Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Relvaseaduse, postiseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 10.01.2007

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 18. jaanuari 2007. a otsusega nr 82

§ 1. Relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 2006, 26, 191) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-ga 1¹ järgmises sõnastuses:

« § 1¹. Mõisted

(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi.

(2) Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.»;

3) paragrahvi 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) asjale, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud, kuid mida on võimalik sellena kasutada;
2) enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;»;

4) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 3. Sõjaväe-, teenistus- ja tsiviilrelvad ning laskemoon

(1) Põhilise kasutusvaldkonna ja omaduste järgi jagunevad relvad ning laskemoon järgmiselt:
1) sõjaväerelv – relv, mis on põhiliselt ette nähtud kaitseväele ja Kaitseliidule lahingutegevuseks ning kaitseväele, Kaitseliidule ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele teenistusülesannete täitmiseks. Omaduste poolest loetakse sõjaväerelvaks ja selle laskemoonaks üksnes käesoleva seadusega kehtestatud tingimustele vastav eriohtlikkusega tulirelv ja laskemoon;
2) teenistusrelv – relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmise tagamiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja vastava teenistusülesande täitmiseks. Omaduste poolest loetakse teenistusrelvaks ja selle laskemoonaks üksnes käesoleva seadusega tsiviilkäibes keelatud relv ja laskemoon, välja arvatud eriohtlikkusega relvad ja laskemoon ning tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
3) tsiviilrelv – relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, vastava spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks.

(2) Sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise korra kehtestab kaitseminister määrusega.

(3) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade riiklikusse registrisse (edaspidi sõjaväerelvade register), mille asutab ja mille põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul andmekogude seadusega kehtestatud korras.

(4) Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade, nende oluliste osade, lisaseadiste ja laskemoona käitlemise ja üleandmise korra kehtestab siseminister määrusega.

(5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse, mille asutab ja mille põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul andmekogude seadusega kehtestatud korras.

(6) Teenistus- või sõjaväerelva registrikanne näitab, millise korra alusel toimub selle relva käitlemine.

(7) Sõjaväerelvi ja teenistusrelvi ning nende olulisi osi, lisaseadiseid ja laskemoona võib üle anda vastavalt käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud korrale.»;

5) seadust täiendatakse §-ga 8¹ järgmises sõnastuses:

« § 8¹. Täitemenetluse objektiks olev relv ja laskemoon

(1) Täitemenetluse käigus peab kohtutäitur tagama täitemenetluse objektiks oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.

(2) Täitemenetluse objektiks olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse kohtutäituri taotluse alusel.»;

6) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine

(1) Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseiprefektuurile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.

(2) Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.

(3) Relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseiprefektuurile.»;

7) paragrahvi 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut;»;

8) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tulirelvade liigid kasutatava padruni järgi on:
1) tulirelv, mille laskemoonaks on kesktulepadrun;
2) tulirelv, mille laskemoonaks on ääretulepadrun.»;

9) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Külmrelvade ehituslikud nõuded kehtestab siseminister määrusega.»;

10) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) gaasirelvapadrun.»;

12) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Piiramata tsiviilkäibega relvale ja laskemoonale laieneb käesolev seadus üksnes käesoleva paragrahvi lõigete 4–8 ning käesoleva seaduse § 10 lõike 1 ja § 28 lõike 2 osas.»;

13) paragrahvi 19 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemiseks.

(3) Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel.»;

14) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) eriohtlikkusega tulirelv.»;

15) paragrahvi 20 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon.»;

16) paragrahvi 20 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu kehtestab siseminister määrusega.»;

17) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Lukk on tulirelva oluline osa, mis sulgeb padrunipesa ja hoiab löögimehhanismi padrunipesa suhtes lasu tegemiseks ettenähtud asendis.»;

18) paragrahvi 22 lõiked 2–5 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

« (2) Adapteri soetamiseks on vajalik käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud soetamisluba, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel.

(3) Adapter tuleb registreerida elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris seitsme tööpäeva jooksul selle soetamisest arvates, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel.

(4) Adapteri registreerimisel kannab politseiprefektuur soetatud adapteri andmed relvaomaniku või -valdaja relvaloale. Relvaluba, millele on kantud adapteri andmed, annab õiguse adapteri omamiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks.

(4¹) Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.

(4²) Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil.

(5) Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.»;

19) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Relva ja laskemoona tüübikinnitus (edaspidi tüübikinnitus) on toiming, mille käigus tehakse kindlaks relva-, padrunimudeli või tulirelva olulise osa tsiviilkäibesse lubatavus ja määratakse kasutusvaldkond, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 3 ja 25 või kontrollitakse laskekõlbmatuks muudetud relva vastavust käesoleva seaduse § 78 lõike 3 alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele.

(2) Tulirelva olulisele osale tehakse tüübikinnitus koos relvamudeliga, mille külge paigaldamiseks on osa ette nähtud. Tüübikinnitusele ei kuulu relvade ja padrunite modifikatsioonid, kumminuiad ega piiramata tsiviilkäibega relvad.

(3) Relv loetakse relvamudeliks siis, kui:
1) selle ehitus ja kuju kogumina on kordumatu või
2) see on algseks prototüübiks ühe ja sama tootja poolt valmistatud teistele samasuguse ehituse ja kujuga relvadele ning selle nimetuses järgneb tootja- või marginimele vahetult vähemalt üks seda relvamudelit sama tootja teistest relvadest eristav tähis.

(4) Laskemoon loetakse laskemoona mudeliks vastavalt padruni kaliibritähisele, mis näitab üheaegselt nii pihtamislaengu kui ka padrunikesta üldehitust või viitab relvale, mille laskemoonaks laskemoona mudel algselt konstrueeriti. Kaliibritähiste sünonüümid loetakse ühe ja sama laskemoona mudeli tähistusteks.

(5) Tuli-, gaasi- ja pneumorelv loetakse vastavate relvade modifikatsiooniks, kui:
1) selle relva mudelile on antud tüübikinnitus,
2) ühesugused on nii relvamudeli ja -modifikatsiooni kuju kui ka mehhanismide ehitus ja paigutus, välja arvatud spetsiaalsed muudatused parema- või vasakukäeliseks kasutamiseks ja selle muu ehitus on mudeliga samane ja erinev on ainult kaliibritähis,
3) selle muu ehitus on relvamudeliga samane, kuid mõõtmed on proportsionaalselt väiksemad,
4) selle muu ehitus vastab relvamudelile, kuid relvaraud on pikem või lühem või
5) selle relvamudeli ja -modifikatsiooni vahelised erinevused avalduvad viimistluses ning püssilae või käepideme või muu tugiosa materjalis.

(6) Padrunid jagunevad erinevate pihtamislaengute alusel padrunimodifikatsiooniks, kui:
1) selle padruni mudelile (kaliibritähise järgi) on antud tüübikinnitus,
2) selle kuuli ehitus on erinev,
3) selle haavlite-kartetšide läbimõõt on erinev või
4) sellel on muu pihtamislaeng.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2–4 nimetatud erinevuste puudumisel loetakse erineva pikkuse või erinevast materjalist padrunikestaga sileraudse püssi padrunid samaks padrunimudeliks ja -modifikatsiooniks.

(8) Huvitatud isiku taotlusel tehakse tüübikinnitust relva või laskemoona Eestisse sissetoomisel, Eestis valmistamisel, teisest kasutusvaldkonnast ületoomisel, samuti pärast relva ümberehitamist või laskekõlbmatuks muutmist.

(9) Relvade käitlemise seaduslikkuse üle järelevalvet või süüteoasja menetlust teostama volitatud asutuse taotlusel tehakse tüübikinnitust juhul, kui:
1) otsustatakse käesoleva seaduse alusel antavate lubade väljastamine, kehtivuse peatamine, pikendamine või vahetamine;
2) on vaja kindlaks teha või üle kontrollida relva või laskemoona liiki, lähtudes käesoleva seaduse 2. peatükist ning §-dest 3 ja 25.

(10) Relva- ja padrunimudeli tüübikinnitust tehakse vastava tehnilise dokumentatsiooni ja tehnilise kirjanduse alusel. Tüübikinnitust tegeval asutusel on õigus nõuda tüübikinnituse algatajalt konkreetse relvaeksemplari või täiendavate materjalide esitamist.

(11) Tüübikinnituse tulemusena tsiviilrelvaks tunnistatud relvamudeli andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri tüübikinnituste loetelusse tsiviilkäibesse lubatud tsiviilrelva mudelina. Relvamodifikatsiooni andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ilma tüübikinnituseta. Registrikande alusel loetakse tsiviilrelva laskemoonaks sellised padrunid, mille kohta on teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud valmistaja ja pihtamislaengu andmed. Enne 2002. aasta 31. märtsi tsiviilkäibesse lubatud relvade ja laskemoona mudelid ning modifikatsioonid loetakse tüübikinnituse saanuks, kui registrikandega ei ole määratud teisiti.

(12) Tsiviilkäibesse keelatud relva- ja padrunimudelid ning nende modifikatsioonid kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse ainult vastava relva või padruni kollektsioneerimise registreerimiseks.

(13) Tüübikinnituse tegemise korra kehtestab siseminister määrusega.

(14) Tüübikinnitust teeb Vabariigi Valitsuse määrusega volitatud asutus.»;

20) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kollektsiooni võib asutada ja pidada vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, välismaalane, kellel on Eesti elamisluba, või Eestis registreeritud juriidiline isik politseiprefektuuri või tema struktuuriüksuse antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) alusel.»;

21) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon.»;

22) paragrahvi 25 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kollektsiooni kuuluva relva kandmine on keelatud, välja arvatud kollektsiooni kuulva tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa või relvakandmisloa alusel.»;

23) paragrahvi 25 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Kollektsiooni kuuluvaid tulirelvi tuleb hoida relvahoidlas käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel ja korras.»;

24) paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Relva või laskemoona sissevedu relvakollektsiooni jaoks ja väljavedu toimub käesoleva seaduse § 60 lõigetega 2 ja 6 ning toimetamine § 62² lõikega 2 ja § 62³ lõikega 1 kehtestatud korras. Tsiviilkäibes keelatud relva ja laskemoona sissevedu, väljavedu ja edasitoimetamine toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras.»;

25) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 29. Eesti kodanikule lubatud relvad

(1) Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:
1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, ambu ja sportvibu, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
2) vähemalt 21-aastane isik – kõiki tsiviilkäibes lubatud relvi, välja arvatud kumminui, kõikidel käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud otstarvetel.

(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva spordiorganisatsiooni liige.

(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, millel on kergesti lülitatav kaitseriiv. Jahitulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.

(4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab:
1) relva andmeid;
2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid;
3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.

(5) Relvaomanik ja relva kasutaja koostavad ja allkirjastavad akti kahes eksemplaris, millest üks jääb relvaomanikule ja teine relva kasutajale.»;

15.09.2014 10 :52
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud lõike 5 tähis, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 12.09.2014 kirja nr 4-14/14-3/26.

26) paragrahvi 30 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil viibiv välismaalane võib soetada laskemoona teda kutsunud isiku või asutuse kirjaliku taotluse alusel antud relva ajutise sisseveo loa esitamisel. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust.

(5) Välisriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, võib soetada, omada ja vallata relva, välja arvatud kumminui, käesoleva seadusega kehtestatud korras Välisministeeriumi taotlusel oma elukohajärgse politseiprefektuuri antud loa alusel tingimusel, et tal on kodakondsusjärgse riigi relvaluba.»;

27) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil kasutada teise isiku nimele käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et tal on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba.»;

28) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või parandamiseks.»;

29) paragrahvi 31 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Turvateenuse osutamiseks või sisevalveks võib soetada ja omada järgmisi relvi:»;

30) paragrahvi 32 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona ning adapteri soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel ning käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemiseks, on vajalik soetamisluba.

(2) Soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.»;

31) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Relv esitatakse registreerimiseks koos soetamisloaga, millele relva müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta.»;

32) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

« (9) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei laiene käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 6 märgitud otstarbel soetatud relvale.»;

33) paragrahvi 34 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud eksami sooritanud isikul on õigus taotleda relvaluba. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri juhi otsus.

(2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust.»;

34) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Füüsilise isiku relvaloale kantakse isiku registreeritud relv ja temale lubatud relva liik tulenevalt käesoleva seaduse § 11 punktidest 1–5 ja § 12 lõike 1 punktidest 1–3.»;

35) paragrahvi 34 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Juriidilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse vastava laskemoona ja helisummuti soetamiseks, relva, helisummuti ja laskemoona hoidmiseks ja edasitoimetamiseks (veoks) ning õiguse anda relva ja laskemoona oma töötajale või relva, helisummutit ja laskemoona Eesti laskespordiorganisatsiooni (edaspidi laskespordiorganisatsioon) liikmele kandmiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel.

(7) Relvaloa kehtivusaeg on viis aastat. Paralleelrelvaloa kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral või relvaomaniku taotluse puhul. Sellisel juhul on isikul õigus paralleelrelvaluba vahetada relvaloa vastu.»;

36) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) tervisetõendi;»;

37) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud relva soetamist, registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seaduslikku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksami. Tulirelva relvaloa või soetamisloa taotlemise korral tuleb sooritada eksami käigus taotletava tulirelva tundmise test ning käsitsemise katse vastavalt taotletava tulirelva liigile tulenevalt käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktidest 1–3. Eksamitulemus kehtib üks aasta alates eksami sooritamise päevast.»;

39) paragrahvi 35 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Lähtuvalt relva pikkusest ja relvaraua pikkusest teist liiki tulirelva soetamisel peab relvaloa omaja sooritama tulirelva tundmise testi ja tulirelva käsitsemise katse.»;

40) seadust täiendatakse §-ga 35¹ järgmises sõnastuses:

« § 35¹. Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontroll

(1) Soetamisloa ja relvaloa taotleja peab läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks tal käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tervisehäirete puudumine.

(2) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste.

(3) Tervisekontroll tehakse soetamisloa ja relvaloa taotleja kulul.

(4) Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

41) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta;»;

42) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) on kriminaalmenetlusest tulenevatel alustel kahtlustatav või süüdistatav;»;

43) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) on väärteomenetluse korras karistatud mootor-, õhu-, veesõiduki, trammi või raudteeveeremi juhtimise eest joobeseisundis või narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku tarvitamise, valdamise või omandamise eest;»;

44) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

« 12) oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 202 alusel;
13) oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 205 alusel.»;

45) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

« 14) on väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või õppekogunemise eiramise eest.»;

46) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7, 11 ja 14 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt.»;

47) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12 ja 13 sätestatud keeld laieneb isikule kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel pandud kohustuse täitmiseni või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.»;

48) paragrahvi 36 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

« (4¹) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud välismaalane peab esitama kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 6, 7 ja 8 sätestatud andmete kohta (õiend karistatuse kohta).

(4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud dokument peab olema legaliseeritud või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud, kui välisleping ei sätesta teisiti.»;

50) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 41. Relvaloa ja relvakandmisloa vahetamine

(1) Relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal ja relvakandmisluba vahetatakse juriidilise isiku avalduse põhjal loa kehtivuse lõppemise, kõlbmatuks muutumise, relva või loa omaja andmete muutumise või loa või relva kaotsimineku või hävimise korral, samuti relvahoidla asukoha muutumise korral.

(2) Paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemise korral käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 toodud alustel ja relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 toodud alustel on loa omanikul õigus vahetada luba uue relvaloa vastu kolme kuu jooksul alates loa kehtivuse lõppemise päevast.

(3) Relvaloa või relvakandmisloa vahetamiseks tuleb elu- või asukohajärgsele politseiprefektuurile esitada:
1) kirjalik avaldus, milles näidatakse loa vahetamise põhjus;
2) vahetamisele kuuluv relvaluba või relvakandmisluba, välja arvatud kaotsimineku või hävimise korral;
3) foto mõõtmetega 3×4 cm;
4) seoses relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemisega tervisetõend.

(4) Enne relvaloa või relvakandmisloa vahetamist peab relvaloa omaja tasuma riigilõivu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud nõue ei laiene politseiametnikule ja lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid tuleb politseiprefektuurile esitada:
1) relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral – vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist;
2) relvaloa või relvakandmisloa kõlbmatuks muutumise korral – vahetult pärast loa kõlbmatuks muutumist;
3) relva, relvaloa või relvakandmisloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumise korral – seitsme tööpäeva jooksul andmete või asukoha muutumisest arvates;
4) relvaloa, relvakandmisloa või relva kaotsimineku või hävimise korral – seitsme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 43 lõikes 5 sätestatud otsuse kättesaamisest arvates;
5) paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise korral relvaloa vastu – kolme kuu jooksul loa kehtivuse lõppemise päevast arvates.

(7) Paralleelrelvaloa vahetamise korral tuleb esitada ka relvaomaniku kirjalik nõusolek tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.

(8) Enne relvaloa vahetamist peab relvaloa omaja tõestama tema relvaloale kantud relvade olemasolu.

(9) Relvaluba või relvakandmisluba väljastatakse, kui ei esine käesoleva seaduse §-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid.

(10) Relvaloa või relvakandmisloa kõlbmatuks muutumise, kaotsimineku ja hävimise korral, relva või relvaloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumise korral, samuti paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise korral relvaloa vastu väljastatakse luba vahetatavas loas märgitud kehtivusajaga.

(11) Endine relvaluba või relvakandmisluba säilitatakse relvatoimikus, välja arvatud loa kaotsimineku või hävimise korral.»;

51) paragrahvi 42 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Muudatuste vormistamiseks tuleb esitada politseiprefektuurile käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud dokumendid ja tasuda riigilõiv.»;

52) paragrahvi 43 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootor-, õhu-, veesõiduki, trammi või raudteeveeremi juhtimise eest joobeseisundis või narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku tarvitamise, valdamise või omandamise eest;
2) loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav;»;

53) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) isikupoolse relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju;»;

54) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202 või 205 alusel.»;

55) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud karistatuse korral peatatakse soetamisloa või relvaloa kehtivus kuuest kuust kuni ühe aastani.»;

56) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

« (1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhtudel peatatakse relvaloa kehtivus kuni isiku uue tervisekontrolli läbimiseni ja talle tervisetõendi väljastamiseni.»;

57) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 1³ järgmises sõnastuses:

« (1³) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhtudel peatatakse soetamisloa või relvaloa kehtivus kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.»;

58) paragrahvi 43 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) seda taotleb loa omaja või relvaomanik;
2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu;»;

59) paragrahvi 43 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) loa omaja on pidanud jahti ilma jahitunnistuseta.»;

60) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

« (3¹) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur võib tunnistada loa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu antud liiki relva soetama või omama.»;

61) paragrahvi 44 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Pärast soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemist, peatamist või kehtetuks tunnistamist on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu isik, kelle valduses on vastav luba, Euroopa tulirelvapass, relv ja selle laskemoon, kohustatud need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseiprefektuurile.»;

62) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel peab paralleelrelvaloa omaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul tagastama relva ja laskemoona selle omanikule ning paralleelrelvaloa politseiprefektuurile. Juhul kui relva ja laskemoona ei ole võimalik relva ja laskemoona omanikule tagastada, antakse need hoiule politseiprefektuuri.»;

63) paragrahvi 44 lõiked 6–8 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

« (6) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus üleandmise päevast alates relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud isikule või alustada võõrandamist käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punkti 2 alusel käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel, välja arvatud erikonfiskeerimise otsuse alusel üleantud relv ja laskemoon.

(6¹) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamise korral jääb relva- ja laskemoonaomanikule või -valdajale õigus relv ja laskemoon võõrandada kogu kehtivuse peatamise aja jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel. Pärast peatamise aluse äralangemist on politseiprefektuur kohustatud hoiulevõetud relva ja laskemoona viivitamata tagastama omanikule või valdajale.

(7) Juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie politseiprefektuurile ja kohus või politseiprefektuur tunnistas loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on vastava loa, relva ja laskemoona hoiule võtnud politseiprefektuur kohustatud need pärast loa kehtivuse peatamise lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist viivitamata tagastama omanikule või valdajale. Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõussejäämise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus need võõrandada käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud korras alates otsuse jõustumise päevast.

(8) Juhul kui võõrandamisele kuuluvat relva ja laskemoona ei ole nende omanik või valdaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 ettenähtud tingimustel võõrandanud, kuulub hoiule antud relv või laskemoon sundvõõrandamisele.»;

64) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 45. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded

(1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.

(2) Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.

(3) Tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna.

(4) Relva ja laskemoona hoitakse käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel või antakse need ajutiselt hoiule isikule, kellel on:
1) relvaluba või
2) tegevusluba relvade või laskemoona hoidmiseks teenusena.

(5) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine relvaluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale. Relvaluba omavale teisele isikule võib relva anda ajutisele hoiule kuni üheks ööpäevaks käesoleva seaduse § 46 lõigetes 3, 4 ja 7 sätestatud tingimustel.

(6) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine tegevusluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama:
1) hoiuleantud relva ja relvaloa andmeid ning laskemoona kogust;
2) hoiulevõtja ja hoiuleandja isikuandmeid ja kontaktandmeid;
3) üleandmise ja vastuvõtmise aega.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuet ei kohaldata teenusena hoiulevõetud relva ja laskemoona lühiajalise väljastamise ja tagastamise korral ning relva ja laskemoona teenusena lühiajalise hoiulevõtmise korral. Teenusena teisele isikule hoiuleantud relva ja laskemoona lühiajaliseks väljastamiseks loetakse hoiulevõtnud isiku poolt relva ja laskemoona väljastamist hoiuleandnud isikule kuni viieks ööpäevaks.

(9) Relva ja laskemoona teenusena lühiajalise hoiulevõtmise ning nende lühiajalise väljaandmise ja tagastamise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine

(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas.

(2) Juriidiline isik peab hoidma relva tema poolt määratud hoiukohas.

(3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (edaspidi relvakapp).

(4) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks.

(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahirelva kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahirelva kohta;
5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 1000 sütikut.

(6) Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.

(7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.

(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.

(9) Politseiprefektuurid kontrollivad vähemalt kaks korda aastas relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist juriidilise isiku poolt. Kontrollimise tulemuse kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kontrollitavale isikule ja teine pannakse relvatoimikusse.

(10) Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused kehtestab siseminister määrusega.»;

65) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 48 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Relvahoidla puudumise korral tagab relva hoidmise ja valve võistluse ja treeningu ajal relvavaldaja.»;

67) paragrahvi 50 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise.»;

68) paragrahvi 50 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) alkoholijoobes, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;»;

69) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Laskespordiorganisatsioon võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma organisatsiooni liikmele, kellel on relvakandmisluba.»;

70) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Relv antakse kanda töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks või laskespordiorganisatsiooni liikmele spordiga tegelemiseks juriidilise isiku otsuse alusel.»;

71) paragrahvi 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Relvakandmisõigust omaval isikul on keelatud:
1) kanda relva töö- või teenistuskohustuste või spordiga tegelemise välisel ajal, välja arvatud juhul, kui sellekohane luba on vormistatud juriidilise isiku otsusega;
2) anda relva või relvakandmisluba kõrvalisele isikule.»;

72) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Relva ja laskemoona väljastav isik peab vastama käesoleva seaduse
§-s 38 nimetatud vastutavale isikule kehtestatud nõuetele ja tingimustele.»;

73) seadust täiendatakse §-ga 52¹ järgmises sõnastuses:

« § 52¹. Laskespordiorganisatsiooni nimele registreeritud relva väljastamine ja tagastamine

(1) Laskespordiorganisatsioon annab tema nimele registreeritud relva isikule laskespordiga tegelemise eesmärgil.

(2) Laskespordiorganisatsiooni nimele registreeritud relva väljastamisele ja tagastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 52 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud korda ja tingimusi.»;

74) paragrahvi 53 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Relvakandmisloa kehtivusaeg on viis aastat. Relvakandmisluba kaotab kehtivuse töötaja lahkumisel töökohalt või laskespordiorganisatsiooni liikme lahkumisel laskespordiorganisatsioonist, samuti juriidilise isiku lõppemisel või tema taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus relvakandmisluba vahetada relvaloa vastu.»;

75) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

« (6¹) Relvakandmisloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine toimub käesoleva seaduse §-s 43 kehtestatud alustel ja korras.»;

76) paragrahvi 53 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Relvakandmisloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise korral peab relvakandmisloa omaja loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval tagastama relva ja laskemoona selle omanikule ning relvakandmisloa politseiprefektuurile. Juhul kui relva või laskemoona ei ole võimalik relva ja laskemoona omanikule tagastada, antakse need hoiule politseiprefektuuri.»;

77) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA VEDU NING EUROOPA ÜHENDUSE VÄLISEST RIIGIST EESTISSE JA EESTIST EUROOPA ÜHENDUSE VÄLISESSE RIIKI TOIMETAMINE»;

78) paragrahvid 59 ja 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 59. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo mõiste ning eriloa nõue

(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relva ja laskemoona Euroopa Ühenduse välisest riigist Eestisse toimetamise all sissevedu ja Eestist Euroopa Ühenduse välisesse riiki toimetamise all väljavedu.

(2) Relva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu toimub käesoleva seadusega, tolliseadusega, strateegilise kauba seadusega ning nende seaduste alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.

(3) Relva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu võib käesoleva seaduse kohaselt toimuda üksnes ühekordse eriloa alusel. Eriloa väljastab seda taotlevale isikule Julgestuspolitsei.

(4) Eriloa väljastamise ja vormistamise korra, eriloa alusel Eestisse sisse- ja Eestist väljaveetavate relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona nomenklatuuri ning eriloa vormi kehtestab siseminister määrusega.

(5) Relva ja laskemoona väljavedu toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud juhtudel.

(6) Julgestuspolitsei saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul teate relva väljaveo kohta sihtriigi pädevale asutusele.

§ 60. Relva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu

(1) Relva ja laskemoona sissevedu võib teostada käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel isik, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevusalal.

(2) Füüsiline või juriidiline isik võib teostada relva või laskemoona oma tarbeks Eestisse sissevedu, kui tal on vastava relva soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba.

(3) Lubatud on ainult sellise relva ja laskemoona sissevedu, mille tüübikinnitusega tsiviilrelvaks tunnistatud mudel või modifikatsioon on kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(4) Füüsiline isik võib teostada enda nimele registreeritud relva ja laskemoona väljavedu osalemiseks spordivõistlusel või õppusel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse sisse veetud.

(5) Välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib teostada enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestisse sissevedu osalemiseks spordivõistlusel või õppusel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba. Sisseveetud relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud.

(6) Diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, ning välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik võivad teostada kodakondsusjärgses riigis registreeritud relva ning selle juurde kuuluva laskemoona Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu Välisministeeriumi taotlusel antava käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel.

(7) Tsiviilkäibes keelatud relva ja laskemoona sissevedu või väljavedu toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras.»;

79) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

80) paragrahvi 62 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 62. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo tingimused»;

81) paragrahvi 62 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahvi 62 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ilma käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloata tollikontrolli tsooni toimetatud relv ja laskemoon peetakse kinni kuni asjaolude selgitamiseni ning paigutatakse tollilattu.»;

83) paragrahvi 62¹ lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Euroopa Ühenduse territooriumil tulirelva ja laskemoona edasitoimetamise aluseks on Euroopa tulirelvapass, millesse on vajaduse korral kantud riigi pädeva asutuse luba reisida ühest liikmesriigist teise Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ning sellele tulirelvale mõeldud laskemoonaga.

(2) Eestis väljastab Euroopa tulirelvapassi füüsilisele isikule tema elukohajärgne politseiprefektuur isiku taotluse alusel, kui isikule on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv. Euroopa tulirelvapassi kantakse jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise otstarbega relvaloale kantud relv. Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral.»;

84) paragrahvi 62¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Eestis väljastatava Euroopa tulirelvapassi vormi ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise korra kehtestab siseminister määrusega.»;

85) paragrahvi 62¹ lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Euroopa Liidu kodanikele, kes omavad Euroopa tulirelvapassi, ei kohaldata käesoleva seaduse § 60 lõigete 4 ja 5 sätteid.»;

86) paragrahvi 62¹ lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata relvakollektsiooni kuuluvate relvade ning tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona ühest liikmesriigist teise edasitoimetamisele.»;

87) paragrahvi 62² lõike 3 punkti 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud deklaratsioon, mille ta edastab hiljemalt kauba Eestisse toimetamise päeval kauba lähteriigi pädevale asutusele.»;

88) paragrahvi 62² lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud dokumentide kehtivusaeg on kuni üks aasta alates nende väljastamise päevast ning nende väljastamise eest tasutakse riigilõivu.»;

89) paragrahvi 62³ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

90) paragrahvi 62³ lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Relva ja laskemoona võib Eestist teistesse liikmesriikidesse toimetada isik, kellel on:»;

91) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) relvade, tulirelva oluliste osade, tulirelva lisaseadiste või laskemoona valmistamine ja müük;»;

92) paragrahvi 68 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 68. Tegevusloa väljastamine ja väljastamisest keeldumine»;

93) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui:
1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele;
2) taotleja on kahe viimase aasta jooksul oluliselt rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid;
3) on alust kahelda taotleja usaldusväärsuses;
4) taotleja eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamisest käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktide 2–4, 6 ja 7 alusel on möödunud vähem kui kolm aastat.»;

94) paragrahvi 73 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Käesoleva paragrahvi nõuded ei laiene füüsilise isiku poolt kodusel teel jahipidamise ja sportimise eesmärgil padruni valmistamisele padrunikomponentidest.»;

95) paragrahvi 74 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Nõuded relva ja laskemoona müügikohale kehtestab siseminister määrusega.»;

96) paragrahvi 75 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tegevusloa alusel relvi, tulirelva olulisi osi, lisaseadiseid ja laskemoona valmistav ning müüv isik on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadiste ja laskemoona kohta.

(2) Arvestust peetakse nööritud ja politseiprefektuuri pitseriga kinnitatud relvaraamatus ja laskemoonaraamatus. Relvaraamatu ja laskemoonaraamatu vormi kehtestab siseminister määrusega.

(3) Relvaraamatu ja laskemoonaraamatu ühele poolele märgitakse valmistatud või müügiks soetatud, teisele poolele realiseeritud relvad, tulirelva olulised osad, lisaseadised või laskemoon.

(4) Relvaraamatut ja laskemoonaraamatut säilitatakse kümme aastat viimase sissekande tegemise päevast arvates.

(5) Relvaraamatusse ja laskemoonaraamatusse kantud andmetest on lubatud teavitada ainult vastavat kontrollimise õigust omavat isikut ning isikut, kellele dokumentidele juurdepääsu õigus on antud muu seadusega.

(6) Müügiloleva relva kadumisest on tegevusloa omaja kohustatud viivitamata informeerima politseiprefektuuri ja tegevusloa väljaandjat.»;

97) paragrahvi 76 lõige 2 muudetakse sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Relvaomanik võib relva parandada ise või anda selle parandamiseks vastavat tegevusluba omavale isikule.»;

98) seadust täiendatakse §-ga 83¹ järgmises sõnastuses:

« § 83¹. Nõuded relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, parandamise, ümbertegemise ning laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja hävitamisega seotud isikule

Relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, parandamise, ümbertegemise ning laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja hävitamisega võib tegeleda isik, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud eksami ning kui tema suhtes ei esine käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud asjaolusid.»;

99) paragrahvi 86 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 86. Relva laenutamine ja kasutamine lasketiirus»;

100) paragrahvi 86 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Relvaluba omav lapsevanem või laskeinstruktor võib oma vastutusel ja vahetu järelevalve all anda lasketiirus oma isiklikku tulirelva ja selle laskemoona kasutada vähemalt 12-aastasele lapsele.»;

101) seadust täiendatakse §-ga 86¹ järgmises sõnastuses:

« § 86¹. Laskeinstruktor

(1) Laskeinstruktor on käesoleva seaduse mõistes laskevõistlust või laskeharjutust läbiviiv ja laskealast tegevust korraldav isik, kellele laskespordiorganisatsioon on väljastanud laskeinstruktori litsentsi. Laskespordiorganisatsioon on rahvusvahelise spordialaliidu tunnustatud, laskmisega seotud Eesti spordialaorganisatsioon.

(2) Laskeinstruktor on kohustatud:
1) kontrollima lasketiiru või laskepaiga vastavust ohutusnõuetele;
2) tundma tsiviilkäibes olevaid relvi ja nende kasutusvaldkondi;
3) kontrollima relvade vastavust kasutuse eesmärkidele;
4) jälgima ja vajaduse korral suunama laskjate poolt relvade käitlemist;
5) kontrollima relvade kasutamisõigust;
6) tarvitusele võtma vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral.

(3) Laskeinstruktori litsents väljastatakse isikule, kes on läbinud laskeinstruktori koolituse ja sooritanud laskeinstruktori eksami. Eksamil kontrollitakse laskeinstruktori teadmisi ja oskusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmisel. Laskeinstruktori koolitusele esitatavad nõuded ja laskeinstruktori eksami sooritamise korra kehtestab siseminister määrusega.

(4) Laskeinstruktori litsentsi kehtivusaeg on viis aastat. Laskespordiorganisatsioon võib laskeinstruktori litsentsi kehtetuks tunnistada, kui laskeinstruktor on oluliselt rikkunud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi.

(5) Laskeinstruktori litsentsi väljaandmise korra ja laskeinstruktori litsentsi vormi kehtestab siseminister määrusega.»;

102) paragrahvi 87 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Laskemoona võib müüa relvaomanikule või -valdajale relvaloa alusel käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 kehtestatud koguses.»;

103) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade ja laskemoona käitlemise üle teostavad politseiasutused ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet ning piirivalveasutused.»;

104) paragrahv 89¹⁰ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 89¹⁰. Relva ja laskemoona kandmine alkoholijoobes ning narkootilise ja psühhotroopse aine mõju all

Relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.»;

105) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Füüsilise isiku nimele seni kehtinud õigusaktide alusel registreeritud relv, mis ei saa käitlemisviisile kohast tüübikinnitust, jäetakse selle omanikule ja talle säilitatakse relva senise kasutamise õigused. Sellist relva ei tohi anda kasutada paralleelrelvaloa alusel ja võib võõrandada ainult riigi omandisse või relva- ja padrunikollektsiooni pidajale.»

§ 2. Postiseaduse (RT I 2006, 18, 142) § 25 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Strateegilise kauba seaduses (RT I 2004, 2, 7; 2006, 50, 376) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamisele relvaseaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel relvaseaduses sätestatud juhtudel, samuti tsiviilkäibes lubatud relvade ja laskemoona edasitoimetamisele Euroopa Ühenduses.»;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Välismaalane peab teostama Eestist soetatud relva ja laskemoona Eestist väljavedu strateegilise kauba seaduse alusel väljastatud eriloa alusel viie päeva jooksul eriloa soetamise päevast arvates. Relva ja laskemoona Eestist väljaveo tähtaeg märgitakse loale.»

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–80 ja 82–104 ning § 3 jõustuvad kolme kuu möödumisel pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 81 ja § 2 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK