Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riikliku arengukava meetme 4.3 «Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri kaasajastamine» toetuse andmise tingimused

Vastu võetud 17.05.2004 nr 29
RTL 2004, 70, 1146
jõustumine 05.06.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 ja § 15 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» § 3 punktiga 1 ja § 4 punktiga 1.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrus sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi seadus) § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud «Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006» (edaspidi riiklik arengukava ) 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.3 «Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri kaasajastamine» (edaspidi meede) rakendamiseks struktuuritoetuse (edaspidi toetuse) andmise tingimused.

§ 2.  Rakendusüksus

  Meetme rakendusüksus on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus), kes on volitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustama.

§ 3.  Meetme juhtkomisjon

  (1) Meetme juhtkomisjon on seaduse § 5 lõike 5 alusel haridus- ja teadusministri poolt moodustatud komisjon, mis jälgib meetme eesmärkide saavutamist.

  (2) Meetme juhtkomisjon koguneb vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui kaks korda aastas.
[RTL 2005, 79, 1104 - jõust. 17.07.2005]

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 4.  Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused

  (1) Käesoleva määruse kohaselt antakse toetust riiklikus arengukavas kirjeldatud meetme eesmärgiga kooskõlas olevate tegevuste elluviimiseks.

  (2) Vastavalt riiklikule arengukavale on meetme üldeesmärk materiaalsete tingimuste loomine tööturu nõuetele vastava ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise kutse- ja kõrghariduse andmiseks.

  (3) Meetme spetsiifilised eesmärgid on:
  1) nüüdisaegse õppe- ja teadustööd soodustava keskkonna loomine kutsekeskharidust ja kõrgharidust omandada võimaldavates õppeasutustes;
  2) kvaliteetset õpet toetava õppetöö ja teadustöö tehnilise baasi väljaarendamine, sh arvutite ja Interneti-ühenduse kättesaadavaks tegemine ning Interneti-põhiste teenuste laiendamine;
  3) noorte tööturule asumist soodustavate infrastruktuuride väljaarendamine.

  (4) Meetme raames toetatavad tegevused on:
  1) kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide (sh nende regionaalsete struktuuriüksuste) hoonete ja õppebaaside ehitamine ning renoveerimine, sh infotehnoloogilise infrastruktuuri arendamine, ohutuse ja tervisekaitse normidega kooskõlla viimine ning hoonete kohandamine liikumispuudega inimeste vajadustele vastavaks;
  2) kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide (sh nende regionaalsete struktuuriüksuste) õppetööks vajalike kaasaegsete seadmete, inventari ning töövahendite hankimine kaasajastatud hoonete sisustamiseks;
  3) teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning avatud noortekeskuste rajamine arvestades nõudeid erivajadustega inimeste ligipääsuks, sealhulgas keskuste varustamine teenuste pakkumiseks vajalike seadmete ja inventariga.

  (5) Meetme raames saavad toetust ainult need projektid, mis on loetletud haridus- ja teadusministri kehtestatud korra alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kavas (edaspidi kava) vastavalt seaduse § 17 lõikes 2 sätestatule.

§ 5.  Toetuse määr

  (1) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 500 000 krooni. Meetme raames taotletava toetuse suurus projekti kohta ei tohi ületada kavas sätestatud ülempiiri.

  (2) Toetuse maksimaalne määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastamise osakaal toetusest võib moodustada kuni 80% projekti abikõlblikest kuludest.

  (4) Kohaliku omavalitsuse, muude avalik-õiguslike isikute, välja arvatud valitsusasutuste hallatavad riigiasutused, või «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 27 lõike 1 tähenduses riigi, kohaliku omavalitsuse või muude avalik-õiguslike organisatsioonide valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute oma- ja kaasfinantseering seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra tähenduses peab moodustama kokku vähemalt 20% projekti abikõlblikest kuludest.

  (5) Riigieelarvelisi vahendeid, mida eraldatakse taotlejale käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 kuni 4 märgitud tegevusteks, käsitletakse omafinantseeringuna seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra mõistes, kuid antud vahendite eraldamine ei toimu seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra kohaselt.

  (6) Kui toetust taotletakse selliste projektide või projekti osa tegevuste elluviimiseks, mille toetamist avaliku sektori vahenditest loetakse vähese tähtsusega abiks, siis võetakse toetuse määra arvutamisel aluseks «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168) § -s 33 sätestatud kord.

  (7) Vähese tähtsusega abiks loetakse Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (ELT L 10, 13.01.2001, lk 30–32) artiklis 2 nimetatud abi.

  (8) Kui toetust taotletakse selliste projektide või projekti osa tegevuste elluviimiseks, mille toetamist avaliku sektori vahenditest loetakse riigiabiks «Konkurentsiseaduse» § 30 mõttes, siis käesoleva meetme raames ei kuulu taotlus rahuldamisele.

  (9) Toetuse saajale antava toetuse määr projekti kohta määratletakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses § 14 alusel.

§ 6.  Abikõlblikud kulud

  (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) kulud on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 448/2004/EÜ, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1145/2003, (ELT L 72, 11.03.2004, lk 66–77) ning teiste siseriiklike ja Euroopa Liidu õigusaktidega;
  2) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
  3) kulud on vastavuses lõikes 2 toodud meetmespetsiifiliste abikõlblike tegevustega.

  (2) Meetmespetsiifilised abikõlblikud tegevused on:
  1) detailplaneeringu koostamine;
  2) ehitusuuringud (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd);
  3) ehitusprojekti koostamine;
  4) ehitusprojekti ekspertiis;
  5) hankeprotseduuride läbiviimine ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamine;
  6) omanikujärelvalve teostamine;
  7) ehitise ekspertiis;
  8) ehitise püstitamine;
  9) ehitise laiendamine;
  10) ehitise rekonstrueerimine;
  11) ehitise tehnosüsteemide muutmine ja renoveerimine (sh hangitud seadmete ja süsteemide kasutajate esmane koolitus);
  12) ehitise lammutamine;
  13) ehitise renoveerimine;
  14) tehnovõrkude väljaehitamine kinnistu piires kuni liitumispunktini ja ühendustasud, kui need on seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
  15) ehitise vastavaks viimine majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusega nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»;
  16) õppetehnika, -seadmete ja -inventari soetamine ning paigaldus. Kasutajate esmane koolitus;
  17) projekti taotlejapoolse projektijuhi palkamine (lisa 3);
  18) projektiga seotud teavitustegevus kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega nr 1159/2000/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondide antava abiga (ELT L 130, 31.05.2000, lk 30–36);
  19) muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud tegevused.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 kuni 4 märgitud tegevused, mis on vajalikud investeeringute mahu kavandamiseks, on reeglina abikõlblikud, kui isik, kellelt taotleja tellis tööd või teenust, on väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal ning mille eest on tasutud enne taotluse esitamist.

  (4) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:
  1) kehtetu;
  2) üldkulud;
  3) amortisatsioon;
  4) mitterahalised kulutused;
  5) projekti finantskulud (kapitalirendi intressimakse, tehingutasud, kasutusliisingule tehtud kulutused, valuutavahetustasud, valuutakahjum, pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused, notaritasud, projektiga seotud trahvid, kohtukulud).

  (5) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised tegevused:
  1) investeeringud ärisektorile kuuluvatesse objektidesse;
  2) maa soetamine;
  3) ehitusobjektiga otseselt mitteseotud väikesemahulised sanitaarremonditööd;
  4) kehtetu;
  5) investeeringud kasumit tootva ettevõtluse tarbeks.

  (6) Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Kui kindlust selle osas ei ole võimalik saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.
[RTL 2005, 79, 1104 - jõust. 17.07.2005]

§ 7.  Ajaline abikõlblikkus

  (1) Meetme rakendamine toimub vahemikus 1. jaanuar 2004 – 31. detsember 2008.

  (2) Kulude abikõlblikkuse alguse ja lõpu kuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Abikõlblikkuse alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse rahuldamise otsuse kuupäev.

  (3) Abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2004. Enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

3. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 8.  Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Taotluse toetuse saamiseks võivad esitada § 4 lõikes 5 nimetatud kavas loetletud projektide elluviimiseks:
  1) riigi- või munitsipaalomandis olevad kutseõppeasutused;
  2) riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega eraõigusliku juriidilise isiku omandis olevad kutseõppeasutused;
  3) riigi rakenduskõrgkoolid ja avalik-õiguslikud ülikoolid;
  4) kohalikud omavalitsusüksused ja maavalitsused;
  5) teavitamis- ja nõustamiskeskused ning avatud noortekeskused;
  6) haridusvaldkonna sihtasutused ja mittetulundusühingud.

  (2) Taotlejale esitatakse järgmisi nõudeid:
  1) toetuse oma- ja kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu (taotleja esitab § 9 lõike 2 punktis 3 nimetatud dokumendid);
  2) seadustes sätestatud maksekohustuste täitmise tõendamine (taotleja esitab § 9 lõike 2 punktis 9 nimetatud dokumendid);
  3) varem struktuuritoetuse vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluva summa tähtaegse tasumise tõendamine (taotleja täidab § 9 lõikes 2 nimetatud vormi punkti 10);
  4) projekti raames teostatavateks töödeks piisava kogemuse tõendamine (taotleja esitab § 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud dokumendid);
  5) viimase majandusaasta aruande kohta audiitori märkusteta järeldusotsuse esitamine (taotleja esitab § 9 lõike 2 punktis 8 nimetatud dokumendid).

§ 9.  Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlus toetuse saamiseks (edaspidi taotlus) koosneb kirjalikust avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest. Kirjalik avaldus peab olema esitatud vastavalt vormile (lisa 1).

  (2) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb lisada kirjalikule avaldusele järgmised lisad ja taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
  1) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav dokument;
  2) projektijuhi CV;
  3) ettemaksuga finantseeritavate projektide puhul kinnituskiri oma- ja kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite olemasolu tõendamiseks, kui taotlejal on tulenevalt «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) § -st 29 keelatud võtta laenu, kasutada kapitalirenti või võtta muid kohustusi, ning ettemaksu õigust mitteomavate projektide puhul projekti kogukulude tasumise võimet tõendav kinnituskiri. Juhul kui projekti kaasfinantseerimiseks võetakse laenu, esitatakse krediidiasutuse väljastatud laenupakkumine;
  4) partnerite kinnituskirjad ja koostöökokkulepped;
  5) organisatsiooni põhikiri;
  6) vormikohane projekti kulude eelarve (lisa 2);
  7) projekti tegevusi kajastav arengukava;
  8) taotleja majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsused, kui viimane on taotlejale kohustuslik tulenevalt «Raamatupidamise seadusest»;
  9) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga «Maksukorralduse seaduse» (RT I 2002, 26, 150) § 14 alusel väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on ta maksud tasunud ajakava kohaselt;
  10) projektiga seotud hanke puhul koopiad eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest, ideekonkursi kutsetest, deklaratsioonidest (ka «Riigihangete seaduse» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) § 2 lõikes 8 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest, koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste ning tasuvuse põhjendustest;
  11) ehituslik projektdokumentatsioon (sh koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm, ehitusprojekti ekspertiisi hinnang, keskkonnamõjude hinnang);
  12) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused;
  13) ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid;
  14) projektiga seotud lepingute koopiad;
  15) kinnituskiri, et taotleja ei kasuta ettevõtlustulust saadud rahalisi vahendeid projekti kuludokumentide tasumisel ning ei lisa rakendusüksusele esitatavatele väljamakse taotlustele kuludokumente, mis on tehtud ettevõtluse tarbeks, kui piiratud käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soovib käibemaksu arvestamist projekti abikõlblike kulude hulka;
  16) kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et varustusega seoses ei ole eelneva 10 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust;
  17) teatis eelmise kolme aasta jooksul taotlejale antud vähese tähtsusega riigiabi kohta, kui taotleja on «Konkurentsiseaduse» § 2 mõttes ettevõtja;
  18) teavituskava kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega nr 1159/2000/EÜ;
  19) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektide puhul kinnituskiri Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuselt või Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuselt projekti asja- ja ajakohasuse kohta;
  20) teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning avatud noortekeskuste puhul koopia investeeringuobjekti avaliku kasutamise lepingu eelkokkuleppest või kokkuleppest, mis on sõlmitud kohaliku omavalitsuse üksusega vähemalt viieks investeeringu tegemisele järgnevaks aastaks, millest nähtuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud investeeringuobjekti täpne nimetus ja kirjeldus, investeeringuobjekti avaliku kasutamise tingimused ning lepingupoolte õigused ja kohustused investeeringuobjekti avaliku kasutamise tagamiseks.

  (3) Rakendusüksus võib taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks nõuda taotlejalt taotluse või taotlejaga seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatav projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.
[RTL 2005, 79, 1104 - jõust. 17.07.2005]

4. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE VASTAVAKS TUNNISTAMINE 

§ 10.  Taotluse esitamine

  (1) Taotleja peab kõigi meetme rakendamise kavas kinnitatud tegevuste kohta esitama taotluse rakendusüksusesse hiljemalt 1. juuliks 2007. a.
[RTL 2007, 5, 78 - jõust. 21.01.2007]

  (2) Taotlus esitatakse kirjalikult posti teel ühes originaaleksemplaris. Samal ajal esitatakse taotluse koopia rakendusüksusele ka elektrooniliselt. Taotleja vastutab paberil esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest ning kinnitab elektroonilise taotluse võimalusel ka digitaalallkirjaga.

  (3) Taotlused loetakse esitatuks ja registreeritakse rakendusüksuses, kui taotlus on esitatud nõuetekohaselt koos juurdekuuluvate dokumentidega.

  (4) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

  (5) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on kuni kolm kuud. Hiljemalt kolme kuu möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.
[RTL 2005, 24, 329 - jõust. 04.03.2005]
[RTL 2005, 79, 1104 - jõust. 17.07.2005]

§ 11.  Taotleja vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus hindab taotleja nõuetele vastavust lähtuvalt § -s 8 sätestatust.

  (2) Taotleja tunnistatakse vastavaks, kui kõik temale esitatud nõuded on täidetud. Vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juht taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Kui taotleja ei vasta nõuetele, teeb rakendusüksuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

  (3) Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teavitatakse taotlejat rahuldamata jätmise otsusest. Taotleja võib esitada taotluse uuesti, likvideerides andmetes või dokumentides esinenud puudused. Taotluse saab esitada uuesti kuni taotluste esitamise tähtajani.

§ 12.  Taotluse vastavaks tunnistamine

  (1) Taotluse vastavuse kontrollimiseks täidab rakendusüksuse töötaja kontroll-lehe ja allkirjastab selle. Rakendusüksuse töötajatel on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus kontrollida taotlusega seotud dokumente ja objekte taotleja juures kohapeal. Taotleja peab vastama kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja võimaldama taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse kontrollimisse kaasata sõltumatuid eksperte.

  (3) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel ilmneb, et esitatud taotluses on ebatäpsusi või puudusi, esitab rakendusüksus taotlejale nõude puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks või esitatud andmetes või dokumentides sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotluste esitamise tähtajani.

  (4) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik § -s 9 sätestatud taotlusele esitatavad nõuded.

  (5) Taotluse tunnistab vastavaks rakendusüksuse juht ning fikseerib vastava otsuse kontroll-lehel. Vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduv teave sisestatakse struktuuritoetuse registrisse.

  (6) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab otsuse tegemist pettuse või ähvardusega või muul viisil;
  2) taotluses kirjeldatud projekti eesmärgid pole kooskõlas käesoleva määruse § -s 4 ja § -s 6 kirjeldatud eesmärkide, abikõlblike kulude ja tegevustega;
  3) taotluses esitatud tegevus- ja ajaplaanis ei ole arvesse võetud kõiki projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi, tegevusplaan ei ole ajaliselt teostatav või määratletud tegevusi ei ole võimalik ellu viia hiljemalt 31. maiks 2008;
  4) taotluses esitatud projekti eelarve ei sisalda käesoleva määruse § -s 5 sätestatud nõutavat oma- ja kaasfinantseeringut;
  5) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;
  6) paragrahvis 9 taotlusele esitatavad nõuded ei ole täidetud.

  (7) Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning teavitab sellest taotlejat. Taotleja võib esitada taotluse uuesti, likvideerides andmetes või dokumentides esinenud puudused. Taotluse saab esitada uuesti kuni taotluste esitamise tähtajani.

5. peatükk TAOTLUSTE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE 

§ 13.  Taotluste hindamine

  (1) Rakendusüksus edastab vastavaks tunnistatud taotlused meetme rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse vastavaks tunnistamist.

  (2) Meetme rakendusasutuses hindab vastavaks tunnistatud taotlusi meetme rakendusasutuse juhi volitatud isik järgmiste kriteeriumite alusel:

  taotluses kirjeldatud tegevused on kooskõlas meetme eesmärkide ja toetavate tegevuste loeteluga;

  taotluses kirjeldatud tegevused on kooskõlas paragrahv 4 lõikes 5 nimetatud kavaga;

  kõik käesolevas määruses sätestatud taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded on täidetud.

  (3) Meetme rakendusasutuse juhi volitatud isik võib taotluste hindamisele kaasata sõltumatuid eksperte.

  (4) Meetme rakendusasutuse juhi volitatud isik teeb 10 tööpäeva jooksul vastavaks tunnistatud taotluste alusel rakendusüksuse juhile ettepaneku nende taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Taotluse rahuldamise ettepanek tehakse juhul, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud hindamiskriteeriumidele. Samadele kriteeriumidele mittevastavuse korral teeb volitatud isik rakendusüksuse juhile ettepaneku taotluse mittevastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks.

  (5) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada, teeb meetme rakendusasutuse juhi volitatud isik rakendusüksuse juhile ettepaneku taotluse rahuldamata jätmise otsustamiseks.
[RTL 2005, 24, 329 - jõust. 04.03.2005]

§ 14.  Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht meetme rakendusasutuse juhi volitatud isiku ettepanekute alusel. Enne otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

  (2) Taotleja on kohustatud 10 päeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale soovitava maksegraafiku.

  (3) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

  (4) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmisel loobub taotleja toetusest. Toetusest loobumise korral võib rakendusasutus teha ettepaneku kava muutmiseks haridus- ja teaduministri poolt sätestatud korras.

  (5) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev;
  3) otsuse tegemise õiguslikud alused;
  4) andmed toetuse saaja kohta;
  5) andmed taotluse kohta;
  6) projekti nimi ja kogumaksumus;
  7) toetuse määr kroonides ja selle osakaal protsentides projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
  8) toetuse saaja oma- ja kaasfinantseering kroonides ning selle osakaal protsentides projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
  9) tähtajad riigieelarveliste väljamaksete prognoosi esitamiseks;
  10) (osalise) ettemakse tegemise tingimused;
  11) muud toetuse saaja kohustused ja toetuse kasutamise tingimused, mis pole sätestatud määruses või muudes õigusaktides;
  12) viide otsuse vaidlustamise võimalusele.

  (7) Taotluse mitterahuldamise otsuses märgitakse:
  1) otsuse vastuvõtja;
  2) otsuse tegemise kuupäev;
  3) otsuse tegemise õiguslikud alused;
  4) andmed toetuse saaja kohta;
  5) andmed taotluse kohta;
  6) projekti nimi ja kogumaksumus;
  7) mitterahuldatud taotluse korral rahuldamata jätmise põhjused;
  8) viide otsuse vaidlustamise võimalusele.
[RTL 2005, 79, 1104 - jõust. 17.07.2005]

6. peatükk TOETUSTE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMINE 

§ 15.  Toetuse maksmine

  (1) Toetuse saajale makstakse välja projekti tegevustega otseselt seotud ning projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud kulud taotluse rahuldamise otsuses näidatud ulatuses, mis vastavad järgmistele nõuetele:
  1) kulud vastavad taotluse rahuldamise otsusele;
  2) kulud vastavad projekti tegevus- ja kuluplaanile;
  3) arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu vastab arve väljastanud isiku poolt taotlejaga sõlmitud lepingutele ja hinnapakkumistele;
  4) toetuse saaja on arved tasunud enne väljamakse taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud juhul, kui kohalduvad seaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud korrast tulenevad erisused ettemaksete teostamiseks;
  5) arve-saatelehe või arve koopialt nähtub originaalile märgitud projekti kood seaduse § 9 alusel loodud struktuuritoetuse registris;
  6) kulud on tehtud pärast taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse alguskuupäeva ja enne abikõlblikkuse lõppkuupäeva;
  7) kulud vastavad käesoleva määruse § -des 6 ja 7 toodud abikõlblikkuse tingimustele;
  8) toetuse saaja on esitanud seaduse § 13 lõike 5 punkti 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses nõutud aruanded õigeaegselt ja nõutud vormis ning aruanded on rakendusüksuse poolt kinnitatud;
  9) kulude tegemisel on järgitud «Riigihangete seadust» ning teisi õigusakte.

  (2) Toetus makstakse taotlejale välja seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud rahandusministri määruses sätestatud korras.

  (3) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele maksetaotluse rakendusüksuse poolt etteantud vormil koos kuludokumentidega ja nende tasumist tõendavate dokumentidega.

  (4) Esitatud maksetaotluste ja kuludokumentide kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates maksetaotluse laekumisest.

  (5) Kui toetuse saaja esitatud maksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama uue maksetaotluse.

  (6) Kui toetuse saaja esitatud maksetaotlus on korrektselt täidetud ja kulud abikõlblikud ning vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, sisestab rakendusüksus andmed seaduse § 9 alusel loodud struktuuritoetuse registrisse väljamakse teostamiseks. Tehnilise häirete korral registri töös esitab rakendusüksus väljamakse taotluse paberkandjal vastavalt seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korrale.

  (7) Ettemakseid tehakse toetuse saajale seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud rahandusministri määruses sätestatud korras.

§ 16.  Projekti muutmine

  (1) Projekti muutmise taotlemine on kohustuslik järgmistel juhtudel:
  1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
  2) taotleja soovib pikendada projekti rakendamise perioodi või oluliselt muuta projekti ajakava;
  3) taotleja soovib taotleda lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
  4) taotleja soovib muuta projekti finantsplaani;
  5) [Kehtetu – RTL 2007, 5, 78 - jõust. 21.01.2007]
  6) muutuvad projekti eesmärk või saavutatavad tulemused.

  (2) Projekti muutmise avaldusi võib esitada rakendusüksusele jooksvalt. Rakendusüksuse koordinaator kontrollib projekti muutmise taotlust ja teeb rakendusüksuse juhile projekti muutmise ettepaneku, tuginedes investeeringute toetuse kasutamise kavale.

  (3) Projekti muutmise või muutmata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht.

  (4) Projekti muutmata jätmise korral väljastatakse taotlejale projekti muutmata jätmise otsus 15 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest alates.

  (5) [Kehtetu – RTL 2007, 5, 78 - jõust. 21.01.2007]

  (6) Rakendusüksuse juhi otsuse ja tagastatud kinnituskirja alusel väljastatakse projekti muutmise otsus.

§ 17.  Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja on kohustatud nõutud informatsiooni ja aruanded esitama rakendusüksuse ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning oma- ja kaasrahastamise kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad ning märgistatud seaduse § 9 alusel loodud struktuuritoetuse registri projekti koodiga.

  (3) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse kasutamise ning oma- või kaasrahastamise kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde kohapeal kontrollimist või auditeerimist ning riikliku järelevalve läbiviimist, sh:
  1) võimaldama volitatud audiitorile või riikliku järelevalve teostajale pääsu kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  2) andma volitatud audiitori või riikliku järelevalve teostaja käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid 3 tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
  3) osutama igakülgset abi kontrolli, auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks;
  4) võimaldama rakendusüksuse volitatud esindajal osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel, pakkumiste hindamisel ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
  5) täitma kõik kontrollimiste tulemusena tehtud ettekirjutused ja auditi väljatoodud puudused.

  (4) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusele seirearuanded seaduse § 13 lõike 5 punkti 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses sätestatud korras.

  (5) Toetuse saaja on kohustatud teavitama avalikkust, et projekt teostatakse struktuuritoetuse abil kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega nr 1159/2000/EÜ.

  (6) Hangete suhtes, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on suurem kui 30 000 Eesti krooni, on toetuse saaja kohustatud võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist juhul, kui toetuse saajale kohalduv riigihangete korraldamise asutusesisene kord ei sätesta madalamat piirmäära.
[RTL 2005, 79, 1104 - jõust. 17.07.2005]

§ 18.  Toetuse tagasinõudmise alused

  (1) Rakendusüksuse juhil on õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus, kui esineb vähemalt üks seaduse § -s 26 sätestatud asjaoludest.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud tagastama saadud toetuse seaduse § -s 26 sätestatud juhtudel.

  (3) Toetuse tagasinõudmine toimub vastavalt seaduse § 26 lõikes 4 sätestatud korrale.

§ 19.  Dokumentide säilitamine

  (1) Meetme rakendusüksusele esitatud dokumente taotlejale ja toetuse saajale ei tagastata. Rakendusüksus tagab dokumentide säilimise vähemalt 2015. a 31. detsembrini.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerima kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagama nende säilimise vähemalt 2015. a 31. detsembrini.

  Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
 Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2; riigisekretäri 24. mai 2004. a resolutsioon nr 17-1/0404673. (õ) 17.07.2007 10:45

  Õiend

  Akti täiendati puuduolevate lisadega

Lisad