Teksti suurus:

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.02.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:16.08.2008
Avaldamismärge:RT I 2007, 11, 56

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord

Vastu võetud 31.01.2007 nr 26

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse eesmärk ja kohaldamine

(1) Määrusega kehtestatakse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise üldised tingimused ja kord struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluse rahuldamisel, kava või programmi kinnitamisel ja toetuse väljamaksmisel.

(2) Määrust kohaldatakse toetusest ja omafinantseeringust tehtavate kulude abikõlblikkuse määramisel.

(3) Käesolevas määruses nimetamata abikõlblike või mitteabikõlblike kulude loetelu sätestatakse meetme tingimustes, programmi alusel toetuse andmisel programmis endas või programmi elluviijaga sõlmitavas halduslepingus (edaspidi meetme tingimused).

(4) Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Liidu territoriaalse koostöö rakenduskavade alusel tehtavate kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramisel.

§ 2. Kulude tekkimine ja projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punktile 6 on kas toetuse taotluse rahuldamise otsuses, investeeringute kavas, programmis, programmi elluviijaga sõlmitavas halduslepingus või meetme tingimustes sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 90 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.

(3) Kulude tekkimise ajaks määruse tähenduses on kuludokumendi koostamise kuupäev.

§ 3. Personali- ja üldkulude arvestamine

(1) Personali- ja üldkulu on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes. Meetme tingimustes võib projekti personalikulu ja üldkulu määramise tingimusi ning korda täpsustada või rakendada osaliselt.

(2) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud personalikulud:
1) töötaja töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel;
2) töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Puhkuseseaduses» sätestatud korrale;
3) töötaja transpordikulu vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta. Meetme tingimustes kehtestatakse maksimaalne lubatud kulu kilomeetri kohta;
4) muud meetme tingimustes nimetatud personalikulud.

(3) Organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu ei ole abikõlblik, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja ainsaks tegevusvaldkonnaks on toetusest rahastatud projektide rakendamine.

(4) Kui töötaja täidab toetuse saaja organisatsioonis lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid ülesandeid, peab ta projekti elluviimise ajal täitma tööajatabelit vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud korrale. Kui töötajaga on lisaks töölepingule sõlmitud projekti heaks tehtava töö kohta võlaõiguslik leping, mis on seotud ainult projektiga, siis võlaõigusliku lepingu osas töötaja tööajatabelit pidama ei pea.

(5) Abikõlblikud on järgmised projektiga otseselt seotud üldkulud:
1) kulud bürootarvetele, sealhulgas kulud paberile, kirjutusvahenditele, kirjaklambritele, kaustadele, andmekandajatele. Bürootarvete hulka ei loeta kontoritehnikat ja -sisustust;
2) kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
3) infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
4) kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele;
5) ruumide, sealhulgas ruumidega kaasneva maa üürikulu;
6) ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud ning ülekandetasud, kui nende kontode avamine on vajalik ja välja toodud toetuse taotluses;
7) valveteenuse, välja arvatud valehäirete kulude katmine;
8) maamaks.

(6) Projekti üldkuludesse ei saa kanda toetuse saaja organisatsiooni juhtimisega seonduvaid kulusid, välja arvatud juhtudel, kui organisatsiooni ainsaks tegevusvaldkonnaks on toetusest rahastatud projektide rakendamine.

(7) Üldkulud on abikõlblikud, kui need põhinevad projekti rakendamise tegelikel kuludel ja neid on arvestatud vastavalt käesoleva määruse lisas 1 sätestatud metoodikatele. Üldkulude abikõlblik summa arvestatakse projekti kohta proportsionaalselt üldkulude kogukulust vastavalt:
1) kasutatud ruumide pinnale;
2) tekkinud kuludele;
3) projektis hõivatud personalile.

(8) Personali- ja üldkulude arvestamine toimub vastavalt käesoleva määruse lisas 1 sätestatud korrale.

§ 4. Mitterahalise sissemakse arvestamine omafinantseeringuna

(1) Mitterahaline sissemakse omafinantseeringuna on abikõlblik, kui selle väärtust saab sõltumatult hinnata ja kontrollida, ning nii on sätestatud meetme tingimustes.

(2) Mitterahaline sissemakse on abikõlblik kulu, kui tegemist on:
1) tasuta ruumide pakkumisega projekti sihtgrupile suunatud tegevusteks avatud taotlemise tulemusena Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti raames;
2) tasuta ruumide pakkumisega, seadmete, materjalide ja vahendite tasuta kasutada andmisega, tasuta teenuste osutamisega ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostööprojekti raames;
3) vabatahtliku töö tasuta pakkumisega.

(3) Mitterahalise sissemaksena ei saa käsitada allahindlusi või projekti raames kasutuses olevaid ruume, kui projektis osalev asutus saab neid kasutada tasuta.

(4) Mitterahalise sissemakse omafinantseeringuna arvestamine toimub vastavalt käesoleva määruse lisas 2 sätestatud korrale.

§ 5. Erisoodustuselt tasutava maksu ja erisoodustusena käsitatava kulu abikõlblikkus

(1) «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja tasutav maks on abikõlblikud, kui nii on sätestatud meetme tingimustes.

(2) Päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

§ 6. Käibemaksu abikõlblikkus

Käibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

§ 7. Liiklusvahendi ostmise abikõlblikkus

(1) Liiklusvahend määruse tähenduses on jalgratas, mopeed, rööbassõiduk, mootorsõiduk «Liiklusseaduse» § 12 lõike 2 tähenduses, veesõiduk «Meresõiduohutuse seaduse» § 2 tähenduses ja õhusõiduk «Lennundusseaduse» § 5 tähenduses.

(2) Liiklusvahendite ostmine on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes.

§ 8. Projekti haldamiseks vajaliku kontoritehnika ja mööbli ostmise ja liisimise abikõlblikkus

(1) Kontoritehnika, sealhulgas arvutid, printerid, faksid ja telefonid (edaspidi kontoritehnika), ning mööbli, sealhulgas töölauad, toolid, töömaterjalide paigutamiseks vajalikud kapid, riiulid ja laualambid (edaspidi mööbel), ostu kulud on abikõlblikud, kui ost on tehtud vähemalt 12 kuud enne projekti lõppu.

(2) Kui projekti lõpuni on jäänud vähem kui 12 kuud, hüvitatakse kontoritehnika ostusumma proportsionaalselt perioodi eest, millal kontoritehnikat kasutati projekti tarbeks. Kontoritehnika ostu puhul võetakse arvestamise aluseks kontoritehnika kasulik eluiga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.

(3) Kontoritehnika liisingu puhul hüvitatakse liisingumaksed proportsionaalselt liisingulepingu sõlmimisest projekti lõpuni kulunud ajaga. Võttes arvesse kontoritehnika kasulikku eluiga, peab hilisema väljaostu õigusega liisinguleping olema vormistatud vähemalt kolmeks aastaks.

(4) Videoprojektori, koopiamasina ja skaneerimisseadme ostmine ja liisimine on abikõlblik, kui see on rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastatud.

(5) Arvuti ja selle baastarkvara on abikõlblik kogumaksumuses kuni 25 000 krooni ilma käibemaksuta.

(6) Mööbel ühe töökoha kohta on abikõlblik kogumaksumuses kuni 15 000 krooni ilma käibemaksuta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõiked 1–4 ei kohaldu Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu) määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artiklites 45 ja 46 kirjeldatud tehnilise abi kulude arvestamisel.

(8) Meetme tingimustes võib kehtestada projekti teostamiseks vajaliku kontoritehnika ja mööbli ostmise või liisimise täpsemad tingimused ja korra, võttes arvesse käesolevas paragrahvis sätestatut.

§ 9. Kinnisasja ostmise abikõlblikkus

Kinnisasja ostmine on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes ja toetuse saaja esitab rakendusüksusele kinnisasja turuväärtuse kohta sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperthinnangu, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut. Kui kinnisasja ostuhind ületab eksperthinnangus toodud turuväärtuse, arvestatakse abikõlblik kulu eksperthinnangus toodud turuväärtuse alusel.

§ 10. Kasutatud seadme ostmise abikõlblikkus

Kasutatud seadme ostmine on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes ja kui toetuse saaja tõendab, et:
1) seadme ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid;
2) seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;
3) seadmel on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

§ 11. Projektist saadava tulu mahaarvamine

(1) Abikõlblikest kuludest peab maha arvama tulu, mis saadakse projekti abikõlblikkuse perioodil või viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu ja mis ületab toetuse taotluses või programmis prognoositud tulu (edaspidi tulu).

(2) Toetuse saaja peab tulu saamisel teavitama sellest viivitamata kirjalikult rakendusüksust.

(3) Tulu saamisel peab toetuse saaja toetuse saadud tulu väärtuses rakendusüksusele tagasi maksma ühe kalendrikuu jooksul tulu saamisest või rakendusüksuse nõusolekul tasaarveldatakse saadud tulu projektile tehtava järgmise toetuse väljamaksega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiked 1–3 ei kehti projektidele, mille puhastulu on enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või programmi kinnitamist objektiivselt hinnatud ning toetuse määra on vastavalt korrigeeritud.

(5) Käesolev paragrahv ei kohaldu projektidele, mille suhtes kehtivad asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi eeskirjad.

§ 12. Rendi- ja üürikulu abikõlblikkus

Rendi- ja üürikulud on abikõlblikud, kui nii on sätestatud meetme tingimustes.

§ 13. Kulude abikõlblikkus toetuse väljamaksmisel liisinguandjale

(1) Liisinguandjale väljamakstav toetus on abikõlblik, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) liisinguleping on sõlmitud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul;
2) liisingulepingus on ette nähtud väljaostuõigus või lepinguga hõlmatud vara kasulikule tööeale vastav minimaalne liisinguaeg.

(2) Kui liisinguleping ületab liisingulepinguga hõlmatud vara turuväärtust, siis on liisinguleping abikõlblik vara turuväärtuse ulatuses.

§ 14. Kulude abikõlblikkus toetuse väljamaksmisel liisinguvõtjale

(1) Liisingulepingutes, milles nähakse ette väljaostuõigus või lepinguga hõlmatud vara kasulikule tööeale vastav minimaalne liisinguaeg, ei tohi liisingulepingu summa abikõlblik osa ületada liisitava vara turuväärtust.

(2) Kui liisinguleping, milles nähakse ette vara väljaostuõigus või selle kasulikule tööeale vastav minimaalne liisinguaeg, on sõlmitud pikemaks ajaks kui projekti abikõlblikkuse periood, siis on abikõlblikud liisinguvõtja poolt liisinguandjale projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtavad liisingumaksed.

(3) Kui liisinguleping on sõlmitud projekti abikõlblikkuse perioodil ja lõpeb hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppedes ning liisingulepingus ei ole ette nähtud vara väljaostuõigust või liisingulepingu kestus on vara kasulikust tööeast lühem, siis on abikõlblikud liisinguvõtja poolt liisinguandjale tehtavad liisingumaksed võrdeliselt liisingulepinguga hõlmatud vara kasuliku tööeaga.

§ 15. Mitteabikõlblikud kulud

Mitteabikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mis ei vasta «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punktis 2 sätestatule. Mitteabikõlblikuks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid:
1) intressid ja valuutavahetustasud;
2) laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega kaasnevad kulud, välja arvatud pangakonto avamise ja haldamisega seotud kulud ning ülekandetasud, kui projekti raames on avatud eraldi pangakonto;
3) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
4) amortisatsioonikulud, kui toetuse saaja on riigiasutus;
5) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
6) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed;
7) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral;
8) kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele toetustele;
9) rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaksud, mis ei ole lisandunud projekti rakendamisega;
10) hangetest või teenuse osutamisest tingitud kulud, kui hangete korraldamine või teenuste osutamine tekitab projektile kulusid, loomata sellele lisaväärtust;
11) kinnisasi, mille maksumus ületab 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. Meetme tingimustes võib keskkonnakaitsemeetmete puhul lubada kõrgemat protsendimäära, välja arvatud Ühtekuuluvusfondi poolt toetatavate projektide raames;
12) mööbel, seadmed, liiklusvahendid, kinnisasi Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatavate meetmete raames, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 34 lõikes 2 kirjeldatud juhul;
13) paragrahvides 3–5, 8, 12 ja käesolevas paragrahvis nimetatud kulud, sealhulgas käesoleva paragrahvi punktides 2 ja 6 nimetatud erandid, Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide raames.

Peaminister Andrus ANSIP

Rahandusminister Aivar SÕERD

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»
lisa 1

Struktuuritoetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhend

§ 1. Personalikulude arvestamise põhimõtted

(1) Projekti elluviimisega seotud personalikulud on käsitatavad projekti otseste kuludena ja need tuleb projekti muudest kuludest eraldi näidata ning toetuse saaja või projektis osaleva isiku või asutuse raamatupidamisarvestuses eraldi kajastada.

(2) Projekti personali töötasude1 hulka on lubatud arvata sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed.

(3) Projekti personali töötasud peavad olema kooskõlas asutusesisese või piirkonna keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest.

(4) Projektis hõivatud personal tuleb toetuse taotluses või selle lisas ära näidata.

(5) Kui personal on projektis hõivatud täistööajaga, võib kõik töötasudega seotud kulud otse projekti kuludesse kanda.

(6) Kui projekti heaks töötav töötaja oli ka projektile eelnenud perioodil toetuse saaja või projektis osaleva isiku või asutuse palgal, peab tõendama töötaja projektiga seotud lisatööülesandeid.2

(7) Kui töötajale on projekti raames sõlmitud võlaõigusliku lepinguga pandud sisuliselt samad ülesanded, mida ta ka töölepingu järgi täidab, siis on ülesannete lisandumise tõenduseks töö üleandmise-vastuvõtmise akt võlaõigusliku lepingu raames või tööajatabel, mis näitab mõlema lepingu järgsete ülesannete täitmist. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab lisaks andmetele töö üleandmise ja vastuvõtmise kohta sisaldama tehtud tööde/tegevuste ülevaadet.

§ 2. Tööajatabeli koostamise põhimõtted

(1) Tööajatabel on vajalik töötajate tehtud tööde ja kulutatud tööaja dokumenteerimiseks, kui projektis osalev töötaja täidab asutuses sama lepingu raames lisaks projekti raames tehtavale tööle ka struktuuritoetuseväliseid ülesandeid. Tööajatabelite abil saab projekti administratsioon arvestada projekti personalikulusid ja esitada need nõudmisel vajalike tõendusmaterjalidena.

(2) Tööajatabelite täitmise ja nende sisu õigsuse eest vastutavad nii tabeli täitja kui ka projekti rakendamise eest vastutav isik. Tööajatabeli päisesse kirjutatakse kuu ja aasta, mille kohta tabel kehtib. Tööajatabeli ülemisse osasse tuleb kanda töötaja nimi, kelle kohta antud tabelit peetakse, ja projekti andmed. Järgnevatesse lahtritesse kantakse kuupäevaliselt nii projekti jaoks kui ka projektiväliselt tehtud tööde maht tundides. Ära tuleb märkida ka projekti jaoks tehtud töö sisu detailselt, andes ülevaate tehtud töödest/tegevustest. Kui ühe tööpäeva sees töötatakse nii projekti heaks kui ka projektiväliselt, tuleb tööajatabelit ja projektiga seotud tööde kirjeldusi kajastada vastavalt tundide kaupa.

(3) Tööajatabelis tuleb ära näidata nii projektile kui ka projektivälistele tegevustele kulutatud aeg. Vastavalt tööajatabeli alusel leitud suhtarvule (projekti heaks kulutatud aeg jagatud kogu töötatud ajaga) või, tunnitasu korral, vastavalt projektile kulutatud ajale, arvutatakse töötaja projekti heaks kulutatud tööaja kogumaht ja sellele vastav palgakulu.3

(4) Tööajatabeli alumises osas tehakse kokkuvõtted kuu jooksul tehtud töötundide arvust. Toetuse saaja puhul allkirjastab täidetud tööajatabeli isik, kes selle täitis ja kelle tööaega see kajastab, ning projekti rakendamise eest vastutav isik (projekti läbiviiva organisatsiooni juht, projektijuht või otsene ülemus), kinnitades sellega tabelis kajastatud info õigsust. Projektis osalevate isikute või asutuste (st mitte toetuse saaja) puhul allkirjastab täidetud tööajatabeli isik, kes selle täitis ja kelle tööaega tabel kajastab, ning projekti rakendamise eest vastutav isik või otsene ülemus. Kui tööajatabeleid täitis mitmetele projektis osalejale üks isik, tuleb tööajatabelile lisada veel üks eelmistele sarnane allkirjalahter, kus tabeli täitja kinnitab oma allkirjaga tabeli õigsust. Allkirjastajad lisavad allkirjastamise kuupäeva ja oma nime loetavalt. Kui töötaja osaleb mitmes struktuurivahenditest rahastatud projektis, siis rakendusüksuse nõudel tuleb kanda kõikide projektide raames tehtavate tööde kirjeldused ühte tööajatabelisse.

(5) Reeglina tuleb tööajatabeleid koostada jooksvalt, kõige harvemini üks kord nädalas (sõltuvalt tööülesannete hulgast) ja allkirjastada vähemalt üks kord kuus. Erandkorras on lubatud tööajatabelit koostada üks kord kuus, kui organisatsioonis on olemas täpne (personaalne) tööplaan ja tööülesannete jaotamine toimub kuude lõikes ning tööplaanis olevate ülesannete täitmiseks on fikseeritud maksimaalne ajakulu. Tööajatabeli koostamisel tuleb näidata tööülesannete täitmiseks kulunud tegelik aeg.

(6) Täidetud ja kinnitatud tööajatabeli koopia tuleb rakendusüksuse nõudmisel lisada projekti iga vastava perioodi väljamakse taotluse juurde.

(7) Kui töö projektis on töötaja ainus tööalane suhe toetuse saaja või projektis osaleva isiku või asutusega, siis tööajatabeli täitmine ei ole vajalik. Sellisel juhul peab töötajaga olema sõlmitud tööleping ja kinnitatud tema ametijuhend, kust on selgelt aru saada, et töötatakse projekti heaks. Ametijuhend ei ole vajalik, kui selles kajastatav info on ära toodud töölepingus.

§ 3. Üldkulude arvestamise põhimõtted

(1) Üldkulude abikõlbliku summa arvestus peab olema korrektne, põhjendatud ja erapooletu ning kooskõlas raamatupidamise hea tavaga.

(2) Projekti eelarvesse võib planeerida projektiga seotud organisatsiooni üldkulud, mis on otseselt vajalikud konkreetse projekti elluviimiseks. Kõik kulud, mille otsene seotus projektiga ei ole üheselt mõistetav, tuleb projekti abikõlblike kulude hulgast välja arvata.

(3) Projekti toetuse taotluses peab vajadusel üldkulusid näitama liikide kaupa, mille loend on toodud käesoleva määruse § 3 lõikes 5. Ära peab näitama ka üldkulude projekti kuludeks arvestamise metoodika, mis peab vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 7 toodud metoodikale.

(4) Kõiki abikõlblikke üldkulusid peab tõendama raamatupidamise algdokumentidega. Toetuse saaja või projektis osalev isik või asutus peab tagama piisava kontrolljälje4 olemasolu, et vajadusel üldkulude jaotamise asjakohasust tõendada.

(5) Üldkulusid, mida ei ole käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud, ei saa projekti abikõlblike kulude hulka arvata.

(6) Projekti üldkulude arvestamisel kasutatav arvestusmetoodika peab olema erapooletu, põhjendatud ja põhinema tegelikel kulutustel. Kui toetuse taotluse esitamisel on tegemist arvestuslike kuludega, siis projekti väljamakse taotlustes üldkulude deklareerimisel tuleb teha vajalikud korrektuurid vastavalt kulude tegelikule summale. Eelarves kavandatust suuremas mahus üldkulusid deklareerida ei saa (see on võimalik vaid projekti eelarve muutmisega, mille kord on sätestatud meetme tingimustes).

(7) Üldkulude arvestamine väljamakse taotluse esitamisel protsendina projekti mahust, eelmiste perioodide kuludest või muu sellise alusel ei ole lubatud.

§ 4. Üldkulude arvestamine vastavalt kasutatud ruumide pinnale

(1) Kui on vaja jaotada üüri- ja kasutusliisingu maksete, kütte, vee, elektri jmt projektiga seotud kulusid, jaotatakse üldkulud vastavalt projekti tarbeks kasutatud ruumide pinnale.

(2) Selleks, et ülalnimetatud kulusid jaotada, tuleb kõigepealt teada majandusüksuse kogu kasutatavat üldpinda, mille alusel jaotatavad kulud tekivad, ja sellest projekti jaoks kasutatavat pinda. Et leida suhtarv kulude jagamiseks, tuleb projekti jaoks kasutatav pind jagada majandusüksuse poolt kasutatava üldpinnaga5, mille alusel jaotatavad kulud tekivad.

(3) Üldkulude arvestus toimub üldjuhul kuude kaupa. Kui projekti kestus on lühem kui kuu või kui üldkulude arvestus kuupõhiselt ei ole adekvaatne (näiteks sama ruumi kasutatakse ka projektivälisteks tegevusteks), tuleb arvestused teha vastavalt nädalates, päevades või tundides, olenevalt ruumide kasutamisest6.

(4) Eelarvestamiseks on soovitatav kasutada eelmiste perioodide vastavaid kulusid. Väljamakse taotluste koostamisel tuleb lähtuda aga tegelikest kuludest (projekti läbiviimisega otseselt seotud kulude alusel väljastatud arvete summadest).

(5) Rakendusüksusel on õigus nõuda koopiaid arvestuse aluseks olnud dokumentidest ja ülevaadet sellest, kuidas arvestus läbi viidi.

§ 5. Üldkulude arvestamine vastavalt tekkinud kulutustele

Kui käesoleva lisa §-s 4 toodud metoodikat ei saa kasutada, tuleb projekti kulusid jaotada vastavalt nende tekkimisele. Siia alla kuuluvad näiteks jooksvad kulud telefonsidele.

§ 6. Üldkulude arvestamine vastavalt projektis hõivatud personalile

Üldkulude jaotamine vastavalt projektis hõivatud personalile on lubatud vaid põhjendatud erandjuhtudel, kui rakendusüksus nimetatud metoodikat aktsepteerib.

TÖÖAJATABELI NÄIDIS

Tööajatabel .....................................................
                                     kuu ja aasta

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi

Projekti nimetus

Projekti kood

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga seonduv töö (tundi) Muu töö (tundi) KOKKU
         
         
         
         
         
         

Töötunnid kokku

     
Projektis osaleja  

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged.

Allkiri:

Ees- ja perekonnanimi:

   

Kuupäev:

Projekti rakendamise eest vastutav isik  

Allkiri:

Ees- ja perekonnanimi:

  

Kuupäev:

Rahandusminister Aivar SÕERD

Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»
lisa 2

Struktuuritoetust saavate projektide mitterahaliste sissemaksete omafinantseeringuna arvestamise juhend

§ 1. Mitterahaliste sissemaksete omafinantseeringuna arvestamise üldpõhimõtted

(1) Mitterahalise sissemakse eelduseks on kulu tekkimine tavasituatsioonis. Projektis osalev asutus annab projekti raames mitterahalise sissemaksena kasutada ruumi, seadme, materjali või vahendi, või osutab tasuta teenust, mille eest ta tavasituatsioonis peaks maksma, või toetuse saaja või projektis osaleva asutuse jaoks tehakse vabatahtlikku tööd.

(2) Kui kulu tekkimist tavasituatsioonis ei ole võimalik tõendada, ei ole vabatahtlik töö või tasuta ruumide projekti kasutusse andmine mitterahalise sissemaksena abikõlblik.

(3) Mitterahalise sissemakse omafinantseeringuna planeerimisel peab arvestama järgmist:
1) mitterahaline sissemakse sätestatakse toetuse taotluses;
2) rakendusüksust teavitatakse vabatahtliku töö, tasuta ruumi, seadme, materjali või vahendi kasutamise või tasuta teenuse osutamise kohast ja ajast enne nimetatud tegevuste toimumist;
3) planeeritav kulu peab vastama kõikidele abikõlblikkust reguleerivates õigusaktides toodud nõuetele;
4) isik või asutus, kes pakub tasuta ruumi, seadet, materjali, vahendit, vabatahtlikku tööd või osutab tasuta teenust, peab olema nõus seda kasutama mitterahalise sissemaksena vastava projekti jaoks;
5) isik või asutus, kes pakub tasuta ruumi, seadet, materjali, vahendit, vabatahtlikku tööd või osutab tasuta teenust, mida kavatsetakse arvestada mitterahalise sissemaksena, peab olema võimeline tõendama selle tegelikku väärtust, milleks on vajalik väärtuse kujunemise detailne kirjeldus koos seda toetava dokumentatsiooniga;
6) mitterahaliste sissemaksete summa võib moodustada maksimaalselt omafinantseeringuga võrdse osa projekti abikõlblike kulude kogumahust;
7) mitterahaline sissemakse peab olema projekti eelarves näidatud vastavalt kas toetuse saaja või projektis osaleva isiku või asutuse omafinantseeringuna, sõltuvalt sellest, kes oleks tavasituatsioonis rahalise kulu kandja;
8) ruumide üüri mitterahalise sissemakse hindamisega ja selle väärtuse tõendamisega seotud kulud on abikõlblikud;
9) punktis 8 nimetatud kulud peavad olema väiksemad ruumide tasuta kasutada andmise näol tehtavatest mitterahalistest sissemaksetest.

§ 2. Tasuta ruumide projekti kasutusse andmine

(1) Tasuta ruumide projekti raames kasutusse andmist võib mitterahalise sissemaksena käsitada vaid avatud taotlusvooru tulemusena Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti või ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostööprojekti omafinantseeringuna.

(2) Tasuta ruumide projekti raames kasutusse andmise puhul on üürihinna määramise aluseks vähemalt kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust kehtinud hinnakiri. Hinnakirja puudumisel peab ruumi üüri väärtus olema hinnatud sõltumatu kvalifitseeritud hindaja (edaspidi sõltumatu hindaja) poolt.

(3) Sõltumatu hindajana arvestatakse Eestis tegutsevate suuremate krediidiasutuste7 poolt aktsepteeritavaid kinnisvarahindajaid. Selle tõenduseks peab taotlusdokumentatsioonile lisama vastava väljatrüki panga koduleheküljelt või panga poolt väljastatud kinnituskirja.

(4) Kui tasuta ruumi projekti kasutusse andmisel lähtutakse mitterahalise sissemakse väärtuse arvestamisel sõltumatu hindaja väljastatud hinnangust, peab see sisaldama analüüsi, mille alusel saab kinnitada, et projekti kasutusse antava ruumi üürihind vastab turu keskmisele hinnale antud piirkonnas või on sellest madalam8.

(5) Allahindluste osa ei või näidata mitterahalise sissemaksena. Näiteks kui projektis osalev asutus annab ruumi projekti jaoks üürile odavamalt kui tavasituatsioonis, siis on abikõlblik vaid ruumi eest tegelikult makstud üürisumma.

§ 3. Tasuta seadmete, materjalide ja vahendite projekti kasutusse andmine

Tasuta seadmete, materjalide ja vahendite projekti kasutusse andmisel kasutatakse mitterahalise sissemakse väärtuse tõendamiseks kehtivat hinnakirja, mis tõendab nende üüri- või kasutusväärtust. Hinnakirja puudumisel peab mitterahalise sissemakse väärtus olema tõendatud üksikasjaliku kirjeldusena tasuta seadmete, materjalide ja vahendite kasutamisest tekkinud reaalsete kulude kohta.

§ 4. Vabatahtliku töö pakkumine

(1) Vabatahtliku tasuta töö väärtus peab olema kindlaks määratud selleks tööks kulutatud aja ja tehtud töö eest tavaliselt makstava tunni-, päeva-, nädala-, kuu- või ühikumäära järgi.

(2) Rakendusüksusel on õigus põhjendatud juhtudel vähendada vabatahtliku töö maksumust, kui see ületab tavaliselt makstavat tunni-, päeva-, nädala-, kuu- või ühikumäära.

(3) Vabatahtliku töö arvestamisel mitterahalise sissemaksena peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) vabatahtliku töö maksumus (netotunni-9 või ühikumäär) ja ajakulu peavad olema eelnevalt toetuse taotluses selgelt eraldi näidatud;
2) mitterahalisi sissemakseid ei või kajastada keskmisest turuhinnast suurematena;
3) vabatahtlikud töötajad aitavad projekti rakendamisele kaasa oma vabast ajast ega saa selle töö eest tasu;
4) kulude tõendamiseks peab pidama tööajatabeleid.

(4) Tööajatabel sisaldab vabatahtliku töö aega päevade ja vajadusel ka tundide lõikes ning tehtud tööde ja tegevuste kirjeldusi (vt ka käesoleva määruse lisa 1 «Struktuuritoetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhend»). Talgutööde korral võib vabatahtlike tööga seonduva informatsiooni koondada ühtsesse tabelisse, milles kajastub vajalik informatsioon sarnaselt tööajatabelile.

(5) Tööajatabelis toodud informatsioon peab kokku langema aruannetes toodud informatsiooniga. Kui esineb lahknevusi, siis tegevusi, mis on seotud väära informatsiooniga, ei loeta abikõlblikuks.

(6) Projekti tasustatud töötaja vabatahtlik töö ning tasuta lisatööülesannete täitmine ei ole abikõlblik.

Rahandusminister Aivar SÕERD

1 Käesoleva juhendi tähenduses arvestatakse töötasu hulka põhipalk, asendustasud, lisatasud ja preemiad projektiga seotud töö eest.
2 Näide: Kui isik töötas organisatsioonis eelnevalt täiskohaga ja hakkab nüüd töötama projekti heaks, siis on vaja selgelt ära näidata, kas töötajal eelmisi tööülesandeid organisatsioonis enam ei ole või on need oluliselt vähenenud või on ta projektiga seotud tööle üle viidud ning tal on olemas asendaja tavatööülesannete osas, mida ta enne projekti rakendamist täitis.
3 Näiteks, kui osalise tööajaga töötaja palgakulu organisatsiooni jaoks on 11 214 krooni (sisaldab kõiki riiklikke makse ja makseid) ja tööajatabeli järgi kulus töötajal projekti tegevustele 68 tundi ning muudele tegevustele 100 tundi kuus (kokku töötati seega 168 tundi kuus), siis, korrutades palgakulu läbi suhtarvuga 68/168, kantakse projekti kuludesse 4539 krooni.
Samas, kui tegemist on tunnitasuga (50 krooni/tund + sotsiaalmaks 33% ja töötuskindlustusmakse kulu organisatsioonile 0,3% => 50 × 1,335 = 66,65 krooni/tund), tuleb projekti heaks kulutatud aeg korrutada läbi ühe tunni palgakuluga. Toodud näites kantakse projekti kuludesse 68 × 66,65 = 4532,2 krooni. See ei kehti võlaõigusliku lepingu puhul.
4 Kontrolljälg – kuluaruannete tõendamist toetav dokumentatsioon. Peab olema üksikasjalik ja selge ning kättesaadav kõikidel juhtimistasanditel.
5 Näiteks, kui kontori pinda on majandusüksusel kokku 100 m2 ja sellest kasutatakse projekti jaoks 10 m2 (projektijuhi töökabinet), siis konkreetse projekti üldkuludesse saab kanda 1/10 kogu kontori abikõlblikest üldkuludest (st 1/10 kütte, vee, elektri, koristamise jm abikõlblikest kuludest).
6 Näiteks on koolitusprogramm, mis kestab kuus kuud. Soovitakse ära jagada ruumide üürimise, valgustuse ja küttega seotud kulud. Projektiga seotud koolitused kõnealustes ruumides toimuvad kokku 21 tundi nädalas, koos muude tegevustega kasutatakse ruume kokku 35 tundi nädalas. Majandusüksus üürib hoonet pindalaga 300 m2 ja projekti jaoks kasutatakse sellest 50 m2. Kui ülalnimetatud kulud hoonetele moodustavad organisatsiooni jaoks 120 000 krooni aastas, siis arvutusmetoodika, mis tuleb ära näidata taotlusvormis ja mida kasutatakse hiljem tegelike kulude jaotamisel, on järgmine: üür ja muud maksed 120 000 krooni, 300 m2 on üldpinda, millest 50 m2 kasutatakse projekti jaoks kuus kuud 21 tundi nädalas: 120 000 × 50/300 × 6/12 × 21/35 = 6000. Seega, projekti eelarves kajastatakse nimetatud üldkuludena 6000 krooni.
7 Ära toodud Eesti Panga koduleheküljel aadressil: [http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/finantskeskkond/kommertspangad/].
8 Näiteks soovitakse näidata mitterahalise sissemaksena projektis osaleva isiku või asutuse omandis oleva kinnisvara, mida on kasutatud teavituspäeva või seminari läbiviimiseks, üüri, kuid see ületab piirkonnas seminaride läbiviimiseks mõeldud ruumide turu keskmist üüri. Seega on mitterahalise sissemaksena abikõlblik vaid see osa projektis osaleva isiku või asutuse poolsest mitterahalisest sissemaksest, mis jääb keskmise turuhinna piiridesse. Seda ületav osa arvatakse abikõlblike kulude hulgast välja.
9 Mitterahalise sissemakse hulka ei arvestata töötasult makstavaid makse.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json