Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine
Vastu võetud 03.09.1996 nr 226
RT I 1996, 64, 1182
jõustumine 14.09.1996
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
29.10.1996 nr 262 (RT I 1996, 77, 1367) 12.11.1996
16.09.1997 nr 173 (RT I 1997, 69, 1123) 25.09.1997
23.12.1997 nr 249 (RT I 1997, 99, 1605) 1.01.1998
22.09.1998 nr 208 (RT I 1998, 85, 1392) 3.10.1998
21.12.1999 nr 399 (RT I 1999, 98, 873) 1.01.2000
19.06.2001 nr 200 ( RT I 2001, 54, 327) 28.06.2001
20.01.2004 nr 13 (RT I 2004, 4, 24) 26.01.2004
11.01.2007 nr 8 (RT I 2007, 6, 34) 28.01.2007
Maareformi seaduse paragrahvide 29 ja 31 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada "Maa riigi omandisse jätmise kord" (juurde lisatud).
2. Käesoleva määruse jõustumise päevaks otsustajale esitatud maa riigi omandisse jätmise taotluste osas langetatakse maa riigi omandisse jätmise otsus seni kehtinud korra alusel.
3. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Kinnitatud |
Maa riigi omandisse jätmise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolev "Maa riigi omandisse jätmise kord" (edaspidi kord) on kehtestatud maareformi seaduse (RT I 1996, 41, 796) paragrahvi 29 alusel. Kord reguleerib maa riigi omandisse jätmist, määrab kindlaks maa riigi omandisse jätmise taotlejad, otsustajad ning riigi omandisse jäetud maale valitseja määramise alused.
2. Korra järgi jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud maa. Riigimaa teiste isikute kasutusse andmisele eelneb korra kohaselt läbiviidud maa riigi omandisse jätmine ning kinnistamine, kui ei ole kehtestatud teisiti.
[RT I 2004, 4, 24 – jõust. 26.01.2004]
3. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses selle jätmisega riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punkti 4 alusel, teeb kohalik omavalitsus otsuse maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta ühe kuu jooksul maa riigi omandisse jätmise otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise päevale järgnevast päevast arvates.
4. Maa riigi omandisse jätmise taotlejateks (edaspidi taotleja) on Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused.
5. Maa riigi omandisse jätmise otsustaja (edaspidi otsustaja) on:
1)
Vabariigi Valitsus, kui taotlejaks on Riigikogu Kantselei, Vabariigi
Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll,
Riigikohus, Riigikantselei, samuti, kui maa jäetakse riigi omandisse
maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 13 sätestatud
otstarbel;
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
2) minister või maavanem, kui riigi omandisse jäetakse vastava
ministeeriumi või maavalitsuse valitsemisel riigi omandisse jäetud
hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa (maareformi seaduse
paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1);
3) keskkonnaminister, kui maa
jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1
punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel välja arvatud käesoleva
punkti alapunktides 8 ja 10 sätestatud juhtudel;
4) haridus- ja teadusminister, keskkonnaminister, kultuuriminister, sotsiaalminister või maa asukohajärgne maavanem, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 4 nimetatud otstarbel;
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
5) kaitseminister, siseminister, justiitsminister või rahandusminister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 nimetatud otstarbel;
6) põllumajandusminister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi
seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarbel;
7)
riigi omandisse jäetava maa asukohajärgne maavanem, kui maa jäetakse
riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 10
ja 12 nimetatud otstarbel, välja arvatud käesoleva punkti alapunktides
1, 8 ja 10 sätestatud juhtudel, ning juhul, kui maa jäetakse riigi
omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8
sätestatud otstarbel ja sama maa riigi omandisse jätmist ei taotle
Keskkonnaministeerium;
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
8) majandus- ja kommunikatsiooniminister, kui riigi omandisse jäetakse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 10 nimetatud otstarbel Eesti Energia Aktsiaseltsi ja Eesti Põlevkivi Aktsiaseltsi omandis olevate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa või kui maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud otstarbel jäetakse riigi omandisse eelnimetatud äriühingute hoonete ja rajatiste püstitamiseks vajalik maa, samuti, kui otsustatakse raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa (raudteemaa) riigi omandisse jätmine maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkt 10 alusel;
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
9) [Kehtetu – RT I 2001, 54, 327 – jõust. 28.06.2001]
10) rahandusminister, kui riigi omandisse jäetakse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 10 nimetatud otstarbel Aktsiaseltsi Eesti Telekom ja tema tütarettevõtete omandis olevate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa või kui maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud otstarbel jäetakse riigi omandisse eelnimetatud äriühingute hoonete ja rajatiste püstitamiseks vajalik maa.
II. MAA RIIGI OMANDISSE JÄTMISE TAOTLEMINE JA OTSUSTAMINE
6. Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks koostab taotleja või tema poolt volitatud isik toimiku.
7. Maa riigi omandisse jätmise toimikusse kogutakse:
1) maa
riigi omandisse jätmise taotlus, milles näidatakse maa riigi omandisse
jätmise alus, riigi omandisse jäetava maa ligikaudne pindala,
taotletav sihtotstarve ning vajaduse korral muud andmed;
2) kui
riigi omandisse taotletaval maal paiknevad ehitised, siis dokumendid
riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta (riigivara
registri õiend, väljavõte riigimaanteede loetelust või üleriigilise
tähtsusega maardlate nimekirjast);
3) taotleja valduses olevad
dokumendid riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta
(maakasutusõiguse riiklik akt, maa looduses eraldamise akt vms);
4)
Keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri volitatud isiku nõusolek,
kui maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud maa
riigi omandisse jätmist taotleb maavanem;
5) riigi omandisse
taotletava maa asendiplaan või katastriüksuse plaan linnades ja
väljaspool linnu tihehoonestusega aladel mõõtkavas vähemalt 1:2000,
hajahoonestusega aladel mõõtkavas vähemalt 1:10 000. Üle 75 ha suuruse
maaüksuse riigi omandisse taotlemisel võib taotletava maa asendiplaan
olla koostatud mõõtkavas kuni 1:50 000 tingimusel, et riigi omandisse
taotletava maa piirid on üheselt mõistetavad.
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
8. Korra punktis 7 sätestatu kohaselt koostatud toimik esitatakse maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele tutvumiseks.Kui maad taotletakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 8 alusel, esitatakse kohalikule omavalitsusele punkti 7 alapunktides 1 ja 5 nimetatud dokumendid. Sellisel juhul koostatakse toimik pärast punktis 9 loetletud toimingute tegemist.
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
9. Ühe kuu jooksul maa riigi omandisse jätmise toimiku või korra punkti 7 alapunktides 1 ja 5 nimetatud dokumentide saamise päevale järgnevast päevast arvates valla- või linnavalitsus:
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
1) määrab maareformi seaduses sätestatust lähtudes teise isiku omandis
oleva ehitise, mille juures ostueesõigusega erastatava või tagastatava
maa suurust ja piire maa riigi omandisse jätmine võib mõjutada,
teenindamiseks vajaliku maa või ehitise juurde ostueesõigusega
erastatava või tagastatava maa suuruse ja piirid. Riigi omandisse
jäetaval maal asuva riigi omandis oleva ehitise teenindamiseks
vajaliku maa suurus ja piirid määratakse juhul, kui toimiku esitaja on
seda taotlenud;
2) määrab riigi omandisse jäetava maa sihtotstarbe
ja annab arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta ning näitab eraldi
ära maa riigi omandisse jätmise taotluses ja asendiplaanil toodud
suuruses ja piirides maa riigi omandisse jätmist takistavad asjaolud.
Vajaduse korral lisatakse arvamust põhjendav või selgitav plaan või
kaart. Arvamusele lisatakse õiend teiste isikute taotluste kohta, kes
soovivad omandada riigi omandisse jäetavat maad tagastamise või
ostueesõigusega erastamise korras. Õiend esitatakse ka juhul, kui
valla- või linnavalitsus ei anna arvamust maa riigi omandisse jätmise
kohta või kui ta ei nõustu maa riigi omandisse jätmisega;
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
3) esitab andmed riigi omandisse taotletaval maal asuvate ehitiste kohta, märkides ära, kas valla- või linnavalitsusele teadaolevalt on tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitistega.
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
10. Kui kohalik omavalitsus ei teosta korra punktis 9 loetletud toiminguid kehtestatud tähtaja jooksul, siis jäetakse maa riigi omandisse taotleja poolt esitatud piirides ja suuruses ning üld- või detailplaneeringust lähtuva sihtotstarbega. Üld- või detailplaneeringu puudumise korral jäetakse maa riigi omandisse taotluses märgitud sihtotstarbega.
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
11. Kui kohaliku omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole esitatud kehtestatud tähtaja jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsustamist.
12. Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks esitab taotleja otsustajale korra punkti 7 kohaselt koostatud toimiku, punkti 9 alusel esitatud kohaliku omavalitsuse otsused ja arvamuse, kui need on esitatud, ning maa riigi omandisse jätmise otsuse eelnõu ja seletuskirja. Otsus maa riigi omandisse jätmise kohta tehakse ühe kuu jooksul käesolevas punktis nimetatud dokumentide otsustajale esitamise päevale järgnevast päevast arvates.
13. Maa riigi omandisse jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1)
viidet maareformi seaduse sättele, mille alusel maa jäetakse riigi
omandisse;
2) riigi omandisse jäetava maa asukohta, suurust,
sihtotstarvet ja katastritunnust, kui see on olemas. Kui maa jäetakse
riigi omandisse maa asendiplaani alusel, lisatakse maa riigi omandisse
jätmise otsusele maa asendiplaan. Kui asendiplaani trükis ei avaldata,
siis peab otsuses olema näidatud, kus saab maa riigi omandisse jätmise
otsuse aluseks olnud asendiplaaniga tutvuda;
3) kui maa riigi
omandisse jätmise otsustaja on Vabariigi Valitsus, siis riigi
omandisse jäetava maa valitseja nime.
14. Pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist korraldab otsustaja või tema volitatud isik maa registreerimise riigi maakatastris. Kui maa riigi omandisse jätmise taotlus esitatakse käesoleva korra alusel otsustamiseks Vabariigi Valitsusele, korraldab riigi omandisse jäetud maa registreerimise riigi maakatastris riigi omandisse jäetud maa valitseja.
15. [Kehtetu – RT I 2001, 54, 327 – jõust. 28.06.2001]
16. Riigi omandisse jätmiseks koostatud asendiplaani alusel määratud pindala ja katastriüksuse plaanil märgitud pindala võivad erineda kuni +/-3%.
17. Valitsejale läheb riigi omandisse jäetud maa valitsemise õigus üle pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning maa registreerimist riigi maakatastris ja riigivara registris. Teade peab sisaldama otsustaja nime, haldusakti vastuvõtmise kuupäeva, numbrit ning käesoleva korra punkti 13 alapunktides 1 ja 2 nimetatud andmeid.
III. RIIGI OMANDISSE JÄETUD MAA VALITSEJA MÄÄRAMISE ALUSED
18. Riigi omandisse jäetud maa valitsejateks on:
1)
riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja,
kelle valitsemisel olevate riigi omandisse jäetud hoonete ja rajatiste
alune ning nende teenindamiseks vajalik maa (maareformi seaduse
paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1) jäetakse riigi omandisse;
2) Keskkonnaministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel välja arvatud käesoleva punkti alapunktides 7 ja 9 sätestatud juhtudel;
3) Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium või maa asukohajärgne maavalitsus, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 4 nimetatud otstarbel;
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
4) Kaitseministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium või Rahandusministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 nimetatud otstarbel;
5) Põllumajandusministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse
maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarbel;
6)
riigi omandisse jäetava maa asukohajärgne maavalitsus, kui maavanem on
jätnud maa riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1
punktides 8, 10 või 12 nimetatud otstarbel;
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse korra punkti 5 alapunkti 8 alusel;
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
8) [Kehtetu – RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
9) Rahandusministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse korra punkti 5 alapunkti 10 alusel;
10) Välisministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 13 alusel.
19. Riigi omandisse jäetud maa kinnistamise korraldab vajadusel riigimaa valitseja.
IV. RIIGIMAA AJUTISE VALITSEJA MÄÄRAMINE
[RT
I 2004, 4, 24 – jõust. 26.01.2004]
20. Maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks (edaspidi riigimaa ajutine valitseja) enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist on maa asukoha järgne maavanem.
[RT I 2004, 4, 24 – jõust. 26.01.2004]
21. Riigimaa ajutisel valitsejal on õigus:
1) võtta riigi
nimel vastu tehnovõrgu või -rajatise rajamiseks riigimaa piiratud
asjaõigusega koormamisega seotud otsuseid ja teostada toiminguid;
2)
lubada paigaldada maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud
maale sellega piirneval maal õiguslikul alusel püstitatava ehitise
rajamiseks vajalikke seadmeid, mehhanisme ja materjale kuni üheks
aastaks, samuti paigaldada sotsiaal-kultuurilise olemusega objekte
ning korraldada ühekordseid üritusi.
[RT I 2007, 6, 34 – jõust. 28.01.2007]
22. Riigimaa ajutise valitseja volitused lõpevad maa valitsemise õiguse üleminekuga riigi omandisse jäetud maa valitsejale, maa munitsipaalomandisse andmisel, maa omandiõiguse üleminekuga maa tagastamisel või erastamisel.
[RT I 2004, 4, 24 – jõust. 26.01.2004]