Teksti suurus:

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.03.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 12.03.2013, 9

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord

Vastu võetud 31.01.2007 nr 26
RT I 2007, 11, 56
jõustumine 11.02.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
07.08.2008RT I 2008, 37, 22317.08.2008
09.07.2009RT I 2009, 40, 27026.07.2009
23.08.2010RT I 2010, 60, 40701.01.2011
05.10.2010RT I 2010, 74, 56711.10.2010
06.10.2011RT I, 11.10.2011, 114.10.2011
07.03.2013RT I, 12.03.2013, 715.03.2013

Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel.

§ 1.   Määruse eesmärk ja kohaldamine

  (1) Määrusega kehtestatakse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise üldised tingimused ja kord struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluse rahuldamisel, kava või programmi kinnitamisel ja toetuse väljamaksmisel.

  (2) Määrust kohaldatakse toetusest ja omafinantseeringust tehtavate kulude abikõlblikkuse määramisel.

  (21) Programmile kohaldatakse käesolevas määruses projekti kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (22) Kui projekti elluviimisse on kaasatud partner, loetakse partneri tehtud kulud abikõlblikeks, kui need vastavad tingimustele, mis on sätestatud käesolevas määruses ja „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punktis 2.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (3) Käesolevas määruses nimetamata abikõlblike või mitteabikõlblike kulude loetelu sätestatakse meetme tingimustes, programmi alusel toetuse andmisel programmis endas või programmi elluviijaga sõlmitavas halduslepingus (edaspidi meetme tingimused).

  (4) Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Liidu territoriaalse koostöö rakenduskavade alusel tehtavate kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramisel.

§ 2.   Kulude tekkimine ja projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punktile 6 on kas toetuse taotluse rahuldamise otsuses, investeeringute kavas, programmis, programmi elluviijaga sõlmitavas halduslepingus või meetme tingimustes sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui:
  1) need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. a;
  2) kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (3) Kulu tekkimise ajaks käesoleva määruse tähenduses on kuludokumendi koostamise kuupäev.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 3.   Personali- ja üldkulude arvestamine

  (1) Personali- ja üldkulu on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes. Meetme tingimustes võib projekti personalikulu ja üldkulu määramise tingimusi ning korda täpsustada või rakendada osaliselt.

  (2) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud personalikulud:
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  1) töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel;
  2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud korrale;
  3) transpordikulu vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta;
  31) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
  32) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu ja reisikindlustus;
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]
  33) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 31 toodud kuludelt;
  34) koolituskulu;
  35) töötervishoiu kulu;
  4) muud meetme tingimustes nimetatud personalikulud.
  41) [kehtetu - RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (3) Organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu ei ole abikõlblik, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja ainsaks tegevusvaldkonnaks on toetusest rahastatud projektide rakendamine.

  (4) Kui töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, peab ta projekti elluviimise ajal täitma tööajatabelit vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud korrale. Kui töötaja teeb projekti heaks tööd võlaõigusliku lepingu alusel ja muud tööd samas asutuses töölepingu alusel, on projekti raames täidetavate ülesannete lisandumise tõenduseks üleandmise-vastuvõtmise akt või tööajatabel.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (5) Abikõlblikud on järgmised projektiga otseselt seotud üldkulud:
  1) kulud bürootarvetele, sealhulgas kulud paberile, kirjutusvahenditele, kirjaklambritele, kaustadele, andmekandjatele. Bürootarvete hulka ei loeta kontoritehnikat ja -sisustust;
  2) kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
  3) infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
  4) kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele;
  5) ruumide, sealhulgas ruumidega kaasneva maa üürikulu;
  6) ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud ning ülekandetasud, kui pangakonto on projektis vajalik;
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  7) valveteenuse, välja arvatud valehäirete kulude katmine;
  8) maamaks.

  (6) Projekti üldkuludesse ei saa kanda toetuse saaja organisatsiooni juhtimisega seonduvaid kulusid, välja arvatud juhtudel, kui organisatsiooni ainsaks tegevusvaldkonnaks on toetusest rahastatud projektide rakendamine.

  (7) Üldkulud on abikõlblikud, kui need põhinevad projekti rakendamise tegelikel kuludel ja neid on arvestatud vastavalt käesoleva määruse lisas 1 sätestatud metoodikatele. Üldkulude abikõlblik summa arvestatakse projekti kohta proportsionaalselt üldkulude kogukulust vastavalt:
  1) kasutatud ruumide pinnale;
  2) tekkinud kuludele;
  3) projektis hõivatud personalile.

  (71) [Kehtetu - RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (72) [Kehtetu - RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (73) [Kehtetu - RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (8) Personali- ja üldkulude arvestamine toimub vastavalt käesoleva määruse lisas 1 sätestatud korrale.

§ 31.   Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamine

  (1) [Kehtetu - RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (2) [Kehtetu - RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (3) Projekti administreerimine on:
  1) projekti tegevuste ning ajakava planeerimine ja koordineerimine;
  2) projekti eelarve koostamine ja muutmine;
  3) projektiga seotud hangete ettevalmistamine ja läbiviimine;
  4) projektiga seotud õiguslikud toimingud, sealhulgas lepingute koostamine ja sõlmimine;
  5) projekti raamatupidamine, sealhulgas projektiga seotud pangaülekannete tegemine;
  6) projekti aruandlus, sealhulgas väljamakse taotluste ja aruannete koostamine, esitamine ja menetlemine.

  (4)–(18) [Kehtetud - RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 32.   Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamine
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (1) Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate meetmete raames võib meetme tingimustes lubada kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006 artikli 11 lõike 3 punkti b alapunktile ii ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõike 4 punktile ii.

  (2) Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamise võimalus ja standardiseeritud ühikuhindade suurused tuleb sätestada meetme tingimustes. Kui standardiseeritud ühikuhindade kasutamise võimalus on ette nähtud meetme tingimustes, tuleb see sätestada ka taotluse rahuldamise otsuses.

  (3) Põhjendatud juhul võib standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamise võimaluse meetme tingimustes sätestada tagasiulatuvalt rakendusüksuse poolt väljamaksmata kuludele, fikseerides taotluse rahuldamise otsuses või programmis kuupäeva, millest alates standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamist rakendatakse. Rakendusüksuse poolt juba välja makstud kulusid standardiseeritud ühikuhindadesse ümber ei arvestata.

  (4) Standardiseeritud ühikuhindade alusel toetuse andmiseks tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühikuhindade väljaarvestamiseks läbi viia või tellida analüüs.

  (5) Analüüs peab olema erapooletu ja põhjendatud ning põhinema tegelikel kuludel. Analüüs, selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhindade suurused ja nende rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne meetme tingimustes sätestamist Rahandusministeeriumiga kirja teel.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (6) Kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele standardiseeritud ühikuhindade alusel, kuludokumentide, kindlasummaliste maksete ega ühtse määra alusel ei hüvitata.

  (7) Standardiseeritud ühikuhindade alusel hüvitatavaid kulusid kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega ei tõendata ning käesolevas määruses sätestatud kulude tõendamise nõudeid neile ei kohaldata.

  (8) Standardiseeritud ühikuhindade kohaldamisel on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude hüvitamise aluseks olevate ühikute arvu ning säilitama ühikute arvu tõendamiseks kasutatavaid dokumente kuni „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 5 sätestatud tähtpäevani.

  (9) [Kehtetu - RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 33.   Kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamine

  (1) Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate meetmete raames võib meetme tingimustes lubada kulude hüvitamist kindlasummaliste maksete alusel kuni 50 000 euro ulatuses projekti abikõlblikust kogusummast vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr  1081/2006 artikli 11 lõike 3 punkti b alapunktile iii ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõike 4 punktile iii.

  (2) Kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamise võimalus tuleb sätestada meetme tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses. Taotluse rahuldamise otsuses või programmis tuleb lisaks sätestada kindlasummaliste maksete suurused ning nende kulude loetelu, mida kindlasummaliste maksete alusel hüvitatakse.

  (3) Põhjendatud juhul võib kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamise võimaluse meetme tingimustes sätestada tagasiulatuvalt rakendusüksuse poolt väljamaksmata kuludele, fikseerides taotluse rahuldamise otsuses või programmis kuupäeva, millest alates kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamist rakendatakse. Rakendusüksuse poolt juba välja makstud kulusid kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavateks ümber ei arvestata.

  (4) Kindlasummaliste maksete alusel toetuse andmiseks tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul koostada või tellida kindlasummaliste maksete arvestamise metoodika.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (5) Metoodika peab olema erapooletu ja põhjendatud ning võimaldama kindlasummaliste maksete kehtestamist tegelike kulude alusel. Metoodika kooskõlastatakse enne meetme tingimustes sätestamist Rahandusministeeriumiga kirja teel.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (6) Kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele kindlasummaliste maksete alusel, kuludokumentide, standardiseeritud ühikuhindade ega ühtse määra alusel ei hüvitata.

  (7) Toetuse saaja on kohustatud tõendama projekti väljundite teket või tulemuste saavutamist ning säilitama tõendamiseks kasutatavaid dokumente kuni „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 5 sätestatud tähtpäevani.

  (8) Kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavaid kulusid kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega ei tõendata ning käesolevas määruses sätestatud kulude tõendamise nõudeid neile ei kohaldata.

  (9) Projektides ega programmides, mille elluviimise käigus rahastatakse vaid sisseostetavaid terviklikke tegevusi või sisseostetavaid terviklikke tegevusi sisseostmata projekti administreerimist, kindlasummaliste maksete alusel kulusid ei hüvitata.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 4.   Mitterahalise sissemakse arvestamine omafinantseeringuna

  (1) Mitterahaline sissemakse omafinantseeringuna on abikõlblik, kui selle väärtust saab sõltumatult hinnata ja kontrollida, ning nii on sätestatud meetme tingimustes.

  (2) Mitterahaline sissemakse on abikõlblik kulu, kui tegemist on:
  1) tasuta ruumide pakkumisega projekti sihtgrupile suunatud tegevusteks avatud taotlemise tulemusena Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti raames;
  2) tasuta ruumide pakkumisega, seadmete, materjalide ja vahendite tasuta kasutada andmisega, tasuta teenuste osutamisega ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostööprojekti raames;
  3) vabatahtliku töö tasuta pakkumisega.

  (3) Mitterahalise sissemaksena ei käsitata:
  1) allahindlusi;
  2) projekti raames kasutuses olevaid ruume, seadmeid, materjale ja vahendeid, kui toetuse saaja või partner saavad tavasituatsioonis neid kasutada nende eest tasu maksmata;
  3) kulusid, mida hüvitatakse ühtse määra, standardiseeritud ühikuhinna või kindlasummaliste maksete alusel.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (4) Mitterahalise sissemakse omafinantseeringuna arvestamine toimub vastavalt käesoleva määruse lisas 2 sätestatud korrale.

§ 5.   Erisoodustuselt tasutava maksu ja erisoodustusena käsitatava kulu abikõlblikkus

  (1) „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja tasutav maks on abikõlblikud, kui nii on sätestatud meetme tingimustes.

  (2) Päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

  (3) Kui võlaõiguslikus lepingus on kokku lepitud päevaraha, majutuskulu või mootorsõiduki kasutamise kulu hüvitamine või nimetatud kulusid hüvitatakse projektis osalevatele teistele isikutele, loetakse päevaraha, majutuskulu või mootorsõiduki kasutamise kulud abikõlblikeks vastavalt lõikes 2 sätestatule.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 6.   Käibemaksu abikõlblikkus

  Käibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 61.   Kohaliku omavalitsuse kehtestatud maksude abikõlblikkus

  Kohaliku omavalitsuse kehtestatud maksud on abikõlblikud.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 7.   Liiklusvahendi ostmise abikõlblikkus

  (1) Liiklusvahend käesoleva määruse tähenduses on jalgratas, pisimopeed, registreerimisele kuuluv maastikusõiduk, tramm, tasakaaluliikur, haagis, mootorsõiduk „Liiklusseaduse” tähenduses, veesõiduk „Meresõiduohutuse seaduse” § 2 tähenduses ja õhusõiduk „Lennundusseaduse” § 5 tähenduses.
[RT I, 11.10.2011, 1 - jõust. 14.10.2011]

  (2) Liiklusvahendite ostmine on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes.

§ 8.   Projekti haldamiseks vajaliku kontoritehnika ja mööbli ostmise ja liisimise abikõlblikkus

  (1) Kontoritehnika, sealhulgas arvutid, printerid, faksid ja telefonid (edaspidi kontoritehnika), ning mööbli, sealhulgas töölauad, toolid, töömaterjalide paigutamiseks vajalikud kapid, riiulid ja laualambid (edaspidi mööbel), ostu kulud on abikõlblikud, kui ost on tehtud vähemalt 12 kuud enne projekti lõppu.

  (2) Kui projekti lõpuni on jäänud vähem kui 12 kuud, hüvitatakse kontoritehnika ostusumma proportsionaalselt perioodi eest, millal kontoritehnikat kasutati projekti tarbeks. Kontoritehnika ostu puhul võetakse arvestamise aluseks kontoritehnika kasulik eluiga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.

  (3) Kontoritehnika liisingu puhul hüvitatakse liisingumaksed proportsionaalselt liisingulepingu sõlmimisest projekti lõpuni kulunud ajaga. Võttes arvesse kontoritehnika kasulikku eluiga, peab hilisema väljaostukohustuseta liisinguleping olema vormistatud vähemalt kolmeks aastaks.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (4) [Kehtetu - RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (5) [Kehtetu - RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (6) [Kehtetu - RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artiklites 45 ja 46 kirjeldatud tehnilise abi kulude arvestamisele.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (71) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” meetme „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine” projektidele.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (8) Meetme tingimustes võib kehtestada projekti teostamiseks vajaliku kontoritehnika ja mööbli ostmise või liisimise täpsemad tingimused ja korra, võttes arvesse käesolevas paragrahvis sätestatut.

§ 9.   Kinnisasja ostmise abikõlblikkus

  Kinnisasja ostmine on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes ja toetuse saaja esitab rakendusüksusele kinnisasja turuväärtuse kohta sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperthinnangu, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut. Kui kinnisasja ostuhind ületab eksperthinnangus toodud turuväärtuse, arvestatakse abikõlblik kulu eksperthinnangus toodud turuväärtuse alusel.

§ 91.   Kinnisasja sundvõõranditasu abikõlblikkus

  Kinnisasja sundvõõrandamisel on sundvõõranditasu abikõlblik „Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse” alusel ja korras arvestatud suuruses.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 10.   Kasutatud seadme ostmise abikõlblikkus

  Kasutatud seadme ostmine on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes ja kui toetuse saaja tõendab, et:
  1) seadme ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid;
  2) seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;
  3) seadmel on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

§ 11.   Projektist saadava tulu mahaarvamine

  (1) Projekti tuluks loetakse tasu, mis on saadud projekti vara müümise või kasutamise eest või projekti vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest, või muud samaväärset laekumist.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (11) Kui projekti tulu on enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või programmi kinnitamist hinnatav, koostab toetuse taotleja finantsanalüüsi, et hinnata projekti arvestusperioodil teenitavat puhastulu. Finantsanalüüsi põhimõisted ja finantsanalüüsi koostamise üldpõhimõtted on toodud käesoleva määruse lisas 3.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud finantsanalüüsist selgub, et projekt teenib puhastulu projekti arvestusperioodil, peab toetuse taotleja koostama uue finantsanalüüsi, et hinnata projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitavat puhastulu. Projekti abikõlblikke kulusid tuleb vähendada projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (21) Kui Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud programmiga teenitakse puhastulu abikõlblikkuse perioodil, tuleb abikõlblikke kulusid vähendada abikõlblikkuse perioodil teenitud puhastulu ja abikõlblikkuse perioodi lõpu seisuga programmi vara jääkväärtuse osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega programmi kogukuludest. Toetuse saaja peab arvestust programmi abikõlblikkuse perioodil saadud tulude üle ja esitab finantsanalüüsi programmi lõpparuandega.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (3) Kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda prognoositust suuremal määral või tekib uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, teavitab toetuse saaja neist asjaoludest rakendusüksust viivitamata kirjalikult ning koostab finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi eelnevalt ette nähtud ei olnud, või uuendab olemasolevat finantsanalüüsi rakendusüksuse määratud ajaks ja teavitab rakendusüksust viivitamata kirjalikult analüüsi tulemustest.
[RT I, 11.10.2011, 1 - jõust. 14.10.2011]

  (4) Rakendusüksus määrab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavituse saamisel või juhul, kui projekti kogumaksumus väheneb, toetuse saajale finantsanalüüsi koostamise või uuendamise tähtpäeva.
[RT I, 11.10.2011, 1 - jõust. 14.10.2011]

  (41) Kui projekt teenib tulu abikõlblikkuse perioodil ja teenitud tulu on suurem käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust, esitab toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 41 nimetatud analüüsi tulemusena ilmneb, et toetuse saaja teenib puhastulu, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvesse võetud, tuleb projekti abikõlblikke kulusid vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses hiljemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 89 lõike 1 punktis a sätestatud tähtpäevaks.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (6) Kui projekti tulusid ei ole võimalik enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või programmi kinnitamist hinnata, tuleb vähendada abikõlblikke kulusid projekti abikõlblikkuse perioodil või viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu saadud puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (7) Toetuse saaja peab käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase projekti tulude üle arvestust ja teavitab tulu teenimisest rakendusüksust viivitamata kirjalikult, koostab finantsanalüüsi teenitud puhastulu kindlakstegemiseks rakendusüksuse määratud ajaks ja teavitab rakendusüksust viivitamata kirjalikult analüüsi tulemustest.
[RT I, 11.10.2011, 1 - jõust. 14.10.2011]

  (8) Projekti raames tehtud abikõlblikke kulusid tuleb käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase puhastulu võrra vähendada hiljemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 89 lõike 1 punktis a sätestatud tähtpäevaks.
[RT I, 11.10.2011, 1 - jõust. 14.10.2011]

  (81) Käesoleva paragrahvi lõikeid 11–8 ei kohaldata Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud alla 1 000 000-eurose kogumaksumusega projektidele. Nimetatud projektide korral peab toetuse saaja pidama arvestust projekti abikõlblikkuse perioodil teenitud tulude üle ja tulu teenimisel esitama finantsanalüüsi projekti lõpparuandega. Puhastulu teenimisel vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid abikõlblikkuse perioodil teenitud puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (82) Käesoleva paragrahvi lõikeid 11–8 ei kohaldata Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektidele. Nimetatud projektide korral loetakse projekti omafinantseeringut ületav laekumine tuluks ja selle võrra vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid. Toetuse saaja peab arvestust projekti abikõlblikkuse perioodil saadud laekumiste üle ja esitab info laekumiste kohta projekti lõpparuandega.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (83) [Kehtetu - RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (84) Käesoleva paragrahvi lõigetes 21, 5, 6 ja 8–82 ning §-s 111 nimetatud abikõlblike kulude vähendamise korral vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt projekti toetuse taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu proportsioonile.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

  (9) Käesolev paragrahv ei kohaldu projektidele, mille suhtes kehtivad asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi eeskirjad.
[RT I 2008, 37, 223 - jõust. 17.08.2008]

§ 111.   Leppetrahvi mahaarvamine

  (1) Projekti toetuse summat tuleb vähendada projekti lõpus projekti abikõlblikkuse perioodil saadud leppetrahvi osa võrra, mis ületab projektis makstud abikõlblikku omafinantseeringu summat. Leppetrahvi käsitletakse võlaõigusseaduse tähenduses.

  (2) Toetuse saaja peab arvestust projekti abikõlblikkuse perioodil saadud leppetrahvide üle ja esitab teabe projekti lõpparuandes.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

§ 12.   [Kehtetu - RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 13.   Kulude abikõlblikkus liisingulepingu alusel

  (1) Liisingulepingu alusel väljamakstav toetus on abikõlblik, kui liisinguandja on „Krediidiasutuste seaduse” alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (2) Kui liisingulepingu alusel tehakse toetuse väljamaksed liisinguvõtjale, on abikõlblikud liisinguvõtja poolt liisinguandjale projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtavad liisingumaksed.

  (3) Kui liisingulepingus on ette nähtud vara väljaostu kohustus ja toetuse väljamakse tehakse liisinguandjale, loetakse sõlmitud liisingulepingu ja maksegraafiku kohased maksed abikõlblikuks järgmiste tingimuste üheaegsel täitmisel:
  1) liisingulepingu ja maksegraafiku kestus lõpeb projekti abikõlblikkuse ja sellele järgneva „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 22 punktis 12 sätestatud perioodi jooksul;
  2) toetuse saaja tasub liisingumakseid vastavalt liisingulepingule ja maksegraafikule;
  3) krediidiasutusel on sõlmitud rakendusüksusega koostööleping.

  (4) Kui liisingulepingus vara väljaostu kohustust ette nähtud ei ole, on abikõlblikud liisingumaksed projekti abikõlblikkuse perioodil ja võrdeliselt liisingulepinguga hõlmatud vara kasuliku tööeaga.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 14.   [Kehtetu - RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 141.   Teavitamisega seotud kulude abikõlblikkus

  Abikõlblikud on „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 25 lõike 2 alusel sätestatud korra kohased teavitamisega seotud kulud.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 15.   Mitteabikõlblikud kulud

  Mitteabikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mis ei vasta „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punktis 2 sätestatule. Mitteabikõlblikuks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid:
  1) laenuintressid ja teenustasu valuuta vahetamise eest;
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]
  2) laenu- ja liisinglepingu ning pangagarantii lepingu sõlmimise tasu;
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]
  3) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused;
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]
  31) kohtumenetlusega seotud menetluskulud;
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]
  32) horisontaalsest tehnilisest abist toetuse saamise korral vastaspoole ja kolmanda isiku kohtumenetlusega seotud kulud;
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]
  4) amortisatsioonikulud, kui toetuse saaja on riigiasutus;
  5) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
  6) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed;
  7) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral, välja arvatud seadustest tulenevad ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitised;
[RT I 2008, 37, 223 - jõust. 17.08.2008]
  8) kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele toetustele;
  9) rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaksud, mis ei ole lisandunud projekti rakendamisega;
  10) [kehtetu - RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]
  11) kinnisasja ostuhind või sundvõõranditasu koos ostmiseks või sundvõõrandamiseks tehtud muude kuludega, mis kokku ületavad 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. Meetme tingimustes võib keskkonnakaitsemeetmete puhul lubada kõrgemat protsendimäära, välja arvatud Ühtekuuluvusfondi poolt toetatavate projektide raames;
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  12) Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatavate meetmete raames, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 34 lõikes 2 kirjeldatud juhul, mööbli, seadmete, liiklusvahendi ja kinnisasja ostuhind ning ostmiseks tehtud muud kulud, sealhulgas hilisema väljaostukohustusega rendi- või liisingulepingu alusel tehtud ja sellise lepingu sõlmimise kulud ning kinnisasja ehitamise ja „Ehitusseaduse” § 2 lõike 8 kohased rekonstrueerimise kulud;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  13) Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide raames §-des 32, 33, 4, 5 ja 8 ning käesolevas paragrahvis nimetatud kulud, sealhulgas käesoleva paragrahvi punktides 2 ja 6 nimetatud erandid;
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  14) Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide raames §-s 3 nimetatud kulud, välja arvatud projektijuhi personalikulu, kui nii on sätestatud meetme tingimustes;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  15) kulu, mis pole tõendatud nõuetekohaste kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega, välja arvatud §-s 31 nimetatud ühtse määra alusel hüvitatavad kulud, §-s 32 nimetatud standardiseeritud ühikuhindade alusel hüvitatavad kulud ja §-s 33 nimetatud kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavad kulud;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  16) ühtse määra alusel hüvitatud kulud proportsionaalselt toetuse saajalt otsekulude tagasinõudmisel;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  17) kulu, mis on hüvitatud Euroopa Liidu vahenditest, välisabist või nende vahendite kaasrahastamiseks eraldatud riigieelarvelistest vahenditest.
[RT I, 11.10.2011, 1 - jõust. 14.10.2011]

§ 16.   Määruse rakendamine

  (1) Käesoleva määruse § 11 lõikeid 21, 3 ja 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a tagasiulatuvalt.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (2) Käesoleva määruse § 61, § 8 lõiget 71, § 91 ning § 13 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a tagasiulatuvalt.

  (3) Käesoleva määruse § 11 lõikeid 6–8 kohaldatakse alates 25. juunist 2010. a tagasiulatuvalt.

  (4) Käesoleva määruse § 15 punkti 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009. a tagasiulatuvalt.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (5) Puhastulu käesoleva määruse § 11 lõike 5 tähenduses võetakse projekti abikõlblike kulude vähendamisel arvesse kogumahus, kui toetuse saaja ei ole enne käesoleva määruse § 11 lõike 3 jõustumist koostatud või uuendatud finantsanalüüsi tulemustest rakendusüksust kirjalikult teavitanud.
[RT I, 11.10.2011, 1 - jõust. 14.10.2011]

  (6) Käesoleva määruse § 11 lõikeid 41 ja 81 ei rakendata juhul, kui käesoleva määruse 2013. a märtsis jõustunud redaktsiooni kehtima hakkamise ajaks on toetuse taotluse esitamiseks taotlusvoor välja kuulutatud või projekti elluviimiseks on toetuse taotlus esitatud.
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

Lisa 1 Struktuuritoetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhend

Lisa 2 Struktuuritoetust saavate projektide mitterahaliste sissemaksete omafinantseeringuna arvestamise juhend

Lisa 3 Finantsanalüüsi põhimõisted ja finantsanalüüsi koostamise üldpõhimõtted
[RT I, 12.03.2013, 7 - jõust. 15.03.2013]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json