HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Spordiseadus (lühend - SpS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2009
Avaldamismärge:

Spordiseadus

Vastu võetud 06.04.2005
RT I 2005, 22, 148
jõustumine 01.01.2006, osaliselt vastavalt § 33 lõigetele 2 ja 3.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
08.03.2006RT I 2006, 14, 11106.04.2006
22.03.2006RT I 2006, 15, 11914.04.2006
21.12.2006RT I 2007, 4, 1901.09.2007

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab spordi korraldamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemise ja määramise alused, spordi finantseerimise alused ning spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Spordi korraldamise ja edendamise ülesanne

  Sporti korraldavad ja edendavad riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil.

§ 21. Maavalitsuse ülesanded spordi korraldamisel ning edendamisel

 (1) Maavalitsuse haldamisel olevate spordiehitiste kasutamist korraldab maavanem, kes loob tingimused spordi üldiste arengusuundade elluviimiseks ning esitab koostöös kohaliku omavalitsuse organitega ettepanekuid spordialaste riiklike finantseerimis- ja investeerimisprogrammide väljatöötamiseks.

 (2) Maavanem moodustab maavalitsuse juurde nõuandva organina spordinõukogu. Nõukogu töökorra kinnitab maavanem.
[RT I 2006, 14, 111 - jõust. 06.04.2006]

§ 3. Spordi korraldamine vallas ja linnas

  Vallal ja linnal on kohustus:
 1) määrata kindlaks oma haldusterritooriumil spordiks vajalik maa-ala;
 2) toetada oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd;
 3) tagada munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja soodustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ning noortelaagrites;
 4) määrata oma haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegelev teenistuja või määrata need ülesanded mõnele teisele valla või linna ametiasutuse teenistujale;
 5) informeerida spordiehitise otstarbe muutmise kavatsusest maavalitsust ja Kultuuriministeeriumi.

§ 4. Spordiorganisatsioonid

  Spordiorganisatsioonid käesoleva seaduse mõistes on:
 1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine;
 2) maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid;
 3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid;
 4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus;
 5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis.

§ 5. Spordikool

  Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

§ 6. Treenerile esitatavad nõuded

 (1) Treener on kohustatud:
 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse;
 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile.

 (2) Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse (RT I 2001, 3, 7; 2002, 61, 375; 2003, 13, 68; 83, 559) tähenduses.

§ 7. Spordilähetus

  Spordiorganisatsioonil on õigus lähetada oma liikmeks olevaid või oma liikmeks oleva spordiorganisatsiooni liikmeks olevaid sportlasi, samuti treenereid, kohtunikke, spordiarste ning teisi spordi korraldamisega seotud isikuid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks väljapoole lähetatava alalise tegevuskoha asukohta, sealhulgas välisriiki, ning maksta nendele lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha.

§ 8. Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtt

  Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust.

§ 9. Riigieelarvest spordi finantseerimise alused

 (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande.

 (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

 (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega .

§ 10. Riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad

 (1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riiklikke spordipreemiaid ja kultuuriminister määrab sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks riiklikke spordistipendiume.

 (2) Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2006, 15, 119 - jõust. 14.04.2006]

§ 11. Dopinguvastaste reeglite järgimine

 (1) Sportlane ja treener on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja mis on vastu võetud vastavalt koodeksile.

 (2) Sportlane, kellel on tuvastatud dopingu kasutamine või kes on dopingutestist keeldunud, kaotab talle selle eest spordialaliidu või rahvusvahelise spordialaliidu poolt määratud võistluskeelu perioodiks õiguse riiklikele spordistipendiumidele ja -toetustele.

2. peatükk OLÜMPIAVÕITJA RIIKLIK TOETUS 

§ 12. Olümpiavõitja riiklikule toetusele õigust omavad isikud

 (1) Olümpiavõitja riiklikku toetust (edaspidi toetus) määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel isikule, kes on Eesti kodanik ning on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal või paraolümpiamängude programmi kuuluval spordialal olümpiavõidu, esindades Eesti Vabariiki.

 (2) Olümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda toetust:
 1) vanuse alusel – kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343; 82, 549; 88, 589; 2004, 16, 120; 89, 604 ja 608) §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist või
 2) püsiva töövõimetuse alusel – alates püsiva töövõimetuse tuvastamisest riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, juhul kui töövõime kaotus on vähemalt 40 protsenti.

 (3) Paraolümpiamängudel olümpiavõidu saavutanud isik võib taotleda toetust kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumist.

§ 13. Toetuse finantseerimine ja toetuse määrad

 (1) Toetust finantseeritakse riigieelarvest.

 (2) Toetuse arvutamise aluseks on toetuse määrad (eraldi olümpiavõitjatele ja paraolümpiamängude võitjatele), mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toetuste uued määrad ei või olla väiksemad kehtivatest määradest.

§ 14. Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlus esitatakse taotleja elukohajärgsele pensioniametile.

 (2) Toetuse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87; 78, 527; 2004, 2, 4; 28, 189) § 2 lõikes 2 sätestatud dokument;
 3) rahvusliku olümpiakomitee või paraolümpiakomitee teatis, millega tõendatakse vastavust käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
 4) käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul püsivat töövõimetust tõendav dokument.

 (3) Pensioniametisse esitatakse originaaldokumendid või ametlikult kinnitatud ärakirjad. Pensioniametisse jääva dokumendi koopia kinnitab pensioniamet, tagastades originaaldokumendid.

 (4) Toetuste taotlemise päevaks loetakse päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu toetuse taotluse koos kõigi vajalike dokumentidega.

 (5) Kui toetuse taotlus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse toetuste taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.

§ 15. Taotluse läbivaatamine

  Taotleja elukohajärgne pensioniamet vaatab toetuste taotlemiseks esitatud dokumendid läbi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 16. Toetuse suuruse arvutamine

 (1) Vanuse alusel makstava toetuse suuruseks on käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud toetuse määr.

 (2) Püsiva töövõimetuse alusel makstava toetuse suuruseks on töövõime kaotusele vastav protsent käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud toetuse määrast.

 (3) Toetuse suurus arvutatakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud toetuse määra alusel. Toetuse määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue toetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates.

§ 17. Toetuse määramise tähtaeg

 (1) Toetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates toetusele õiguse tekkimise päevast.

 (2) Toetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus taotlemise päevast.

 (3) Vanuse alusel makstav toetus määratakse tähtajatult.

 (4) Püsiva töövõimetuse alusel makstav toetus määratakse püsiva töövõimetuse ajaks.

 (5) Isikule, kellele makstakse toetust püsiva töövõimetuse alusel kuni käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 1 sätestatud vanuseni, määratakse toetus vanuse alusel ilma uut avaldust nõudmata.

§ 18. Toetuse määramise otsus

 (1) Toetuse määramise otsustab pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juht.

 (2) Toetuse määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
 1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud pensioniameti direktori, tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi nimi ja otsuse tegemise kuupäev;
 2) kirjeldavast osast, kus on kokkuvõte toetuse taotleja taotlusest;
 3) otsuse põhjendusest, milles märgitakse dokumendid ja tõendid, samuti asjaolud, millele otsus on rajatud, ning viited otsuse aluseks olevate õigusaktide sätetele;
 4) otsuse resolutsioonist, kus esitatakse seisukoht toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta;
 5) selgitusest otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;
 6) märkest otsuse teatamise viisi kohta;
 7) otsuse teinud ametniku allkirjast või ametnike allkirjadest.

§ 19. Toetuse maksmine

 (1) Toetust makstakse toetuse saaja pangakontole toetuse saaja elukohajärgse pensioniameti kaudu iga kuu jooksva kuu eest.

 (2) Toetuse kandmine Eestis asuvasse panka toimub maksja kulul.

 (3) Toetuse kandmine välisriigis asuvasse panka toimub saaja kulul.

3. peatükk SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE NÕUDED 

§ 20. Spordiürituse korraldamise loa taotlemine

 (1) Spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) esitab vähemalt üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva spordiürituse korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele spordiürituse korraldamise loa (edaspidi luba) saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
 1) spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht;
 2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood;
 3) osalevate klubide või koondiste nimed;
 4) eeldatav pealtvaatajate arv, iga võistkonna toetajate arv eraldi;
 5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest;
 6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvaseaduse (RT I 2003, 68, 461) § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;
 7) andmed piletimüügi korraldamise kohta;
 8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta;
 9) kui võistluspaigas kavandatakse alkohoolse joogi jaemüüki, siis andmed selle korralduse kohta;
 10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta;
 11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta.

 (2) Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba, on:
 1) jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir;
 2) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;
 3) meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega.

 (3) Valla- või linnavalitsus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluse viivitamata kooskõlastamiseks piirkonna politseiprefektuurile ja päästeteenistusele ning vajadusel muudele ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata viie tööpäeva jooksul loa taotluse kooskõlastamiseks esitamisest. Nimetatud ametkonnad võivad turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult.

 (4) Valla- või linnavalitsus võib käesolevas paragrahvis ning §-des 21, 22 ja 24 sätestatud pädevuse anda valla või linna ametiasutusele.

§ 21. Loa andmine

  Valla- või linnavalitsus annab loa kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest. Loas märgitakse:
 1) spordiürituse nimetus;
 2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood ja telefoninumber;
 3) võistluspaiga asukoht;
 4) spordiürituse toimumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
 5) loa taotluse kooskõlastanud ametkondade esitatud tingimused.

§ 22. Loa andmisest keeldumine

  Valla- või linnavalitsus võib keelduda loa andmisest kümne tööpäeva jooksul loa taotluse esitamisest, teatades sellest korraldajale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Valla- või linnavalitsus võib jätta loa andmata:
 1) kui loa taotluses ei esitatud nõutud andmeid või esinesid muud puudused ning puudusi ei kõrvaldatud tähtaja jooksul;
 2) kui loa taotlus ei ole esitatud õigeaegselt;
 3) kui korraldaja ei täida loa taotluse kooskõlastanud ametkondade kooskõlastamise tingimusi, mis peavad olema täidetud enne loa andmist.

§ 23. Korraldaja kohustused

  Korraldaja on kohustatud spordiürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja korraldamisel:
 1) tagama spordiüritusel osalejate turvalisuse;
 2) tagama piletimüügi korralduse range kontrolli, et eri võistlejate toetajad oleksid üksteisest eraldatud;
 3) korraldama sõidukite parkimise;
 4) tagama võistluspaigas avaliku korra ja heakorra;
 5) täitma loa taotluse kooskõlastanud ametkondade esitatud tingimusi.

§ 24. Kodumängude korraldamise loa taotlemine, loa andmine ja selle andmisest keeldumine

 (1) Kodumängude korraldaja esitab vähemalt üks kuu enne hooaja algust kodumängude korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele loa taotluse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmed kõigi teadaolevate kodumängude kohta.

 (2) Kodumäng on jalgpalli, jäähoki ja korvpalli meistriliigasse kuuluva spordiklubi puhul mäng teise spordiklubi vastu oma koduväljakul või koduhallis, rahvuskoondise puhul mäng teise riigi koondise vastu Eesti Vabariigis.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmine või selle andmisest keeldumine toimub käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud tingimustel ja korras.

4. peatükk VASTUTUS 

§ 25. Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumine

 (1) Spordiürituse korraldamise eest ilma loata või korraldaja kohustuste eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 26. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403; RT III 2004, 9, 96) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 27. Täiendav toetuse määramine

 (1) Õigust toetusele vanuse alusel omavad lisaks käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavatele isikutele ka need isikud, kes on Eesti kodanikud ja on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal olümpiavõidu enne 1988. aastat, esindades NSV Liitu. Nimetatud isikute loetelu kinnitab Eesti Olümpiakomitee ettepanekul kultuuriminister käskkirjaga. Toetuse taotlemine ja maksmine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel nimetatud isikutel tuvastatakse püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras töövõime kaotusega vähemalt 40 protsenti, on neil isikutel õigus taotleda toetust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (3) Isikule, kellel käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt tekib 2005. aasta 1. jaanuaril õigus olümpiavõitja riiklikule toetusele, määratakse olümpiavõitja riiklik toetus tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 1. jaanuarist, kui isik on esitanud taotluse ja vajalikud dokumendid hiljemalt 2005. aasta 1. novembriks.

 (4) Olümpiavõitja toetuse määr 2005. aastal on 10 000 krooni kuus.

§ 28–32. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 33. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse §-d 12–19 ja 27 jõustuvad üldises korras.

 (3) Käesoleva seaduse § 6 lõige 2 jõustub 2006. aasta 1. septembril.