Teksti suurus:

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.02.2007
Avaldamismärge:RTL 2007, 13, 192

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine

Vastu võetud 01.02.2007 nr 7

Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse» § 15 lõike 3, § 18 lõike 4, § 24 lõike 2, § 25 lõike 2, § 28 lõike 1, § 44 lõike 2, § 46 lõike 3, § 48 lõike 1, § 64 lõike 3, § 94 lõike 4, § 96 lõike 1, § 98 lõike 1 ja § 105 lõike 2 alusel.

§ 1. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 «Vangla sisekorraeeskiri» muutmine

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 «Vangla sisekorraeeskiri» (RTL 2000, 134, 2139; 2006, 61, 1099) tehakse järgmised muudatused:

1) kogu teksti ulatuses asendatakse sõna «avaldus» sõnaga «taotlus» vastavas käändes;

2) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «nõudeid» sõnadega «ja julgeoleku tagamise põhimõtteid.»;

3) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kamber on kinnipeetava majutamiseks ettenähtud ruum kinnises vanglas. Uks on väljastpoolt lukustatav.»;

4) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

« 2) isiklike asjade hoiukoht»;

5) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 4) istekoht igale kinnipeetavale;»;

6) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

« (11) Vangla direktor võib avavanglas, avavanglaosakonnas või uimastisõltuvusvabas osakonnas lubada kambri sisustusse lõikes 1 sätestamata esemeid, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.

(12) Meditsiiniteenuse osutamiseks kasutatava kambri sisustus võib tulenevalt meditsiiniteenuste osutamise eripärast erineda lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatust.»;

8) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnipeetaval on õigus äratusest kuni öörahuni vangla kodukorras sätestatud ajal vabalt liikuda oma osakonna territooriumil. Õigust vabalt liikuda ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna statsionaaris.»;

10) määrust täiendatakse paragrahviga 81 järgmises sõnastuses:

« § 81. Kinnipeetavate riietus

Harku, Tallinna, Murru, Viljandi ja Ämari Vangla kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust.»;

11) määruse paragrahv 81 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Harku, Tallinna, Murru, Viljandi ja Ämari Vangla kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust, välja arvatud lõikes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Murru Vanglas kannavad vangla riietust vangla poolt lukustatavate kambritega osakonda paigutatud kinnipeetavad.

(3) Tallinna Vanglas kannavad vangla riietust kinnipeetavad, kes on paigutatud eraldi osakonda, kus viibivad kinnipeetavad, kes ei ole hõivatud töötamise ega õppimisega.»;

12) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kinnipeetavale tagatakse HIV ja teiste nakkushaiguste vabatahtliku nõustamise ja testimise teenus. Naiskinnipeetavatele tagatakse vanglasse vastuvõtmisel esmase günekoloogilise läbivaatuse võimalus.»;

13) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui kinnipeetav vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, saadetakse arsti saatekirja alusel kinnipeetav valve all ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde teise vanglasse või tervishoiuasutusse»;

14) paragrahvi 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Vanglas sisustatakse eraldi pesemisvõimalusega ruumid rasedatele ja kuni kolme aastast last kasvatavatele kinnipeetavatele. Vajadusel luuakse vanglasse eraldi emade ning laste osakond.»;

15) paragrahvi 9 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 91 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tervisekaarte hoitakse viisil, mis tagab isikuandmete terviklikkuse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse.»;

17) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kinnipeetava vanglast vabastamisel väljastatakse talle soovi korral koopia või väljavõte tervisekaardist.»;

18) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja sõna «rivistus»;

19) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega.»

20) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt

« (3) Loendus viiakse läbi vangla direktori määratud korras.»;

21) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «kriminaalkoodeksi» sõnadega «või karistusseadustiku»;

22) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnise vangla kinnipeetav esitab § 14 nõuete kohase avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise taotluse kinnise vangla direktorile, kus kinnipeetav karistust kannab. Kinnise vangla direktor lisab taotlusele § 14 lõikes 3 sätestatud dokumendid ning edastab need avavangla või avavanglaosakonnaga kinnise vangla direktorile.»;

23) määrust täiendatakse paragrahviga 261 järgmises sõnastuses:

« § 261. Kinnipeetava ajutine kinnisesse osakonda paigutamine

(1) Õigusrikkumise toime pannud kinnipeetava võib vangla direktor distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse ajaks ajutiselt paigutada kinnise vangla avavanglaosakonnast sama vangla kinnisesse osakonda.

(2) Ajutise ümberpaigutamise otsus vormistatakse käskkirjana. Ümberpaigutamisest teavitatakse koheselt Justiitsministeeriumi.

(3) Vajadusel võib kinnipeetava üle viia kinnisesse osakonda vangla direktori suulisel korraldusel. Käskkiri vormistatakse hiljemalt suulise korralduse andmisele järgneval tööpäeval.

(4) Ajutise ümberpaigutamise aeg ei või ületada 30 päeva.»;

24) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

« 7) daktüloskoopiline kaart, signaleetilised fotod ja koopia DNA proovi võtmise vormist;»;

25) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13, 14, 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

« 13) väljasõidutunnistus, välja arvatud väljaspool vanglat õppimiseks ja töötamiseks antud väljasõidutunnistused;
14) ümberpaigutamise otsus;
15) vabastamisõiendi koopia;
16) kinnipidamisõiend, pärast kinnipeetava vabanemist.»;

26) paragrahvi 28 lõike 3 punkt 2, punkt 7 ja punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 28 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõnad «avalduse menetlemise» sõnaga «menetluse»;

28) paragrahvi 29 lõikes 21 asendatakse sõnad «kuu aja» sõnadega «viie tööpäeva»;

29) paragrahvi 30 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 35 lõikest 2 jäetakse välja lause:

«Kui isik avaldab kokkusaamissoovi kohapeal, otsustatakse kokkusaamise lubamine või sellest keeldumine viivitamata»;

32) paragrahvi 35 lõikes 2 asendatakse sõnad «kolme tööpäeva jooksul» sõnadega «viie tööpäeva jooksul»;

33) paragrahvi 46 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kokkusaajal lubatakse kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis ei ole kinnipeetavale vanglas keelatud.»;

34) paragrahv 461 sõnastatakse järgmiselt:

« § 461. Kiri

Vanglas käsitatakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel.»;

35) paragrahvi 47 lisatakse pärast sõna «Justiitsministeeriumile,» sõna «vanglatele,»;

36) määrust täiendatakse paragrahviga 491 järgmises sõnastuses:

« § 491. Justiitsministeeriumile saadetava võõrkeelse kirja ning vaide tõlkimine

(1) Justiitsministeeriumile saadetav kiri ning edastatav vaie peavad olema riigikeelsed või koos riigikeelse tõlkega. Justiitsministeerium arvestab kirjale vastamise ning vaide kohta otsuse tegemise tähtaega eestikeelse kirja või vaide saabumisele järgnevast päevast.

(2) Vangla saadab võõrkeelse kirja või vaide enne Justiitsministeeriumile edastamist tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping.

(3) Vangla edastab kirja tõlkimisele kolme päeva jooksul kinnipeetavalt kirja saamisest. Vaide rahuldamata jätmisel edastab vangla selle tõlkimisele seitsme päeva jooksul vaide saamisest.

(4) Tõlkija edastab originaaldokumendid koos eestikeelse tõlkega Justiitsministeeriumile.

(5) Tõlkimiseks kulunud aega arvestab Justiitsministeerium üldjuhul tähtaja ennistamise alusena.

(6) Tõlketeenuse kulud katab kinnipeetav. Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Enne kirja või vaide vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et pärast tõlkija arve esitamist arvestab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tõlketeenuste hinnakiri ning raha arvutamise kord tehakse enne allkirja võtmist kinnipeetavale vangla poolt teatavaks.

(7) Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium annab kinnipeetavale oma vastuses võõrkeelsete dokumentide menetlusse mittevõtmise põhjendused ning selgitab Justiitsministeeriumile edastatavate dokumentide tõlkimise protsessi.

(8) Kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla.

(9) Tõlkimise protseduuri täpsem korraldus sätestatakse vangla ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Lepingus nähakse ette muu hulgas ka tõlkija konfidentsiaalsuskohustus ning tähtajad tõlkimiseks ja tõlke edastamiseks.»;

37) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kinnipeetavale saabunud kirjast võetakse vanglaametniku poolt ära esemed, mis ei ole käesoleva määruse § 461 kohaselt käsitatavad kirjana. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 70, § 72 ja § 73 sätteid.»;

38) paragrahvi 52 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 52 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Prokuratuuri või kohtu määrus piirata kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist paigutatakse vahistatu isiklikku toimikusse.»;

40) paragrahvi 52 lõikes 5 asendatakse sõnad «direktori otsusest» sõnadega «Prokuratuuri või kohtu määrusest»;

41) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Avavangla või kinnise vangla avavanglaosakonna direktor võib lubada kinnipeetava taotluse alusel soetada asju vangla vahenduseta, kui vangla vahendusel asjade soetamine ei ole otstarbekas.»;

42) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse arv «50» arvuga «30»;

43) paragrahvi 57 lõikes 4 asendatakse sõnad «üks kord kuus» sõnadega «üks kord kahe kuu jooksul»;

44) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 60 lõikesse 1 lisatakse pärast sõna «tema kirjadele saabunud vastuseid» sõnaga «üks telefonikaart»;

47) paragrahvi 61 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale ametnikule. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vangla käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse.»;

48) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse arv «50» arvuga «30»;

49) paragrahvi 64 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Vangla peab enne asjade hävitamist kontrollima asjade omaniku võimalikku taas vanglas või arestimajas viibimist. Juhul kui isik viibib arstimajas või vanglas, kuuluvad asjad temale tagastamisele.»;

50) määruse 13. peatüki pealkiri sõnastatakse «KEELATUD JA LEITUD ESEMED»;

51) määruse 13. peatükki täiendatakse paragrahviga 641 järgmises sõnastuses:

« § 641. Keelatud esemete ja ainete loetelu

Kinnipeetavale on vanglas keelatud:
1) esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid;
2) lõhkeained, sealhulgas ained, mille kokku segamise tulemusena saadakse lõhkeaineid, radioaktiivsed, oksüdeerivad, söövitavad, kergelt süttivad või muud mürgised ained või gaasid;
3) süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud;
4) narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained;
5) retseptiravimid, välja arvatud arsti ettekirjutusel;
6) optilised riistad, välja arvatud prillid arsti loal;
7) alkohol ja alkoholi sisaldavad ained;
8) tööriistad ja ehitusmaterjalid;
9) spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval;
10) mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta;
11) fotoaparaadid, videokaamerad;
12) küünlad;
13) kalad, loomad ja linnud;
14) taimed;
15) vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed;
16) sularaha, väärtpaberid, pangakaardid, välja arvatud avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas;
17) hasartmänguvahendid;
18) väärisesemed, välja arvatud abielusõrmus või religioosne sümboolika;
19) suhkur, pärm, karamellikompvekid, kartulid ja toorained, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholisisaldavat vedelikku;
20) tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad.»;

52) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse sõnad «haldusõigusrikkumise asjas» sõnaga «väärteoasjas»;

53) paragrahvi 66 lõikest 1 jäetakse välja lause:

«Kui politsei eseme üleandmist ei nõua, teatab vangla leitud esemest üleriigilises päevalehes.»;

54) paragrahvi 70 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui äravõetud esemete väärtus on üle saja krooni, saadab vangla vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete maksumusest.

(2) Kui äravõetud esemete väärtus on sada krooni või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale.»;

55) paragrahvis 73 asendatakse sõnad «kuus kuud» sõnaga «kolm aastat.»;

56) paragrahv 741 sõnastatakse järgmiselt:

« § 741. Pakis lubatud esemed

Vahistatule võib pakis saata järgmisi esemeid:
1) riideesemed ja jalanõud;
2) esmased hügieenitarbed ja -vahendid, sealhulgas mehhaaniline või elektripardel või komplekt mittevahetatava teraga habemelõikureid, seebid, šampoonid, piirituseta deodorant, tualettpaber, küünelõikur, preservatiivid;
3) kirjatarbed, sealhulgas paberid, kirjutusvahendid, ümbrikud, margid, postkaardid;
4) raamatud, perioodilised väljaanded, õigusaktid;
5) plastmassist või puust toidunõud;
6) religioosne sümboolika;
7) fotod.»;

57) paragrahvi 78 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 84 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Väljasõidutunnistus kinnitatakse vangla direktori või tema määratud isiku ja kinnipeetava allkirjaga ning vangla pitseriga.»;

59) määrust täiendatakse peatükiga 171 järgmises sõnastuses:

«17.1 peatükk
KINNIPEETAVA TÖÖTAMINE VÄLJASPOOL VANGLAT

§ 961. Väljaspool vanglat tööle lubamine

Vangla direktor võib anda kinnipeetavale loa järelevalve all või järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat (edaspidi luba).

§ 962. Loa taotlemine

(1) Kinnipeetava väljaspool vanglat tööle lubamine otsustatakse kinnipeetava ja tööandja taotluse alusel. Tööle lubamise otsustab vangla direktor.

(2) Kinnipeetava taotluses märgitakse:
1) kinnipeetava andmed (nimi, isikukood või sünniaasta);
2) töökoht, töö ülesanded;
3) tööandja andmed;
4) kinnipeetava oskused ja varasem kogemus antud töökohal töötamiseks;
5) kinnipeetava kinnitus, et ta on teadlik õigusrikkumisega kaasnevast vastutusest;

(3) Tööandja taotluses märgitakse:
1) kinnipeetava andmed (nimi, isikukood või sünniaasta);
2) tööandja andmed;
3) töökoht, töö ülesanded;
4) kas tööandja soovib kinnipeetavat tööle võtta tähtajalise või tähtajatu lepinguga;
5) tööaja algus ja lõpp;
6) kinnipeetava võimalikud liikumise marsruudid töö ajal väljaspool vanglat, mis on seotud tööülesannete täitmisega;
7) töö toimumine õhtusel ja ööajal või graafiku alusel, kui töid teostatakse väljaspool tavapärast tööaega;
8) tööandja kinnitus selle kohta, et tööandja on teadlik väljaspool vanglat töötavale kinnipeetavale kohaldatavast regulatsioonist.

§ 963. Taotluse lahendamisel arvesse võetavad asjaolud

(1) Taotluse läbivaatamisel võtab vangla direktor arvesse kinnipeetava:
1) isiksuse eripära;
2) käitumist karistuse kandmise ajal;
3) suhtumist töösse ja õpingutesse;
4) väljaspool vanglat toimuva töö laadi ja kestust;
5) individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke;
6) kuriteo toimepanemise raskust ja asjaolusid.

(2) Vangla direktor võib peale lõikes 1 käsitletud asjaolude arvestada ka muid tegureid.

§ 964. Loa vormistamine ja loa tähtaeg

(1) Luba vormistatakse direktori käskkirjaga ja selles märgitakse:
1) kinnipeetava nimi;
2) loa kehtivusaeg;
3) väljaspool vanglat viibimise täpsed ajad;
4) tööandja andmed;
5) kinnipeetava väljaspool vanglat viibimise võimalikud asukohad;
6) muud tingimused.

(2) Luba antakse tähtajaliselt, või tähtajatult kuni kinnipeetava vabastamiseni. Loa tähtaja pikendamisele kohaldatakse loa andmise kohta käivaid sätteid.

(3) Loa andmise või sellest keeldumise põhjendatud otsus tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks otsuse tegemisest kolme tööpäeva jooksul.

(4) Vangla direktor võib moodustada komisjoni, mis esitab direktorile ettepaneku kinnipeetava tööle lubamise või mittelubamise kohta.

§ 965. Loa andmisest keeldumine

(1) Loa andmisest võib keelduda, kui:
1) kinnipeetav on taotluses teadlikult esitanud valeandmeid;
2) kinnipeetav omab kehtivat distsiplinaarkaristust;
3) kinnipeetav on põgenemiskalduvusega;
4) kinnipeetav on enda või teiste isikute suhtes vägivaldne;
5) vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et töötamine väljaspool vanglat on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega;
6) kinnipeetav kannab eluaegset vanglakaristust.

(2) Loa andmisest keeldumine vormistatakse direktori käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Loa andmisest keeldumise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

§ 966. Loa kehtetuks tunnistamine

(1) Direktor tunnistab loa kehtetuks, kui:
1) kinnipeetaval puudub tööandjaga töösuhe või see on katkenud;
2) kinnipeetav paigutatakse ümber teise vanglasse.

(2) Direktor võib tunnistada loa kehtetuks, kui:
1) kinnipeetava liikumine väljaspool vanglat võib ohustada tema enda, vangla või teiste isikute julgeolekut;
2) kinnipeetav keeldub tööle minemast, töötamast;
3) kinnipeetav paneb toime uue õigusrikkumise;
4) kinnipeetava tervislik seisund ei võimalda tal töötada.

(3) Loa kehtetuks tunnistamine vormistatakse direktori käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Loa kehtetuks tunnistamise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

§ 967. Loa kehtivuse peatumine

(1) Loa kehtivus peatub:
1) pikaajalise kokkusaamise ajal;
2) lühiajalise väljasõidu ajal;
3) lühiajalise väljaviimise ajal.

(2) Direktor võib loa kehtivuse peatada tähtajaliselt ning kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada:
1) kinnipeetava suhtes alustatud distsiplinaar-, kriminaal-, või väärteomenetluse ajaks;
2) tööandaja taotlusel;
3) ajutise töökohustustest vabastamise ajal.

(3) Loa kehtivuse peatamine vormistatakse direktori käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Loa kehtivuse peatamise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

§ 968. Väljasõidutunnistus

(1) Koos väljaspool vanglat töötamiseks ettenähtud loaga antakse kinnipeetavale väljaspool vanglat liikumiseks §-s 84 ettenähtud väljasõidutunnistus.

(2) Väljasõidutunnistusele teeb lisaks politseiasutusele märke ka tööandja. Politseis peab kinnipeetav ennast registreerima juhul, kui ta viibib väljaspool vanglat korraga üle ühe ööpäeva.»;

60) paragrahvi 97 tekst sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll.

(2) Protokolli märgitakse järgmised andmed:
1) distsipliinirikkuja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev;
2) distsipliinirikkumise aeg ja koht;
3) distsipliinirikkumise asjaolude detailne kirjeldus;
4) viide õigusakti sättele, mida on rikutud;
5) viide kinnipeetavalt võetud seletusele, sealhulgas sellele, kas isik tunnistab oma süüd või mitte;
6) viide tunnistajatelt võetud seletustele, sealhulgas asjaolude kirjeldus, mis tõendavad distsiplinaarsüütegu;
7) viide muudele tõenditele ja nende asukohale;
8) loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks;
9) põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta;
10) protokolli koostamise aeg;
11) protokollile lisatud materjalide loetelu;
12) protokolli koostanud vanglaametniku nimi ja ametinimetus;
13) kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta;
14) distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustanud vanglaametniku nimi ja ametinimetus.

(3) Protokollile kirjutab alla selle koostanud vanglaametnik.»;

61) paragrahvi 100 lõikes 4 sõna «osakonnaülema» asendatakse sõnadega «vangla direktori poolt määratud isiku»;

62) lisa 1 tunnistatakse kehtetuks;

63) lisas 6 jäetakse välja sõna «Kod», sõnad «toiduainete (esemete)» asendatakse sõnaga «esemete», sõnad «toiduainete ja esemete» asendatakse sõnaga «Esemete»;

64) lisas 7 lisatakse pärast sõnu «õppeasutuse aadress» sõna «/tööandja» ja pärast sõna «õppeasutuse» sõna «/tööandja»;

65) lisad 8 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

66) määrust täiendatakse paragrahviga 109 järgmises sõnastuses:

« § 109. Kinnipeetavate isiklike asjade kaalu määruses sätestatud normi viimine

Kinnipeetavad, kelle juures ja laos olevate asjade kaal ületab 30 kilogrammi, peavad viima asjade kaalu määruses sätestatud normini ühe aasta jooksul alates 2007. aasta 1. veebruarist.».

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Käesolevat määrust rakendatakse 1. veebruarist 2007. a, välja arvatud lõikes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Käesoleva määruse § 1 punktid 23, 36, 42, 43, 48 ja 59 jõustuvad 15. veebruaril 2007. a.

(3) Käesoleva määruse § 1 punkt 11 jõustub 1. juulil 2007. a.

Minister Rein LANG

Asekantsler
kantsleri ülesannetes Priit KAMA