Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ 2 (muudetud 2005), RTJ 3 (muudetud 2005), RTJ 11 (muudetud 2005) ja RTJ 14 muutmine kinnitamine

Raamatupidamise Toimkonna 22. detsembri 2006. a otsus nr 6-1

Raamatupidamise seaduse paragrahvi 32 lõike 1 alusel Raamatupidamise Toimkond otsustab kinnitada juhendite:

1. RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2005) muutmine;

2. RTJ 3 Finantsinstrumendid (muudetud 2005) muutmine;

3. RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine (muudetud 2005) muutmine;

4. RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused muutmine.

Raamatupidamise Toimkonna esimees Ago VILU

Kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna 22. detsembri 2006. a otsusega nr 6-1

RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2005) muutmine

Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 2 «Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2005)» tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 32. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused sellistes rahaturufondides, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele). (IAS 7.6–7).»;

2) lisa 1 «Bilansikirjete selgitus» sissejuhatuse tekst (enne tabelit) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Alljärgnev tabel annab ülevaate erinevate bilansikirjete sisust, antud kirjel kajastatavate objektide arvestuspõhimõtetest ning viitab teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Kuna tabelis on bilansiobjektide arvestuspõhimõtteid kirjeldatud ainult väga kokkuvõtlikult, siis on korrektse arvestuse ja kajastamise eesmärgil kindlasti vajalik tutvuda ka tabelis viidatud Raamatupidamise Toimkonna juhendis esitatud põhimõtetega.

Vastavalt raamatupidamise seadusele võib bilansikirjete nimetusi täpsustada, avaldada ebaolulisi bilansikirjeid summeeritult ja lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Käesolevas lisas esitatud bilansiskeem erineb detailides raamatupidamise seaduse lisas toodud bilansiskeemist, rõhutamaks asjaolu, et lähtudes konkreetse raamatupidamiskohustuslase tegevuse spetsiifikast võib osutuda asjakohaseks teatud kirjete sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid.

Bilansikirjete alaliigendusi (s.o alljärgnevas tabelis kursiivkirjas esitatud kirjed) võib bilansi asemel avaldada lisades.»;

3) lisa 1 «Bilansikirjete selgitus» tabelis bilansikirje «Raha» kohta esitatud tekst veerus «Kirje sisu» muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Raha kassas ja pangas; nõudmiseni hoiused; paigutused rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele»;

4) lisa 1 «Bilansikirjete selgitus» tabelis bilansikirje «Sidusettevõtete aktsiad ja osad» kohta esitatud tekst veerus «Arvestuspõhimõte» muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Konsolideeritud aruannetes – kapitaliosaluse meetod; konsolideerimata aruannetes – soetusmaksumus või õiglane väärtus või kapitaliosaluse meetod»;

5) lisa 2 «Kasumiaruande kirjete selgitus» sissejuhatuse tekst (enne tabelit) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Käesolevas lisas esitatud kasumiaruande skeemid erinevad detailides raamatupidamise seaduse lisas toodud skeemidest, rõhutamaks asjaolu, et lähtudes konkreetse raamatupidamiskohustuslase tegevuse spetsiifikast võib osutuda vajalikuks teatud kirjete nimetusi või sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, eeldusel, et see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi (s.o alljärgnevas tabelis kursiivkirjas esitatud kirjed) võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Selguse huvides on soovitatav esitada kulude kirjed kas sulgudes või miinusmärgiga.».

Kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna 22. detsembri 2006. a otsusega nr 6-1

RTJ 3 Finantsinstrumendid (muudetud 2005) muutmine

Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 «Finantsinstrumendid (muudetud 2005)» tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2. Juhend RTJ 3 lähtub rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest IAS 32 «Finantsinstrumendid: esitus» («Financial Instruments: Presentation»), IAS 39 «Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine» («Financial Instruments: Recognition and Measurement») ja IFRS 7 «Finantsinstrumendid: avalikustamine» («Financial Instruments: Disclosure»). Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele IASi paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 3 võrdlus rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega on toodud paragrahvides 71–73. Valdkondades, kus RTJ 3 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud mõnes IFRSis, on soovitatav lähtuda vastavas IFRSis kirjeldatud arvestuspõhimõttest.»;

2) paragrahvi 4 punkti (e) tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (e) Tuletisinstrumendid (näit forward-, futuur-, swap- või optsioonilepingud), välja arvatud omakapitaliinstrumendi mõistele vastavad tuletisinstrumendid – vt käesoleva paragrahvi punkt (f);»;

3) paragrahvis 22 esitatud näites – õiglases vääruses kajastatavad finantsvarad (muutused läbi kasumiaruande) toodud esimesele raamatupidamiskandele aktsiate soetamisel 31.03.2005 (vastavalt paragrahvile 7 ei sisalda õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade soetusmaksumus tehingutasusid):

D	Aktsiad	100
K	Raha	100

lisatakse 2 täiendavat kirjet:

«D	Finantskulu	2
K	Raha	2»;

4) paragrahvis 30 asendatakse sõna «pankrott» sõnaga «pankrot»;

5) paragrahvis 31 esitatud näitele 2 lisatakse pärast viimast sõna «Raamatupidamiskanne» ning enne D- ja K-kirjet sulgudesse paigutatult järgmine selgitus:

«(eeldusel, et ebatõenäoliselt laekuvate nõuete algsaldo oli null):»;

6) paragrahvi 37 näite 1 viimane raamatupidamiskanne muudetakse (D ja K vahetatakse) järgmiselt:

«D	Intressikulu	75 131
K	Pikaajaline kohustus	75 131»;

7) paragrahvi 62 tekst enne näiteid muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 62. Bilansis omakapitalina kajastatud instrumentidega seotud väljaminekuid ja sissetulekuid kajastatakse bilansis omakapitali muutustena (näit dividendide maksed lihtaktsiatelt; «kasumid/kahjumid» omaaktsiate müügilt). (IAS 32.35).»;

8) paragrahvile 71 lisatakse punkt (d) järgmises sõnastuses:

« (d) IAS 39 nõuab alates 01.01.2006 algavatest aruandeperioodidest ettevõtte poolt väljastatud finantsgarantiide kajastamist kohustusena finantsgarantii väljastanud ettevõtte bilansis. Raamatupidamise Toimkond ei pidanud vajalikuks sarnase nõude kehtestamist Eesti heas raamatupidamistavas, kuna väljastatud finantsgarantii õiglase väärtuse mõõtmine praktikas on sageli keeruline ja selle tegemiseks tehtud kulutused ei pruugi vastata aruannete kasutajatele loodud lisaväärtusele. Raamatupidamise Toimkond soovitab, kuid ei nõua, ettevõtte poolt väljastatud finantsgarantiide kajastamist kohustusena finantsgarantii väljastanud ettevõtte bilansis lähtudes standardis IAS 39 kirjeldatud arvestuspõhimõtetest.»;

9) paragrahvi 73 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 73. IFRS 7 nõuab lisades oluliselt suurema hulga informatsiooni avalikustamist RTJ 3.».

Kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna 22. detsembri 2006. a otsusega nr 6-1

RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine (muudetud 2005) muutmine

Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 11 «Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine (muudetud 2005)» tehakse järgmised muudatused:

1) sisukorras muudetakse äriühenduste arvestuspõhimõtete kohta kehtivateks paragrahvideks 11–16¹ seni kehtinud 11–16 asemel ning tütar- ja sidusettevõtete edasise kajastamise kohta kehtivateks 61–64² seni kehtinud 61–64 asemel;

2) sisukorrale lisatakse pärast LISA 3 – KAPITALIOSALUSE MEETODI JA SOETUSMAKSUMUSE MEETODI RAKENDAMINE ERINEVATES OLUKORDADES järgmine tekst:

«LISA 4 – NÄITED TEHINGUTE KOHTA VÄHEMUSOSALUSEGA»;

3) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2. Juhend RTJ 11 lähtub rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest IFRS 3 «Äriühendused» («Business Combinations»), IAS 27 «Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded» («Consolidated and Separate Financial Statements»), IAS 28 «Investeeringud sidusettevõtetesse» («Investments in Associates») ja IAS 21 «Valuutakursside muutuste mõju» («The Effect of Changes in Foreign Exchange Rates») ning interpretatsioonist SIC-12. Juhend sisaldab viiteid IFRSi konkreetsete standardite paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 11 võrdlus rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega on toodud paragrahvides 110–115. Valdkondades, kus RTJ 11 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet (näiteks standardiga IAS 31 reguleeritud ühisettevõtmiste kajastamine, standardiga IFRS 3 reguleeritud järk-järguline omandamine jne), kuid see on reguleeritud mõnes IFRSi standardis, on soovitatav lähtuda IFRSi vastavas standardis kirjeldatud arvestuspõhimõttest.»;

4) paragrahvis 6 esitatud äriühenduse mõiste muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

 «Äriühendus on majandustehing, mille tulemusena:
(a) üks ettevõte saavutab teise ettevõtte üle kontrolli (näiteks piisavalt suure hulga teise ettevõtte aktsiate omandamise teel), eeldusel, et omandatud ettevõte sisaldab üht või enamat äritegevust; või
(b) üks ettevõte omandab enamuse teise ettevõtte või äriüksuse varadest ja kohustustest (netovarast) ning võtab üle nende varade ja kohustustega seotud äritegevuse.»;

5) pärast paragrahvi 11 lisatakse paragrahv 11¹ järgmises sõnastuses:

« 11¹. Äriühenduse kontseptsiooni rakendatakse kontserni konsolideeritud aruannetes tütarettevõtete kajastamisel. Kuigi olulise mõju omandamine teises ettevõttes (sidusettevõttes) ei vasta äriühenduse mõistele, rakendatakse kapitaliosaluse meetodil kajastatavate sidusettevõtete soetamisel äriühendusega analoogilisi arvestuspõhimõtteid. Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes kajastatakse omandatud tütar- ja sidusettevõtete aktsiaid (osasid) vastavalt paragrahvides 61–64 kirjeldatule.»;

6) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 15. Äriühenduse tulemusena võivad äriühenduses osalevad ettevõtted ühineda juriidiliselt üheks ettevõtteks, kuid nad võivad jätkata oma äritegevust ka eraldi juriidiliste isikutena (ema- ja tütarettevõttena). Asjaolu, kas äriühenduses osalevad ettevõtted ühinevad juriidiliselt või jätkavad tütar- ja emaettevõttena, ei mõjuta äriühenduse arvestuspõhimõtet ega kajastamispõhimõtteid konsolideeritud aruannetes. Konsolideerimata aruannetes kaasatakse ettevõtete juriidilisel ühinemisel ühendatava ettevõtte varad ja kohustused rida-realt ühendava ettevõtte bilanssi; ettevõtete jätkamisel eraldi juriidiliste isikutena kajastatakse omandatud aktsiaid vastavalt paragrahvides 61–64 kirjeldatule. (IFRS 3.5–6).»;

7) paragrahvi 16 järel lisatakse paragrahv 16¹ järgmises sõnastuses:

« 16¹. Äriühenduseks ei loeta ka vähemusosaluse soetust, st sellist tehingut, mille käigus juba emaettevõtte poolt kontrollitavas ettevõttes vähemusosalus väheneb. Näiteid, kuidas kajastada tehinguid vähemusosalusega emaettevõtte konsolideeritud aruandes, on toodud käesoleva juhendi lisas 4.»;

8) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 23. Alates omandamise kuupäevast kajastab omandav ettevõte osalust omandatud ettevõtte varades, kohustustes ja tingimuslikes kohustustes ning tekkinud firmaväärtust oma konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes oma konsolideeritud kasumiaruandes.»;

9) paragrahvi 43 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 43. Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Omandamise kuupäeval kajastab omandaja oma konsolideeritud bilansis firmaväärtuse selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. (IFRS 3p51).»;

10) paragrahvi 50 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 50. Juhul kui äriühendusest tekib negatiivne firmaväärtus, siis peab omandav ettevõte kajastama koheselt kogu negatiivse firmaväärtuse, mis jääb alles peale eelmises paragrahvis kirjeldatud korrigeerimisi, konsolideeritud kasumiaruandes tuluna. (IFRS 3.56).»;

11) paragrahvi 62 järel lisatakse punkt 62¹ järgmises sõnastuses:

« 62¹. Kui tegemist on ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelisest tehingust omandatud osalusega tütar- või sidusettevõttes, siis tuleb paragrahvides 61 ja 62 nimetatud soetusmaksumuseks tuleb lugeda emaettevõtte osalust tütar- või sidusettevõtte netovara bilansilises väärtuses omandamise kuupäeval – vt paragrahvi 51.»;

12) paragrahvi 64 järel lisatakse paragrahvid 64¹ ja 64² järgmises sõnastuses:

« 64¹. Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse investeering algselt tema soetusmaksumuses (ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud tehingu puhul omandatud netovara bilansilises väärtuses – vt paragrahvi 51), ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. Igal bilansipäeval tuleb hinnata, kas on indikatsioone, et investeeringu kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui selliseid indikatsioone esineb, siis tuleb läbi viia vara väärtuse test. Investeeringu kaetava väärtuse määramisel lähtutakse juhendis RTJ 5 «Materiaalne ja immateriaalne põhivara» kirjeldatud vara väärtuse testist.

64². Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse tütar- ja sidusettevõtte poolt makstavad dividendid sel hetkel, kui emaettevõttel tekib õigus neile dividendidele, finantstuluna, v.a see osa dividendidest, mis makstakse välja selle vaba omakapitali arvelt, mille tütar- või sidusettevõte oli teeninud välja enne selle tütar- või sidusettevõtte soetamist emaettevõtte poolt. Selline osa dividendidest kajastatakse investeeringu vähendusena.»;

13) paragrahvi 66 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 66. Kapitaliosaluse meetodil kajastatakse osalust omandatud ettevõtte varades ja kohustustes ning tekkinud firmaväärtust bilansis netosummana ühel real ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes kasumiaruandes netosummana ühel real. Kuigi olulise mõju omandamine teises ettevõttes (sidusettevõttes) ei vasta äriühenduse mõistele, rakendatakse sidusettevõtete soetamisel äriühendusega analoogilisi arvestuspõhimõtteid. Firmaväärtuse määramiseks tuleb koostada ostuanalüüs, nagu on kirjeldatud paragrahvides 26–50. Sidusettevõtte soetamisel tekkinud firmaväärtus kajastatakse osana sidusettevõtte bilansilisest maksumusest. Sidusettevõtte soetamisel tekkinud negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt kasumiaruandes tuluna. (IAS 28.23).»;

14) paragrahvide 88 kuni 92 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 88. Välismaal asuvate tütarettevõtete ja muude äriüksuste konsolideerimiseks arvestatakse nende aruanded nende arvestusvaluutast ümber emaettevõtte esitlusvaluutasse. (IAS 21.17–18).

89. Raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb iga tütarettevõtte puhul kindlaks määrata tema arvestusvaluuta. Juhul kui tütarettevõtte arvestusvaluuta langeb kokku emaettevõtte esitlusvaluutaga, kuid tütarettevõte esitab oma aruanded emaettevõttele konsolideerimiseks oma arvestusvaluutast erinevas valuutas, siis tuleb tütarettevõtte aruannete ümberarvestamisel lähtuda paragrahvidest 97–99. Juhul kui tütarettevõtte arvestusvaluuta ei lange emaettevõtte esitlusvaluutaga kokku, siis tuleb selle tütarettevõtte finantsnäitajate ümberarvestamisel lähtuda paragrahvidest 91–96. (IAS 21.17–18).

90. Arvestus- ja esitlusvaluuta mõisted on selgitatud juhendi RTJ 1 «Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted» paragrahvides 84–90. Välismaise tütarettevõtte arvestusvaluutaks on enamasti tema asukohamaa valuuta, kuid selleks võib olla ka mõni muu valuuta (sh emaettevõtte esitlusvaluuta). Juhul kui juhendis RTJ 1 toodud kriteeriumid ei anna selget vastust välismaise tütarettevõtte arvestusvaluuta määramisel, siis tuleb täiendavalt arvestada järgnevaid lisategureid hindamaks seda, kas selle tütarettevõtte arvestusvaluuta ühtib emaettevõtte esitlusvaluutaga või mitte. Välismaise tütarettevõtte arvestusvaluuta ei ühti tõenäoliselt emaettevõtte esitlusvaluutaga, juhul kui (IAS 21.11):
(a) tütarettevõtte juhtkonnal on oluline autonoomsus igapäevastes äriotsustes;
(b) tehinguid emaettevõttega on suhteliselt vähe;
(c) tütarettevõtte tegevust finantseeritakse rohkem kohalike laenudega kui emaettevõtte või teiste kontserni ettevõtete poolt;
(d) enamus tütarettevõtte kulutustest (näiteks töötajate palgad, tooraine jne) on fikseeritud kohalikus vääringus;
(e) enamus tütarettevõtte sissetulekutest ei ole fikseeritud emaettevõtte vääringus;
(f) tütarettevõtte tegevus ei mõjuta otseselt emaettevõtte rahavooge.

91. Kui tütarettevõtte arvestusvaluuta ei lange emaettevõtte esitlusvaluutaga kokku, siis kasutatakse tütarettevõtte välisvaluutas koostatud aruannete ümberarvestusel järgmisi valuutakursse (IAS 21.39–40):
(a) Kõik vara ja kohustuste kirjed hinnatakse ümber bilansipäeva kursi alusel;
(b) tulud ja kulud ja muud omakapitali muutused hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursiga (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi).

92. Näiteks tuleb eelmises paragrahvis kirjeldatud ümberarvestust rakendada olukorras, kus Eestis asuval emaettevõttel, kelle esitlusvaluutaks on Eesti kroon, on Lätis tütarettevõte, kelle arvestusvaluutaks on Läti latt, ning kes esitab oma aruanded emaettevõttele konsolideerimiseks Läti lattides.»;

15) paragrahvide 97 ja 98 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 97. Kui tütarettevõtte arvestusvaluuta langeb kokku emaettevõtte esitlusvaluutaga, kuid tütarettevõte esitab oma aruanded emaettevõttele konsolideerimiseks oma arvestusvaluutast erinevas valuutas, siis hinnatakse tütarettevõtte välisvaluutas koostatud aruanded ümber selliselt, nagu oleks need algusest peale olnud koostatud tema arvestusvaluutas (IAS 21.21; 21.23–25):
(a) monetaarsed varad ja kohustused ning õiglase väärtuse meetodil kajastatavad mittemonetaarsed varad ja -kohustused hinnatakse ümber bilansipäeva kursi alusel;
(b) muud vara ja kohustuste kirjed hinnatakse ümber soetamispäeva kursi alusel (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi);
(c) tulud, kulud ja muud omakapitali muutused hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursiga (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi). Erandiks on kulud ja tulud, mis on seotud soetamispäeva kursiga kajastatava vara või kohustuse maksumusega (nt põhivara kulum) – selliseid kulusid ja tulusid kajastatakse lähtudes nendega seotud varade või kohustuste soetuspäeva kursist.

98. Näiteks tuleb eelmises paragrahvis kirjeldatud ümberarvestust rakendada olukorras, kus Eestis asuval emaettevõttel, kelle esitlusvaluutaks on Eesti kroon, on Lätis tütarettevõte, kelle tegelik arvestusvaluuta on vastavalt paragrahvis 90 toodud kriteeriumitele samuti Eesti kroon, kuid kes peab oma igapäevast raamatupidamist ja esitab oma aruanded emaettevõttele konsolideerimiseks Läti lattides.»;

16) paragrahvide 100 kuni 103 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 100. Aruandeaastal toimunud äriühenduste kohta avalikustatakse konsolideeritud aastaaruandes järgmine informatsioon:
(a) omandatud ettevõtte nimi ja omandatud osalusprotsent;
(b) omandamise kuupäev;
(c) kas tegemist oli sõltumatute osapoolte vahelise või ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelise äriühendusega;
(d) omandatud osaluse soetusmaksumus ja selle erinevate komponentide kirjeldus, k.a omandamisega otseselt seotud väljaminekud;
(e) omandatud netovara õiglane väärtus ja tekkinud firmaväärtus (või omakapitalis kajastatud muutus, kui tegemist oli ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelise äriühendusega);
(f) omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse summa ja kasumiaruande rida, millel on kajastatud sellest tekkinud tulu;
(g) ostuhinda mõjutavad lisatingimused, mille mõju sõltub tulevikus asetleidvatest sündmustest.

101. Konsolideeritud aastaaruandes avalikustatakse aruandeaastal tehtud korrigeerimised, mis on seotud käesoleval ja eelnevatel aastatel toimunud äriühenduste ümberarvestusega (muuhulgas esmakordse kajastamise lõpuleviimisega seotud korrigeerimised, lisatingimustest tulenevad ostuhinna korrigeerimised ja vigade korrigeerimised).

102. Firmaväärtuste kohta avalikustatakse konsolideeritud aastaaruandes juhendis RTJ 5 immateriaalsete varade kohta nõutav informatsioon.

103. Tütar- ja sidusettevõtete kohta avalikustatakse konsolideeritud aastaaruandes järgmine informatsioon:
(a) millist paragrahvides 61–64 nimetatud arvestusmeetodit on rakendatud tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel;
(b) tütar- ja sidusettevõtete loetelu ja asukohamaad;
(c) osalusprotsent tütar- ja sidusettevõtte omakapitalis;
(d) sidusettevõtte osaluste bilansilised väärtused;
(e) aruandeperioodi jooksul võõrandatud osalused; nende müügihind ja võõrandamisel saadud kasum/kahjum.»;

17) paragrahvi 103 järel lisatakse paragrahv 103¹ järgmises sõnastuses:

« 103¹. Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes avalikustatakse tütar- ja sidusettevõtete kohta paragrahvides 100, 101 ja 103 nimetatud informatsioon ning tütarvõtete osaluste bilansilised väärtused emaettevõtte bilansis. Juhul kui emaettevõte kajastab konsolideerimata aruannetes osalusi tütar- ja sidusettevõtetes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, ei kuulu avaldamisele paragrahvi 100 punktides (e) ja (f) nimetatud andmed.»;

18) lisas 2 «Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel» esitatud näited 2.1.1, 2.1.2, 2.2 ja 2.3 tühistatakse ja nende asemel lisatakse näited 2.1 ja 2.2 järgmises sõnastuses:

«Näide 2.1 – ühise kontrolli all olevate ettevõtete vaheline äriühendus, kui soetusmaksumus on omandatud netovara bilansilisest maksumusest väiksem

Ettevõttel A on kaks 100%-list tütarettevõtet B ja C. A otsustab tütarettevõtted ühendada. Ühendamise läbiviimiseks ostab B 1 krooni eest 100% C aktsiatest (C netovarade bilansiline väärtus on 5 000 000 krooni). Seejärel viiakse läbi B ja C juriidiline ühendamine. Omandamise kuupäeval on B ja C omakapitali struktuurid järgmised:

	B	C
Aktsiakapital	1 000 000	1 000 000
Ülekurss	2 000 000	3 000 000
Kohustuslik reservkapital	100 000	100 000
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	6 900 000	500 000
Aruandeperioodi kasum	2 000 000	400 000
Omakapital kokku	12 000 000	5 000 000

Kuna tehing toimub ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel ning vähemusaktsionäridele kuuluv osalus ei muutu (antud näites vähemusosalus puudub täiesti), siis tuleb tehingut kajastada korrigeeritud ostumeetodil.

Kuna ostuhind 1 kroon ei peegelda ettevõtte C netovara tegelikku väärtust, kajastatakse vahet ostuhinna ja ettevõtte C netovara bilansilise väärtuse vahel ettevõtte B aruandes kui ettevõtte A täiendavat sissemakset ettevõtte B omakapitali (konsolideeritud aruandes elimineeritakse investeering tütarettevõtte C netovara vastu välja):

D	Investeering tütarettevõttesse C	5 000 000
K	Ülekurss	4 099 999
K	Eelmiste perioodide jaotamata kasum	900 000
K	Raha	1

B ja C juriidiline ühendamine ei ole äriühendus käesoleva juhendi mõistes ega avalda mõju B konsolideeritud aruannetele. Alates juriidilise ühinemise hetkest lõpetab ettevõte B oma konsolideerimata aruannetes ettevõtte C aktsiate kajastamise ning hakkab ettevõtte C varasid ja kohustusi ning tulusid ja kulusid kajastama rida-realt (analoogiliselt konsolideeritud aruannetega).

Näide 2.2 – ühise kontrolli all olevate ettevõtete vaheline äriühendus, kui soetusmaksumus on omandatud netovara bilansilisest maksumusest suurem

Kuidas tuleks eeltoodud näites 2.1 kajastada tehingut juhul, kui B maksab 100% C aktsiate eest 8 miljonit krooni (mitte 1 krooni)?

Kuna ostuhind 8 miljonit krooni on 3 miljoni võrra suurem kui C netovara bilansiline väärtus, kajastatakse vahet ostuhinna ja ettevõtte C netovara bilansilise väärtuse vahel ettevõtte B aruandes sarnaselt ettevõttest B tehtavate dividendimaksetega ettevõttele A (konsolideeritud aruandes elimineeritakse investeering tütarettevõtte C netovara vastu välja):

D	Investeering tütarettevõttesse C	5 000 000
D	Ülekurss	2 000 000
D	Eelmiste perioodide jaotamata kasum	1 000 000
K	Raha	8 000 000»;

19) juhendi lõppu lisatakse lisa 4 järgmiselt:

«LISA 4 – NÄITED TEHINGUTE KOHTA VÄHEMUSOSALUSEGA

4.1. Vähemusosaluse soetused

Vähemusosaluse soetus on tehing, mille käigus ettevõte suurendab oma osalust tema poolt juba kontrollitavas tütarettevõttes. Kuna vähemusosaluse soetust ei loeta äriühenduseks (kontroll on emaettevõttel eelnevalt juba olemas), siis ei rakendu sellisele soetusele paragrahvides 17–50 toodud arvestuspõhimõtted.

Vähemusosaluse soetuste kajastamiseks rakendatav arvestusmeetod sõltub ettevõtte poolt valitud üldisest arvestuskontseptsioonist, milleks on kas:
(a) nn emaettevõtte kontseptsioon; või
(b) nn äriettevõtte kontseptsioon.

Emaettevõtte kontseptsiooni puhul vaadeldakse vähemusosanikke kui kolmandaid osapooli. Aktsiate soetamine vähemusosanikelt tekitab positiivset või negatiivset firmaväärtust ning aktsiate müük vähemusosanikele tekitab kasumit või kahjumit.

Äriettevõtte kontseptsiooni puhul vaadeldakse vähemusosanikke kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis. Tehingud vähemusosanikega on omanike vahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit – võimalikud vahed ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis (analoogiliselt omaaktsiate ostul ja müügil tekkinud vahedele).

Mõlema kontseptsiooni puhul tuleb võrrelda soetatud vähemusosaluse eest tasutud või tasumisele kuuluvat soetusmaksumust (soetusmaksumuse määramise osas vaata paragrahve 26–32) soetatud vähemusosaluse bilansilise maksumusega emaettevõtte konsolideeritud aruandes. Emaettevõtte kontseptsiooni puhul kajastatakse soetusmaksumuse ja soetatud vähemusosaluse bilansilise maksumuse vahet firmaväärtusena (või negatiivse firmaväärtusena, mis kajastatakse koheselt tuluna). Äriettevõtte kontseptsiooni puhul kajastatakse seda vahet aga otse emaettevõtte omakapitalis kas omakapitali vähendamise või suurendamisena.

Kord valitud kontseptsiooni tuleb rakendada järjepidevalt kõikidele tehingutele vähemusosalusega. Sama kontseptsiooni tuleb rakendada nii vähemusosaluse soetuste kui ka müükide kajastamisel.

Näide: Emaettevõte A omab 60%-list osalust tütarettevõttes B. Emaettevõtte A konsolideeritud aruandes (mis võtab arvesse ka ostuanalüüsis tehtud õiglase väärtuse korrigeerimisi) kajastub tütarettevõtte netovara seisuga 31.12.2005 summas 3 500 000 krooni, mis jaguneb emaettevõtte ja vähemusosanike vahel järgnevalt:

Netovara	3 500 000
sh emaettevõttele B kuuluv osa (60%)	2 100 000
vähemusosalusele kuuluv osa (40%)	1 400 000

01.01.2006 soetas emaettevõte veel täiendavalt 20% tütarettevõtte aktsiatest makstes selle eest 900 000 krooni.

Tütarettevõtte 20%-lise vähemusosaluse bilansiline väärtus emaettevõtte konsolideeritud aruandes on 700 000 krooni (s.o 1 400 000 / 40% * 20%). Seega on vähemusosaluse soetusmaksumus 200 000 krooni võrra selle bilansilisest väärtusest suurem (s.o 900 000 – 700 000).

Kui kontsern kasutab emaettevõtte kontseptsiooni, siis tehakse konsolideeritud aruandes järgmine kanne:

D Vähemusosalus	700 000	(vähemusosalus väheneb 20%-le)
Firmaväärtus	200 000
K Raha	900 000

Kui kontsern kasutab äriettevõtte kontseptsiooni, siis tehakse konsolideeritud aruandes järgmine kanne:

D Vähemusosalus	700 000
D Jaotamata kasum	200 000
K Raha	900 000

4.2. Vähemusosaluse müügid

Vähemusosaluse müük on tehing, mille käigus ettevõte vähendab oma osalust tema poolt nii enne kui pärast müüki kontrollitavas tütarettevõttes. Sarnaselt vähemusosaluse soetusest sõltub ka vähemusosaluse müügi kajastamine valitud arvestuskontseptsioonist:
(a) emaettevõtte kontseptsiooni kasutamisel kajastatakse müügihinna ja müüdud vähemusosaluse bilansilise maksumuse vahet kasumiaruandes tuluna või kuluna;
(b) äriettevõtte kontseptsiooni kasutamisel kajastatakse müügihinna ja müüdud vähemusosaluse bilansilise maksumuse vahet otse omakapitalis.

Näide: Algandmed samad, mis eelmises näites, kuid nüüd müüb emaettevõte 1.01.2006 5% tütarettevõtte aktsiatest hinnaga 300 000 krooni.

Tütarettevõtte 5%-lise vähemusosaluse bilansiline väärtus emaettevõtte konsolideeritud aruandes on 175 000 krooni (s.o 1 400 000 / 40% * 5%). Seega on vähemusosaluse müügihind 125 000 krooni võrra selle bilansilisest väärtusest suurem (s.o 300 000 – 175 000 krooni).

Kui kontsern kasutab emaettevõtte kontseptsiooni, siis tehakse konsolideeritud aruandes järgmine kanne:

D Raha	300 000	(vähemusosalus suureneb 45%-le)
K Vähemusosalus	175 000
K Kasum aktsiate müügist	125 000

Kui kontsern kasutab äriettevõtte kontseptsiooni, siis tehakse konsolideeritud aruandes järgmine kanne:

D Raha	300 000
K Vähemusosalus	175 000
K Omakapital	125 000».

Kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna 22. detsembri 2006. a otsusega nr 6-1

RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused muutmine

Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 14 «Mittetulundusühingud ja sihtasutused» tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 tekst enne näiteid muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 17. Teatud annetused ja toetused võivad oma olemuselt olla sarnased sissemaksetele mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali (osa- või sihtkapitali), isegi juhul, kui neid ei ole juriidiliselt vastavalt vormistatud. Selliseid annetusi ja toetusi iseloomustab sageli asjaolu, et nende kasutamisele on sätestatud püsivad piirangud (st neid ei saa kulutada, kuigi enamasti võib investeerida). Samuti loetakse mitterahalisteks sissemakseteks mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali vastavatele isikutele tasuta üle antud varasid, mis moodustavad olulise osa isiku põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalikust varast. Vastavalt paragrahvile 15(c) ei kajastata selliseid annetusi ja toetusi tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid kajastatakse netovara muutusena bilansis ja netovara muutuste aruandes.»;

2) paragrahvis 17 esitatud näidete viimases osas «Annetuste ja toetuste kajastamine, mille kasutamisele on sätestatud püsivad piirangud ja mis on oma olemuselt sissemaksed mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali:» esitatud näitele a) lisatakse näide b) järgmises sõnastuses:

« b) Kohalik omavalitsus on asutanud sihtasutusena haigla, mis tegutseb kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones. Kohalik omavalitsus teeb otsuse anda haiglahoone tasuta haiglale üle. Tehingut kajastatakse sissemaksena haigla sihtkapitali, kuna haiglahoone moodustab olulise osa haigla põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalikust varast.»;

3) paragrahvi 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 19. Teatud mittetulundusühingud või sihtasutused võivad tegeleda teenuste või maksete (sh laenude) vahendamisega oma liikmetele või kolmandatele osapooltele. Näiteks korteriühistu võib vahendada kommunaalmakseid teenuse osutaja (näiteks vee- või energiaettevõte) ja korteriomanike vahel. Samuti võib mõni mittetulundusühing korjata liikmetelt raha oma liikmete (mitte ühingu) ürituste läbiviimiseks. Sihtasutus võib laenata edasi talle laenatud vahendeid. Juhul kui mittetulundusühing või sihtasutus ei kanna teenuste ja maksete vahendamisega kaasnevaid riske ega hüvesid (näiteks krediidiriski teenuse lõpptarbija ees), ei kajasta mittetulundusühing või sihtasutus makstud summasid oma kuluna ega saadud summasid oma tuluna, vaid neid kajastatakse vastavalt nõude ja kohustusena. Tulude ja kulude aruandes kajastatakse vajadusel ainult vahendamisest teenitud netotulu või tekkinud netokulu.»