Teksti suurus:

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.02.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 11, 51

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.01.2007

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 31. jaanuari 2007. a otsusega nr 86

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2007, 2, 7) § 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) leppimine kannatanuga.»

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2007, 2, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 6 asendatakse sõnad «§-de 202, 203 või 205» sõnadega «§ 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204 või 205»;

2) paragrahvi 202 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna «või» sõnaga «ja»;

3) paragrahvi 202 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «prokuratuur või»;

4) seadustikku täiendatakse §-dega 2031 ja 2032 järgmises sõnastuses:

« § 2031. Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu

(1) Kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud:
1) karistusseadustiku §-des 122, 133, 134, 136, 138, 139, 141–143, 214 ja 263 nimetatud kuritegudes;
2) täisealise poolt alaealise kannatanu vastu toimepandud kuritegudes;
3) kui kuriteo tagajärjeks oli inimese surm;
4) inimsusevastastes ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes, riigivastastes, ametialastes, üldohtlikes ning õigusemõistmise vastastes kuritegudes.

(2) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde lepitaja, prokurör, kannatanu, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

(3) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita käesoleva seadustiku § 2032 lõikes 3 sätestatud lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Määruse koopia saadetakse lepitajale.

(4) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.

(5) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

(6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alusel oma määrusega uuendada.

(7) Kannatanul on õigus esitada kaebus käesoleva paragrahvi alusel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul käesoleva seadustiku §-des 228–232 või §-des 383–392 sätestatud korras.

§ 2032. Lepitusmenetlus

(1) Prokuratuur või kohus võib käesoleva seadustiku § 2031 lõikes 1 sätestatud alustel saata kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Lepitusmenetluse rakendamiseks on vajalik kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolek. Alaealise või psüühikahäirega isiku puhul on vajalik ka tema vanema või muu seadusjärgse esindaja või eestkostja nõusolek.

(2) Prokuratuur või kohus saadab lepitusmenetluse rakendamise määruse lepitajale lepitamise korraldamiseks.

(3) Lepitaja vormistab leppimise kirjaliku lepituskokkuleppena, millele kirjutavad alla kahtlustatav või süüdistatav ja kannatanu ning alaealise või psüühikahäirega isiku seadusjärgne esindaja või eestkostja. Lepituskokkulepe peab sisaldama kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi. Lepituskokkulepe võib sisaldada muid tingimusi.

(4) Lepitaja saadab prokuratuurile lepituse käiku kirjeldava aruande. Leppimise korral lisatakse aruandele lepituskokkuleppe koopia.

(5) Pärast kriminaalmenetluse lõpetamist kontrollib lepitaja käesoleva seadustiku § 2031 lõikes 3 sätestatud korras kohustusena kinnitatud lepituskokkuleppe tingimuste täitmist. Lepitajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Kohustuse täitmisest või täitmata jätmisest teavitab lepitaja prokuratuuri.

(6) Lepitajal on oma ülesannete täitmisel õigus prokuratuuri või kohtu loal ja tema määratud ulatuses tutvuda kriminaalasja materjalidega. Lepitaja on kohustatud hoidma saladuses talle seoses lepitusmenetlusega teatavaks saanud asjaolud. Kohus või prokuratuur võib lepitaja välja kutsuda suuliseks küsitlemiseks, et selgitada lepitusmenetluse kokkuleppe sisu.»;

5) paragrahvi 385 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) käesoleva seadustiku §-des 201–2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrus, välja arvatud kannatanu käesoleva seadustiku §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale;»;

6) paragrahvi 427 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) seadustikku täiendatakse §-ga 4271 järgmises sõnastuses:

« § 4271. Kohustuste täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine

Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 202 lõikes 2 või § 2031 lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Käesoleva seadustiku § 2031 lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise, välja arvatud menetluskulude tasumise kohustus, puhul on vajalik ka kannatanu nõusolek.»;

8) paragrahvi 432 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Käesoleva seadustiku § 2031 lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise taotluse esitamise korral teatab täitmiskohtunik sellest kannatanule, kes peab kohtu määratud tähtajaks esitama kirjalikult oma arvamuse.»

§ 3. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses (RT I 2004, 2, 3; 2006, 60, 445) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse korralduse, ohvriabiteenuse osutamise raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning kuriteoohvritele riikliku hüvitise (edaspidi hüvitis) maksmise korra.

(2) Käesolev seadus määrab kindlaks isikud, kellel on õigus saada ohvriabiteenust, psühholoogilise abi kulu hüvitist ja riiklikku hüvitist, ning nimetatud hüvitiste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra, samuti lepitusteenuse osutamise korra.»;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) teda ei ole karistatud kuriteo eest või tema karistusandmed kuriteo eest on karistusregistrist kustutatud;»;

3) seadust täiendatakse peatükiga 22 järgmises sõnastuses:

«22. peatükk
LEPITUSTEENUS

§ 63. Lepitusteenus

(1) Lepitusteenus käesoleva seaduse mõttes on avalik teenus, mis seisneb kriminaalmenetluse seadustiku §-s 2032 sätestatud lepitusmenetluse korraldamises ja selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimises.

(2) Lepitusteenusena käsitatakse ka alaealisele alaealise mõjutusvahendite seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist.

§ 64. Lepitusteenuse osutamine

(1) Lepitusteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes piirkondlikkuse põhimõttest.

(2) Lepitusmenetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

4) paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse sõnad «hüvitisi ja riiklikku ohvriabiteenust» sõnadega «hüvitisi, riiklikku ohvriabiteenust ja lepitusteenust».

Riigikogu esimees Toomas VAREK