Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Suu- ja sõrataudi tõrje eeskiri

Vastu võetud 23.01.2007 nr 4

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks, samuti karantiinitingimused ning tingimused ohustatud ja järelevalvetsoonis.

§ 2. Suu- ja sõrataudi määratlus

Suu- ja sõrataud on kiiresti leviv, palavikuga kulgev äge kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustavad haavanduvate villide teke suuõõnes ja keele limaskestas, ninapeeglil, sõravahes ja -piirdel ning udaral. Suu- ja sõrataudi tekitajaks on seitsme serotüübi (A, O, C, SAT 1, SAT 2, SAT 3 ja ASIA 1) ning paljude serovariantidega aftoviirus. Suu- ja sõrataudi puhul on aeg nakatumisest kuni kliiniliste tunnuste ilmnemiseni (edaspidi peiteaeg) veiste ja sigade puhul kuni 14 päeva ning lammaste, kitsede ja muude Artiodactyla seltsi, Ruminantia, Suina või Tylopoda alamseltsi kuuluvate kodu- või metsloomade (edaspidi vastuvõtlik loom) puhul kuni 21 päeva. Suu- ja sõrataud levib peamiselt otsese kontakti teel ja inimtegevuse vahendusel. Nakkus võib erandjuhtudel üle kanduda inimesele. Erijuhtudel ning kinnitatuna teaduslike uuringutega võib vastuvõtlikeks pidada ka Rodentia ja Proboscidae seltsi kuuluvaid loomi.

2. peatükk
ENNETAMINE

§ 3. Suu- ja sõrataudi ennetamine

Suu- ja sõrataudi ennetamine seisneb Eesti suu- ja sõrataudivaba staatuse säilitamises, milleks järgitakse asjakohaseid nõudeid vastuvõtlike loomade ja nendelt pärinevate saaduste importimisel Eestisse.

§ 4. Vaktsineerimine

(1) Suu- ja sõrataudivastase hüperimmuunseerumi manustamine ning suu- ja sõrataudivastane vaktsineerimine on keelatud, välja arvatud 3. peatüki 6. jaos toodud erakorraline vaktsineerimine.

(2) Suu- ja sõrataudivastase vaktsiini tootmine, säilitamine, varustamine, jaotamine ning müük toimub Veterinaar- ja Toiduameti otsese kontrolli all.

(3) Suu- ja sõrataudivastast vaktsiini on muul eesmärgil kui vastuvõtlikul loomal aktiivse immuunsuse tekitamiseks, eelkõige laboratoorne uuring, teaduslik uurimistöö ja vaktsiini katsetamine, lubatud kasutada üksnes «Loomatauditõrje seaduse» §-s 31 nimetatud nõuetekohases teaduslaboratooriumis.

§ 5. Suu- ja sõrataudi epidemioloogilise olukorra seire ja laboratoorsed uuringud

(1) Suu- ja sõrataudi seirekava koostab ning epidemioloogilise olukorra seiret ning laboratoorseid uuringuid korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Laboratoorsed uuringud teeb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

(3) Suu- ja sõrataudi elusviirusega seotud uurimistöö ja diagnoosimine ning tegevus diagnoosimise vahendite ja vaktsiini tootmise eesmärgil on keelatud.

§ 6. Situatsioonplaan

Suu- ja sõrataudi situatsioonplaani koostab Veterinaar- ja Toiduamet «Loomatauditõrje seaduse» § 44 lõike 2 alusel ning esitab selle Euroopa Komisjonile kinnitamiseks. Situatsiooniplaan esitatakse kinnitamiseks vähemalt iga viie aasta tagant.

§ 7. Õppeprogrammid

(1) Suu- ja sõrataudi õppeprogrammid tehakse kooskõlas kinnitatud situatsioonplaaniga.

(2) Võimaluse korral tehakse õppeprogrammid koostöös Euroopa Liidu naaberliikmesriikide ja ühenduseväliste naaberriikide pädevate asutustega.

(3) Tehtava õppeprogrammi olulisematest tulemustest teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Komisjoni. Teave esitatakse osana nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisese veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 121, 29.07.1964, lk 1977–2012) artikli 8 kohaselt nõutavast teabest.

3. peatükk
TÕRJE

1. jagu
Tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi kahtluse korral

§ 8. Nakkuskahtlane loom, nakatunud loom ja nendest teavitamine

(1) Nakkuskahtlane loom on vastuvõtlik loom, kellel ilmnevate kliiniliste sümptomite või surmajärgsete kahjustuste põhjal või kellele tehtud laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal võib kahtlustada suu- ja sõrataudi.

(2) Kui vastuvõtlikul loomal või sellise looma korjusel kinnitatakse lisas 1 esitatud taudipunkti kriteeriume arvestades ametlikult suu- ja sõrataudi diagnoos, kas suu- ja sõrataudi kliiniliste sümptomite või surmajärgsete kahjustuste põhjal või nõukogu direktiivi 2003/85 ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (EÜT L 306, 22.11.2003, lk 1–87), lisa 13 nõuetekohase laboratoorse uuringu tulemusel, loetakse loom nakatunud loomaks ning sellist juhtumit käsitatakse suu- ja sõrataudi juhtumina.

(3) Nakkuskahtlasest või nakatunud loomast teavitatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

(4) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriigid) veterinaarteenistuste teavitamisel esitatakse lisaks «Loomatauditõrje seaduse» § 42 lõikes 1 toodud andmetele ka lisas 2 toodud andmed.

§ 9. Kliiniline läbivaatus ja proovide võtmine

(1) Volitatud veterinaararst või Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnik (edaspidi järelevalveametnik) teeb looma kliinilise läbivaatuse ning võtab laboratoorseks uurimiseks vajalikud proovid nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisas 3 sätestatud diagnoosimise juhendi kohaselt.

(2) Uurimismaterjali toimetab laboratooriumisse järelevalveametnik, volitatud veterinaararst või laboratooriumi selle ala spetsialist.

(3) Suu- ja sõrataudi esmakordsel diagnoosimisel saadetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist proov viiruse tüübi määramiseks ja diagnoosi kinnitamiseks selleks volitatud referentlaboratooriumi.

§ 10. Suu- ja sõrataudi kahtluse korral veterinaararsti rakendatavad abinõud

(1) Suu- ja sõrataudi kahtlusest või diagnoosimisest teavitab karja teenindav veterinaararst (edaspidi veterinaararst) sellest viivitamata Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust ning korraldab taudi leviku tõkestamiseks esmaste abinõude rakendamise.

(2) Veterinaararst selgitab loomapidajale seoses taudikahtlusega temale õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning palub kõigil sellise ettevõtte territooriumil, kus on vähemalt üks nakkuskahtlane loom (edaspidi eeldatav taudipunkt), viibivatel isikutel sealt mitte lahkuda kuni järelevalveametniku saabumiseni. Kui inimeste ja sõidukite lahkumine eeldatavast taudipunktist on vältimatu, kohaldab veterinaararst meetmeid, et tõkestada nakkuse väljaviimine eeldatavast taudipunktist.

(3) Veterinaararst kohaldab abinõusid, et tõkestada isikute, veovahendite ja vastuvõtlike loomade sisenemine eeldatavasse taudipunkti.

§ 11. Loomapidaja kohustused suu- ja sõrataudi kahtluse korral

Suu- ja sõrataudi kahtluse korral on loomapidaja kohustatud:
1) eraldama eeldatavas taudipunktis viibiva nakkuskahtlase looma ülejäänud vastuvõtlikest loomadest ning kohaldama asjakohaseid abinõusid, et tõkestada võimaliku suu- ja sõrataudiviiruse levik;
2) isoleerima vastuvõtliku looma;
3) jääma eeldatavasse taudipunkti kuni järelevalveametniku saabumiseni ja temalt lahkumiseks loa saamiseni ning nõudma seda ka teistelt eeldatavas taudipunktis viibivatelt isikutelt;
4) osutama järelevalveametnikule abi vajaliku kliinilise ja patoloogilise uurimise tegemisel, samuti epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel;
5) esitama järelevalveametniku nõudmisel loomade ja sööda omandamise ja võõrandamisega seotud dokumendid ning nende puudumise korral andma sellekohast suulist teavet;
6) täitma järelevalveametniku korraldusi võimaliku nakkuse leviku tõkestamiseks vajalike ettevaatusabinõude rakendamisel;
7) koguma andmeid kitsenduste kehtimisaja vältel sündinud ja hukkunud loomade arvu kohta, näidates ära hukkunud loomade vanuse, ning esitama asjakohased andmed järelevalveametnikule tema nõudmisel;
8) esitama järelevalveametnikule nimekirja loomakasvatushoones või -rajatises töötavate ja teiste seal viibivate isikute kohta, kelle sisenemine eeldatavasse taudipunkti on vajalik, samuti loomakasvatushoonet või -rajatist teenindavate veovahendite loetelu;
9) välistama kõrvalise isiku pääsu eeldatavas taudipunktis olevasse loomakasvatushoonesse;
10) kasutama loomakasvatushoones või -rajatises töötamiseks eraldi ülerõivaid ja jalatseid, mida hoitakse loomakasvatushoone või -rajatise ruumides, ja tagama nende kasutamise ka loomakasvatushoone või -rajatise töötajale;
11) paigutama sissesõiduteele ning loomakasvatushoone või -rajatise sisse- ja väljapääsule desinfektsioonimati ning niisutama seda regulaarselt Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga;
12) desinfitseerima eeldatava taudipunkti territooriumilt lahkuva veovahendi Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga.

§ 12. Suu- ja sõrataudi kahtluse korral Veterinaar- ja Toiduameti rakendatavad abinõud

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võtab eeldatava taudipunkti, kus tehtud uurimuse alusel ei saa välistada suu- ja sõrataudi kahtlust, kõrgendatud järelevalve alla ning määrab ettevõtte ülevaatusega ja proovide võtmisega tegeleva veterinaararsti. Suu- ja sõrataudi kahtluse korral rakendatakse seal järgmisi abinõusid:
1) registreeritakse vastuvõtlike loomade arv karjas, loomapidamishoones või -rajatises loomaliigiti vanuse ja tehnoloogiliste rühmade kaupa, esitades eraldi nakkuskahtlaste loomade arvu igas rühmas, samuti surnud vastuvõtlike loomade arvu ja vanuse;
2) määratakse kindlaks eeldatava taudipunkti territoorium ja tähistatakse see teavitavate siltidega;
3) tehakse vastuvõtlike loomade ülevaatus;
4) võetakse lisas 1 toodud taudipunkti kriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikud proovid ning korraldatakse proovide saatmine Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse uurimiseks;
5) tehakse epidemioloogiline uurimine;
6) loomapidaja esitatud nimekirja alusel määratakse kindlaks isikud ja veovahendid, mis võivad olla eeldatavas taudipunktis, ning nende kohta väljastatakse asjakohased Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikud load.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku loana käsitatakse dokumenti, millest tehakse vajalik arv koopiaid, mis esitatakse iga sellest määrusest tuleneva kontrolli korral.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht:
1) määrab desinfektsioonivahendi ning korraldab selle veo eeldatavasse taudipunkti;
2) määrab looma korjuse hävitamise korra. Looma korjus hävitatakse kohapeal põletades või mattes selleks Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal lubatud kohta. Kui korjust põletada või matta ei ole võimalik, viiakse see hävitamiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse. Kui korjus on vaja eeldatava taudipunkti territooriumilt ära viia, kontrollib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kasutatava veovahendi sobivust veoks, määrab veterinaararsti, kes saadab veovahendit loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, ning määrab veovahendi desinfitseerimise koha ja desinfitseerimisvahendi;
3) kontrollib eeldatavas taudipunktis kitsenduste kehtimise aja vältel korrapäraselt kitsendustega seotud nõuete täitmist ning peab arvestust tehtud kontrollide kohta.

§ 13. Suu- ja sõrataudi kahtluse korral Veterinaar- ja Toiduameti rakendatavad kitsendused

(1) Suu- ja sõrataudi kahtluse korral keelab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht ilma enda kirjaliku loata:
1) ettevõttest vastuvõtlikku looma välja viia ja sinna juurde tuua, samuti ühest ettevõttest vastuvõtlikku looma teise ettevõttesse vedada. Järelevalveametnik võib keelata ka muude loomade kui vastuvõtlikud loomad, ettevõtte territooriumilt välja viimise või nende ümberpaigutamise ettevõttesiseselt;
2) viia ettevõttest välja vastuvõtlikult loomalt pärit spermat, embrüoid ja munarakke, tapasaadusi, sealhulgas liha, ja korjuseid, sööta, sõnnikut, allapanu ning ettevõtte sisseseadet ja inventari ja muid võimalikke nakkust edasikandvaid materjale ning jäätmeid;
3) siseneda loomakasvatushoonesse või -rajatisse, kus vastuvõtlikke loomi peetakse. Siseneda võib üksnes ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietuses, mis pärast kasutamist hävitatakse, või üksnes nimetatud ruumis viibimiseks ettenähtud riietes, kui neid regulaarselt desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiseid järgides. Jalanõud desinfitseeritakse pärast väljumist;
4) kitsendustega ettevõttest piima välja viia. Kui piima koguda ja säilitada kohapeal on võimatu, võib Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal hävitada piim kohapeal või vedada lähimasse selleks sobivasse kohta järelevalveametniku kontrolli all hävitamiseks või töötlemiseks viisil, mis tagab suu- ja sõrataudiviiruse hävimise. Piima veol kasutatakse selleks ettenähtud veovahendit, et välistada suu- ja sõrataudiviiruse leviku oht;
5) vastuvõtlikku looma kohapeal toiduks tappa;
6) isikul ja veovahendil siseneda eeldatavasse taudipunkti ja lahkuda sealt.

(2) Vastuvõtliku looma korjust või tapetud looma rümpa hoitakse tingimustes, mis välistavad ilmastiku toime korjusele ja rümbale ning nende kokkupuutumise teiste loomade ja inimestega. Korjust või rümpa võib välja viia ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal diagnostiliseks uurimiseks või hävitamiseks.

(3) Lisaks lõikes 1 toodud kitsendustele võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht taudi leviku vältimiseks kehtestada lisakitsendusi epidemioloogilise uurimise tulemuse põhjal või kui eeldatav taudipunkt asub kõrge intensiivsusega loomakasvatuse piirkonnas.

(4) Eeldatavast taudipunktist pärinevate loomsete saaduste eksport ja nende toimetamine teise liikmesriiki on keelatud.

(5) Lõigetes 1 ja 3 sätestatud kitsendusi kohaldatakse ka ettevõttes ja piirkonnas, milles epidemioloogilise uurimise tulemused annavad põhjuse kahtlustada taudi levikut.

§ 14. Kitsenduste kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Suu- ja sõrataudi kahtluse korral võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kehtestada pärast loomataudi kahtlusest teate saamist vajaduse korral diagnoosi täpsustamiseni kitsendused karjale, ettevõttele või piirkonnale.

(2) Kitsenduste kehtestamisest teatab järelevalveametnik loomapidajale posti teel väljastusteatega või allkirja vastu.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse lõikes 1 nimetatud kitsenduste kehtetuks tunnistamise kohta laboratoorsete uurimiste tulemuste või «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3 nimetatud ekspertide komisjoni (edaspidi komisjon) otsuse alusel, kui need välistavad taudi puhkemise. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teatab loomapidajale taudikahtluse lõpetamisest posti teel väljastusteatega või allkirja vastu 24 tunni jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 15. Epidemioloogiline uurimine suu- ja sõrataudi kahtluse korral

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht korraldab suu- ja sõrataudi kahtluse korral epidemioloogilise uurimise, mille käigus selgitatakse välja:
1) ajavahemik, mille vältel suu- ja sõrataud võis ettevõttes esineda enne, kui seda kahtlustati või sellest teatati (edaspidi tõenäoline looma nakatumise aeg), ja nakkusallikas;
2) teised ettevõtted, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, kes võisid nakatuda või nakkusallikaga kokku puutuda;
3) inimeste, loomade ja veokite liikumine, millega võis kaasneda suu- ja sõrataudiviiruse jõudmine ettevõttesse ja sealt edasikandumine vastuvõtlike loomade nakatumise ning suu- ja sõrataudi avastamise vahelisel ajavahemikul ning võimalikud sekundaarsed kontaktsed ettevõtted;
4) ohud ja keskkonnategurid, mis soodustavad suu- ja sõrataudiviiruse levimist eeldatavast taudipunktist väljapoole.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab epidemioloogilise uurimise tulemuste aruande Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile suu- ja sõrataudi kahtluse otsustamisest arvates 24 tunni jooksul.

§ 16. Ajutise kontrolltsooni kehtestamine

(1) Kui epidemioloogiline olukord, eelkõige vastuvõtlike loomade suur asustustihedus, vastuvõtlike loomadega kokku puutuvate loomade või isikute sage liikumine, viivitused kahtlastest juhtudest teatamisel või puudulik teave suu- ja sõrataudiviiruse võimaliku päritolu ja levikuteede kohta seda nõuab, võib Veterinaar- ja Toiduamet kehtestada ajutise kontrolltsooni.

(2) Ajutises kontrolltsoonis asuva ettevõtte suhtes kohaldatakse vähemalt § 11 punktides 1, 2 ja 7, § 12 lõike 1 punktides 1 ja 4 ning § 13 lõike 1 punktis 1 sätestatud abinõusid ja kitsendusi.

(3) Lisaks ajutises kontrolltsoonis kohaldatavatele meetmetele võib Veterinaar- ja Toiduamet kohaldada loomade ajutist liikumiskeeldu suuremal alal või kogu Eesti territooriumil. Suu- ja sõrataudile mittevastuvõtlike loomade liikumiskeeld kehtestatakse kuni 72 tunniks, välja arvatud juhul, kui seda õigustavad erakorralised asjaolud.

§ 17. Ennetav tauditõrjeprogramm

(1) Veterinaar- ja Toiduamet võib rakendada tauditõrjeprogrammi, mis hõlmab tõenäoliselt kontaktsete vastuvõtlike loomade ning vajaduse korral ka epidemioloogiliselt seotud tootmisüksuste ja naaberettevõtete loomade ennetavat hukkamist (edaspidi ennetav tauditõrjeprogramm).

(2) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamisel võetakse vastuvõtlikelt loomadelt proovid ja tehakse kliinilised uuringud nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.1.1 kohaselt.

(3) Enne ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamist teavitab Veterinaar- ja Toiduamet sellest Euroopa Komisjoni.

2. jagu
Tegutsemisjuhend ettevõttes suu- ja sõrataudi puhkemise korral

§ 18. Ettevõte

Ettevõtteks loetakse loomakasvatushoone või -rajatis koos krundi ja kõrvalhoonetega sõnniku, läga, allapanu, sööda jms säilitamiseks või loomade pidamiseks piiritletud ala või muu ettevõte, näiteks tsirkus, kus alaliselt või ajutiselt peetakse, sealhulgas aretatakse, vastuvõtlikke loomi.

§ 19. Diagnoosimine

Suu- ja sõrataudi diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt. Suu- ja sõrataudi ametliku diagnoosi kinnitab Veterinaar- ja Toiduamet.

§ 20. Suu- ja sõrataudi ravi

Suu- ja sõrataudi haigestunud loomade ravi on keelatud.

§ 21. Karantiini kehtestamine

Pärast taudi ametliku diagnoosi kinnitamist ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekut kehtestab maavanem viivitamata karantiini «Loomatauditõrje seaduse» § 50 lõike 4 kohaselt ettevõttes, kus peetakse vastuvõtlikke loomi ning mis vastab vähemalt ühele lisas 1 esitatud taudipunkti kriteeriumile (edaspidi taudipunkt).

§ 22. Taudipunktis rakendatavad kitsendused ja abinõud

(1) Pärast karantiini kehtestamist kohaldatakse taudipunktis lisaks §-des 10 ja 12 sätestatud nõuetele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) ettevõtte sissesõiduteele paigutatakse viidad selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «SUU- JA SÕRATAUD. LÄBIKÄIK KEELATUD»;
2) loomapidaja paigutab taudipunkti sisse- ja väljapääsu juurde desinfektsioonivanni ning puhastab ja desinfitseerib ümbritseva territooriumi Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhiste kohaselt;
3) sööt, sõnnik, allapanu ja muu materjal, samuti loomne ning mitteloomne materjal ja jäätmed, mis võivad olla saastunud suu- ja sõrataudiviirusega, hävitatakse või töödeldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt lisas 3 sätestatud viisil, mis tagab suu- ja sõrataudiviiruse hävimise;
4) taudipunktis peetav vastuvõtlik loom hukatakse kohapeal viivitamata. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada hukata vastuvõtlikku looma lähimas selleks sobivas kohas järelevalveametniku kontrolli all, kui on välistatud suu- ja sõrataudiviiruse levik looma veol sellisesse kohta ja seal hukkamisel. Kui Veterinaar- ja Toiduamet annab loa hukata vastuvõtlik loom lähimas selleks sobivas kohas, siis teavitab ta loa andmise põhjustest ning hukkamisel rakendatud meetmetest Euroopa Komisjoni;
5) järelevalveametnik võtab vastuvõtlikult loomalt enne hukkamist või hukkamise ajal nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.1.1 kohaselt proovid epidemioloogilise uurimise tegemiseks;
6) surnud või hukatud vastuvõtliku looma korjus hävitatakse järelevalveametniku kontrolli all selliselt, et suu- ja sõrataudiviiruse levik oleks välistatud;
7) pärast surnud või hukatud vastuvõtliku looma hävitamist või ettevõttest hävitamiseks kõrvaldamist ning punktis 3 nimetatud hävitamist või töötlemist tehakse vajaduse korral putukatõrje ning puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse lisas 3 sätestatud nõuete kohaselt loomapidamishoone või -rajatis koos inventari ja seadmetega ning vajaduse korral ka loomapidamishoone või -rajatise ümbruse pinnas, kasutatud veovahend ja muu materjal, mis võib olla saastunud suu- ja sõrataudiviirusega;
8) tehakse epidemioloogiline uurimine.

(2) Võimaluse korral selgitatakse välja suu- ja sõrataudiviiruse tõenäolise sissetoomise ja nakkuse avastamise ajavahemikul tapetud sealt pärineva liha asukoht. Selline liha hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab suu- ja sõrataudiviiruse leviku.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada kitsendusi ka teise ettevõtte suhtes, kui see on olnud kaudses kontaktis taudipunktiga või kui muud nakkuse leviku võimalused annavad alust kahtlustada, et see ettevõte on saastunud suu- ja sõrataudiviirusega.

§ 23. Epidemioloogiline uurimine taudipunktis

(1) Taudipunktis korraldab kohalik loomatauditõrje komisjon «Loomatauditõrje seaduse» § 52 lõike 1 kohaselt epidemioloogilise uurimise ja esitab ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile aruande, milles on toodud:
1) ajavahemik esimese looma tõenäolisest suu- ja sõrataudi nakatumisest kuni suu- ja sõrataudi kahtluse püstitamiseni;
2) suu- ja sõrataudi kahtluse püstitamise kuupäev;
3) suu- ja sõrataudi ametliku diagnoosi panemise kuupäev ja ametliku diagnoosi kinnitamise alus;
4) taudipunkti asukoht ja selle kaugus lähimast ettevõttest;
5) loomade arv taudipunktis vanuse ja tehnoloogiliste rühmade kaupa;
6) haigestunud ja surnud loomade arv igas üksuses;
7) muude vastuvõtlike loomade kui veiste ja sigade võimaliku nakatumise või suu- ja sõrataudiviirusega saastumise ulatus;
8) suu- ja sõrataudi levimus ja loomade suremus;
9) nakkusallikas (kahtlustatav või kinnitust leidnud);
10) võimalikud kontaktsed ettevõtted.

(2) Edaspidi esitatakse lõikes 1 nimetatud aruanne uue teabe laekumise korral, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas.

(3) Kui epidemioloogilise uurimise tulemusena saadakse tõendeid, et nakkus võib olla levinud taudipunkti mõnest teisest loomakarjast, loetakse see kari nakkuskahtlaseks ning selle suhtes kohaldatakse selle peatüki jaos 1 toodud tegutsemisjuhiseid.

§ 24. Kontaktses ettevõttes rakendatavad kitsendused ja abinõud

(1) Kontaktse ettevõtte suhtes kohaldatakse selle peatüki jaos 1 sätestatud nõudeid.

(2) Kontaktse ettevõtte loomadelt võetakse pärast hukkamist nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisas 3 sätestatud diagnoosimise juhendi kohaselt proovid, mis võimaldavad tuvastada või välistada suu- ja sõrataudi viiruse esinemise kontaktses ettevõttes peetavatel loomadel.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet võib epidemioloogilisest olukorrast tuleneva vajaduse korral kohaldada § 22 lõikes 1 sätestatud kitsendusi.

§ 25. Taudipunktis kehtestatud kitsenduste lõpetamine

Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lõpetab taudipunktis kehtestatud kitsendused, kui loomapidamishoone või -rajatise lõppdesinfektsioonist on möödunud vähemalt 15 päeva ja järelevalvetsoonis asuvate vastuvõtlike loomade hulgas ei ole 30 päeva jooksul avastatud ühtegi suu- ja sõrataudi haigestunud ega nakkuskahtlast looma. Karantiini lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul maavanem kirjaliku korraldusega ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

§ 26. Ettevõtte taasasustamine

(1) Ettevõttesse võib tuua looma (edaspidi taasasustamine) pärast 21 päeva möödumist ettevõtte lõppdesinfektsioonist arvates.

(2) Ettevõtte taasasustamiseks kasutatav loom peab vastama järgmistele nõuetele:
1) vastuvõtlik loom pärineb piirkonnast, kus ei rakendata suu- ja sõrataudiga seotud kitsendusi;
2) Veterinaar- ja Toiduamet on veendunud, et taasasustamiseks mõeldud loomal on võimalik kindlaks teha iga võimalik säilinud suu- ja sõrataudiviirus, veiste ja sigade puhul kliiniliste tunnuste alusel ning muude suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlike liikide puhul lõike 3 punktis 3 määratud perioodi lõpus tehtud laboratoorsete uuringute alusel;
3) taasasustamiseks mõeldud loomale punktis 2 viidatud immuunsusreaktsiooni tegemiseks peab see loom pärinema ettevõttest, mis asub piirkonnas, millest vähemalt 10 kilomeetri raadiuses ei ole vähemalt 30 päeva jooksul esinenud suu- ja sõrataudipuhangut või loomalt on enne ettevõttesse toomist nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 13 kohaselt võetud suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade tuvastamise analüüsiks proovid, mille tulemus on negatiivne.

(3) Ettevõtte taasasustamisel täidetakse järgmisi nõudeid:
1) loomad tuuakse ettevõtte kõigisse üksustesse ja hoonetesse. Kui ettevõte koosneb rohkem kui ühest üksusest või hoonest, ei pea loomi tooma kõigisse üksustesse või hoonetesse ühel ajal. Suu- ja sõrataudile vastuvõtlikku looma ei tohi ettevõttest ära viia enne, kui kõik ettevõttesse toodud loomad vastavad selle paragrahvi nõuetele;
2) pärast looma toomist ettevõttesse tehakse loomale kliiniline uuring iga kolme päeva järel 14 päeva jooksul. Järgmise 14 päeva jooksul uuritakse looma kliiniliselt üks kord nädalas;
3) pärast vähemalt 28 päeva möödumist viimasest loomade ettevõttesse toomise päevast alates uuritakse loomi kliiniliselt ja võetakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.2 kohaselt proovid suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade esinemise kontrollimiseks.

(4) Kui lõike 3 punktis 3 võetud proovide tulemus on negatiivne, loetakse taasasustamine lõpetatuks ning edaspidi võib loomi tuua ettevõttesse ilma piiranguteta.

(5) Veterinaar- ja Toiduameti nõudel tuleb ettevõttes, kus puhastamine ja desinfitseerimine on raskendatud, näiteks väljas pidamine, kasutada taasasustamiseks üksnes viiruse antikehadeta kontroll-loomi (edaspidi sentinel loom).

(6) Lisaks lõikes 3 sätestatud nõuetele võib Veterinaar- ja Toiduamet kohaldada «Loomatauditõrje seaduse» § 45 alusel täiendavaid meetmeid ettevõtte taasasustamiseks.

(7) Sellise ettevõtte taasasustamisel, millest 10 kilomeetri raadiuses ei ole viimase kolme kuu jooksul diagnoositud ühelgi loomal suu- ja sõrataudi, ei pea Veterinaar- ja Toiduameti loal kohaldama lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

§ 27. Erinevate epidemioloogilise staatusega tootmisüksustega ettevõte

(1) Ettevõttes, kus on vähemalt kaks eraldi epidemioloogilise staatusega tootmisüksust, võib Veterinaar- ja Toiduamet pärast riskide hindamist ettevõtte suu- ja sõrataudiga nakatumata tootmisüksuse puhul lubada jätta sellises tootmisüksuses peetava vastuvõtliku looma hukkamata, kui ettevõtte ülevaatusega ja proovide võtmisega tegelev veterinaararst (edaspidi ettevõtte ülevaatust tegev veterinaararst) kinnitab, et vähemalt kahe peiteaja jooksul enne suu- ja sõrataudi diagnoosimist on ettevõttes täidetud järgmised nõuded:
1) ettevõtte struktuur, ruumide suurus ja töökorraldus võimaldab erinevate vastuvõtlike loomade karjasid eraldi hoida ja pidada, k.a eraldi ventileerida;
2) erineva epidemioloogilise staatusega tootmisüksustes tehtavad toimingud, eelkõige lautade ja karjamaade hooldus, loomade söötmine, sõnniku ja virtsa eemaldamine, on eraldatud ja neid toiminguid teevad erinevad isikud;
3) erineva epidemioloogilise staatusega tootmisüksustes kasutatavad masinad, seadmed, tööriistad ja desinfitseerimisseadmed ning suu- ja sõrataudile mittevastuvõtlikest liikidest loomad on teineteisest eraldatud.

(2) Veterinaar- ja Toiduamet võib lubada lõikes 1 sätestatud nõuete kohase piimatootmisettevõtte suu- ja sõrataudiga nakatumata tootmisüksusest pärineva piima vedada lisas 4 toodud nõuete kohaseks töötlemiseks juhul, kui lüps toimub eraldatult teistes tootmisüksustes toimuvast lüpsist.

(3) Lõikes 1 sätestatud juhul teavitab Veterinaar- ja Toiduamet sellest Euroopa Komisjoni.

§ 28. Kontaktne ettevõte

(1) Kontaktse ettevõtte suhtes kohaldatakse 3. peatüki 1. jaos sätestatud meetmeid, kuni suu- ja sõrataudi kahtlus selles kontaktses ettevõttes on lõpetatud, arvestades lisas 1 toodud taudipunkti kriteeriume ning nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.1.1 kohaselt võetud proovide tulemusi.

(2) Veterinaar- ja Toiduamet keelab peiteaja jooksul loomade veo kontaktsest ettevõttest. Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib vastuvõtlikke loomi vedada järelevalve all lähimasse Veterinaar- ja Toiduameti määratud tapamajja hukkamiseks, kui ettevõtte ülevaatust tegev veterinaararst teeb vastuvõtlikele loomadele nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punktis 1 nimetatud kliinilise uurimise ja selle tulemusena selgub, et loomadel ei kahtlustata ega nad ei ole nakatunud suu- ja sõrataudi.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet võib epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt lugeda kontaktseks ettevõtteks üksnes ettevõtte ühe epidemioloogilise tootmisüksuse ja selle loomad, kui see epidemioloogiline tootmisüksus on §-s 27 sätestatud nõuete kohane.

(4) Kui ei ole võimalik välistada epidemioloogilist seost taudipunkti ning §-s 29 nimetatud asutuse, instituudi või keskuse ja §-s 30 nimetatud tapamaja, piiripunkti või veovahendi vahel, kohaldatakse nende suhtes §-s 22 sätestatud meetmeid ning vajaduse korral rakendatakse ennetavat tauditõrjeprogrammi.

3. jagu
Tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi puhkemise korral erijuhtudel

§ 29. Laboris, loomaaias, loomapargis ja piiritletud alal või asutuses, institutsioonis ja keskuses, kus loomi ajutiselt või alaliselt peetakse, suu- ja sõrataudi puhkemise korral rakendatavad meetmed

(1) Kui on oht, et taudipunktiks on labor, loomaaed, loomapark või selline loomade pidamiseks kasutatav loomakasvatushoone ja -rajatis ning loomade pidamiseks piiritletud ala, kus püsivalt peetakse või aretatakse ärilisel või mitteärilisel eesmärgil üht või mitut liiki loomi nende avalikuks näitamiseks ja rahvahariduseks, liigi säilitamiseks ning teaduslikeks alus- või rakendusuuringuteks, sealhulgas loomade aretuseks selliste uuringute tarvis (edaspidi asutus, instituut või keskus), kohaldatakse nende loomade kaitsmiseks nakatumise eest asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid. Need meetmed võivad muu hulgas hõlmata juurdepääsu piiramist taudipunktis asuvale avalikule asutusele või sellele juurdepääsu võimaldamist eritingimustel.

(2) Kui taudipunktiks on lõikes 1 nimetatud asutus, instituut või keskus, võib Veterinaar- ja Toiduamet lubada vastuvõtliku looma jätta hukkamata, kui ühenduse üldised huvid, eelkõige teiste liikmesriikide loomade tervislik seisund, ei ole ohus ning kasutusele on võetud meetmed suu- ja sõrataudiviiruse levimise ohu vältimiseks.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab lõikes 2 nimetatud loast viivitamata Euroopa Komisjoni. Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside säilitamise puhul kajastatakse teates §-s 27 nimetatud ettevõtete ja lõikes 1 nimetatud asutuste, instituutide või keskuste, mis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt eelnevalt tuvastatud kui vastuvõtlike loomade tõu säilimiseks hädavajaliku põhikarja pidaja, ajakohastatud nimekiri.

§ 30. Tapamajas, piiripunktis ja veovahendis kohaldatavad meetmed

(1) Kui suu- ja sõrataud on diagnoositud tapamajas, veovahendis või «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 19 lõikes 1 sätestatud piiripunktis, kohaldab Veterinaar- ja Toiduamet nakkusega saastunud ruumi ja veovahendi suhtes järgmisi meetmeid:
1) vastuvõtlik loom hukatakse viivitamata;
2) punktis 1 osutatud looma korjus töödeldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis välistab suu- ja sõrataudiviiruse leviku ohu. Muid loomseid jäätmed, sealhulgas siseelundeid, käideldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis välistab suu- ja sõrataudiviiruse leviku ohu;
3) sõnnik ja läga desinfitseeritakse ning neid tohib ettevõttest välja vedada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1774/2002 (EÜ), milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1–95), lisa 8 peatüki 3 punkti 5 kohaseks käitlemiseks;
4) ruum, seadmed ja veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiste kohaselt, järgides lisas 3 toodud puhastamise ja desinfitseerimise kirjeldust ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi juhiseid;
5) tehakse § 23 kohane epidemioloogiline uurimine.

(2) Lõikes 1 nimetatud tapamajja, piiripunkti ega veovahendisse ei tooda loomi vähemalt 24 tunni jooksul pärast lõike 1 punktis 4 nimetatud puhastust- ja desinfitseerimist.

(3) Kui kahtlustatakse, et lõikes 1 nimetatud tapamaja, piiripunkti või veovahendi lähedal asuva ettevõtte vastuvõtlik loom on kokku puutunud suu- ja sõrataudiviirusega või tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast, kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus taudipunkti lõikes 1 osutatud ruumis või veovahendis ning kohaldab seal §-des 22 ja 33 sätestatud kitsendusi.

4. jagu
Tegutsemisjuhised ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis

§ 31. Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine

(1) Suu- ja sõrataudi ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus paigutab koostöös kohaliku omavalitsusega ning Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega ohustatud tsooni sissesõiduteedele viidad selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «SUU- JA SÕRATAUD – OHUSTATUD TSOON».

(3) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt 3 kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt 10 kilomeetri raadiuses taudipunktist. Ohustatud ja järelevalvetsooni piiritlemisel arvestatakse:
1) epidemioloogilise uurimise tulemusi;
2) seroloogiliste uurimiste tulemusi;
3) geograafilisi tingimusi ja looduslikke tõkkeid suu- ja sõrataudi levikule;
4) ettevõtete, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, geograafilist asukohta ja paiknemise tihedust;
5) peamist loomade tapmise ja turustamise viisi ning tapamaja olemasolu piirkonnas;
6) järelevalve teostamiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse.

(4) Uue taudipunkti avastamise korral muudetakse ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni ulatust selles paragrahvis sätestatud korras ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

§ 32. Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kohaldatavad abinõud

(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohaldab ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis järgmisi abinõusid:
1) kehtestab kitsendused ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis;
2) peab arvestust ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis asuvate ettevõtete üle, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, ning loendab nende ettevõtete loomad ja ajakohastab andmed;
3) kehtestab ohustatud tsoonis asuvate ettevõtete ülevaatuse tegemise korra ja sageduse olenevalt nende suu- ja sõrataudiviirusega saastumise ohust;
4) määrab ettevõtte ülevaatust tegeva veterinaararsti;
5) korraldab viivitamata pärast haigestunud või surnud vastuvõtlikust loomast teate saamist asjakohased uurimised;
6) teeb viivitamata kindlaks vähemalt 21 päeva jooksul enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsoonist välja veetud loomad ning teavitab teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Komisjoni loomade asukoha kindlakstegemise tulemustest.

(2) Liikmesriikide pädevad asutused teevad ohustatud tsoonis koostööd, et selgitada välja ohustatud tsooni vastuvõtlikelt loomadelt saadud liha, lihatooted, toorpiim ja toorpiimatooted, mis on toodetud ajavahemikul oletatavast suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomisest kuni lõikes 1 sätestatud abinõude kohaldamiseni. Sellist värsket liha, lihatooteid, toorpiima ja toorpiimatooteid töödeldakse §-de 36 ja 37 kohaselt või säilitatakse, kuni on välistatud nende võimalik saastumine suu- ja sõrataudiviirusega.

(3) Ohustatud tsoonis asuva ettevõtte ülevaatust tegev veterinaararst kontrollib loomapidaja peetavat vastuvõtlike loomade arvestust, teeb kliinilise uurimise viisil, mis võimaldab vältida ettevõttes esineda võiva suu- ja sõrataudiviiruse levikut, vajaduse korral võtab proove ning registreerib kliinilise uurimise tulemused.

§ 33. Ohustatud tsoonis kohaldatavad kitsendused

(1) Ohustatud tsoonis kohaldatakse järgmisi kitsendusi:
1) vastuvõtliku looma vedamine ohustatud tsooni ja sealt välja, samuti vastuvõtliku looma ettevõttest väljaviimine, liikumine ja vedu ohustatud tsooni avalikult kasutataval teel ja erateel, välja arvatud ettevõtte teenindamisega otseselt seotud teelõigul, on keelatud. Ohustatud tsooni kaudu kavandatavast vastuvõtliku looma veost teatab veose omanik Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi ette;
2) isik, kes siseneb loomakasvatushoonesse või -rajatisse, järgib järelevalveametniku juhiseid ja korraldusi, et vähendada suu- ja sõrataudiviiruse leviku ohtu.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku loaga võib vastuvõtlikku looma ettevõttest välja vedada järgmistel juhtudel:
1) vastuvõtlik loom tapetakse Veterinaar- ja Toiduameti määratud ohustatud tsoonis asuvas tapamajas või selle puudumise korral järelevalvetsoonis asuvas tapamajas;
2) surnud või hukatud vastuvõtlik loom kahjutustatakse või töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes.

(3) Vastuvõtlike loomade veol täidetakse järgmisi nõudeid:
1) vastuvõtlik loom on nõuetekohaselt märgistatud;
2) vahetult enne vedu teeb järelevalveametnik ettevõtte vastuvõtlike loomade kliinilise uurimise, pöörates erilist tähelepanu vastuvõtlikule loomale, keda soovitakse vedada, ja kontrollib vastuvõtlike loomade märgistust ning nende üle loomapidaja peetavat arvestust. Järelevalveametnik kinnitab, et tehtud kliinilise uurimise tulemuste põhjal ei ole ettevõttes avastatud nakkuskahtlasi loomi ning loomad on nõuetekohaselt märgistatud ja registreeritud;
3) enne vastuvõtliku looma vedamist tapamajja on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast vastuvõtliku looma saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. Ohustatud tsoonist tapamajja saabunud vastuvõtlik loom tapetakse viivitamata ja eraldi ülejäänud põllumajandusloomadest;
4) veovahendi korrasolekut kontrollitakse enne vastuvõtliku looma laadimist ja järelevalveametnik pitseerib veovahendi pärast laadimist;
5) pärast vastuvõtliku looma mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata järelevalveametniku kontrolli all ning vedaja peab selle kohta dokumenteeritud arvestust.

§ 34. Vastuvõtliku looma liikumine ja vedu ohustatud tsoonis

(1) Ohustatud tsoonis on keelatud:
1) korraldada messi, turgu, näitust ja muud loomade kogunemisega seotud üritust;
2) vastuvõtliku looma vedu teise ettevõttesse ja liikumine ettevõtete vahel;
3) vastuvõtliku looma vedu teise ettevõttesse paaritamise eesmärgil;
4) vastuvõtliku looma kunstlik seemendamine ning temalt munarakkude ja embrüote kogumine.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud kitsendustele võib Veterinaar- ja Toiduamet rakendada ohustatud tsoonis loomade liikumise ja veo suhtes järgmisi kitsendusi:
1) keelata muu looma kui vastuvõtliku looma liikumise või veo ohustatud tsoonis, ohustatud tsoonist välja või ohustatud tsooni sisse;
2) keelata looma veo ohustatud tsooni kaudu;
3) keelata korraldada üritust, millest võtab osa isik, kes võib kaudselt nakkust edasi kanda, kui on suu- ja sõrataudiviiruse leviku oht;
4) keelata muu looma kui vastuvõtliku looma kunstliku seemendamise või tema munarakkude ja embrüote kogumise;
5) keelata looma veoks kasutatava veovahendi liikumise ohustatud tsoonis;
6) keelata vastuvõtlikku looma kohapeal toiduks tappa;
7) keelata §-s 43 nimetatud sööda, kuivsööda, heina ja õlgede veo ettevõttesse, kus peetakse vastuvõtlikke loomi.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib:
1) vedada ohustatud tsooni kaudu muud looma kui vastuvõtlik loom, kui see toimub põhimaanteel ja raudteel;
2) vedada vastuvõtlikku looma, kelle ettevõtte ülevaatust tegev veterinaararst on tunnistanud väljastpoolt ohustatud tsooni tulevaks ning keda veetakse kindlaksmääratud marsruudil otse Veterinaar- ja Toiduameti määratud tapamajasse vahetuks tapmiseks, kui veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast vedu tapamajas järelevalveametniku kontrolli all ning vedaja peab selle kohta dokumenteeritud arvestust;
3) teha ettevõttes peetava looma kunstlikku seemendamist, mida teeb selle ettevõtte töötaja, kasutades sama ettevõtte loomadelt kogutud, selles ettevõttes säilitatud või seemendusjaamast selle ettevõtte välispiirini veetud spermat;
4) vedada teise liikmesriiki hobuslast, kui hobuslasega on kaasas lisaks komisjoni otsuse 93/623/EMÜ, millega kehtestatakse registreeritud hobuslaste identifitseerimisdokument (pass) (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 42–54), kohasele hobusepassile ka nõukogu direktiivi 90/426/EMÜ, millega kehtestatakse kolmandatest riikidest pärinevate hobuslaste liikumise ja impordi nõuded (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 42–54), lisas C sätestatud loomatervise sertifikaat;
5) vedada §-s 44 nimetatud sööta, kuivsööta, heina ja õlgi ettevõttesse, kus peetakse vastuvõtlikke loomi.

(4) Kui § 16 lõikes 3 sätestatud liikumiskeeldu kohaldatakse kogu Eesti territooriumil, võib Veterinaar- ja Toiduamet nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 6 punkti 2 kohaselt lubada oma kirjalikul loal vedada eriveterinaarravi vajavat hobuslast kliinikusse või muusse asjakohasesse hoonesse või rajatisse, milles ei peeta vastuvõtlikke loomi.

§ 35. Ohustatud tsoonis toodetud värske liha ja sellest lihast toodetud lihatoote suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Ohustatud tsooni vastuvõtlikult loomalt pärinevat värsket liha ja sellest lihast toodetud hakkliha ja lihavalmistist turule viia on keelatud.

(2) Ohustatud tsoonis asuvas lihakäitlemisettevõttes toodetud vastuvõtliku looma värsket liha, hakkliha ja lihavalmistist turule viia on keelatud.

(3) Turule võib viia värsket liha, hakkliha ja lihavalmistist, mis toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest säilitatud ja veetud eraldi värskest lihast, hakklihast ja lihavalmististest, mis on toodetud pärast seda kuupäeva, ning mis on kergesti eristatav väljapoole ohustatud tsooni vedamiseks kõlbmatust lihast ja nõuetekohaselt märgistatud. Sellisel värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.04.2004, lk 206–319), lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmistisel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), lisa 2 osa 1 punkti B kohane identifitseerimismärk.

(4) Lõikes 1 nimetatud värske liha, hakkliha ja lihavalmistis märgistatakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» kohaselt ning neid veetakse seejärel pitseeritud konteineris Veterinaar- ja Toiduameti määratud lihakäitlemisettevõttesse lihatoodete valmistamiseks või kahjutustamiseks lisa 5 punktis 1.1 määratud viisil.

(5) Lõikes 2 nimetatud lihakäitlemisettevõttes toodetud värsket liha, hakkliha ja lihavalmistist võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2) lihakäitlemisettevõttes käideldakse üksnes lõikes 3 nimetatud värsket liha, hakkliha ja lihavalmistisi, väljaspool ohustatud tsooni peetud ja tapetud loomade või § 34 lõike 3 punkti 2 kohaselt veetud ja tapetud loomade värsket liha, hakkliha ja lihavalmistisi. Sellisel värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmististel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004 lisa 2 osa 1 punkti B kohane identifitseerimismärk;
3) käitlemisprotsessi jooksul tähistatakse värske liha, hakkliha ja lihavalmistis selgelt ning neid veetakse ja säilitatakse lihakäitlemisettevõttes eraldi värskest lihast, hakklihast ja lihavalmististest, mis on väljapoole ohustatud tsooni vedamiseks kõlbmatud.

(6) Veterinaar- ja Toiduamet edastab kauplemise puhul liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile nende lihakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta on tunnistanud asjakohase otsusega lõikes 5 sätestatud nõuete kohaseks.

§ 36. Ohustatud tsoonis toodetud lihatoote suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Ohustatud tsoonis vastuvõtlikult loomalt pärinevast lihast toodetud lihatoodet turule viia on keelatud.

(2) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud lihatoodet, mida on töödeldud ühel lisa 5 punktis 1.1 toodud viisil või mis on toodetud § 35 lõikes 3 nimetatud lihast.

§ 37. Ohustatud tsoonis toodetud piima ja piimatoote suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Ohustatud tsooni vastuvõtlikult loomalt pärit ja ohustatud tsoonis asuvas ettevõttes toodetud piima ning sellest toodetud piimatoodet turule viia on keelatud.

(2) Vastuvõtlikult loomalt pärit ohustatud tsooni piimakäitlemisettevõttes käideldud piima ja sellest toodetud piimatoodet turule viia on keelatud.

(3) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud piima ja piimatoodet, mis toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest säilitatud ja veetud eraldi piimast ja piimatoodetest, mis on toodetud pärast seda kuupäeva.

(4) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud piima ja sellest valmistatud piimatoodet, mida on olenevalt piima või piimatoote kasutuseesmärgist käideldud ühel lisas 4 toodud viisil ohustatud tsoonis asuvas piimakäitlemisettevõttes või juhul, kui ohustatud tsoonis ei ole piimakäitlemisettevõtet, siis väljaspool ohustatud tsooni asuvas piimakäitlemisettevõttes.

(5) Lõigetes 2 ja 4 nimetatud piimakäitlemisettevõttes toodetud piima ja piimatoodet võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) piimakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2) piimakäitlemisettevõttes kasutatav piim vastab lõigete 3 ja 4 nõuetele või toorpiim on pärit väljastpoolt ohustatud tsooni peetavatelt loomadelt;
3) käitlemisprotsessi jooksul tähistatakse piim selgelt ning seda veetakse ja säilitatakse eraldi toorpiimast ja toorpiimatoodetest, mis ei ole määratud väljapoole ohustatud tsooni vedamiseks;
4) väljastpoolt ohustatud tsooni pärit toorpiim veetakse piimakäitlemisettevõttesse veovahendis, mis on enne vedu puhastatud ja desinfitseeritud ning mis ei ole pärast seda viibinud ohustatud tsoonis asuva ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, territooriumil või puutunud muul viisil kokku selles ettevõttes peetavate loomadega ning seal asuvate materjalide, seadmete ja muu inventariga.

(6) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning edastab ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele asutustele ja Euroopa Komisjonile nende piimakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta on asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 5 sätestatud nõuete kohaseks. Vastavuskontrollil kontrollitakse ettevõtte vastavust ettevõttele sätestatud nõuetele.

(7) Ohustatud tsoonis asuva ettevõtte toorpiima võib vedada väljaspool ohustatud tsooni asuvasse piimakäitlemisettevõttesse ning seda piima võib käidelda, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) ohustatud tsoonis peetava vastuvõtliku looma toorpiima käideldakse ohustatud tsoonist väljaspool asuvas piimakäitlemisettevõttes Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal, millel määratakse veo nõuded ja marsruut ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest väljaspool ohustatud tsooni asuvasse piimakäitlemisettevõttesse;
2) veovahend on enne vedu puhastatud ja desinfitseeritud. Veovahend on ehitatud selliselt, et piim veol ei leki ning piima kokkupuutumine õhuga on piima peale- ja mahalaadimise ajal takistatud;
3) enne veovahendi lahkumist ettevõttest, millest vastuvõtlike loomade piim on kogutud, puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahendi ühendustorud, rehvid, rattakoopad ja veovahendi madalamad osad ning muud kohad, mis on piimaga kokku puutunud ning veovahend ei ole pärast viimast desinfitseerimist ja enne ohustatud tsoonist lahkumist viibinud sellise ohustatud tsoonis asuva ettevõtte territooriumil, kus peetakse vastuvõtlikke loomi;
4) määratakse veovahendi tööpiirkond vähemalt maakonna piires ning veovahend märgistatakse asjakohaselt. Veovahend võib talle määratud tööpiirkonnast välja sõita üksnes pärast järelevalveametniku järelevalve all toimunud veovahendi puhastamist ja desinfitseerimist.

§ 38. Ohustatud tsooni vastuvõtlikult loomalt kogutud sperma, munarakkude ja embrüote suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Ohustatud tsoonist pärit vastuvõtliku looma spermat, munarakke ja embrüoid turule viia on keelatud.

(2) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud külmutatud spermat, munarakke ja embrüoid, mis on kogutud ja säilitatud vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima suu- ja sõrataudiviiruse ilmnemist ohustatud tsoonis asuvas ettevõttes.

(3) Külmutatud spermat, mis on kogutud pärast lõikes 2 nimetatud kuupäeva, säilitatakse eraldi ning see väljastatakse alles pärast seda, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) taudipunktis kohaldatavad kitsendused on § 50 kohaselt kehtetuks tunnistatud;
2) seemendusjaamas peetavad loomad on läbinud kliinilise uuringu ning nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.2 kohaselt võetud proove on seroloogiliselt uuritud ning nende tulemused on negatiivsed;
3) 28 päeva jooksul pärast sperma kogumist on doonorloomalt võetud proov seroloogiliseks uurimiseks suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade suhtes ning selle tulemus on negatiivne.

§ 39. Ohustatud tsooni vastuvõtliku looma sõnniku vedu ning jaotamine

(1) Ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest ning §-s 30 nimetatud tapamajast, piiripunktist või veovahendist, kus vastuvõtlikke loomi peetakse, pärit vastuvõtliku looma sõnniku vedu ning jaotamine on keelatud.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib lõikes 1 nimetatud vastuvõtliku looma sõnnikut vedada ohustatud tsooni ettevõttest Veterinaar- ja Toiduameti määratud loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttesse käitlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 lisa 8 peatüki 3 osa A jaotise 2 punkti 5 kohaselt või säilitamiseks.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib ohustatud tsooni ettevõtte, mille suhtes ei kohaldata § 22 ja peatüki 3 jaos 1 sätestatud meetmeid, vastuvõtliku looma sõnnikut vedada selleks ettenähtud põllule laotamiseks, kui sõnnik on saadud vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsooni ettevõttes ning sõnnik laotatakse maapinna lähedalt ja piisaval kaugusel ettevõttest, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, ning viiakse kohe pinnasesse. Veise- ja seasõnniku puhul peavad olema lisaks täidetud järgmised nõuded:
1) ettevõtte ülevaatust tegev veterinaararst on teinud ettevõtte loomade kliinilise uurimise ning selle tulemus on välistanud suu- ja sõrataudi suhtes nakkuskahtlaste loomade olemasolu;
2) sõnnik on toodetud vähemalt neli päeva enne punktis 1 nimetatud uurimist;
3) sõnnik töödeldakse pinnasesse ettevõtte lähedal asuval Veterinaar- ja Toiduameti kindlaksmääratud põllul, mis on piisavalt kaugel ohustatud tsoonis asuvatest muudest ettevõtetest, kus peetakse vastuvõtlikke loomi.

(4) Ettevõttest sõnniku väljaveol kohaldatakse suu- ja sõrataudiviiruse leviku vältimise meetmeid, tagades eelkõige lekkekindla veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise pärast laadimist ning enne ettevõttest lahkumist.

§ 40. Ohustatud tsooni vastuvõtliku looma toornaha suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Ohustatud tsoonist pärit vastuvõtliku looma toornahkade turule viimine on keelatud.

(2) Turule võib viia toornahku, mis vastavad järgmistele nõuetele:
1) toornahad on toodetud vähemalt 21 päeva enne oletatava nakkuse ilmnemist taudipunktis ning neid säilitatakse eraldi hiljem toodetud toornahkadest;
2) toornahad on töödeldud lisa 5 punkti 1.2 kohaselt.

§ 41. Ohustatud tsoonis toodetud lambavilla, mäletsejaliste karvade ja seaharjaste suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Ohustatud tsoonist pärit lambavilla, mäletsejaliste karvu ja seaharjaseid turule viia on keelatud.

(2) Turule võib viia töötlemata lambavilla, mäletsejaliste karvu ja seaharjaseid, mis vastavad järgmistele nõuetele:
1) lambavill, mäletsejaliste karvad ja seaharjased on toodetud vähemalt 21 päeva enne oletatava nakkuse ilmnemist taudipunktis ning neid säilitatakse eraldi hiljem toodetud villast, karvadest ja harjastest;
2) lambavilla, mäletsejaliste karvu ja seaharjaseid on töödeldud lisa 5 punkti 1.3 kohaselt.

§ 42. Ohustatud tsoonis toodetud muu loomse saaduse suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Ohustatud tsoonist pärit vastuvõtliku looma §-des 35–41 nimetamata loomset saadust turule viia on keelatud.

(2) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud loomset saadust, mis vastab ühele järgmistest nõuetest:
1) loomne saadus on toodetud vähemalt 21 päeva enne oletatava nakkuse ilmnemist taudipunktis ning seda säilitatakse eraldi hiljem toodetud loomsetest saadustest;
2) olenevalt loomsest saadusest on seda töödeldud lisa 5 punktide 1.4–1.9 kohaselt;
3) loomne saadus on liittoode, mida rohkem ei töödelda ning mis sisaldab loomset saadust, mida on töödeldud viisil, mis tagab võimaliku suu- ja sõrataudiviiruse hävimise, või on pärit loomadelt, kelle suhtes ei ole kohaldatud sellest määrusest tulenevaid kitsendusi;
4) loomne saadus on in-vitro diagnostikaks või laboratoorseks reagendiks mõeldud pakendatud toode.

§ 43. Ohustatud tsoonis toodetud sööda, kuivsööda, heina ja õlgede suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Ohustatud tsoonist pärit sööta, kuivsööta, heina ja õlgi turule viia on keelatud.

(2) Turule võib viia sööta, kuivsööta, heina ja õlgi, mis vastavad ühele järgmistest nõuetest:
1) sööt, kuivsööt, hein ja õled on toodetud vähemalt 21 päeva enne oletatava nakkuse ilmnemist taudipunktis ning neid säilitatakse eraldi hiljem toodetud söödast, kuivsöödast, heinast ja õlgedest;
2) sööt, kuivsööt, hein ja õled on ette nähtud kasutamiseks ohustatud tsoonis Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku loa kohaselt;
3) sööt, kuivsööt, hein ja õled on toodetud ettevõttes, kus ei peeta vastuvõtlikke loomi;
4) sööt, kuivsööt, hein ja õled on toodetud ettevõttes, kus ei peeta vastuvõtlikke loomi ja kuhu tuuakse toorainet punktis 3 nimetatud ettevõttest või väljaspool ohustatud tsooni asuvast ettevõttest.

(3) Ettevõttest, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, võib turule viia kuivsööta ja õlgi juhul, kui neid on töödeldud lisa 5 punkti 2 kohaselt või kui neid on säilitatud pakkides või pallides lähimast taudipunktist vähemalt 2 kilomeetri kaugusel asuvas varjualuses kohas, lisa 3 kohase puhastuse- ja desinfitseerimise tegemisest on möödunud vähemalt kolm kuud ning kitsendused ohustatud tsoonis on lõpetatud.

§ 44. Ohustatud tsoonis kohaldatavad lisameetmed

Lisaks ohustatud tsoonis kohaldatavatele meetmetele võib Veterinaar- ja Toiduamet kohaldada «Loomatauditõrje seaduse» § 45 alusel lisameetmeid, mida peetakse vajalikuks ja asjakohaseks suu- ja sõrataudiviiruse leviku tõkestamisel, võttes arvesse epidemioloogilisi, loomakasvatus-, kaubandus- ja sotsiaalseid tingimusi suu- ja sõrataudiviirusega saastunud piirkonnas. Lisameetmete kohaldamisest teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

§ 45. Järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused

(1) Järelevalvetsoonis kohaldatakse järgmisi kitsendusi:
1) vastuvõtliku looma vedu järelevalve tsooni ja sealt välja, samuti vastuvõtliku looma ettevõttest väljaviimine, liikumine ja vedu järelevalvetsooni avalikult kasutataval teel ja erateel, välja arvatud ettevõtte teenindamisega otseselt seotud teelõigul, on keelatud;
2) surnud või hukatud vastuvõtlik loom kahjutustatakse või töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes või lähimas selleks sobivas kohas.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib vastuvõtlikku looma vedada järgmistel juhtudel:
1) loom viiakse otse ja järelevalveametniku otsese kontrolli all tapale järelevalvetsoonis asuvasse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajja. Kui järelevalvetsoonis asuvas tapamajas ei ole vajalikku tapavõimsust, võib Veterinaar- ja Toiduamet lubada viia vastuvõtlik loom tapale ka järelevalvetsoonist väljapoole jäävasse lähimasse tapamajja;
2) loom viiakse järelevalvetsoonis asuvale karjamaale mitte varem kui pärast 15 päeva möödumist ohustatud tsoonis viimasest suu- ja sõrataudijuhtumist arvates nii, et ta ei puutu kokku teiste ettevõtte vastuvõtlike loomadega;
3) looma vedu läbi järelevalvetsooni toimub mööda peamist maanteed või raudteed. Järelevalvetsooni kaudu kavandatavast vastuvõtliku looma veost teatab veose omanik Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi ette.

(3) Lõikes 2 nimetatud veol täidetakse järgmisi nõudeid:
1) vastuvõtlik loom, keda tahetakse vedada, on nõuetekohaselt märgistatud;
2) vahetult enne vedu teeb järelevalveametnik ettevõtte vastuvõtlike loomade kliinilise uurimise, pöörates erilist tähelepanu vastuvõtlikule loomale, keda tahetakse vedada. Järelevalveametnik kinnitab, et nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.4 kohaselt tehtud uurimise tulemuste põhjal ei ole ettevõttes avastatud nakkuskahtlasi loomi;
3) enne vastuvõtliku looma vedamist tapamajja on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast vastuvõtliku looma saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. Ohustatud tsoonist tapamajja saabunud vastuvõtlik loom tapetakse viivitamata ja eraldi teistest põllumajandusloomadest;
4) veovahendi korrasolekut kontrollitakse enne vastuvõtliku looma laadimist veovahendile ja järelevalveametnik pitseerib veovahendi pärast laadimist;
5) pärast vastuvõtliku looma mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata järelevalveametniku kontrolli all.

(4) Veterinaar- ja Toiduamet teeb kindlaks vastuvõtlikud loomad, kes vähemalt 21 päeva jooksul enne varaseima järelevalvetsoonis asuvas ettevõttes võimaliku nakkuse tuvastamist on järelevalvetsoonist välja veetud, ning esitab selle teabe esimesel võimalusel teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

§ 46. Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärineva värske liha ja sellest lihast toodetud lihatoote suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärinevat värsket liha, sellest lihast toodetud hakkliha ja lihavalmistist ning nendest toodetud lihatoodet turule viia on keelatud.

(2) Järelevalvetsoonis asuvas lihakäitlemisettevõttes toodetud vastuvõtliku looma värsket liha, sellest lihast toodetud hakkliha ja lihavalmistist ning nendest toodetud lihatoodet turule viia on keelatud.

(3) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud värsket liha, hakkliha ja lihavalmistist, mis on toodetud vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest säilitatud ja veetud eraldi värskest lihast, hakklihast ja lihavalmististest, mis on toodetud pärast seda kuupäeva, ning mis on kergesti eristatav väljapoole järelevalvetsooni vedamiseks kõlbmatust lihast ja märgistatud nõuetekohaselt. Sellisel värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmistisel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004 lisa 2 osa 1 punkti B kohane identifitseerimismärk.

(4) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud värsket liha, hakkliha ja lihavalmistist, mis on pärit loomalt, keda veeti tapamajja § 45 lõikes 3 sätestatud nõuete kohaselt, ning juhul, kui sellist värsket liha, hakkliha ja lihavalmistist käideldakse lihakäitlemisettevõttes, mille suhtes kohaldatakse lõikes 5 sätestatud meetmeid.

(5) Lõikes 2 nimetatud lihakäitlemisettevõttes toodetud värsket liha, hakkliha ja lihavalmistist võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2) lihakäitlemisettevõttes käideldakse üksnes lõikes 4 määratud ja lisa 6 osa B lisanõuetele vastavat või väljaspool järelevalvetsooni peetud ja tapetud loomade või § 33 lõike 2 punkti 2 kohaselt veetud loomade värsket liha, hakkliha ja lihavalmistisi;
3) värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmistisel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 853/2004 lisa 1 osa 1 punkti B kohane identifitseerimismärk;
4) käitlemisprotsessi jooksul märgistatakse värske liha, hakkliha ja lihavalmistis selgelt ning neid veetakse ja säilitatakse eraldi värskest lihast, hakklihast ja lihavalmististest, mis on väljapoole järelevalvetsooni vedamiseks kõlbmatud.

(6) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud lihatoodet, mis on märgistatud põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruses nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» sätestatud tervisemärgiga ning mida on veetud järelevalve all määratud lihakäitlemisettevõttesse käitlemiseks sama määruse kohaselt.

(7) Turule võib viia järelevalvetsoonis asuvas lihakäitlemisettevõttes toodetud lihatoodet, mis vastab lõike 6 nõuetele või mis on toodetud lihast, mis vastab lõike 5 nõuetele.

(8) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning edastab ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele asutustele ja Euroopa Komisjonile nende lihakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta on asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 5 sätestatud nõuete kohaseks.

§ 47. Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärineva piima ja piimatoote suhtes kohaldatavad meetmed

(1) Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärinevat piima ja sellest toodetud piimatoodet turule viia on keelatud.

(2) Järelevalvetsoonis asuvas piimakäitlemisettevõttes toodetud vastuvõtliku looma piima ja sellest toodetud piimatoodet turule viia on keelatud.

(3) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud piima ja piimatoodet, mis toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist selles ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest säilitatud ja veetud eraldi piimast ning piimatoodetest, mis on toodetud pärast seda kuupäeva.

(4) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud piima ja piimatoodet, mida on olenevalt piima või piimatoote kasutamise eesmärgist käideldud ühel lisas 4 toodud viisil järelevalvetsooni piimakäitlemisettevõttes või juhul, kui järelevalvetsoonis ei ole piimakäitlemisettevõtet, väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni asuvas Veterinaar- ja Toiduameti määratud piimakäitlemisettevõttes.

(5) Lõigetes 2 ja 4 nimetatud piimakäitlemisettevõttes toodetud piima ja piimatoodet võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) piimakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2) piimakäitlemisettevõttes kasutatav piim vastab lõikes 4 sätestatud nõuetele või on pärit väljastpoolt ohustatud ja järelevalvetsooni peetavalt loomalt;
3) tootmisprotsessi käigus tähistatakse piim selgelt ning seda veetakse ja säilitatakse eraldi piimast ja piimatoodetest, mis ei ole ette nähtud väljapoole järelevalvetsooni vedamiseks;
4) toorpiim, mis on pärit väljastpoolt ohustatud ja järelevalvetsooni asuvast ettevõttest, veetakse piimakäitlemisettevõttesse veovahendis, mis on enne vedu puhastatud ja desinfitseeritud ning mis ei ole pärast seda viibinud ohustatud ja järelevalvetsoonis asuva ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, territooriumil või puutunud muul viisil kokku ettevõttes peetavate loomadega ning seal asuvate materjalide, seadmete ja muu inventariga.

(6) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning edastab ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele asutustele ja Euroopa Komisjonile nende piimakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta on asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 5 sätestatud nõuete kohaseks.

(7) Järelevalvetsoonis asuva ettevõtte toorpiima võib vedada ohustatud ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse piimakäitlemisettevõttesse ning seda seal käidelda, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) järelevalvetsoonis peetava vastuvõtliku looma piima käitlemine väljaspool järelevalvetsooni asuvas piimakäitlemisettevõttes toimub Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal, kus määratakse nõuded veole ja marsruut järelevalvetsoonis asuvast ettevõttest ohustatud ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse piimakäitlemisettevõttesse;
2) veovahend on enne vedu puhastatud ja desinfitseeritud. Veovahend on ehitatud selliselt, et piim veol ei leki ning piima kokkupuutumine õhuga on piima peale- ja mahalaadimise ajal takistatud;
3) enne veovahendi lahkumist ettevõttest, millest vastuvõtlike loomade piim koguti, puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahendi ühendustorud, rehvid, rattakoopad ja veovahendi madalamad osad ning muud kohad, mis on piimaga kokku puutunud, ning veovahend ei ole pärast viimast desinfitseerimist ja enne järelevalvetsoonist lahkumist viibinud ohustatud tsoonis asuva ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, territooriumil;
4) määratakse veovahendi tööpiirkond vähemalt maakonna piires ning veovahend märgistatakse asjakohaselt. Veovahend võib talle määratud tööpiirkonnast välja sõita üksnes pärast järelevalveametniku järelevalve all toimunud veovahendi puhastamist ja desinfitseerimist.

(8) Järelevalvetsoonis asuva ettevõtte vastuvõtlikult loomalt pärineva toorpiima proovide võtmine ja vedu muusse laboratooriumisse kui Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning piima töötlemine sellistes laborites on keelatud.

§ 48. Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärineva sõnniku vedu ning jaotamine

(1) Järelevalvetsoonis asuvast ettevõttest ning §-s 29 nimetatud ruumist või veovahendist, kus vastuvõtlikke loomi peetakse, nende loomade sõnniku vedu ning jaotamine järelevalvetsoonis ja väljapoole järelevalvetsooni on keelatud.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib lõikes 1 nimetatud sõnnikut vedada järelevalvetsoonis asuvale selleks ettenähtud põllule laotamiseks, kui põld on piisavalt kaugel ettevõttest, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, sõnniku veoks kasutatav veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse enne ja pärast sõnniku vedu ning on täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:
1) vastuvõtliku looma nakkuskahtlus on välistatud järelevalveametniku tehtud uuringute tulemuste alusel ning sõnnik on aerosoolide tekkimise vältimiseks laotatud maapinna lähedalt ja küntud kohe pinnasesse;
2) järelevalveametniku tehtud vastuvõtliku looma kliiniliste uuringute tulemused on suu- ja sõrataudi suhtes negatiivsed ja sõnnik on maapinda juhitud;
3) sõnniku suhtes kohaldatakse § 39 lõikes 2 sätestatud nõudeid.

§ 49. Muude järelevalvetsoonis toodetud loomsete saaduste suhtes kohaldatavad meetmed

Muud kui §-des 46–48 nimetatud loomsed saadused peavad turuleviimisel olema §-s 38 ja §-des 40–42 sätestatud nõuete kohased.

§ 50. Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsenduste lõpetamine

(1) Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsendused jäävad kehtima, kuni on täidetud järgmised nõuded:
1) vastuvõtliku looma hukkamisest ja ohutust kõrvaldamisest ettevõttest ning selle ettevõtte esialgsest puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 15 päeva ohustatud tsoonis ja vähemalt 30 päeva järelevalve tsoonis;
2) ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvas ettevõttes, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, on tehtud nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 kohased uurimised, mille tulemus on negatiivne.

(2) Pärast ohustatud tsoonis kohaldatavate kitsenduste lõpetamist kohaldatakse seal vähemalt 15 päeva jooksul järelevalvetsoonis kohaldatavaid kitsendusi.

(3) Kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

5. jagu
Lisameetmed suu- ja sõrataudi leviku tõkestamiseks

§ 51. Piirkondadeks jaotamine

(1) Piirkondadeks jaotamine on sellise suu- ja sõrataudi leviala (edaspidi kitsendustega piirkond) piiritlemine, kus kohaldatakse vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste veole ja nendega kauplemisele sätestatud piiranguid, et vältida suu- ja sõrataudi levikut kitsendustega piirkonnast väljapoole.

(2) Suu- ja sõrataudi ulatuslikul levikul vaatamata rakendatud kitsendustele ja kohaldatud abinõudele ning 2. peatüki 6. jaos sätestatud erakorralise vaktsineerimise rakendamisele, kehtestab Veterinaar- ja Toiduamet kitsendustega piirkonna.

(3) Kitsendustega piirkonna kehtestamisel võetakse arvesse epidemioloogilise uurimise tulemusi, eelkõige suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomise võimalikku aega ja arvatavat kohta, võimalikku levikut ning eeldatavat suu- ja sõrataudi likvideerimiseks vajaminevat aega.

(4) Kitsendustega piirkonna kehtestamisel lähtutakse haldusüksuste piiridest ja geograafilistest tõketest ning see hõlmab vähemalt ühe maakonna territooriumi.

(5) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab Euroopa Komisjoni viivitamata kitsendustega piirkonnas kohaldatavate meetmete üksikasjadest, mille Euroopa Komisjon kinnitab asjakohase Euroopa Liidu õigusaktiga.

§ 52. Kitsendustega piirkonnas kohaldatavad meetmed

(1) Kitsendustega piirkonnas kohaldatakse vähemalt järgmisi meetmeid:
1) vastuvõtlike loomade, loomsete saaduste ja kauba, veo ning veovahendite kui võimalike suu- ja sõrataudiviiruse kandjate liikumise kontroll;
2) värske liha, toorpiima ning muude väljapoole kitsendustega piirkonda vedamiseks keelatud toodete kindlakstegemine ja nõuetekohane märgistamine;
3) vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste nõuetekohane tõendamine ning inimestele tarbimiseks mõeldud ja väljapoole kitsendustega piirkonda vedamiseks kõlblike toodete nõuetekohane märgistamine.

(2) Kitsendustega piirkonnas tehakse kindlaks vastuvõtlikud loomad, kes ajavahemikul oletatavast suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomise kuupäevast kuni kuupäevani, millal kehtestati kitsendustega piirkond, veeti kitsendustega piirkonnast teise liikmesriiki. Kui teises liikmesriigis asuvast kitsendustega piirkonnast on toodud Eestisse selliseid loomi, siis nad isoleeritakse järelevalve all võimaliku nakkuse või saastumise ametliku välistamiseni.

(3) Ajavahemikul oletatavast suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomise kuupäevast kuni kitsendustega piirkonna kehtestamiseni teeb Veterinaar- ja Toiduamet kitsendustega piirkonnas teiste liikmesriikide pädevate asutustega koostööd, et teha kindlaks vastuvõtlikelt loomadelt pärinev värske liha ja toorpiim ning toorpiimatooted. Sellist värsket liha käideldakse lisa 5 punkti 1.1 kohaselt ning toorpiima ja piimatooteid olenevalt nende kasutuseesmärgist lisa 4 kohaselt või peetakse kinni võimaliku suu- ja sõrataudiviirusega saastumise välistamiseni.

(4) Kitsendustega piirkonnas kohaldatakse loomade veole järgmisi nõudeid:
1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi nõudel teavitab loomapidaja nende ettevõttesse veetavatest või ettevõttest välja veetavatest loomadest. Vastuvõtliku looma puhul hõlmab see teave vähemalt nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 14 nõutud üksikasju;
2) isik, kes tegeleb vastuvõtlike loomade veo või turustamisega, edastab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse nõudel asjakohast teavet loomade kohta, keda nad on vedanud või turustanud. See teave hõlmab vähemalt nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ artikli 12 lõikes 2 ja artikli 13 lõike 1 punktis b nõutud üksikasju.

(5) Veterinaar- ja Toiduamet võib kohaldada lõikes 5 sätestatud meetmeid ka kitsendustega piirkonnast väljaspool.

(6) Veterinaar- ja Toiduamet võib kohaldada lisameetmeid ka teiste isikute ja taudipiirkonda läbivate veovahendite suhtes, et vältida viiruse levikut väljapoole kitsendustega piirkonda.

§ 53. Vastuvõtliku looma liikumise jälgitavus

(1) Taudipunktis asuvast ettevõttest välja veetav vastuvõtlik loom peab olema märgistatud viisil, mis tagab looma liikumise jälgitavuse ning võimaldab Veterinaar- ja Toiduametil kiiresti kindlaks teha looma päritoluettevõtte või muu ettevõtte, millest ta on saabunud.

(2) Arvestades loomatervise olukorda, võib Veterinaar- ja Toiduamet kohaldada §-des 28 ja 29 sätestatud juhtudel muud looma identifitseerimise meetodit või looma liikumise jälgitavuse tagamise meetodit looma päritoluettevõtte või ettevõtte, millest ta on saabunud, kindlakstegemiseks.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet määrab looma märgistamise või tema päritoluettevõtte kindlakstegemise, sealhulgas erakorralise vaktsineerimise puhul looma kindlakstegemise korra ning teavitab sellest asjakohase Euroopa Liidu õigusakti kehtestamise võimaldamiseks Euroopa Komisjoni.

6. jagu
Erakorraline vaktsineerimine

1. jaotis
Erakorralise vaktsineerimise määratlus ja üldnõuded

§ 54. Erakorraline vaktsineerimine

Suu- ja sõrataudi erakorraline vaktsineerimine (edaspidi erakorraline vaktsineerimine) on:
1) Veterinaar- ja Toiduameti määratud alal asuvas ettevõttes, kus loomad kavatsetakse pärast vaktsineerimist ellu jätta, tehtud erakorraline vaktsineerimine, et kaitsta selle ala vastuvõtlikke loomi õhu või nakkust levitavate esemete kaudu leviva suu- ja sõrataudiviiruse eest (edaspidi kaitsevaktsineerimine); ning
2) ettevõttes või alal, kus on kiiresti vaja vähendada suu- ja sõrataudijuhtumeid ning vähendada selle leviku ohtu väljapoole ettevõtet või ala ning kus loomad kavatsetakse pärast vaktsineerimist hukata, tehtud erakorraline vaktsineerimine (edaspidi taudi levikut tõkestav vaktsineerimine).

§ 55. Erakorralise vaktsineerimise tegemise otsus

(1) Veterinaar- ja Toiduamet teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku lubada erakorralist vaktsineerimist järgmistel juhtudel:
1) taudipunktid on kinnitatud ja on oht, et need võivad muutuda laiaulatuslikeks;
2) esineb suu- ja sõrataudi leviku oht teise liikmesriiki taudipunktide geograafilisest asendi või seal valitsevate ilmastikutingimuste tõttu;
3) esineb suu- ja sõrataudi leviku oht epidemioloogiliste kontaktide tõttu Eesti ettevõtte ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, kus esineb suu- ja sõrataudi juhtumeid, ettevõtte vahel, kus peetakse vastuvõtlikke loomi;
4) esineb suu- ja sõrataudi leviku oht Eestisse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist seoses seal asuva taudipunkti geograafilise asendi või taudipunktis valitsevate ilmastikutingimuste tõttu.

(2) Erakorralise vaktsineerimise tegemise lubamise otsuse kehtestab Euroopa Komisjon asjakohase Euroopa Liidu õigusaktiga.

(3) Suu- ja sõrataudi erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister. Peamised kriteeriumid, mida riiklik loomatauditõrje komisjon otsuse tegemisel arvestab, on toodud lisas 7.

(4) Põllumajandusminister võib otsustada rakendada erakorralist vaktsineerimist enne Euroopa Komisjoni asjakohase otsuse kehtestamist, kui Veterinaar- ja Toiduamet on erakorralise vaktsineerimise tegemise kohta edastanud Euroopa Komisjonile kirjalikult § 56 lõike 1 kohase erakorralise vaktsineerimise programmi.

§ 56. Erakorralise vaktsineerimise programm ja vaktsineerimine

(1) Veterinaar- ja Toiduamet kehtestab erakorralise vaktsineerimise programmi, milles sätestatakse:
1) vaktsineerimise vajaduse tinginud olukorra kirjeldus;
2) geograafiline piirkond, kus vastuvõtlikke loomi vaktsineeritakse, koos seal paiknevate ettevõtete arvuga;
3) vaktsineeritavate loomade liik ja vanus;
4) kasutatav vaktsiin;
5) vaktsineerimise kestus;
6) vaktsineeritud loomade identifitseerimise ja registreerimise kord, sealhulgas vaktsineeritud loomade täiendav ja püsiv erimärgistus ning nende eriregistreerimine § 53 lõike 3 kohaselt;
7) vaktsineeritud ja vaktsineerimata vastuvõtlike loomade, nende liha ja saaduste veo kontrollimiseks kehtestatud erimeetmed;
8) muud erakorralise vaktsineerimise puhul tehtavad asjakohased toimingud.

(2) Erakorralise vaktsineerimise puhul järgitakse §-s 57 sätestatud nõudeid sõltumata sellest, kas tegu on kaitsevaktsineerimise või taudi levikut tõkestava vaktsineerimisega.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab elanikkonda vaktsineeritud loomadelt pärineva toiduks ettenähtud liha, piima ja sellest toodetud piimatoodete ohutusest massiteabevahendite kaudu.

§ 57. Kaitsevaktsineerimine

(1) Veterinaar- ja Toiduamet jagab vaktsineerimispiirkonna kitsendustega piirkondadeks § 51 kohaselt. Vajaduse korral tehakse koostööd naaberliikmesriikidega.

(2) Karja teenindav või volitatud veterinaararst teeb vaktsineerimise kiiresti ning hügieeni- ja bio-ohutusnõuete kohaselt, et vältida suu- ja sõrataudiviiruse levikut.

(3) Kui vaktsineerimispiirkonda kuulub vähemalt osa ohustatud või järelevalvetsoonist:
1) kehtivad ohustatud või järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused selle vaktsineerimispiirkonna kohta kuni nende lõpetamiseni § 50 kohaselt;
2) kohaldatakse jätkuvalt vaktsineerimispiirkonnale kohaldatavaid meetmeid, kuni ohustatud või järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused on lõpetatud.

(4) Vaktsineerimispiirkonna ümber kehtestatakse vähemalt 10 kilomeetri laiune järelevalvetsoon, kus täidetakse järgmisi nõudeid:
1) järelevalvetsoonis on vaktsineerimine keelatud;
2) järelevalvetsoon on kõrgendatud järelevalve all;
3) vastuvõtlike loomade liikumine järelevalvetsoonis toimub järelevalveametniku kontrolli all;
4) järelevalvetsoon kehtib, kuni kooskõlas §-ga 69 taastatakse suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatus.

§ 58. Taudi levikut tõkestav vaktsineerimine

Taudi levikut tõkestav vaktsineerimine tehakse ohustatud tsoonis asuvas Veterinaar- ja Toiduameti määratud ettevõttes, mille suhtes kohaldatakse § 22 lõikes 1 sätestatud meetmeid. Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus võib lubada loomade hukkamist edasi lükata logistilistel põhjustel nii kaua, kuni on võimalik loomad nõuetekohaselt hukata ning nende korjused hävitada.

2. jaotis
Erakorralise vaktsineerimise etapid

§ 59. Erakorralise vaktsineerimise etapid

Vaktsineerimispiirkonnas tehakse erakorraline vaktsineerimine kolmes etapis:
1) vaktsineerimispiirkonnas ajavahemikul erakorralise vaktsineerimise alustamisest kuni vähemalt 30 päeva möödumiseni vaktsineerimise lõpetamisest arvates (edaspidi vaktsineerimise 1. etapp);
2) vaktsineerimispiirkonnas ajavahemikul pärast vähemalt 30 päeva möödumist erakorralise vaktsineerimise lõpetamisest arvates kuni §-des 62 ja 64 sätestatud kitsenduste rakendamise lõpetamisega (edaspidi vaktsineerimise 2. etapp);
3) vaktsineerimispiirkonnas pärast §-des 62 ja 64 sätestatud kitsenduste lõpetamist kuni suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamiseni (edaspidi vaktsineerimise 3. etapp).

§ 60. Vaktsineerimise 1. etapis loomade ja loomsete saaduste, välja arvatud piima ja piimatoodete suhtes rakendatavad kitsendused ja abinõud

(1) Vaktsineerimise 1. etapis on keelatud vastuvõtlikku looma vaktsineerimispiirkonnas asuvast ettevõttest teise või väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuvasse ettevõttesse välja viia. Doonorloomalt munarakke ja embrüoid koguda on keelatud.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib pärast vastuvõtliku looma ja tema päritolukarja või karja, kuhu teda tahetakse vedada, kliinilist uurimist vedada vastuvõtliku looma otse vaktsineerimispiirkonnas asuvasse või väljaspool seda piirkonda asuvasse tapamajja vahetuks tapmiseks.

(3) Vaktsineerimise 1. etapis tapetud vaktsineeritud looma värske liha märgistatakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» kohaselt ning seda säilitatakse ja veetakse eraldi lihast, mis ei ole märgistatud eelnimetatud määruse kohaselt. Toiduks ettenähtud liha veetakse pitseeritud konteineris Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse määratud lihakäitlemisettevõttesse, kus seda käideldakse lisa 5 punkti 1.1 kohaselt.

(4) Vastuvõtlikult loomalt, keda peetakse vaktsineerimispiikonnas asuvas seemendusjaamas, võib kunstlikuks seemendamiseks mõeldud spermat koguda üksnes Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) vaktsineerimise 1. etapis kogutud spermat on säilitatud eraldi vähemalt 30 päeva jooksul;
2) doonorloom on vaktsineeritud pärast seda, kui enne vaktsineerimist tehtud suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade uuringu tulemused on osutunud negatiivseks ning sperma karantiiniaja lõpus kõigilt sellel ajahetkel seemendusjaamas viibinud vastuvõtlikelt loomadelt võetud proovide tulemused suu- ja sõrataudi viiruse avastamise katse puhul on osutunud negatiivseks ning sperma vastab nõukogu direktiivi 88/407/EMÜ, millega sätestatakse veiste sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 194, 22.07.1988, lk 10–23), II peatüki artikli 4 lõike 3 nõuetele või kui enne sperma vedu ei ole doonorlooma vaktsineeritud ning kohaldatakse § 38 lõike 3 punkte 2 ja 3.

(5) Selles paragrahvis nimetamata loomseid saadusi, välja arvatud piim ja piimatooted, võib turule viia, kui on täidetud §-des 40–42 ja §-s 48 sätestatud nõuded.

§ 61. Vaktsineerimise 1. etapis piima ja piimatoote suhtes rakendatavad kitsendused ja abinõud

(1) Vaktsineerimise 1. etapis vaktsineeritud loomalt pärineva piima ja sellest toodetud piimatoote turuleviimisel rakendatakse järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) toorpiima töödeldakse lisas 4 toodud viisil vaktsineerimispiirkonnas asuvas piimakäitlemisettevõttes või veetakse lõikes 4 sätestatud nõuete kohaselt väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuvasse piimakäitlemisettevõttesse;
2) piimakäitlemisettevõte, kus vaktsineeritud loomade piima töödeldakse, on kõrgendatud järelevalve all ning seal käideldav toorpiim pärineb vaktsineeritud loomadelt;
3) piim on kõigis käitlemisetappides selgelt tähistatud ning on veetud ja säilitatud eraldi toorpiimast ja toorpiimatoodetest, mis ei ole ette nähtud vedamiseks väljapoole vaktsineerimispiirkonda.

(2) Vaktsineerimispiirkonnas asuvas piimakäitlemisettevõttes võib käidelda väljaspool vaktsineerimispiirkonda peetavalt loomalt pärinevat toorpiima, kui ettevõte vastab lõike 1 punkti 2 nõudele ning toorpiim veetakse sellesse ettevõttesse veovahendis, mis on enne vedu puhastatud ja desinfitseeritud ning mis ei ole pärast seda viibinud vaktsineerimispiirkonnas asuva ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, territooriumil või puutunud muul viisil kokku selles ettevõttes peetavate loomadega ning seal asuvate materjalide, seadmete ja muu inventariga.

(3) Lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuete kohase piima turustamisel teise liikmesriiki tõendab järelevalveametnik selle nõuetekohasust sertifikaadil. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning edastab ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele asutustele ja Euroopa Komisjonile nende piimakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta on asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 2 sätestatud nõuete kohaseks.

(4) Kui vaktsineerimispiirkonnas ei ole piimakäitlemisettevõtet, võib vaktsineeritavalt loomalt pärinevat toorpiima vedada väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuvasse piimakäitlemisettevõttesse olenevalt kasutuseesmärgist vähemalt ühel lisa 4 toodud viisil töötlemiseks. Sellist piima ja sellest valmistatud piimatoodet võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) vaktsineerimispiirkonnas peetud vastuvõtlikult loomalt pärineva toorpiima käitlemine väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuvas ettevõttes toimub Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal, milles määratakse juhised toorpiima veoks ja veovahendi marsruut vaktsineerimispiirkonnas asuvast ettevõttest piimatöötlemisettevõtteni;
2) veovahend on enne vedu puhastatud ja desinfitseeritud. Veovahend on ehitatud selliselt, et piim veol ei leki ning piima kokkupuutumine õhuga on piima peale- ja mahalaadimise ajal takistatud;
3) enne veovahendi lahkumist ettevõttest, millest vastuvõtlike loomade piim koguti, puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahendi ühendustorud, rehvid, rattakoopad ja veovahendi madalamad osad ning muud kohad, mis piimaga kokku puutunud, ning veovahend ei ole pärast viimast desinfitseerimist ja enne ohustatud tsoonist lahkumist viibinud vaktsineerimispiirkonnas asuva ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, territooriumil;
4) määratakse veovahendi tööpiirkond vähemalt maakonna piires ning veovahend märgistatakse asjakohaselt. Veovahend võib talle määratud tööpiirkonnast välja sõita üksnes pärast järelevalveametniku järelevalve all toimunud veovahendi puhastamist ja desinfitseerimist.

(5) Vaktsineerimispiirkonnas asuva ettevõtte vastuvõtlikelt loomadelt pärit toorpiimast proovide võtmine ja vedu muusse kui Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning piima töötlemine sellistes laborites on keelatud.

§ 62. Vaktsineerimise 2. etapis rakendatavad kitsendused ja abinõud

(1) Vaktsineerimise 2. etapis on keelatud vastuvõtlikku looma vaktsineerimispiirkonnas asuvast ettevõttest välja viia. Doonorloomalt munarakke ja embrüoid koguda on keelatud.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib § 64 lõikes 5 nimetatud ettevõttest pärit vastuvõtlikku looma vedada otse vaktsineerimispiirkonnas asuvasse või väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuvasse tapamajja vahetuks tapmiseks, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) loom ei puutu veo ajal ega tapamajas kokku teiste vastuvõtlike loomadega;
2) loomaga on kaasas dokument, mis tõendab, et kõikidele päritoluettevõtte või lähetusettevõtte vastuvõtlikele loomadele on tehtud § 63 lõikes 1 sätestatud uuringud;
3) veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse enne looma pealelaadimist ja pärast vedu. Puhastamise ja desinfitseerimise kuupäev ning kellaaeg märgitakse veovahendi sõidupäevikusse;
4) loomale tehakse tapamajas 24 tundi enne tapmist tapaeelne kontroll suu- ja sõrataudi esinemise suhtes, ning tal ei täheldata suu- ja sõrataudi tunnuseid.

(3) Vaktsineerimise 2. etapis tapetud vaktsineeritud suurte- ja väikemäletsejaliste loomade värske liha (v.a siseelundid) võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2) lihakäitlemisettevõttes käideldakse värsket liha (v.a siseelundid), mida on töödeldud lisa 6 osa A punktide 1, 3 ja 4 kohaselt, või värsket liha, mis pärineb väljaspool vaktsineerimispiirkonda peetud ja tapetud loomalt;
3) värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmistisel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004 lisa 1 osa 1 punkti B kohane identifitseerimismärk;
4) käitlemisprotsessi jooksul märgistatakse värske liha selgelt ning seda veetakse ja säilitatakse eraldi lihast, mis on väljapoole järelevalvetsooni vedamiseks kõlbmatu.

(4) Lõikes 3 esitatud nõuete kohase värske liha turustamisel teise liikmesriiki tõendab järelevalveametnik selle nõuetekohasust sertifikaadil. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning edastab ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele asutustele ja Euroopa Komisjonile nende lihakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta on asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 3 sätestatud nõuete kohaseks.

(5) Vaktsineerimise 2. etapis tapetud vaktsineeritud sealt saadud värske liha on märgistatud põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» kohaselt ning seda säilitatakse ja veetakse eraldi lihast, mis ei ole märgistatud eelnimetatud määruse kohaselt. Sellist värsket liha veetakse pitseeritud konteineris Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse määratud lihakäitlemisettevõttesse, kus seda käideldakse lisa 5 punkti 1.1 kohaselt.

(6) Vaktsineeritud loomalt pärinevat piima ja sellest toodetud piimatoodet võib turule viia, kui need on piimakäitlemisettevõttes töödeldud tulenevalt kasutuseesmärgist vähemalt ühel lisa 4 toodud viisil ning piima ja sellest toodetud piimatoodet on käideldud § 61 kohaselt.

(7) Vastuvõtlike loomade spermat kogutakse § 60 lõike 4 kohaselt.

(8) Selles paragrahvis nimetamata loomseid saadusi võib turule viia kui, on täidetud §-des 40–42 ja §-s 48 sätestatud nõuded.

§ 63. Vaktsineerimise 2. etapis tehtav kliiniline ja seroloogiline uuring

(1) Vaktsineerimise 2. etapis tehakse vastuvõtlikule loomale kliiniline ja seroloogiline uuring, mille tulemusena tehakse kindlaks nende vastuvõtlike loomade karjad vaktsineerimispiirkonnas, kes on suu- ja sõrataudiviirusega kokku puutunud, kuid kellel ei täheldata ilmseid suu- ja sõrataudi kliinilisi tunnuseid. See uuring tehakse vaktsineerimispiirkonna karja kõigile vastuvõtlikele loomadele.

(2) Lõikes 1 nimetatud laboratoorse uuringu tegemisel kasutatakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisas 13 sätestatud nõuete kohaseid uuringuid, mis Euroopa Komisjoni on asjakohase õigusaktiga kehtestanud ja mis vastavad ühele järgmistest nõuetest:
1) uuring suu- ja sõrataudiviirusega nakatumise kohta tehakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.2 kohaselt. Kui Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus kasutab uuringus sentinel loomi, tuleb täita ka §-s 26 sätestatud nõudeid;
2) suu- ja sõrataudiviiruse struktuuriväliste valkude vastaste antikehade esinemise kohta tehakse analüüs proovidest, mis on võetud vaktsineerimispiirkonna karjade kõigilt vaktsineeritud vastuvõtlikelt loomadelt ja nende vaktsineerimata järglastelt.

§ 64. Karjade liigitamine ning karja suhtes kohaldatavad kitsendused ja abinõud vaktsineerimise 2. etapis

(1) Ettevõtted, kus on vastuvõtlikke loomi, liigitatakse § 63 lõikes 1 nimetatud uuringu tulemuste ja lisas 1 sätestatud taudipunkti kriteeriumide kohaselt ning nende suhtes kohaldatakse lõigetes 2–4 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

(2) Kui vaktsineerimispiirkonnas asuv ettevõte on taudipunkt, siis kohaldatakse seal §-des 22 ja 31 sätestatud nõudeid.

(3) Ettevõttes, kus on vähemalt üks vastuvõtlik loom, kes on nakkuskahtlane eelneva kokkupuute tõttu suu- ja sõrataudiviirusega, kuid kus edasine ettevõtte vastuvõtlikke loomi hõlmav uuring ei ole tuvastanud suu- ja sõrataudiviirust, kohaldatakse vähemalt järgmisi kitsendusi:
1) ettevõttes peetav vastuvõtlik loom kas hukatakse ja tema korjus töödeldakse või loomad liigitatakse lõike 1 kohaselt ning vähemalt ühe § 63 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud uuringu suhtes positiivne loom hukatakse ja tema korjus töödeldakse ning ettevõttes peetavad ülejäänud vastuvõtlikud loomad tapetakse Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku loa alusel;
2) ettevõte puhastatakse ja desinfitseeritakse lisa 3 kohaselt;
3) ettevõte taasasustatakse loomadega § 26 kohaselt.

(4) Vastuvõtlikult loomalt pärinevate ja vaktsineerimise 2. etapi ajal toodetud loomsete saaduste suhtes kohaldatakse järgmisi kitsendusi:
1) lõike 3 punkti 1 kohaselt tapetud mäletsejalistelt pärineva värske liha suhtes kohaldatakse § 62 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja sealt pärineva liha suhtes kohaldatakse § 62 lõikes 5 sätestatud nõudeid;
2) lõike 3 punkti 1 kohaselt tapetud loomalt pärinevat piima ja sellest toodetud piimatoodet töödeldakse sõltuvalt nende kasutuseesmärgist lisa 4 kohaselt ja kooskõlas §-s 61 sätestatud nõuetega.

(5) Ettevõttes, kus § 64 lõike 2 kohaselt tehtud uuringute tulemusena on välistatud suu- ja sõrataudiviiruse nakkus, kohaldatakse §-s 66 sätestatud nõudeid.

§ 65. Vaktsineerimise 3. etapis rakendatavad kitsendused ja abinõud

(1) Pärast §-s 64 sätestatud abinõude ja kitsenduste lõpetamist ning suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamist kohaldatakse vaktsineerimispiirkonnas selles paragrahvis sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

(2) Vastuvõtliku looma vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvate ettevõtete vahel toimub Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal.

(3) Vastuvõtlikku looma vaktsineerimispiirkonnast välja vedada on keelatud. Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib vastuvõtlikku looma vedada tapamajja vahetuks tapmiseks § 62 lõike 2 kohaselt.

(4) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib vaktsineerimata vastuvõtlikku looma vedada, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1) 24 tunni jooksul pealelaadimisest arvates uuritakse kõiki ettevõttes peetavaid vastuvõtlikke loomi kliiniliselt ja neil ei ilmne suu- ja sõrataudi kliinilisi tunnuseid;
2) vastuvõtlike loomade suhtes on rakendatud vähemalt 30-päevast päritolukarjast väljaviimise keeldu, mille jooksul ei ole ettevõttesse toodud ühtki vastuvõtlikku looma;
3) päritoluettevõte ei asu ohustatud ega järelevalvetsoonis;
4) punktis 2 nimetatud 30-päevase päritolukarjast väljaveo keelu lõpus on tehtud vastuvõtlikule loomale, keda tahetakse ettevõttest välja vedada, suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade avastamiseks uuring, mille tulemus oli negatiivne, või tehti ettevõttes kõikidele loomadele nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.2 kohane seroloogiline uuring;
5) veol päritolukarjast sihtkohta ei puutu vastuvõtlik loom kokku võimaliku nakkusallikaga.

(5) Vaktsineeritud emaslooma vaktsineerimata järglast võib vedada:
1) vaktsineerimispiirkonnas asuvasse, päritoluettevõttega samasuguse tervisliku staatusega ettevõttesse;
2) tapamajja viivitamata tapmiseks;
3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse määratud ettevõttesse, millest emaslooma järglane veetakse otse tapamajja;
4) vaktsineerimispiirkonnast väljaspool asuvasse ettevõttesse, kui emaslooma järglasele on enne päritoluettevõttest väljavedu tehtud seroloogiline uuring suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade esinemise kindlakstegemiseks ja selle tulemus on negatiivne.

(6) Vaktsineerimata vastuvõtlikult loomalt pärinevat värsket liha võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) vaktsineerimispiirkonnas on lõpetatud § 64 lõikes 3 sätestatud kitsendused või loom veetakse tapamajja lõike 3 või lõike 4 punkti 4 kohaselt;
2) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
3) lihakäitlemisettevõttes käideldakse üksnes punkti 1 kohaselt tapamajja veetud loomalt pärinevat värsket liha või väljaspool vaktsineerimispiirkonda peetud ja tapetud loomalt pärinevat värsket liha või § 66 lõikes 1 nimetatud värsket liha;
4) värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmistisel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004 lisa 1 osa 1 punkti B kohane identifitseerimismärk;
5) värske liha on kogu käitlemisajal märgistatud selgelt ning seda veetakse ja säilitatakse eraldi lihast, mille tervislik staatus on teistsugune.

§ 66. Vaktsineerimise 3. etapis tapetud vaktsineeritud vastuvõtlikult loomalt pärineva liha suhtes rakendatavad abinõud ja kitsendused

(1) Vaktsineerimise 3. etapis tapetud vaktsineeritud vastuvõtlikult loomalt või vaktsineeritud emaslooma vaktsineerimata seropositiivselt järglaselt saadud värske liha märgistatakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» kohaselt ning seda säilitatakse ja veetakse eraldi lihast, mis ei ole märgistatud eelnimetatud määruse kohaselt. Sellist värsket liha veetakse pitseeritud konteineris Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse määratud lihakäitlemisettevõttesse, kus seda käideldakse lisa 5 punkti 1.1 kohaselt.

(2) Vaktsineeritud suur- ja väikemäletsejaliselt või nende vaktsineerimata seropositiivselt järglaselt pärinevat värsket liha ja trimmitud siseelundeid võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2) lihakäitlemisettevõttes käideldakse värsket liha (v.a siseelundid), mida on töödeldud lisa 6 osa A punktide 1, 3 ja 4 kohaselt, või § 65 lõikes 6 nimetatud värsket liha või värsket liha, mis pärineb väljaspool vaktsineerimispiirkonda peetud ja tapetud loomadelt;
3) värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmistisel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004 lisa 1 osa 1 punkti B kohane identifitseerimismärk;
4) käitlemisprotsessi jooksul märgistatakse värske liha selgelt ning seda veetakse ja säilitatakse eraldi lihast, mis on väljapoole järelevalvetsooni vedamiseks kõlbmatu.

(3) Vaktsineeritud sealt ja tema vaktsineerimata seropositiivselt järglaselt pärinevat värsket liha, mis on toodetud vaktsineerimispiirkonnas ajavahemikul uuringute algusest kuni § 64 alusel kohaldatud kitsenduste lõpetamiseni ja kuni on möödunud vähemalt kolm kuud viimasest selles piirkonnas taudipunkti registreerimisest, võib turustada Eestis, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2) lihakäitlemisettevõttes käideldakse üksnes § 64 lõike 5 kohasest ettevõttest pärinevat loomade värsket liha või värsket liha, mis pärineb väljaspool vaktsineerimispiirkonda peetud ja tapetud loomadelt;
3) värske liha on märgistatud põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» kohaselt;
4) käitlemisprotsessi jooksul märgistatakse värske liha selgelt ning seda veetakse ja säilitatakse eraldi lihast, mis on väljapoole järelevalvetsooni vedamiseks kõlbmatu.

(4) Vaktsineeritud sigadelt pärineva lõikes 3 nimetatud ajavahemiku lõpust kuni taudivaba staatuse taastamiseni toodetud värske liha vaktsineerimispiirkonnast väljavedamise nõuded kehtestab Euroopa Komisjon asjakohase õigusaktiga.

(5) Paragrahvi 65 lõike 6 ja § 66 lõike 2 nõuete kohase värske liha turustamisel teise liikmesriiki tõendab järelevalveametnik selle nõuetekohasust sertifikaadil. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning edastab ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriigi pädevale asutusele ja Euroopa Komisjonile nende lihakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta on asjakohase otsusega tunnistanud § 65 lõikes 6 ja § 66 lõikes 2 sätestatud nõuete kohaseks.

§ 67. Vaktsineerimise 3. etapis tapetud vaktsineeritud vastuvõtlikult loomalt pärineva piima ja piimatoote suhtes rakendatavad abinõud ja kitsendused

(1) Vaktsineeritud vastuvõtlikult loomalt pärinevat piima ja sellest toodetud piimatoodet võib turule viia, kui neid on vaktsineerimispiirkonnas asuvas piimakäitlemisettevõttes töödeldud tulenevalt kasutuseesmärgist vähemalt ühel lisa 4 toodud viisil ning piima ja sellest toodetud piimatoodet on käideldud § 61 kohaselt.

(2) Järelevalvetsooni ettevõtte vastuvõtlikult loomalt pärinevast toorpiimast proovide võtmine ja toorpiima vedu muusse kui Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning piima töötlemine sellises laboris toimub Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku loa alusel ja asjakohaste meetmete kohaselt, mis aitavad vältida võimaliku suu- ja sõrataudiviiruse levikut.

(3) Muid kui §-s 21 nimetatud loomseid saadusi võib turule viia, kui need vastavad §-s 38 ja §-des 40–42 sätestatud nõuetele.

§ 68. Vaktsineerimispiirkonna taasasustamine

(1) Taasasustamine § 57 kohaselt loodud vaktsineerimispiirkonnas toimub § 26 kohaselt või § 65 lõike 2 ning § 65 lõike 4 punktide 1, 3 ja 4 kohaselt.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuva ettevõtte vaktsineeritud loomadega taasasustada, kui suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatus on § 71 nõuete kohaselt taastatud ning on täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:
1) kui taasasustamiseks kasutatud vaktsineeritud loomi on üle 75% taasasustamiseks kasutatud loomade koguhulgast, siis kontrollitakse vaktsineeritud loomi pisteliselt pärast 28 päeva möödumist viimasest vastuvõtliku looma sissetoomisest ettevõttesse struktuuriväliste valkude vastaste antikehade tuvastamiseks nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punktis 2.2 sätestatud statistiliste parameetrite alusel ning vaktsineerimata looma suhtes kohaldatakse § 26 lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid;
2) kui taasasustamiseks kasutatud vaktsineeritud loomi on kuni 75% taasasustamiseks kasutatud loomade koguhulgast, siis loetakse vaktsineerimata loom sentinel loomaks ja taasasustamisel järgitakse § 26 lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid.

7. jagu
Suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamine

§ 69. Suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamine

Suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamise otsuse teeb Euroopa Komisjon, kes kinnitab selle asjakohase Euroopa Liidu õigusaktiga.

§ 70. Suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamine pärast suu- ja sõrataudi likvideerimist erakorralise vaktsineerimiseta

Paragrahvi 51 kohaselt kehtestatud kitsendustega piirkonna suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamiseks pärast seal asuvate taudipunktide likvideerimist ilma erakorralise vaktsineerimiseta peavad §-s 50 kohaselt olema lõpetatud kõik kitsendused ning täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:
1) täidetud on Rahvusvahelise Episootiate Büroo välja töötatud suu- ja sõrataudi peatüki viimase redaktsiooni asjakohased põhimõtted;
2) möödunud on vähemalt kolm kuud viimase taudipunkti avastamisest ning nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 kohaselt tehtud kliiniline ja laboratoorne uurimine on kinnitanud suu- ja sõrataudinakkuse puudumist § 51 kohases piirkonnas.

§ 71. Staatuse taastamine pärast suu- ja sõrataudi likvideerimist erakorralise vaktsineerimise abil

Paragrahvi 51 kohaselt kehtestatud kitsendustega piirkonna suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamiseks pärast seal olevate taudipunktide likvideerimist erakorralise vaktsineerimise abil peavad olema lõpetatud §-s 50 ja §-des 60–67 sätestatud kitsendused ning täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:
1) täidetud on Rahvusvahelise Episootiate Büroo välja töötatud suu- ja sõrataudi peatüki viimase redaktsiooni asjakohased põhimõtted;
2) möödunud on vähemalt kolm kuud viimase vaktsineeritud looma tapmisest ja on tehtud seroloogiline uurimine, mille tulemus on negatiivne;
3) möödunud on vähemalt kuus kuud viimasest taudipunkti likvideerimisest või erakorralise vaktsineerimise lõpetamisest ja on tehtud vaktsineeritud loomade seroloogiline uurimine, mille tulemus on negatiivne.

§ 72. Vaktsineeritud vastuvõtliku looma vedu pärast suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamist

Suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud vastuvõtlikku looma teise liikmesriiki vedada on keelatud.

§ 73. Täiendav tõendamine vastuvõtliku looma ja temalt pärineva saaduse turustamisel teise liikmesriiki

Kuni on taastatud suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatus §-des 61 ja 62 sätestatud nõuete kohaselt, jätkatakse vastuvõtlike loomadega ja loomsete saadustega ühendusesisesel kauplemisel Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides nõutavat täiendavat tõendamist.

4. peatükk
SUU- JA SÕRATAUDI TÕRJE METSLOOMADEL

§ 74. Tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi ennetamiseks ja tõrjeks metsloomadel

(1) Kui suu- ja sõrataudi kahtlustatakse looduses vabalt elaval loomal (edaspidi metsloom), rakendatakse kohe asjakohaseid meetmeid, et kinnitada või välistada suu- ja sõrataudi esinemine kütitud või surnult leitud metsloomal. Metsloomal suu- ja sõrataudi kahtluse korral teavitab järelevalveametnik sellest vastuvõtlike loomade omanikke ning jahipidamise õigust omavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

(2) Kui Veterinaar- ja Toiduamet on kinnitanud suu- ja sõrataudi ametliku diagnoosi metsloomal, kes elab alal, kus ei rakendata suu- ja sõrataudi esinemisest tulenevaid kitsendusi ega abinõusid, kohaldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisas 18 sätestatud juhiseid, et piirata suu- ja sõrataudi levikut, ning koostab nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 18 osa B kohase suu- ja sõrataudi tõrjeprogrammi. Kinnitatud juhtumi korral teavitab järelevalveametnik sellest vastuvõtlike loomade omanikke ja jahipidamise õigust omavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 75. Määruse kehtetuks tunnistamine

Põllumajandusministri 3. aprilli 2001. a määrus nr 24 «Suu- ja sõrataudi tõrje eeskiri» (RTL 2001, 47, 658; 2005, 79, 1106) tunnistatakse kehtetuks.

¹ Nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (EÜT L 306, 22.11.2003, lk 1–87).

Minister Ester TUIKSOO

Kantsler Ants NOOT

Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 23.01.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-00560.)

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

Lisa 7