HALDUSÕIGUSPõllumajandus

KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitse

Teksti suurus:

Söödaseadus (lühend - SöS)

Söödaseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.10.2009
Avaldamismärge:RT I 2007, 6, 32

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.01.2007 otsus nr 83

Söödaseadus1

Vastu võetud 11.01.2007

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab nõuded sööda, sööda käitlemise ja kasutamise kohta ning nõuded sööda ohutus- ja muudele nõuetele vastavuse üle riikliku järelevalve korraldamise kohta, et tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadusele.

 (2) Euroopa Liidu õigusaktides ja käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

 (3) Põllumajandusminister võib oma pädevuse piires kehtestada söödaalaste meetmete kohaldamiseks õigusakte küsimustes, mille otsustamise õigus on vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele liikmesriigil.

§ 2. Sööt

 (1) Sööt käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 3 lõikes 4 sätestatud aine või toode.

 (2) Söödamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on värske või konserveeritud, taimse või loomse päritoluga, töötlemata või töödeldud toode või orgaaniline või anorgaaniline aine, mida söödetakse loomale lisanditega või lisanditeta, töötlemata või töödeldud kujul või segasööda koostises või kasutatakse eelsegu koostises.

 (3) Söödalisand käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29–43) artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud söödalisand.

 (4) Eelsegu käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 2 lõike 2 punktis e sätestatud eelsegu.

 (5) Segasööt käesoleva seaduse tähenduses on looma söötmiseks ettenähtud söödalisanditega või söödalisanditeta erinevate söödamaterjalide segu, mida söödetakse loomale täis- või täiendsöödana.

 (6) Täissööt käesoleva seaduse tähenduses on segasööt, mis on oma koostiselt küllaldane looma päevase söödavajaduse rahuldamiseks. Looma päevane söödavajadus käesoleva seaduse tähenduses on sööda keskmine üldkogus, mis 12-protsendilise niiskusesisalduse juures rahuldab kindlat liiki, kindlas eas või kindla tootlikkusega looma vajadused.

 (7) Täiendsööt käesoleva seaduse tähenduses on söötade segu, milles on suur kindlate ainete sisaldus ja mis oma koostiselt sobib looma päevase söödavajaduse rahuldamiseks, kui seda kasutatakse koos muu söödaga.

 (8) Erisööt käesoleva seaduse tähenduses on segasööt, mis oma koostise, kasutusotstarbe või tootmistehnoloogia poolest erineb muust segasöödast või ravimsöödast ning mida antakse loomale kindla söödavajaduse rahuldamiseks.

 (9) Erisöödamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on tehistoode, mis viiakse turule eraldi söödana või sööda koostises looma proteiinivajaduse otseseks või kaudseks rahuldamiseks.

 (10) Ravimsööt käesoleva seaduse tähenduses on sööt, mis sisaldab veterinaarravimit ning mida kasutatakse looma söötmiseks raviomaduste või haigust ärahoidvate omaduste tõttu.

§ 3. Heade tavade juhendi hindamine

 (1) Ettevõtjate ühenduse väljatöötatud heade tavade juhendi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 08.02.2005, lk 1–22), artikli 21 lõikes 2 sätestatud nõuetele hindab Veterinaar- ja Toiduamet.

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet keeldub heade tavade juhendi heakskiitmisest, kui juhend ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 21 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

 (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 21 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavaks hinnatud juhendi esitab Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajandusministeeriumile, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

2. peatükk SÖÖDA KOHTA ESITATAVAD NÕUDED 

§ 4. Sööda nõuetekohasus ja ohutus

 (1) Sööt peab vastama asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (2) Sööt peab olema ohutu inimese ja looma tervisele ning keskkonnale (edaspidi ohutu) ning vastama kasutusotstarbele.

 (3) Sööt ei tohi sisaldada keelatud koostisosa. Keelatud koostisosa käesoleva seaduse tähenduses on komisjoni otsuses 2004/217/EÜ, millega võetakse vastu materjalide nimekiri, mille ringlus või kasutamine loomasöödaks on keelatud (ELT L 67, 05.03.2004, lk 31–33), nimetatud aine või toode.

 (4) Sööt ei tohi sisaldada soovimatut ainet lubatust suuremal määral. Soovimatu aine käesoleva seaduse tähenduses on söödas sisalduv kahjulik aine või toode, mis on sinna lisandunud, tekkinud või sattunud sööda tootmisel või keskkonna saastumise tõttu ning mille lubatust suurem sisaldus söödas on ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale või halvendab loomakasvatussaaduse omadusi. Soovimatu ainena ei käsitata haigusetekitajat.

 (5) Sööta, mis sisaldab soovimatut ainet lubatust suuremal määral, ei tohi soovimatu aine sisalduse vähendamiseks segada sama või muu söödaga.

 (6) Soovimatute ainete loetelu ja nende ainete sisalduse lubatud piirmäärad söödas kehtestab põllumajandusminister .

 (7) Põhjendatud kahtlusest, et sööt võib olla ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale või sisaldab keelatud koostisosa (edaspidi ohtlik), teatab sellise sööda avastanud isik viivitamata Veterinaar- ja Toiduametile. Teatada tuleb ka võimalikult täpsed järelevalvetoimingute alustamist võimaldavad andmed, eelkõige ohukahtlusega sööda asukoht ja päritolu ning sööda käitleja nimi.

§ 5. Sööda ja söödapartii märgistamine

 (1) Sööt peab olema nõuetekohaselt märgistatud ning vastama sööda kohta avaldatud teabele. Sööda muutmist ilma sööda kohta avaldatud teavet muutmata käsitatakse sööda võltsimisena.

 (2) Märgistamisel sööda kohta avaldatav teave peab olema selgesti nähtav, loetav ja kustumatu ning kirjeldama üheselt mõistetavalt sööta ja selle koostist ning sööda kasutustingimusi ja -otstarvet. Sööda kohta avaldatav teave ei tohi olla eksitav ega omistada söödale omadusi, mida sellel ei ole.

 (3) Märgistamisel sööda kohta avaldatav teave kinnitatakse pakendile püsikindlalt, pakendamata sööda puhul avaldatakse teave söödaga kaasasoleval eraldi dokumendil.

 (4) Tarbijale pakutav või müüdav sööt märgistatakse eesti keeles, muul juhul võib sööt olla eestikeelse märgistuseta, kui selle sööda kohta on koostatud eraldi eestikeelne dokument, millele on kantud sööda märgistamisel avaldatav teave.

 (5) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldav, neist koosnev või neist toodetud sööt märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23) artiklis 25 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist ning geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24–28), artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuete kohaselt.

 (6) Söödapartii märgistatakse viisil, mis võimaldab seda teistest söödapartiidest eristada ja tagada sööda jälgitavuse. Söödapartii käesoleva seaduse tähenduses on sama nimetuse ja omadustega ning samadel tingimustel toodetud sööda kogus.

3. peatükk SÖÖDA KÄITLEMISE JA KASUTAMISE NÕUDED 

§ 6. Sööda käitlemine ja kasutamine

 (1) Sööda käitlemisel ja kasutamisel järgitakse asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (2) Sööda käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on söödaga seotud tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud käitlemise etappides.

 (3) Sööda käitleja käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 3 punktis b nimetatud isik.

 (4) Eelsegu, erisöödamaterjali ja söödalisandit on lubatud võõrandada või muul eesmärgil üle anda üksnes sööda käitlejale, kelle ettevõte on selleks tunnustatud või registreeritud.

 (5) Sööda kasutamise korral turustamisotstarbelise loomse toidu saamiseks peetava looma söötmiseks täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 III lisa nõudeid.

 (6) Loomset proteiini sisaldavat sööta käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 1–40), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1–95), sätestatud nõuete kohaselt.

 (7) Loomne proteiin käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa II osa punktis A nimetatud valk ja sellisest valgust saadud sööt.

 (8) Kalajahu, dikaltsiumfosfaati, trikaltsiumfosfaati, veretooteid või verejahu sisaldava sööda tootmisega ja söötmisega võib tegelda Veterinaar- ja Toiduameti loal. Veterinaar- ja Toiduamet keeldub loa andmisest, kui ettevõttes ei suudeta tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud nõuete täitmist.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister .

 (10) Sööda esmatoodangu väikesed kogused ning nende turuleviimise nõuded kehtestab põllumajandusminister .

§ 7. Enesekontroll

 (1) Sööda käitleja, kelle ettevõttes tegeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega, kontrollib sööda ja selle käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ning rakendab abinõud sööda nõuetekohasuse tagamiseks.

 (2) Enesekontrolliks koostatakse ettevõttes enesekontrolliplaan, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 6 lõikes 2, artiklis 7 ning määruse II lisas sätestatud nõuetega.

 (3) Enesekontrolliplaan ning sööda ja selle käitlemise nõuetekohasuse tagamiseks rakendatavad abinõud moodustavad enesekontrollisüsteemi. Enesekontrollisüsteemi andmed dokumenteeritakse ja neid säilitatakse vähemalt 18 kuud.

§ 8. Söödamaterjali turuleviimine

  Söödamaterjali turuleviimise nõuded kehtestab põllumajandusminister .

§ 9. Söödalisandi käitlemine ja kasutamine

  Söödalisandit ja seda sisaldavat eelsegu võib käidelda või loomade söötmiseks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud nõuetega.

§ 10. Segasööda käitlemine

  Segasööda käitlemise ja märgistamise nõuded kehtestab põllumajandusminister .

§ 11. Erisööda käitlemine

  Erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu ning nõuded erisööda märgistamisel avaldatava teabe kohta kehtestab põllumajandusminister .

§ 12. Erisöödamaterjali käitlemine ja kasutamine

 (1) Käidelda ja loomade söötmiseks kasutada lubatud erisöödamaterjalide loetelu ning erisöödamaterjalide kasutamise ja märgistamise nõuded kehtestab põllumajandusminister .

 (2) Erisöödamaterjalide loetelus nimetamata erisöödamaterjali käitlemise alustamise taotlemiseks esitatakse asjakohane taotlus Euroopa Komisjonile Veterinaar- ja Toiduameti kaudu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister .

§ 13. Ravimsööda käitlemine ja kasutamine

 (1) Ravimsööta võib toota üksnes Ravimiametis veterinaarravimina registreeritud ravimsööda eelsegust ning veterinaararsti väljastatud ravimsööda retsepti alusel.

 (2) Ravimsööda eelsegu käesoleva seaduse tähenduses on ravimiseaduse § 6 lõikes 2 sätestatud ravimsööda eelsegu.

 (3) Ravimsööt peab vastama retseptile ning seda antakse loomale üksnes veterinaararsti juhiste kohaselt ja lisatöötlemiseta.

 (4) Ravimsööda käitlemise nõuded kehtestab põllumajandusminister .

§ 14. Geneetiliselt muundatud sööda käitlemine ja kasutamine

 (1) Geneetiliselt muundatud sööta ja söödaks kasutatavat geneetiliselt muundatud organismi võib turule viia kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud nõuetega.

 (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklites 17 ja 27 nimetatud taotlus edastatakse Euroopa Toiduohutusametile Veterinaar- ja Toiduameti kaudu.

§ 15. Sööda kasutamine teadustegevuseks

 (1) Teadus- ja arendusasutus võib Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul nõusolekul Eestisse toimetada ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõudeid arvestades kasutada teadustegevuseks, sealhulgas katsete tegemiseks:
 1) söödalisandit, mida ei ole kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 17 nimetatud ühenduse söödalisandite registrisse;
 2) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatud loetelus nimetamata erisöödamaterjali ning seda sisaldavat sööta.

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusoleku andmisest, kui teadus- ja arendusasutus ei suuda tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist või sööda ohutust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sööda Eestisse toimetamise ja teadustegevuseks kasutamise kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatava taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister .

§ 16. Sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine

 (1) Väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt (edaspidi ühenduseväline riik) sööda Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 2 punktis 16 sätestatud tegevus.

 (2) Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud sööta (edaspidi loomne sööt) võib ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada sellessamas seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (3) Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse § 8 lõikes 1 nimetamata sööta (edaspidi mitteloomne sööt) on lubatud ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada taimekaitseseaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud loetelus nimetatud piiripunktide kaudu.

 (4) Kui Euroopa Liidu õigusaktiga määratakse kindlaks piiripunkt, mille kaudu on lubatud ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada teatud mitteloomset sööta, on sellise mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamine lubatud üksnes Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud piiripunkti kaudu.

 (5) Kui Euroopa Liidu õigusaktist tulenevalt peab teatud mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral kontrollima sellise sööda nõuetekohasust piiripunktis, tuleb sellise sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit vähemalt 24 tundi enne mitteloomse sööda kavandatavat piiripunkti jõudmist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestamata juhul tuleb mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral teavitada Veterinaar- ja Toiduametit vähemalt 24 tundi enne:
 1) mitteloomse sööda vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamist, kui mitteloomne sööt lubatakse vabasse ringlusse Eestis;
 2) mitteloomse sööda kavandatavat piiripunkti jõudmist, kui mitteloomne sööt toimetatakse Eesti kaudu Euroopa Liidu teise liikmesriiki ning seda ei ladustata vahepeal Eestis;
 3) mitteloomse sööda Eestist Euroopa Liidu teise liikmesriiki lähetamist, kui lähetatakse Eestis tollijärelevalve all olevat ja ladustatud mitteloomset sööta.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2 ja 3 sätestatud juhul ei pea teavitama Veterinaar- ja Toiduametit, kui Maksu- ja Tolliametile esitatud dokumentide kohaselt on mitteloomse sööda lõplik sihtkoht ühenduseväline riik.

 (8) Mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest teavitamise korra, teavitamise avalduse sisu- ja vorminõuded ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab põllumajandusminister .

 (9) Mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral on selle vabasse ringlusse lubamine, Eesti kaudu Euroopa Liidu teise liikmesriiki toimetamine või tollikontrolli all töötlemine lubatud Veterinaar- ja Toiduameti nõusolekul.

 (10) Seestöötlemise ja tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri on lubatud kohaldada üksnes juhul, kui sööta töödeldakse käesoleva seaduse alusel tunnustatud või registreeritud ettevõttes.

§ 17. Sööda eksport

  Sööta võib eksportida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 12 sätestatud nõuetega.

4. peatükk REGISTREERIMINE JA TUNNUSTAMINE 

§ 18. Registreerimine ja tunnustamine

 (1) Sööda käitleja ettevõte või selle osa (edaspidi ettevõte) peab olema registreeritud, kui seal tegeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud tegevusega.

 (2) Ettevõte peab olema tunnustatud, kui seal tegeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 punktis 1 nimetatud tegevusega või ravimsööda tootmisega.

 (3) Ettevõtte registreerimise ning tunnustamise taotluse sisu- ja vorminõuded, tunnustamise taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister .

 (4) Sööda käitleja tasub iga ettevõtte kohta, kus tegeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega, riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. Riigilõivu ei pea tasuma sellise ettevõtte kohta, kus tegeldakse üksnes pakendatud sööda müügiga jaekaubanduse korras.

 (5) Sööda käitleja esitab iga kvartali esimese kuu kümnendaks kuupäevaks Veterinaar- ja Toiduametile andmed eelmise kvartali jooksul tema ettevõttes, kus tegeldakse sööda sellise tootmise, valmistamise, töötlemise või pakendamisega, mille puhul peab järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid:
 1) toodetud ja turustatud sööda koguse kohta;
 2) toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud sööda koguse kohta.

§ 19. Ettevõtte registreerimine

  Ettevõtte registreerimiseks esitatakse asjakohane taotlus Veterinaar- ja Toiduametile. Veterinaar- ja Toiduamet registreerib andmed ettevõtte kohta riigi söödaregistris kolme tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

§ 20. Ettevõtte tunnustamine

 (1) Ettevõtte tunnustamise, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 13 lõikes 2 nimetatud tingimusliku tunnustamise otsuse tegemiseks hindab Veterinaar- ja Toiduamet ettevõtte nõuetekohasust nii taotleja esitatud andmete alusel kui ka ettevõttes kohapeal.

 (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 17 lõikes 1 nimetatud ettevõtte tunnustamise otsuse võib Veterinaar- ja Toiduamet teha taotleja esitatud andmete alusel.

 (3) Veterinaar- ja Toiduamet teeb ettevõtte tunnustamisest keeldumise otsuse, kui ettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane.

 (4) Ettevõtte tunnustamise või sellest keeldumise otsuse teeb Veterinaar- ja Toiduamet kolme kuu jooksul taotluse ja kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest arvates. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

 (5) Veterinaar- ja Toiduamet edastab tunnustatud ettevõtete nimekirja ja andmed tunnustamisotsuste muutmise kohta Euroopa Komisjonile.

§ 21. Tunnustamisotsuse ja registreeringu kehtivuse peatamine

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet peatab ettevõtte tunnustamise otsuse või registreeringu kehtivuse osaliselt või täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 14 sätestatud juhtudel.

 (2) Ettevõtte tunnustamise otsuse või registreeringu kehtivuse peatamise otsus tehakse sööda käitlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

 (3) Ettevõtte tunnustamise otsuse või registreeringu kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisest alates peatab sööda käitleja sööda käitlemise nimetatud otsuses määratud ulatuses.

§ 22. Tunnustamisotsuse ja registreeringu kehtetuks tunnistamine

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet tunnistab ettevõtte tunnustamise otsuse või registreeringu osaliselt või täielikult kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 15 sätestatud juhtudel.

 (2) Ettevõtte tunnustamise otsuse või registreeringu kehtetuks tunnistamise otsus tehakse sööda käitlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

 (3) Ettevõtte tunnustamise otsuse või registreeringu kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisest alates lõpetab sööda käitleja sööda käitlemise nimetatud otsuses määratud ulatuses.

5. peatükk RIIGI SÖÖDAREGISTER 

§ 23. Riigi söödaregister

 (1) Riigi söödaregister (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register, kus töödeldakse andmeid sööda käitlejate kohta, kelle ettevõtted on tunnustatud või registreeritud, ning ettevõtete ja nende tegevusvaldkondade kohta eesmärgiga pidada nende üle arvestust ning tagada tõhus järelevalve.

 (2) Registri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium ning volitatud töötleja Veterinaar- ja Toiduamet.

 (3) Registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Registrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata avaldus andmete muutmiseks.

 (4) Registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud andmed, mille puhul on kehtestatud juurdepääsupiirang. Registriandmetest ametlikult kinnitatud väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

6. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 24. Järelevalveasutus

  Riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sööda käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

§ 25. Volitatud veterinaararst

 (1) Veterinaarkorralduse seaduse § 13 lõike 4 alusel sõlmitud halduslepinguga võib Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus volitada veterinaararsti või juriidilise isiku (edaspidi volitatud veterinaararst) teostama järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste ja loomade söötmise nõuetekohasuse üle.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusülesande täitmise üle teostatakse järelevalvet veterinaarkorralduse seaduses sätestatud korras. Halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu asjaolu ilmnemise korral, mis takistab volitatud veterinaararstil haldusülesande täitmise jätkamist, korraldatakse haldusülesande edasist täitmist veterinaarkorralduse seaduses sätestatud korras.

 (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste ja loomade söötmise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise korral on volitatud veterinaararstil õigus saada tasu veterinaarkorralduse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud korras.

 (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste ja loomade söötmise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad kehtestab põllumajandusminister .

§ 26. Järelevalveametniku ning volitatud veterinaararsti õigused ja kohustused

 (1) Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikul (edaspidi järelevalveametnik) ning volitatud veterinaararstil on õigus:
 1) sööda käitleja või tema esindaja juuresolekul takistamatult kontrollida ettevõttes asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist;
 2) nõuda sööda käitlejalt vajalikku teavet, asjakohaste dokumentide ärakirju ja väljavõtteid ning jäädvustada kontrollimise ajal valitsev olukord, kasutades selleks tehnilisi vahendeid;
 3) võtta tasuta proove, tellida ekspertiisi ning teha muid vajalikke toiminguid.

 (2) Järelevalveametnik ja volitatud veterinaararst hoiavad neile järelevalve teostamisel teatavaks saanud ärisaladust. Ärisaladuse võib avalikustada, kui selle hoidmine ohustab inimese või looma tervist või keskkonda. Ärisaladusena ei käsitata:
 1) sööda nimetust ja koostist;
 2) sööda füsikokeemilisi ja bioloogilisi omadusi;
 3) sööda farmakoloogilisi ja toksikoloogilisi omadusi ning nende mõju keskkonnale;
 4) analüüsimeetodeid.

 (3) Käesoleva seaduse alusel järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti tehtud järelevalvetoimingute ajal sööda käitlejale tekitatud kulusid ei hüvitata, välja arvatud õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, mille hüvitamise korral kohaldatakse riigivastutuse seaduses sätestatut.

§ 27. Ettekirjutus

 (1) Õigusrikkumise avastamise korral teeb järelevalveametnik või volitatud veterinaararst ettekirjutuse, milles:
 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
 2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude;
 3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid, sealhulgas nõuab sööda kõrvaldamist ringlusest;
 4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

 (2) Ettekirjutus tehakse sööda käitlejale teatavaks allkirja vastu kohapeal või toimetatakse sööda käitlejale kätte posti teel või elektrooniliselt kolme tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemisest arvates.

 (3) Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta isikut selle täitmisest.

 (4) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 28. Järelevalve korraldamine

 (1) Sööda käitlemise üle teostatavat riiklikku järelevalvet korraldatakse, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 41 kohaselt koostatud kontrollikavast.

 (2) Andmed riikliku järelevalve tulemuste kohta, välja arvatud ärisaladust sisaldavad või muud avaldamisele mittekuuluvad andmed, avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel.

 (3) Sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise üle järelevalve teostamise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister .

 (4) Nende söötade tariifse klassifikatsiooni, mille vabasse ringlusse suunamisel tasutakse järelevalvetoimingute eest riigilõivu riigilõivuseaduse § 210 lõikes 3 sätestatud määrade järgi, määrab põllumajandusminister .

 (5) Veterinaar- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 35 tähenduses.

§ 29. Meetmed mittenõuetekohase sööda avastamise korral

 (1) Mittenõuetekohase sööda avastamise korral kohaldab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 54 sätestatud meetmeid.

 (2) Mittenõuetekohase sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral kohaldab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 19 sätestatud meetmeid.

 (3) Hävitamiseks ettenähtud sööta käideldakse kooskõlas jäätmeseaduses sätestatud nõuetega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmeid kohaldatakse sööda käitleja kulul ning inimese ja looma tervisele ja keskkonnale ohutul viisil.

 (5) Toiduohutuse seisukohalt ohtlikust söödast teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 50 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu.

§ 30. Söödast proovide võtmine

 (1) Järelevalve käigus söödast proovide võtmise korra kehtestab põllumajandusminister .

 (2) Söödapartiid, millest on järelevalve käigus võetud proov, on lubatud kasutada või üle anda pärast järelevalveametnikult sellekohase loa saamist.

§ 31. Proovide analüüsimine

 (1) Järelevalve käigus võetud proove analüüsitakse sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks Euroopa Liidu ametlike analüüsimeetodite või nende puudumise korral rahvusvaheliste standardmeetodite kohaselt.

 (2) Sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks kasutatavate analüüsimeetodite loetelu kehtestab põllumajandusminister .

 (3) Järelevalve käigus võetud proove analüüsib Veterinaar- ja Toiduamet asjakohaste analüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumis, mis on sõltumatu sööda käitlejast ning mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 12 sätestatud nõuetele.

 (4) Andmed laboratooriumi kohta, kus analüüsitakse järelevalve käigus võetud proove, avaldatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel.

 (5) Kui sööda käitleja ei nõustu analüüsitulemustega, võib ta lasta samadel tingimustel võetud proovi omal kulul analüüsida teises, käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavas laboratooriumis.

 (6) Analüüsitulemuste vaidlustamisest sõltumata rakendab Veterinaar- ja Toiduamet vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 19 või 54 sätestatud meetmeid.

 (7) Järelevalve käigus võetud proovide analüüsimise kulud kaetakse riigieelarvest.

 (8) Kui analüüsitulemuste põhjal ei ole sööt nõuetekohane, kannab analüüsimise kulud sööda käitleja, välja arvatud käitleja, kes tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu.

§ 32. Referentlaboratoorium

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisas nimetatud iga ühenduse söödaalase referentlaboratooriumi kohta volitatakse riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium). Referentlaboratooriumiks võib volitada laboratooriumi, mis vastab käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

 (2) Referentlaboratooriumi volitus antakse laboratooriumile põllumajandusministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust.

 (3) Referentlaboratooriumi volituse taotlemise ja andmise korra ning volitamise kriteeriumid kehtestab põllumajandusminister .

 (4) Kui referentlaboratoorium ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei vasta käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõuetele, määrab põllumajandusminister puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud käskkirja kehtivuse osaliselt või täielikult peatada.

 (5) Kui määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, tunnistab põllumajandusminister käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud käskkirja osaliselt või täielikult kehtetuks.

7. peatükk VASTUTUS 

§ 33. Sööda kohta esitatavate nõuete rikkumine

 (1) Sööda kohta esitatavate nõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese või looma tervist või keskkonda, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 34. Sööda märgistamise nõuete rikkumine

 (1) Sööda märgistamise nõuete rikkumise või sööda võltsimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 35. Sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumine

 (1) Sööda käitlemise või söötmise nõuete rikkumise, sealhulgas arvestuskohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 36. Sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest teatamata jätmine

 (1) Sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest Veterinaar- ja Toiduametile teatamata jätmise eest, kui teavitamine on käesoleva seaduse alusel nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 37. Sööda kogusest teatamata jätmine

 (1) Eelnenud kvartali jooksul ettevõttes toodetud ja turustatud või toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud sööda koguse kohta Veterinaar- ja Toiduametile andmete esitamata jätmise eest, kui teavitamine on käesoleva seaduse alusel nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 38. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 33–37 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 33–37 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.

 (3) Kohus või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või toote konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 kohaselt.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 39. Söödaseaduse kehtetuks tunnistamine

  Söödaseadus (RT I 2002, 18, 97; 2006, 21, 162) tunnistatakse kehtetuks.

§ 40. Riikliku järelevalve ümberkorraldamine

 (1) Riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sööda käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostab kuni 2007. aasta 1. juulini Taimetoodangu Inspektsioon.

 (2) Kuni 2007. aasta 1. juulini teostavad käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet nii Taimetoodangu Inspektsioon kui ka Veterinaar- ja Toiduamet.

 (3) Kuni 2007. aasta 1. juulini täidavad käesolevas seaduses sätestatud järelevalveametniku ülesandeid Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikud ning seejuures on neil käesolevas seaduses sätestatud järelevalveametniku õigused ja kohustused.

 (4) Käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisel täidavad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud käesolevas seaduses sätestatud järelevalveametniku ülesandeid ning neil on kõik järelevalveametniku õigused alates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (5) Kuni 2007. aasta 1. juulini edastab Veterinaar- ja Toiduamet andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud haldusülesande täitmiseks volitatud veterinaararsti ning volitatud veterinaararsti tehtud ettekirjutuse kohta viivitamata Taimetoodangu Inspektsioonile.

 (6) Käesoleva seaduse §-des 33–37 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on kuni 2007. aasta 1. juulini Taimetoodangu Inspektsioon.

 (7) Taimetoodangu Inspektsioon võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või toote konfiskeerimist kuni 2007. aasta 1. juulini.

§ 41. Haldusülesannete täitmise ümberkorraldamine

 (1) Kuni 2007. aasta 1. juulini hindab Taimetoodangu Inspektsioon käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud heade tavade juhendit ning edastab selle Põllumajandusministeeriumile.

 (2) Kuni 2007. aasta 1. juulini esitatakse käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud taotlus Euroopa Komisjonile Taimetoodangu Inspektsiooni kaudu.

 (3) Kuni 2007. aasta 1. juulini esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 17 nimetatud taotlus Euroopa Toiduohutusametile Taimetoodangu Inspektsiooni kaudu.

 (4) Kuni 2007. aasta 1. juulini võib käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud sööta teadustegevuseks kasutamise eesmärgil Eestisse toimetada, kui selleks on andnud nõusoleku nii Veterinaar- ja Toiduamet kui ka Taimetoodangu Inspektsioon.

 (5) Kuni 2007. aasta 1. juulini teavitatakse mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest Taimetoodangu Inspektsiooni käesoleva seaduse § 16 lõike 5 ja 6 kohaselt.

 (6) Kuni 2007. aasta 1. juulini annab käesoleva seaduse § 16 lõikes 9 sätestatud nõusoleku Taimetoodangu Inspektsioon.

 (7) Kuni 2007. aasta 1. juulini esitatakse käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud andmed Taimetoodangu Inspektsioonile.

 (8) Kuni 2007. aasta 1. juulini esitatakse käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud ettevõtte registreerimise taotlus Taimetoodangu Inspektsioonile, kes registreerib andmed ettevõtte kohta riigi söödaregistris.

 (9) Kuni 2007. aasta 1. juulini teeb käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud ettevõtte tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse ning edastab tunnustatud ettevõtete nimekirja ja andmed tunnustamisotsuste muutmise kohta Euroopa Komisjonile Taimetoodangu Inspektsioon.

 (10) Kuni 2007. aasta 1. juulini teeb otsuse käesoleva seaduse alusel tunnustatud või registreeritud ettevõtte tunnustamise otsuse või registreeringu kehtivuse peatamise kohta ning ettevõtte tunnustamise otsuse või registreeringu kehtetuks tunnistamise kohta Taimetoodangu Inspektsioon.

 (11) Kuni 2007. aasta 1. juulini täidab riigi söödaregistri volitatud töötleja ülesandeid Taimetoodangu Inspektsioon.

 (12) Kuni 2007. aasta 1. juulini avaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 nimetatud andmed Taimetoodangu Inspektsiooni veebilehel.

§ 42. Muud üleminekusätted

 (1) Senikehtinud söödaseaduse § 23 lõike 4 alusel tunnustatud või registreeritud ettevõttes võib tegevust jätkata kuni senikehtinud söödaseaduse alusel tehtud tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtetuks tunnistamise või muutmiseni.

 (2) Ettevõttes, kus tegeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevustega, mille puhul ei olnud ettevõtte tunnustamine või registreerimine senikehtinud söödaseaduse alusel nõutav, peab rakendama ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) hiljemalt 2007. aasta 31. detsembril.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud riigi söödaregistrina käsitatakse senikehtinud söödaseaduse § 28 alusel asutatud riigi söödaregistrit.

 (4) Ettevõtte andmed, mis on enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud Taimetoodangu Inspektsioonile senikehtinud söödaseaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud avaldusega, kantakse riigi söödaregistrisse.

 (5) Senikehtinud söödaseaduse § 4 lõike 3, § 6 lõigete 2 ja 4, § 7 lõigete 2 ja 5, § 8 lõike 2, § 12 lõike 2, § 19 lõike 3, § 21 lõike 3, § 28 lõike 1, § 331 lõike 2, § 37 lõike 2 ning § 38 lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2008. aasta 1. jaanuarini.

§ 43. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine

  Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (RT I 2004, 30, 209) § 31:
 1) lõikes 2 asendatakse sõnad «seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduses (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591)» sõnadega «taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses»;
 2) lõikest 6 jäetakse välja avaldamismärge «(RT I 2002, 18, 97; 63, 387; 2003, 48, 340; 88, 591)».

§ 44. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine

  Mahepõllumajanduse seaduses (RT I 2006, 43, 327) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (1) Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud saaduste ja toodete tootmisega tegeleda sooviv isik esitab ettevõtte tunnustamise taotluse (edaspidi taotlus) Taimetoodangu Inspektsioonile ja tasub riigilõivu.

 (2) Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 1 lõike 1 punktides b ja c nimetatud toodete valmistamisega või artiklis 1 nimetatud toodete üksnes turustamisega, sealhulgas importimisega, tegeleda sooviv isik esitab taotluse Veterinaar- ja Toiduametile ning tasub riigilõivu.»;
 2) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (1) Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) isiku üle, kes tegeleb nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud saaduste ja toodete tootmisega, teostab Taimetoodangu Inspektsioon.

 (2) Järelevalvet isiku üle, kes tegeleb nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 1 lõike 1 punktides b ja c nimetatud toodete valmistamisega või artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete turustamisega, sealhulgas importimisega, teostab Veterinaar- ja Toiduamet.»

§ 45. Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 203 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) teraviljakultuuri liikide, õlikultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide, köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul 500 krooni;»;
 2) paragrahv 210 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 210. Järelevalvetoimingud

 (1) Sööda käitleja, kelle ettevõttes sööda tootmisele, valmistamisele, töötlemisele või pakendamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 08.02.2005, lk 1–22), artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest, lähtudes tema ettevõttes eelmises kvartalis toodetud ja turustatud sööda kogusest, järgmiselt:
 1) söödalisandi puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 2) eelsegu puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 3) täiendsööda puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 4) segasööda puhul – 0,005 krooni kilogrammi kohta;
 5) töödeldud söödamaterjali puhul – 0,0025 krooni kilogrammi kohta;
 6) erisöödamaterjali puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta.

 (2) Sööda käitleja, kelle ettevõttes turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmise eesmärgil segasööda tootmisele, valmistamisele või töötlemisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest 0,005 krooni tema ettevõttes eelmises kvartalis toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud iga segasööda kilogrammi kohta.

 (3) Sööda käitleja, kes impordib mitteloomset päritolu sööta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 2 punkti 15 tähenduses, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest, lähtudes tema poolt eelmises kvartalis vabasse ringlusse suunatud mitteloomset päritolu sööda kogusest ühe kaubanimetuse kohta ühel tollideklaratsioonil, järgmiselt:
 1) söödamaterjali puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
 2) söödalisandi puhul – 0,07 krooni kilogrammi kohta;
 3) eelsegu puhul – 0,05 krooni kilogrammi kohta;
 4) täiendsööda puhul – 0,03 krooni kilogrammi kohta;
 5) segasööda puhul – 0,02 krooni kilogrammi kohta;
 6) erisöödamaterjali puhul – 0,07 krooni kilogrammi kohta.

 (4) Sööda käitleja, kes impordib loomset päritolu sööta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 punkti 15 tähenduses, tasub riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest käesoleva seaduse §-s 212 sätestatud määras.

 (5) Sööda käitleja, kelle ettevõttes sööda müügiks pakkumisele, müümisele või muul viisil võõrandamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud või ainult pakendatud sööta jaekaubanduse korras müüv käitleja, tasub järelevalvetoimingute tegemise eest iga aasta 20. jaanuariks riigilõivu ettevõtte liigist lähtudes järgmiselt:
 1) tunnustatud ettevõtte eest – 4000 krooni;
 2) registreeritud ettevõtte eest – 1000 krooni.

 (6) Söödamaterjali, mida võib kasutada ka muuks otstarbeks kui söödaks ja millel kasutusotstarbest olenemata on sama tariifne klassifikatsioon, vabasse ringlusse suunamisel tasutakse riigilõivu käesolevas paragrahvis või käesoleva seaduse §-s 212 sätestatud määras.»;
 3) paragrahvi 358 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 46. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine

  Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses (RT I 2005, 70, 540; 2006, 28, 211) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «sordi omanik» sõnadega «, esindaja või säilitaja»;
 2) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Ajutise kaitse all olemise ajal on sordi omanikul käesolevas seaduses sätestatud kaitsealuse sordi omaniku õigused.»

§ 47. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. veebruaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 44 jõustub 2007. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Toomas VAREK


1 Komisjoni direktiiv 71/250/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 155, 12.07.1971, lk 13–37), viimati muudetud direktiiviga 2005/6/EÜ (ELT L 24, 27.01.2005, lk 33–34);
komisjoni direktiiv 71/393/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 279, 20.12.1971, lk 7–18), viimati muudetud direktiiviga 98/64/EÜ (EÜT L 257, 19.09.1998, lk 14–28);
komisjoni direktiiv 72/199/EMÜ, millega kehtestatakse loomasööda ametlikuks kontrolliks vajalikud ühenduse analüüsimeetodid (EÜT L 123, 29.05.1972, lk 6–34), viimati muudetud direktiiviga 1999/79/EÜ (EÜT L 209, 07.08.1999, lk 23–27);
komisjoni direktiiv 73/46/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 83, 30.03.1973, lk 21–34), viimati muudetud direktiiviga 1999/27/EÜ (EÜT L 118, 06.05.1999, lk 36–52);
komisjoni direktiiv 76/371/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 102, 15.04.1976, lk 1–7);
komisjoni direktiiv 76/372/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 102, 15.04.1976, lk 8–18), viimati muudetud direktiiviga 94/14/EÜ (EÜT L 94, 13.04.1994, lk 30–31);
komisjoni direktiiv 78/633/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 206, 29.07.1978, lk 43–55), viimati muudetud direktiiviga 84/4/EMÜ (EÜT L 15, 18.01.1984, lk 28–38);
nõukogu direktiiv 79/373/EMÜ segasööda turustamise kohta (EÜT L 86, 06.04.1979, lk 30–37), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 36–62);
komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ, millega lubatakse teatavatel juhtudel turustada segasööta pitseerimata pakendites või mahutites (EÜT L 126, 21.05.1980, lk 14), viimati muudetud direktiiviga 98/67/EÜ (EÜT L 261, 24.09.1998, lk 10–31);
komisjoni direktiiv 81/715/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 257, 10.09.1981, lk 38–46);
nõukogu direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.07.1982, lk 8–14), viimati muudetud direktiiviga 2004/116/EÜ (ELT L 379, 24.12.2004, lk 81–82);
komisjoni direktiiv 82/475/EMÜ, millega sätestatakse koostisosade kategooriad, mida lubatakse kasutada lemmikloomade segatoidu märgistamisel (EÜT L 213, 21.07.1982, lk 27–28), viimati muudetud direktiiviga 98/67/EÜ (EÜT L 261, 24.09.1998, lk 10–31);
nõukogu direktiiv 83/228/EMÜ teatavate loomasöötades kasutatavate toodete hindamissuuniste kinnitamise kohta (EÜT L 126, 13.05.1983, lk 23–27);
komisjoni direktiiv 84/425/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid loomasööda ametlikuks kontrolliks (EÜT L 238, 06.09.1984, lk 34–38);
nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused (EÜT L 92, 07.04.1990, lk 42–48);
komisjoni direktiiv 93/70/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 234, 17.09.1993, lk 17–21);
nõukogu direktiiv 93/74/EMÜ eritoitmiseks mõeldud söötade kohta (EÜT L 237, 22.09.1993, lk 23–27), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35);
nõukogu direktiiv 93/113/EÜ, mis käsitleb ensüümide, mikroorganismide ja neid sisaldavate valmististe loomasöötades kasutamist ja turustamist (EÜT L 334, 31.12.1993, lk 17–23), viimati muudetud direktiiviga 97/40/EÜ (EÜT L 180, 09.07.1997, lk 21);
komisjoni direktiiv 93/117/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 54–62);
komisjoni direktiiv 94/39/EÜ, milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri (EÜT L 207, 10.08.1994, lk 20–29), viimati muudetud direktiiviga 2002/1/EÜ (EÜT L 5, 09.01.2002, lk 8–9);
nõukogu direktiiv 96/25/EÜ, mis käsitleb söödatoorainete ringlust ning millega muudetakse direktiive 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 82/471/EMÜ ja 93/74/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 77/101/EMÜ (EÜT L 125, 23.05.1996, lk 35–58), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35);
komisjoni direktiiv 98/64/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid aminohapete, toorõli ja -rasva ja olakvindoksi määramiseks söödas ning muudetakse direktiivi 71/393/EMÜ (EÜT L 257, 19.09.1998, lk 14–28);
komisjoni direktiiv 98/68/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 95/53/EÜ artikli 9 lõikes 1 ettenähtud dokumendivorm ja teatavad söötade kolmandatest riikidest ühendusse toomise kontrolli nõuded (EÜT L 261, 24.09.1998, lk 32–38);
komisjoni direktiiv 1999/27/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid amprooliumi, diklasuriili ja karbadoksi määramiseks söötades ning muudetakse direktiive 71/250/EMÜ ja 73/46/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 74/203/EMÜ (EÜT L 118, 06.05.1999, lk 36–52);
komisjoni direktiiv 1999/76/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetod naatriumlasalotsiidi määramiseks söötades (EÜT L 207, 06.08.1999, lk 13–17);
komisjoni direktiiv 2000/45/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid A-vitamiini, E-vitamiini ja trüptofaani sisalduse määramiseks loomasöödas (EÜT L 174, 13.07.2000, lk 32–50);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (EÜT L 140, 30.05.2002, lk 10–22), viimati muudetud direktiiviga 2006/77/EÜ (ELT L 271, 30.09.2006, lk 53–55);
komisjoni direktiiv 2002/70/EÜ, millega kehtestatakse nõuded dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taseme määramiseks söödas (EÜT L 209, 06.08.2002, lk 15–21), viimati muudetud direktiiviga 2005/7/EÜ (ELT L 27, 29.01.2005, lk 41–43);
komisjoni direktiiv 2003/7/EÜ, millega muudetakse söötades kantaksantiini lubamise tingimusi kooskõlas nõukogu direktiiviga 70/524/EMÜ (EÜT L 22, 25.01.2003, lk 28–30);
komisjoni direktiiv 2003/126/EÜ loomse päritoluga osiste määramise analüüsimeetodi kohta söötade ametlikul kontrollimisel (ELT L 339, 24.12.2003, lk 78–84).

/otsingu_soovitused.json