjuga ühiskonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud maksud on mootorikütuseaktsiis ning muud seaduse alusel ainult vedajale või sõiduki omanikule või valdajale kehtestatud riiklikud maksud, lõivud ja tasud.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 17.  Toetus ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks

  (1) Riigieelarves võib ette näha toetuse ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks järgmistel juhtudel:
  1) suure sõitjatevooga linnu ja nende lähipiirkonda avalikul liiniveol teenindavate busside, trammide ja trollibusside soetamiseks;
  2) riigisiseseks sõitjateveoks vajaliku raudteeveeremi soetamiseks;
  3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks;
  4) ühissõidukitena kasutatavate invasõidukite soetamiseks või ühissõidukite kohandamiseks puuetega inimeste veoks.

  (2) [Kehtetu – RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 18.  Toetus ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks ja uuendamiseks

  (1) Riigieelarves võib ette näha toetuse järgmiste avalikku liinivedu teenindavate ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks või uuendamiseks:
  1) suure sõitjatevooga linnades asuvad eri veoliike teenindavad reisiterminalid, üleriigilise või regionaalse tähtsusega raudtee- ja bussijaamad ning Eesti saartel, väikesaartel ja saartega ühenduse pidamiseks Eesti mandril asuvad mere- või jõesadama- ja lennujaamarajatised (reisiterminalid, kaid, tõusu-maandumisrajad jm infrastruktuuriobjektid);
  2) üleriigilise ja regionaalse tähtsusega ühistranspordi informatsiooni- ja sidesüsteemid.

  (2) [Kehtetu – RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 19.  Toetus ühistranspordiuuringute korraldamiseks

  Üleriigilise või regionaalse tähtsusega ühistranspordiuuringu korraldamiseks nähakse riigieelarves ette toetus, millega kaetakse kuni 100 protsenti uuringu maksumusest.

§ 20.  Ühistranspordi toetamise kord

  (1) Riigieelarvest ühistranspordi toetamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kord reguleerib toetuste vajaduse arvestust, omavalitsusüksuste ja maavalitsuste asjakohaste taotluste esitamist ja koondamist, riigieelarve eelnõusse asjakohaste sätete kavandamist ning riigieelarves ettenähtud toetuste jaotamist ja nende kasutamise kontrollimist.

  (3) Omavalitsusüksuse eelarvest ühistranspordi toetamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 21.  Riiklikust investeeringust toetatava ühistranspordiprojekti elluviimiseks korraldatav avalik pakkumine

  Käesoleva seaduse §-des 17-19 nimetatud ühistranspordiprojekti elluviimiseks korraldatakse avalik pakkumine riigihangete seaduses sätestatud korras.

§ 22.  Toetusraha tagastamine

  (1) Riikliku toetuse saaja tagastab toetusraha täielikult või osaliselt või toetuse maksmine peatatakse, kui:
  1) toetuse andmise otsus põhineb toetuse saaja esitatud mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel;
  2) toetuse eraldamise või maksmise või toetuse kasutamise kontrollimise kohta on esitatud vale või puudulik informatsioon ning kui see on oluliselt mõjutanud toetuse saamist või selleks kehtestatud tingimusi;
  3) toetuse saaja on keeldunud esitamast informatsiooni, dokumente või tegeliku piletitulu või muid andmeid, mida on vaja toetuse määramise või toetuse kasutamise kontrollimise kohta otsuse tegemiseks või
  4) kui toetust ei ole kasutatud sihipäraselt.

  (2) Kui riikliku toetuse kasutamise kohta esitatavaid nõudeid on muul viisil eiratud, võib toetuse või selle osa tagasi nõuda ning maksmata osa võib tühistada või selle väljamaksmise peatada.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel riiklik toetus tühistatakse, toetuse maksmine peatatakse ja toetusraha tagastatakse toetuse eraldanud ametiasutuse või seadusega või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktiga nimetatud muu pädeva ametiasutuse korralduse alusel.

  (4) Ühistranspordi toetusraha tagasimaksmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

5. peatükk ÜHISTRANSPORDI ARENGUKAVA 

§ 23.  Ühistranspordi arengukava

  (1) Ühistransporti arendatakse pikaajalise riikliku arengukava alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (2) Ühistranspordi pikaajaline riiklik arengukava koostatakse, lähtudes säästva arengu

  seaduse (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398) §-st 12 ning keskkonnakaitse, regionaalse arengu, liiklusohutuse ja sotsiaalse arengu programmidest ning teistest riiklikest programmidest, mille eesmärgid on seotud ühistranspordi arendamisega.

  (3) Ühistranspordi pikaajaline riiklik arengukava peab sisaldama:
  1) andmeid ühistranspordi toetamiseks riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbelise toetuse arvestusliku vajaduse kohta, mis tuleneb ühistranspordi osatähtsuse kavandatavast muutmisest ning eelarve tulubaasi muutumisest;
  2) nende õiguslike, majanduslike, sotsiaalsete ja tehniliste abinõude loetelu, mis suurendavad ühistranspordi konkurentsivõimet;
  3) muude ühistranspordi arengut mõjutavate tegurite loetelu.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

6. peatükk ÜHISTRANSPORDITEENUSE HIND 

§ 24.  Ühistransporditeenuse hinna ja tariifi ning sõidupiletihinna kehtestamine

  (1) Kommertsliiniveo ja juhuveo teenuste hinna kehtestab vedaja.

  (2) Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima sõidupiletihinna kehtestab:
  1) majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol, välja arvatud linnasisene vedu;
  2) majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel ja üleriigilisel sõitjateveol ;
  3) maavanem bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol;
  4) valla- ja linnavolikogu või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol;
  5) linnavolikogu või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval linnasisesel sõitjateveol.

  (3) Taksoveo sõidukilomeetri tariifid ja ajatariifid ning muude teenuste hinnad (edaspidi taksoteenuste tariifid) määrab vedaja. Vedaja registreerimiskoha järgne omavalitsusüksus võib kehtestada taksoteenuste loetelu, millele vedaja määrab taksoteenuste tariifid. Teeliikluses osutatavate taksoteenuste tariifide määramisel ning rakendamisel peab vedaja järgima järgmisi nõudeid:
  1) kõik vedaja kehtestatud taksoteenuste tariifid peavad olema programmeeritud taksole paigaldatud taksomeetrisse, mis on läbinud mõõteseaduse nõuete kohase metroloogilise kontrolli, käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt mootorsõidukiga kohandatud ning varustatud sellele taksomeetrile sobiva printeriga;
  2) taksojuht peab andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, kasutatud tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus;
  3) taksol võib kasutada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele vastavat taksomeetrit ka ilma printerita tingimusel, et taksomeetrisse programmeeritud taksoteenuste tariifide ümberlülitamine toimub üksnes automaatselt. Sellel juhul peab taksojuht andma taksoteenuse kasutajale vedaja rekvisiitidega blanketil käsitsi täidetud kviitungi osutatud taksoteenuse kuupäeva, kellaaja ja üldmaksumuse kohta.

  (4) Taksomeetri kohandamine on nõuetekohase metroloogilise kontrolli läbinud taksomeetri paigaldamine mootorsõidukile, taksomeetri reguleerimine ja näitude kontrollimine ning taksomeetri ja selle ühenduste, mis võimaldavad muuta mõõtetulemust, plommimine ettevõtja poolt, kelle pädevust on hinnatud mõõteseaduse § 5 kohaselt ja kes omab nõuetekohast pädevust tõendavat tunnistust. Taksomeetri kohandamise tingimused ja korra ning lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (5) Rahvusvahelise liiniveo teenuste hinnad kehtestab vedaja Eesti Vabariigi välislepingut järgides.
[RT I 2006, 21, 161 - jõust. 30.10.2006]

7. peatükk SÕIDUSOODUSTUSED 

§ 25.  Sõidusoodustuse mõiste

  (1) Sõidusoodustus on teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus:
  1) sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest;
  2) sõita ühissõidukis täishinna eest ning saada enne või hiljem osalist või täielikku rahalist hüvitist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sõidusoodustusele õigust omav isik peab ühissõiduki juhi või muu kontrollimisõigusega ametiisiku nõudmisel esitama sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi.

§ 26.  Sõitjale sõidusoodustuse hüvitamine riigieelarvest

  (1) Sõidusoodustuseks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvel käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punkti 2 alusel makstava hüvitise määrad nähakse ette seadusega või seaduse alusel vastuvõetava muu õigusaktiga.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

§ 27.  Tasuta sõit riigisisesel liiniveol

  (1) Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama:
  1) eelkooliealisi lapsi;
  2) puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera;
[RT I 2006, 55, 405 - jõust. 01.01.2007]
  3) Vabadussõja veterane.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kategooria sõitjate tasuta sõitu vedajale ei hüvitata.

§ 28.  Kommertsliiniveol kehtivad sõidusoodustused

  (1) Päevases õppevormis põhiharidust või üldkeskharidust või täiskoormusega kutsekeskharidust omandavale õpilasele või täiskoormusega põhihariduse nõudeta või põhihariduse baasil kutseõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) hüvitatakse kommertsliinil sõidu kulu riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud rahaliste vahendite arvelt kuni 100 protsenti pileti täishinnast. Sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatuse määrab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2007, 4, 17 - jõust. 29.01.2007]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud sõidukulu hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Valla- ja linnavolikogu võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise määra suurendada oma eelarvest.

§ 281.  Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustused

  Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses hüvitatakse kuni 50 protsenti represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku pileti hinnast Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
[RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2005]

§ 29.  Avalikul liiniveol kehtivad sõidusoodustused

  (1) Avalikul liiniveol antakse maantee- ja veeliikluses ning raudteeliikluses linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires, õpilasele, sügava puudega isiku saatjale, puudega lapse saatjale ja Vabadussõja veterani saatjale sõidusoodustust kuni 50 protsenti pileti täishinnast. Iga-aastase sõidusoodustuse ulatuse määrab:
  1) teeliikluses valla- ja linnavolikogu valla- või linnaliinile ning maavanem maakonnaliinile;
  2) veeliikluses majandus- ja kommunikatsiooniminister käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 3 nimetatud laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinile;
  3) raudteeliikluses linnavolikogu käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 nimetatud rongiliinile.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustus kaetakse toetuste arvel, mis on sellele avalikule liiniveole eraldatud linna- või vallaeelarvest või riigieelarvest käesoleva seaduse § 15 kohaselt.

  (3) Valla- ja linnavolikogu võivad lisaks käesoleva seaduse §-s 27 ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kehtestada avalikul liiniveol oma eelarvest sõidusoodustusi veel teatava kategooria sõitjatele, samuti suurendada sõidusoodustuse määra.

  (4) Valla- ja linnavolikogu võivad avalikule liiniveole riigieelarvest eraldatud toetuste arvel anda sõidusoodustusi nende määratud teatud kategooria sõitjatele või lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale üksnes siis, kui see on kooskõlastatud riigiasutusega, kelle kaudu liinivedu riigieelarvest toetatakse.

  (5) Avalikul liiniveol hüvitatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud rongiliinil ja § 15 lõike 1 punktis 4 nimetatud lennuliinil õpilasele sõidukulu riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud rahaliste vahendite arvel kuni 50 protsenti pileti täishinnast. Sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatuse määrab ja hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 30.  Vedaja antavad sõidusoodustused

  (1) Avalikul liiniveol võib vedaja anda lisaks käesoleva seaduse §-des 27 ja 29 nimetatud isikutele sõidusoodustusi ka teistele sõitjatele või suurendada soodustuse määra üksnes teise lepingupoole loal.

  (2) Rahvusvahelisel liiniveol võib vedaja anda soodustusi, järgides Eesti Vabariigi välislepingutest tulenevaid nõudeid.

  (3) Kommertsliiniveol ja taksoveol vedaja antud soodustused hüvitamisele ei kuulu.

8. peatükk SÕITJATEVEO TEGEVUSLUBA, SÕIDUKIKAART JA LIINILUBA TEELIIKLUSES 
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 31.  Sõitjateveo tegevusluba ja sõidukikaart

  (1) Teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühistranspordiluba ja taksoveoluba.

  (2) Ühistranspordiluba tõendab vedaja õigust:
  1) korraldada riigisisest juhuvedu;
  2) taotleda õigust korraldada liinivedu käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud liiniloa või lepingu alusel;
  3) taotleda õigust korraldada rahvusvahelist vedu käesoleva seaduse § 48 alusel.

  (3) Taksoveoluba tõendab vedaja õigust korraldada taksovedu.

  (4) Sõidukikaart on tegevusloa alusel vedajale väljastatav dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit nimetatud tegevusloaga lubatud sõitjateveol. Sõidukikaart antakse riigisiseseks või rahvusvaheliseks sõitjateveoks. Rahvusvaheline sõidukikaart annab ka riigisisese sõitjateveo õiguse.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 32.  Liiniveo korraldamise õigust tõendavad dokumendid

  (1) Liiniluba tõendab vedaja õigust korraldada kommertsliinivedu (kaasa arvatud eriotstarbeline) liiniloale märgitud liinil.

  (2) Avaliku teenindamise leping tõendab vedaja õigust korraldada avalikku liinivedu (kaasa arvatud eriotstarbeline) ühel või mitmel liinil või teatava liinivõrgu ulatuses.

  (3) Vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo leping tõendab vedaja õigust korraldada eriotstarbelist kommertsliinivedu ühel või mitmel liinil.

§ 33.  Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniveo korraldamise õigust tõendava dokumendi kohustuslikkus

  (1) Tasu eest korraldatav sõitjatevedu on tegevusloa ja sõidukikaardita keelatud.

  (2) Liinivedu (kaasa arvatud ajutine liinivedu) on käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1-3 nimetatud dokumendita keelatud.

  (3) Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis oma laadilt on võrreldav liiniveoga ja mille eesmärk on osutada teenust liiniveo kasutajatele, on käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1-3 nimetatud dokumendita keelatud.

§ 34.  Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa andja

  (1) Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud tegevuslubasid ja sõidukikaarte ning §-s 32 nimetatud liinilubasid annavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, maavalitsus, vallavalitsus ning linnavalitsus. Volituse tegevuslubade, sõidukikaartide ja liinilubade andmiseks võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium anda oma valitsemisalas olevale riigiasutusele ning valla- või linnavalitsus valla või linna ametiasutusele.

  (2) Ühistranspordiloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale:
  1) bussiveoks vedaja registreerimiskoha järgne maavalitsus. Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus registreeritud vedajale annab loa ja sõidukikaardi linnavalitsus;
  2) trammi- ja trollibussiveoks vedaja registreerimiskoha järgne valla- või linnavalitsus.

  (21) Ühistranspordiloa ja selle alusel sõidukikaardi andmise võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel volitada mittetulundusühingule. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (3) Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale tema registreerimiskoha järgne valla- või linnavalitsus.

  (31) Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi andmise võib valla- või linnavolikogu otsuse alusel volitada mittetulundusühingule. Sellekohase halduslepingu sõlmib valla- või linnavalitsus.

  (4) Liiniloa annab vedajale, kellel on ühistranspordiluba:
  1) valla- või linnavalitsus bussi-, trammi- ja trollibussiveoks valla- või linnaliinil;
  2) maavalitsus bussiveoks maakonnaliinil;
  3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium bussiveoks kaugliinil.

  (5) Liiniloa andja korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud liiniveole vedaja valimiseks avaliku konkursi, kui:
  1) uue liini avamiseks on tekkinud nõudlus;
  2) vedaja ühistranspordiluba või liiniluba on kehtetuks tunnistatud või vedaja on loobunud liini teenindamisest, kuigi nõudlus on olemas;
  3) vedaja ei taotle uut liiniluba liinile, mida ta seni on teenindanud, kuigi nõudlus on olemas.

  (6) Avaliku konkursita antakse liiniluba vedajale, kes:
  1) taotleb liiniluba tema enda algatusel avatavale liinile;
  2) taotleb uut liiniluba liinile, mida ta seni on teenindanud.

  (7) Tegevusloa ja liiniloa võib anda ka käesoleva seaduse § 7 alusel moodustatav piirkondlik ühistranspordikeskus.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 35.  Nõuded tegevusloa taotlejale või loa omanikule ning vedude eest vastutavale isikule

  (1) Tegevusluba antakse isikule, kes vastab käesolevas paragrahvis esitatud nõuetele.

  (2) Tegevusloa taotlejal või loa omanikul peab olema hea majandusseisund.

  (3) Tegevusloa omaniku registreeritud tegevusala peab olema ühistransporditeenuse osutamine või seda hõlmav muu tegevus transpordi valdkonnas.

  (4) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab määrama vedude eest vastutava isiku, kes korraldab vedusid ning vastab käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatud nõuetele. Vedaja võib määrata mitu vedude eest vastutavat isikut.

  (41) Tegevusloa omanik teavitab tegevusloa andjat ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse korral ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15 kalendripäeva jooksul uue vedude eest vastutava isiku määramisest ning esitab dokumendid isiku määramise ja ametialase pädevuse kohta.

  (42) Tegevusloa omanik võib ajutiselt, kuid mitte üle kuue kuu, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui sellise olukorra on põhjustanud nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm.

  (43) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele. Käesoleva seaduse mõistes peetakse isiku mainet heaks, kui teda ei ole seoses varasema majandustegevusega viimase kolme aasta jooksul üle kahe korra karistatud maksu- ja tollikorraldust, hinnakujundust, tarbijakaitset ning töö- ja puhkeaega reguleerivate õigusaktide nõuete rikkumise eest või käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa või sõidukikaardita veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest ning kui tema vedude eest vastutav isik vastab käesoleva seaduse §-ga 37 kehtestatud nõuetele.

  (44) Füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 43 sätestatule vastab käesoleva seaduse §-ga 37 sätestatud nõuetele.

  (5) Vedude eest vastutav isik peab olema teovõimeline hea mainega isik, kes on ametialaselt pädev korraldama sõitjatevedu ning on vastutav tegevusloa omaniku juures töökorralduse, töötasustamise, veokorralduse, töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Isik võib olla vedude eest vastutavaks isikuks ainult ühe vedaja juures.

  (6) Tegevusloa andjal on õigus tegevusloa kehtivusaja jooksul vajaduse korral kontrollida tegevusloa omaniku vastavust käesoleva paragrahvi nõuetele. Tegevusloa omanik peab sellist kontrolli võimaldama.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 36.  Tegevusloa taotleja ja loa omaniku majandusseisund

  (1) Tegevusloa taotleja või loa omaniku majandusseisund on hea, kui ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmetele tuginedes tõestab, et tal on ettevõtluse alustamiseks ja vedude nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik rahaline seis.

  (2) Rahalist seisu hinnates võetakse arvesse aastaaruanded. Aastaaruannete puudumise korral võetakse arvesse:
  1) raha pangakontol ja muud rahalised vahendid ning võlgnevused ja laenud;
  2) majandustegevuse stabiilsuse tagamiseks ettenähtud vara ja muu vara;
  3) sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ja käibekapital ning muud kulud.

  (3) Ühistranspordiloa omanikul peab esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti või millele see kaart on juba antud, olema vara vähemalt 140 000 krooni väärtuses, iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 80 000 krooni. Omavahendite olemasolu tõendamiseks esitab ühistranspordiloa omanik sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid:
  1) juriidilisest isikust vedaja esitab oma varade ja kohustuste auditeeritud seisu, mille fikseerimisest ei või olla möödunud rohkem kui 12 kuud. Samal eesmärgil tunnustab sõidukikaardi andja panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnitust või tõendit kas garantiikirjana või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina;
  2) füüsilisest isikust vedaja esitab panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnituse või tõendi kas garantiikirja või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina. Samal eesmärgil võib vedaja esitada oma varade ja kohustuste auditeeritud seisu, mille fikseerimisest ei või olla möödunud rohkem kui 12 kuud.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 37.  Vedude eest vastutava isiku maine

  Vedude eest vastutava isiku mainet peetakse heaks, kui:
  1) teda ei ole karistatud kuriteo eest või kui karistuse ärakandmisest või täitmisest on möödunud vähemalt kolm aastat;
  2) teda ei ole viimase kolme aasta jooksul karistatud liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine või juhtimisõiguse peatamine;
  3) teda ei ole kahe aasta jooksul ametialase tegevusega seoses karistatud üle kahe korra väärteo eest veokorralduse, ühissõidukijuhi töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas või kui viimase karistuse täitmisest on möödunud üle ühe aasta;
  4) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist tegevusloa andja poolt või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta;
  5) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 43 nimetatud rikkumisi, mille eest on karistatud vedajat, või kui sellise karistuse täitmisest on möödunud üle kolme aasta;
  6) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui sellisest kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 38.  Vedude eest vastutava isiku ametialane pädevus

  (1) Vedude eest vastutavat isikut peetakse pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud vedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami.

  (2) Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.

  (3) Taksoveo eest vastutavat isikut peetakse pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud taksovedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami.

  (4) Taksoveo eest vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.

  (5) Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei ole vaja läbida ega lõpueksamit sooritada isikul, kellel on kõrgkoolidiplom, mis tõendab piisavaid teadmisi koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes.

  (6) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab vedude eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule .
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 39.  Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa taotlemiseks esitatavad dokumendid

  (1) Tegevusloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid:
  1) avaldus;
  2) asutatava äriühingu asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;
  3) põhikiri või ühinguleping (välja arvatud äriregistrisse kantud ettevõtja puhul);
  4) käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud rahalist seisu iseloomustavad dokumendid;
  5) vedude eest vastutava isiku määramist kinnitav dokument;
  6) vedude eest vastutava isiku ametialast pädevust kinnitav dokument.

  (2) Rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse saamiseks esitab ühistranspordiloa omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile järgmised dokumendid:
  1) avaldus;
  2) ühistranspordiluba;
  3) rahvusvaheliste vedude eest vastutava isiku määramist kinnitav dokument;
  4) rahvusvaheliste vedude eest vastutava isiku ametialast pädevust kinnitav dokument.

  (3) Sõidukikaardi taotleja esitab kaardi andjale järgmised dokumendid:
  1) avaldus;
  2) tegevusluba;
  3) sõiduki registreerimistunnistus;
  4) käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud vara olemasolu tõendavad dokumendid (välja arvatud taksoveo puhul);
  5) rahvusvahelisele sõitjateveole lubatud sõiduki tehnoülevaatuse tunnistus;
  6) sõiduki kasutusleping, kui taotleja ei ole sõiduki omanik.

  (4) Liiniloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid:
  1) avaldus;
  2) ühistranspordiluba;
  3) sõiduplaani kavand koos maakonnaliinil iga asjaomase valla- või linnavalitsuse ja riigisisesel kaugliinil iga asjaomase maavalitsuse ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomase linnavalitsuse kirjaliku seisukohaga;
  4) teenindamiseks vajalike sõidukite olemasolu tõendavad dokumendid.

  (5) Enne avalduse esitamist peab tegevusloa, sõidukikaardi või liiniloa, samuti rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse taotleja tasuma riigilõivu (välja arvatud juhul, kui tegevusloa või sõidukikaardi väljaandja või rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kande tegija on mittetulundusühing).

  (6) Tegevusloa, sõidukikaardi, liiniloa ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse andjale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 40.  Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa taotluse läbivaatamine

  (1) Tegevusloa andja kontrollib tegevusloa taotleja maksuvõlgnevuse puudumist ning tegevusloa taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris, seaduse alusel teise registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ja samuti karistusregistris. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist.

  (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kontrollib ühistranspordiloa omaniku maksuvõlgnevuse puudumist. Rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist. Keeldumise otsus toimetatakse ühistranspordiloa omanikule kätte posti teel või elektrooniliselt. Rahvusvahelise sõitjateveo õiguse andmise puhul teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sama tähtaja jooksul ühistranspordiloale kande rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kohta.

  (3) Sõidukikaardi andja kontrollib kaardi taotleja maksuvõlgnevuse puudumist ning esimese sõidukikaardi saamisel kaardi taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris, seaduse alusel teise registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ja samuti karistusregistris. Sõidukikaardi andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse kaardi taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist.

  (4) Liiniloa andja annab käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 sätestatud avaliku konkursi alusel valitud vedajale liiniloa 15 kalendripäeva jooksul pärast avaliku konkursi lõppemist. Teistele konkursil osalejatele teatatakse konkursi tulemustest posti teel või elektrooniliselt 15 kalendripäeva jooksul pärast konkursi lõppemist.

  (5) Liiniloa andja kontrollib liiniloa taotleja maksuvõlgnevuse puudumist. Liiniloa andja teeb otsuse liiniloa andmise kohta vastavalt käesoleva seaduse § 34 lõikele 6 ilma avaliku konkursita või liiniloa andmise keeldumise otsuse posti teel või elektrooniliselt liiniloa taotlejale teatavaks 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamist. Kui liiniloa taotluse menetlemiseks on vaja koguda lisaandmeid, võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotluse esitajale kirjalikult.

  (6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab liiniloa rahvusvaheliseks liiniveoks 15 kalendripäeva jooksul pärast liiniloa saamist iga asjaomase riigi pädevalt ametiasutuselt.

  (7) Kui tegevusloa, sõidukikaardi, liiniloa või rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse saamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub käesolevas paragrahvis taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 41.  Tegevusloa ja liiniloa andmisest keeldumine

  (1) Tegevusloa andja võib keelduda loa andmisest, kui:
  1) loa taotleja on maksuvõlglane või kui on välja kuulutatud tema pankrot või kui ettevõtja eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusnormide rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat;
  2) loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § -ga 35 kehtestatud nõuetele;
  3) loa taotlemiseks on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  4) loa taotlejat, tema vedude eest vastutavat isikut või tema juures töölepingu alusel töötavat ühissõidukijuhti on seoses ametialase tegevusega karistatud väärteo eest veokorralduse, ühissõidukijuhi töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas ja sellest on möödunud vähem kui 12 kuud;
  5) loa taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 2 või § 46 lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud;
  6) loa taotleja ei ole dokumentides esinevaid puudusi käesoleva seaduse § 40 lõike 7 alusel määratud tähtajaks kõrvaldanud.

  (2) Liiniloa andja võib keelduda liiniloa andmisest, kui liiniloa taotleja on maksuvõlglane või kui ilmneb, et:
  1) liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse avaliku teenindamise lepingu alusel;
  2) liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse varem antud liiniloa alusel, välja arvatud juhul, kui nimetatud liini teenindab ainult üks vedaja;
  3) ta taotleb liiniluba liinile, kui eesmärk on olemasolevate liinidega võrreldes ainult kõige tulusamate liinide teenindamine;
  4) loa taotlejat, tema vedude eest vastutavat isikut või tema juures töölepingu alusel töötavat ühissõidukijuhti on seoses ametialase tegevusega karistatud väärteo eest veokorralduse, ühissõidukijuhi töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud;
  5) loa taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 2 või § 46 lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 42.  Liiniloa andmisest ja avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest teatamine

  (1) Liiniloa andja peab loa andmisest teatama ühistranspordiloa andnud ametiasutusele loa andmisest alates viie tööpäeva jooksul.

  (2) Veo tellija peab avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest teatama ühistranspordiloa andnud ametiasutusele lepingu sõlmimisest alates viie tööpäeva jooksul.

  (3) Kaugliiniveol on vedaja kohustatud liikluse alustamisest või muudatuse tegemisest sõiduplaanis informeerima kõiki asjaomaseid maavalitsusi vähemalt 10 kalendripäeva ette. Maavalitsused on kohustatud kohe informeerima kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi.

  (4) Maakonnaliiniveol on vedaja kohustatud liikluse alustamisest või muudatuse tegemisest sõiduplaanis informeerima kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi vähemalt 10 kalendripäeva ette. Avaliku teenindamise lepingus võivad tellija ja vedaja kokku leppida ka teisiti.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 43.  Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa kehtimine

  (1) Bussi-, trammi- ja trollibussiveo ühistranspordiluba antakse viieks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

  (2) Taksoveoluba antakse esmakordselt kaheks aastaks ja järgmistel kordadel viieks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

  (3) Sõidukikaart kehtib üksnes tegevusloa kehtivuse ajal. Sõiduki kasutamisel kasutuslepingu alusel ei kehti sõidukikaart kauem kui kasutuslepingu tähtaja lõppemiseni.

  (4) Kui liiniloa taotleja ei soovi bussi-, trammi- või trollibussiveo liiniluba lühemaks ajaks, antakse see esmakordselt kaheks aastaks ja järgmistel kordadel viieks aastaks.

  (5) Liiniluba kehtib üksnes ühistranspordiloa kehtivuse ajal. Ühistranspordiloa kehtetuks tunnistamise korral või loa tähtaja lõppemisel liiniloa kehtivus lõpeb. Kui ühistranspordiloa tähtaeg lõpeb liiniloa tähtajast varem, peab vedaja enne ühistranspordiloa tähtaja lõppemist esitama taotluse uue ühistranspordiloa saamiseks käesolevas seaduses ettenähtud korras.

§ 44.  Tegevusloa, liiniloa ja sõidukikaardi andmed

  (1) Bussiveoks antavale ühistranspordiloale märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kuupäev ning loa kehtimise aeg.

  (2) Taksoveoloale märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kuupäev, loa kehtimise aeg ning vedaja põhiline teeninduspiirkond.

  (3) Sõidukikaardile märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, tegevusloa number, sõiduki mark, mudel, registreerimismärk ja istekohtade arv, sõiduki omaniku nimi, sõidukikaardi andja nimetus ning kaardi andmise kuupäev ja kehtimise aeg. Takso sõidukikaardile kantakse ka vedaja põhiline teeninduspiirkond.

  (4) Trammi- ja trollibussiveoks antava ühistranspordiloa ja sõidukikaardi andmete loetelu ning loa ja kaardi vormi kehtestab lube andev linnavolikogu.

  (5) Bussiveoks antavale liiniloale märgitakse vedaja nimi, registreeritud asukoht ja registrikood, liini nimetus ning liini alg- ja lõpp-punkt, loa andja nimetus, loa number, loa andmise kuupäev, loa kehtimise aeg ja vajaduse korral sõiduki sõitjakohtade arv.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vedaja põhiliseks teeninduspiirkonnaks on registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritoorium või selle osa. Teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 nimetatud lubade ning lõikes 3 nimetatud sõidukikaardi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 45.  Vedaja veokohustus

  (1) Liiniloa omanik on kohustatud korraldama liiniloale märgitud vedu liiniloa andja kinnitatud sõiduplaani alusel.

  (2) Riigisisese kommertsliiniveo korral on liiniloa omanik kohustatud alustama liiniloale märgitud vedu liiniloa väljastamise päevast arvates 15 kalendripäeva jooksul.

  (3) Rahvusvahelise kommertsliiniveo korral on liiniloa omanik kohustatud alustama liiniloale märgitud vedu liiniloa väljastamise päevast arvates 90 kalendripäeva jooksul.

  (4) Liiniloa andja ja liiniloa omaniku vastastikusel kokkuleppel võib liiniloale märgitud veo alustamise tähtpäeva määrata ka hilisemaks kuupäevaks.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 46.  Tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine

  (1) Tegevusloa andja võib loa omanikule teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ta võib tegevusloa või selle alusel antava sõidukikaardi kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada kehtetuks, kui:
  1) loa omaniku tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud asjaolud või
  2) loa omanik või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387), töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 2001, 17, 78; 102, 675; 2002, 56, 347; 61, 375; 99, 576; 2003, 23, 137), liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend) või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

  (2) Liiniloa andja võib loa omanikule teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ta võib liiniloa kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada kehtetuks, kui loa omanik:
  1) või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid või
  2) ei ole alustanud tegevust sõiduplaaniga ettenähtud ajal või ei ole korraldanud vedu regulaarselt.

  (3) Kui tegevusloa andja tunnistab kehtetuks kommertsliinivedu korraldava vedaja ühistranspordiloa, peab ta kehtetuks tunnistamisest alates viie tööpäeva jooksul teatama sellest liiniloa andjale, kes tunnistab kehtetuks ka vedaja liiniloa.

  (4) Kui tegevusloa andja tunnistab kehtetuks avalikku liinivedu korraldava vedaja ühistranspordiloa, peab ta kehtetuks tunnistamisest alates viie tööpäeva jooksul teatama sellest asutusele, kellega on vedajal sõlmitud avaliku teenindamise leping.

  (5) Tegevusloa andja võib tegevusloa tunnistada kehtetuks ka loa omaniku enda taotlusel. Kui tegevusloa omanikul on liiniluba, peab ta taotlusest teatama tegevusloa andjale käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtajal.

  (51) Sõidukikaardi andja võib sõidukikaardi tunnistada kehtetuks ka tegevusloa omaniku enda taotlusel.

  (6) Liiniloa andja võib liiniloa tunnistada kehtetuks ka loa omaniku enda taotlusel. Kui vedaja taotleb liiniloa kehtetuks tunnistamist, peab ta sellest teatama loa andjale vähemalt 90 kalendripäeva ette.

  (7) Kui tegevusloa, sõidukikaardi või liiniloa tähtaeg on lõppenud või kui nende kehtivus on peatatud või kui tegevusluba, sõidukikaart või liiniluba on tunnistatud kehtetuks, tuleb dokument selle andjale viie tööpäeva jooksul tagastada.

  (8) Kui kontrolli tulemusel selgub, et vedaja ei vasta hea majandusseisundi nõudele, kuid tema tegevuse majandusnäitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline hea majandusseisundi nõuet täitma, võib tegevusloa andja tegevusloa kehtivust mitte peatada ja lubada korraldada sõitjatevedu, kuid mitte kauem kui üks aasta.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 47.  Juhuveo ajutine keeld

  Kui ühistranspordiloa või liiniloa alusel korraldatav vedu on käesoleva seadusega vastuolus, võib tegevusloa andja luba kehtetuks tunnistamata keelata selle omanikul ajutiselt korraldada juhuvedu.

§ 48.  Rahvusvaheline sõitjatevedu

  (1) Kui seadus ei näe ette teisiti, on õigus korraldada rahvusvahelist juhuvedu ja taotleda rahvusvahelist liiniluba vedajal, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kandega ühistranspordiluba ning kes vastab Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välislepingutest tulenevate nõuete täitmist ning piirangute rakendamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes:
  1) teeb ühistranspordiloale kande selle kohta, et vedajal on õigus korraldada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast rahvusvahelist vedu, ning märgib loale vedaja suhtes kohaldatavad piirangud;
  2) annab liiniloa rahvusvaheliseks liiniveoks.

  (21) Ühistranspordiloale rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse ja vedaja suhtes kohaldatavate piirangute kohta kande tegemise võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel volitada mittetulundusühingule. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (3) Rahvusvahelise liiniloa vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister, lähtudes Eesti Vabariigi välislepingu sätetest .

  (4) Rahvusvahelisele liinibussiveole võib lubada vedaja, kes on korraldanud sõitjate rahvusvahelist juhuvedu või riigisisest kaugliinibussivedu vähemalt kaks aastat.

  (5) Kui ühistranspordiloa alusel veo korraldamine on vastuolus Eesti Vabariigi välislepinguga, võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha loa omanikule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, peatada ajutiselt loale tehtud kande kehtivuse või tunnistada kande kehtetuks või teha loa andjale loa kehtetuks tunnistamise ettepaneku.

  (6) Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel peab vedajal olema rahvusvahelise juhuveo kontrolldokument, milles ettenähtud sõidulehed täidetakse enne iga veo alustamist. Rahvusvahelise juhuveo kontrolldokumendi vorm nähakse ette käesoleva seaduse § 52 lõike 1 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja lisas.

  (7) Kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, peab rahvusvahelise juhuveo korraldamisel vedajal olema sõidu siht- ja transiitriigi veoluba, kui selles riigis on veoluba nõutav.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 49.  Dokumentide esitamise kohustus

  (1) Vedaja on kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks järgmised dokumendid:
  1) riigisisesel kommertsliiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) sõidukikaardi ning kinnitatud sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud liiniloa number ja loa kehtimise aeg ning liiniloa andja rekvisiidid;
  2) rahvusvahelisel kommertsliiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) rahvusvahelise sõidukikaardi ning liiniloa ja kinnitatud sõiduplaani;
  3) avalikul liiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) sõidukikaardi ning kinnitatud sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud avaliku teenindamise lepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;
  4) tellija ja vedaja sõlmitud lepingu alusel korraldataval eriotstarbelisel riigisisesel kommertsliiniveol sõidukikaardi ning sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud veolepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;
  5) riigisisesel juhuveol sõidukikaardi;
  6) rahvusvahelisel juhuveol rahvusvahelise sõidukikaardi, rahvusvaheliste juhuvedude kontrolldokumendi, milles on enne veo alustamist täidetud sõiduleht, ning sõitjate siht- ja transiitriigi veoloa, kui selles riigis on veoluba nõutav ja kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;
  7) taksoveol sõidukikaardi.

  (2) Välisriigi vedaja ühissõidukijuht on kohustatud esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks Eesti Vabariigi välislepingust või muust riikidevahelisest kokkuleppest tulenevad asjakohased dokumendid.

  (3) Taksoveo paremaks korraldamiseks võib valla- või linnavolikogu kehtestada takso tööaja graafiku sisseseadmise nõude. Graafiku kinnitamise, andmise ja kontrollimiseks esitamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

  (4) Kui ühissõidukijuht ja vedaja on eri isikud, on ühissõidukijuht kohustatud esitama töölepingu või tööandja kinnitatud väljavõtte sellest. Töölepingu väljavõttesse märgitakse tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtimise aeg.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 50.  Informatsiooni saamine registrist

  Sõitjateveo tegevuslubade ja liinilubade andmiseks ning kehtetuks tunnistamiseks on tegevusloa ja liiniloa andjatel õigus saada registritest informatsiooni andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) kehtestatud korras.

§ 51.  Loata tegevuse katkestamine

  Käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 ettenähtud dokumentideta veo korral on politseiametnikul, piirivalveametnikul või muul selleks seaduse alusel õigustatud ametiisikul õigus vedu katkestada kuni katkestamist põhjustanud asjaolude väljaselgitamise või äralangemiseni.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

9. peatükk VEO ÜLDEESKIRI 

§ 52.  Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri

  (1) Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (2) Valla- või linnavolikogu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldeeskirja alusel kehtestada kohaliku bussiliiniveo, trammi- ja trollibussiliiniveo, taksoveo ja pagasiveo eeskirja, mis ei ole vastuolus nimetatud üldeeskirjaga.

  (3) Raudtee-, vee- ja lennuliikluses kehtestatakse sõitjateveo ning pagasiveo üldeeskiri teiste seaduste alusel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud üldeeskirjadega ei saa reguleerida vedaja ja sõitja lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 53.  Kergete kaubasaadetiste vedu ja veoeeskiri

  (1) Bussis või teeliikluses kasutatavas muus ühissõidukis võib samal ajal sõitjate ja nende pagasiga vedada ka kergeid kaubasaadetisi tingimusel, et see on sõidukis viibijaile ohutu ega takista täita tegevusloaga ettenähtud kohustusi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühissõidukites kergete kaubasaadetiste veoeeskirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (3) Raudtee-, vee- ja lennuliikluses kehtestatakse kergete kaubasaadetiste veoeeskiri teiste seaduste alusel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud üldeeskirjadega ei saa reguleerida vedaja ja sõitja lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

91. peatükk RIIKLIK ÜHISTRANSPORDIREGISTER 
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 531.  Riiklik ühistranspordiregister

  (1) Riiklik ühistranspordiregister (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul asutatud riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) tähenduses. Selle registri pidamise eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi käigusolevate bussiliinide sõiduplaanid, informatsioon vedajate ja vedajatele antud ühistranspordilubade, sõidukikaartide, liinilubade ja sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kohta ning pidada nende üle arvestust. Registris ei peeta arvestust valla- ja linnaliinide ning nende sõiduplaanide kohta.

  (2) Registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus või isik, kes on registri volitatud töötleja halduslepingu alusel.

  (3) Riikliku ühistranspordiregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 532.  Registri andmebaasid

  (1) Register koosneb:
  1) vedajate andmebaasist;
  2) ühistranspordilubade andmebaasist;
  3) sõidukikaartide andmebaasist;
  4) liinilubade andmebaasist;
  5) lepingute andmebaasist;
  6) sõiduplaanide andmebaasist;
  7) ühissõidukipeatuste andmebaasist.

  (2) Vedajate andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevate vedajate ja nende kontaktandmete üle.

  (3) Ühistranspordilubade andmebaasis peetakse arvestust sõitjatevedu korraldavatele vedajatele väljastatud ühistranspordilubade ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kannete üle.

  (4) Sõidukikaartide andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevatele vedajatele väljastatud riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo sõidukikaartide üle.

  (5) Liinilubade andmebaasis peetakse arvestust kommertsliinivedu korraldavatele vedajatele väljastatud liinilubade üle.

  (6) Lepingute andmebaasis peetakse arvestust vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle.

  (7) Sõiduplaanide andmebaasis peetakse arvestust sõidukite väljumiste üle liinidel, mida vedajad korraldavad liiniloa, avaliku teenindamise lepingu või muu lepingu alusel.

  (8) Ühissõidukipeatuste andmebaasis peetakse arvestust ühistranspordi liinivõrku kuuluvate peatuste ja nende asukohtade üle.

  (9) Registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

§ 533.  Registrisse andmete esitajad

  Registrisse esitavad andmeid:
  1) ühistranspordilubade ja sõidukikaartide kohta vedaja registreerimiskoha järgne maavalitsus ning Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus registreeritud vedaja korral linnavalitsus või mittetulundusühing;
  2) rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kannete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või mittetulundusühing;
  3) maakonnaliinide ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kaugliinide liinilubade kohta asjaomased maavalitsused;
  4) riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugliinide liinilubade kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud kaugliinide puhul.

§ 534.  Registri andmete avaldamine

  (1) Registri andmed on avalikud ja need avaldatakse registri veebilehel.

  (2) Registri andmete kinnitatud väljavõtteid väljastab volitatud töötleja.

10. peatükk JÄRELEVALVE JA ERISÄTTED 
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 535.  Järelevalve teostaja pädevus

  (1) Valla- ja linnavalitsus, maavalitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldavad oma pädevuse piires järelevalvet sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete, avaliku teenindamise lepingu ning halduslepingu täitmise üle.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve korraldaja volitatud järelevalveametnikul on õigus:
  1) teha kontrolli takistamatult ja ette teatamata ning kasutada kontrollimise ajal ühissõidukit selle liikumisteel tasuta;
  2) kontrollimiseks siseneda ruumidesse ja ühissõidukitesse, nõuda ülesande täitmisega seonduvate dokumentide ja muude materjalide esitamist ning võtta seletusi;
  3) teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi kõrvaldada määratud tähtajaks nõuete rikkumine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral teavitab järelevalveametnik valla- või linnavalitsust, maavanemat või majandus- ja kommunikatsiooniministrit, kes rakendab seaduses või lepingus ettenähtud sanktsioone.

  (4) Kui valla- või linnavalitsus, maavanem või majandus- ja kommunikatsiooniminister lõpetab ühepoolselt halduslepingu või ilmneb muu põhjus, mis takistab eraõiguslikul juriidilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist, antakse ülesande täitmisega seotud materjalid viivitamata üle halduslepingu sõlminud asutusele, kes võtab viivitamata meetmeid üleantud ülesande täitmise tagamiseks.

§ 536.  Kontrollimisõigusega ametiisikud

  (1) Käesolevas seaduses ettenähtud dokumente võivad kontrollida asjaomased ametiisikud järgmiselt:
  1) politseiametnik kõiki §-s 49 nimetatud dokumente;
  2) valla- või linnavalitsuse ametnik § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumente;
  3) maavalitsuse ametnik § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõikes 4 nimetatud dokumente;
  4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik kõiki § 49 lõigetes 1 ja 4 nimetatud dokumente;
  5) piirivalveametnik § 49 lõike 1 punktides 2 ja 6 ning lõikes 4 nimetatud dokumente;
  6) tarbijakaitseametnik kõiki §-s 49 nimetatud dokumente.

  (2) Käesolevas seaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veonõuetest kinnipidamist kontrollivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisikud.

§ 537.  Ühissõidukitena kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele esitatavad nõuded

  (1) Ühissõidukina kasutatava bussi või sõiduauto välisküljel on vedaja nimi või teenindusmärk, liiniveol nähtaval kohal liini number ja liini nimetus.

  (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded riigisisesel ja rahvusvahelisel liiniveol (välja arvatud kohalik liinivedu) kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele liiklusseaduse § 13 lõike 3 alusel.

  (3) Maavalitsus võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded maakonnaliiniveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.

  (4) Valla- või linnavalitsus võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded valla- või linnaliiniveol ning taksoveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.

§ 54.  Vedude kohta informatsiooni esitamine

  Vedaja on kohustatud edastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, asukohajärgsele maavalitsusele ning valla- või linnavalitsusele vedude ja vedudega seotud majandustegevuse kohta informatsiooni, mis on vajalik liikluse kavandamiseks ja transpordiuuringuteks.

101. peatükk VASTUTUS 

§ 541.  Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumine ühissõidukis

  Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumise eest sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 542.  Bussi-, trammi-, trollibussi-, takso- ja pagasiveo nõuete rikkumine

  (1) Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Bussi-, trammi- või trollibussiveo korraldamisel bussi-, trammi- või trollibussiveo nõuete rikkumise eest vedude eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (3) Taksoveo korraldamisel taksoveo nõuete rikkumise eest vedude eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (4) Bussi-, trammi- või trollibussiveo korraldamisel bussi-, trammi- või trollibussiveo nõuete rikkumise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

  (5) Taksoveo korraldamisel taksoveo nõuete rikkumise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 543.  Taksovedu ja selle korraldamine nõuetekohase taksomeetri või printerita

  (1) Taksoveo või selle korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub nõuetekohane taksomeeter või sellele sobiv printer, mille taksomeeter või printer on rikkis või taksomeeter on sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, samuti taksoveol kasutatava taksomeetri või selle plommide tahtliku rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2006, 21, 161 - jõust. 30.10.2006]

§ 544.  Taksomeetri kohandamise nõuete rikkumine

  (1) Taksomeetri kohandamise eest vastavat õigust omamata või kohandamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2006, 21, 161 - jõust. 30.10.2006]

§ 545.  Tasulise sõitjateveo korraldamine seaduses ettenähtud dokumentideta

  (1) Bussi, trammi, trollibussi või sõiduautoga käesolevas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo korraldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 546.  Tasuline sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta

  Käesolevas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo eest trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

§ 547.  Sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine

  (1) Sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval või õhusõidukis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

  (3) Taksosõidutasu maksmisest keeldumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

  §-d 548549
[Kehtetud – RT I 2002, 110, 654 - jõust. 09.01.2003]

§ 5410.  Vanema hoolsuskohustuse täitmata jätmine, kui see tõi kaasa lapse sõidu ühissõidukis sõiduõigust tõendava dokumendita

  Vanema või lapse muu seadusliku esindaja poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest, kui see tõi kaasa alla 14-aastase lapse sõidu bussis, trollis, trammis või reisirongis sõiduõigust tõendava dokumendita ja pileti ostmine oli nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.
[RT I 2002, 110, 654 - jõust. 09.01.2003]

§ 5411.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 541–54 7 ja 5410 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) politseiprefektuur käesoleva seaduse §-des 541, 542, 543, 545, 546, 54 7 ja 5410 sätestatu menetlemisel;
  11) Julgestuspolitsei käesoleva seaduse §-des 541, 542, 543, 544, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;
  2) piirivalveametnik käesoleva seaduse §-des 541, 542, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;
  3) valla- või linnavalitsus käesoleva seaduse §-des 541, 542, 543, 544 , 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;
  4) maavalitsus käesoleva seaduse §-des 54 1, 542, 545, 546, 547 ja 54 10 sätestatu menetlemisel;
  5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesoleva seaduse §-des 541 , 542, 543, 544, 545, 546 , 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;
  6) Tarbijakaitseamet käesoleva seaduse §-s 542 sätestatu menetlemisel.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 541, 542 , 54 3, 544, 545, 546, 547 ja 54 10 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3–5 nimetatud kohtuvälise menetlejaga.
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

11. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 55–56.  [Kehtetud – RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 57–58.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 59.  Seaduse rakendamine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril.

  (2) Vedaja suhtes, kes korraldab tasulist sõitjatevedu teeliikluses enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt sõlmitud lepingu või väljaantud loa alusel, kohaldatakse käesoleva seaduse 8. peatüki sätteid alates 2002. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud käesoleva seaduse § 45 ja § 46 lõiked 2, 5 ja 6, mida kohaldatakse 2001. aasta 1. märtsist.

  (3) Rahvusvahelise autoveo tegevusluba ja taksoveo tegutsemisluba, mis on vedajale antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtib loal märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 31. detsembrini.

  (4) Vedude eest vastutav isik, kes on käesoleva seaduse jõustumiseni tegelnud rahvusvahelise sõitjateveoga, peab vastama seaduses sätestatud pädevusnõuetele alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

  (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist bussi-, trammi- või trollibussiveoks antud liiniluba, mille kehtivus lõpeb enne 2002. aasta 1. jaanuari, kehtib liiniloale märgitud ajani.

  (6) Bussi-, trammi- või trollibussiveoks vedajale enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt antud liiniluba, mille kehtivus lõpeb pärast 2001. aasta 31. detsembrit, kehtib liiniloale märgitud ajani tingimusel, et vedaja on saanud käesoleva seaduse 8. peatüki sätete kohaselt 2001. aasta 31. detsembriks ühistranspordiloa.

  (7) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud nõuete kohaselt antud rahvusvahelise autoveo tegevusloa alusel rahvusvahelist sõitjatevedu, liiniloa alusel bussi-, trammi- või trollibussivedu, samuti tegutsemisloa alusel taksovedu korraldanud vedaja võib aegunud rahvusvahelise autoveo tegevusloa asemele taotleda ühistranspordiluba, aegunud liiniloa asemele uut liiniluba või liiniluba veo korraldamiseks muul liinil, samuti taksoveo aegunud tegutsemisloa asemele taksoveoluba alates 2001. aasta 1. märtsist üksnes käesoleva seaduse 8. peatüki sätete alusel. Vedaja suhtes kohaldatakse ühistranspordiloa, liiniloa või taksoveoloa väljaandmisest alates 8. peatüki kõiki sätteid.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5-7 nimetatud liiniloa kehtimise kohta esitatavad nõuded kehtivad ka avaliku liiniveo lepingu kohta.

  (9) Ühistranspordiloa alusel sõidukikaardi andmise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 ettenähtud omavahendite suuruse nõuet:
  1) rahvusvahelist vedu korraldavale vedajale:
- alates 2001. aasta 1. jaanuarist - 30 protsenti § 36 lõikes 3 ettenähtud suurusest;
- alates 2002. aasta 1. jaanuarist - 100 protsenti § 36 lõikes 3 ettenähtud suurusest;
  2) siseriiklikku vedu korraldavale vedajale:
- alates 2002. aasta 1. jaanuarist - 50 protsenti § 36 lõikes 3 ettenähtud suurusest;
- alates 2003. aasta 1. jaanuarist - 100 protsenti § 36 lõikes 3 ettenähtud suurusest.

  (10) Vedaja suhtes, kes on alustanud taksoveo korraldamist enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse seaduse § 24 lõike 3 punktides 1 ja 3 sätestatud nõudeid printeri olemasolu või taksoteenuste tariifide üksnes automaatse ümberlülitamise kohta alates 2001. aasta 1. juulist. Kuni selle ajani peab taksojuht printeri puudumisel takso kasutaja nõudmisel väljastama temale vedaja rekvisiitidega blanketil käsitsi täidetud kviitungi osutatud taksoteenuse kuupäeva, kellaaja ja maksumuse kohta.

  (11) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist.

  (12) Käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks alates 2004. aasta 1. aprillist.

  (13) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud nõuet, et vedude eest vastutav isik tohib töötada ainult ühe vedaja juures, rakendatakse alates 2004. aasta 1. aprillist.

  (14) Käesoleva seaduse 91. peatükki, milles sätestatakse riikliku ühistranspordiregistri asutamine, rakendatakse alates 2004. aasta 1. aprillist.
[RT I 2003, 71, 471 - jõust. 24.11.2003]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json