HALDUSÕIGUSRahandus

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.03.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus1
[RT 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]

Vastu võetud 25.11.1998
RT I 1998, 110, 1811
jõustumine 01.07.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.10.2000RT I 2000, 84, 53317.11.2000
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
03.12.2003RT I 2003, 81, 54401.01.2004, osaliselt 15.04.2004
10.03.2004RT I 2004, 18, 13115.04.2004
09.02.2005RT I 2005, 13, 6418.03.2005
19.10.2005RT I 2005, 61, 47301.01.2006
20.04.2006RT I 2006, 21, 16201.06.2006
13.12.2006RT I 2007, 2, 701.02.2007
24.01.2007RT I 2007, 13, 6915.03.2007

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib krediidi- ja finantseerimisasutuste, samuti rahapesu andmebüroo ja teiste asutuste ning isikute tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 2.  Rahapesu

  Rahapesu on kuriteo tulemusena või sellisest teost osavõtmise eest saadud vara omandamine, valdamine, kasutamine, muundamine, üleandmine või varaga tehingute või toimingute sooritamine, mille eesmärk või tagajärg on selle vara tegeliku omaniku, varaga seotud õiguste, vara asukoha või vara ebaseadusliku päritolu varjamine.
[RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]

§ 21.  Terrorikuriteo rahastamine

  Terrorikuriteo rahastamine on vahendite eraldamine või kogumine karistusseadustiku tähenduses terrorikuritegudena käsitatavate tegude kavandamiseks, toimepanemiseks, terroristlike ühenduste finantseerimiseks või teades, et neid vahendeid kasutatakse eelnimetatud eesmärgil.
[RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]

§ 3.  [Kehtetu – RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 4.  Seaduse kohaldamine krediidi- ja finantseerimisasutustele

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Krediidiasutus käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses ning Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal.

  (11) Käesolevas seaduses krediidiasutuste kohta sätestatut kohaldatakse ka e-raha asutuste seaduses sätestatud e-raha asutustele ning nende Eesti äriregistrisse kantud filiaalidele.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis tegutsevatele finantseerimisasutustele. Finantseerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
  2) kindlustusandja ja kindlustusvahendaja kindlustustegevuse seaduse tähenduses;
  3) fondivalitseja investeerimisfondide seaduse tähenduses;
  4) investeerimisühing, reguleeritud turu korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja väärtpaberituru seaduse tähenduses;
  5) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses.

  (3) Finantseerimisasutuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka Eestis äriregistrisse kantud välisriigi finantseerimisasutuse filiaali.
[RT I 2005, 61, 473 - jõust. 01.01.2006]

§ 5.  Seaduse kohaldamine muudele isikutele

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kehtivad rahapesu tõkestamise osas krediidi- ja finantseerimisasutustega võrdsed nõudmised ka järgmistele isikutele:
  1) valuutavahetusteenuse pakkuja;
  2) sularaha siirdamise teenuse pakkuja;
  3) hasartmängude või loteriide korraldaja;
  4) isik, kes teeb või vahendab tehinguid kinnisvaraga;
  5) väärismetallide, vääriskivide, kunstiväärtuste vahendaja ja muude kõrge väärtusega kaupade vahendaja, kellele tasutakse summas üle 100 000 krooni;
  6) audiitor ning raamatupidamise ja maksustamise valdkonnas nõustamisteenust pakkuv isik;
  7) notar, advokaat ja muu nõustamisteenust pakkuv isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel;
  8) muu isik, kes sooritab või vahendab ettevõtluse korras tehinguid vähemalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 5 sätestatud väärtuses.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse notarile, advokaadile ja muule isikule, kes osutab nõustamisteenuseid, kui ta tegutseb vahetult oma kliendi nimel või kasuks mis tahes rahalises või kinnisvaratehingus või aitab kliendil kavandada või sooritada tehingut, mis käsitleb:
  1) kinnisvara ning osa, aktsia või ettevõtte tasu eest võõrandamist;
  2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamist;
  3) panga-, hoiu- või väärtpaberikontode avamist või haldamist;
  4) äriühingute asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimist;
  5) äriühingute või sarnaste üksuste asutamist, tegevust või juhtimist.

  (3) Valuutavahetusteenus käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja poolt ühe kehtiva seadusliku sularaha vahetamine teise kehtiva seadusliku sularaha vastu.

  (4) Sularaha siirdamise teenus käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja poolt, kes ei ole krediidiasutus, sularaha vastuvõtmine edastamiseks kolmandale isikule või talle täitmiseks edastatud või kättesaadavaks tehtud käsundi alusel sularaha väljamaksmine kolmandale isikule või selle korraldamine.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

2. peatükk ISIKUSAMASUSE TUVASTAMINE 

§ 6.  Üldine isikusamasuse tuvastamise kohustus

  (1) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel või nende esindajatel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni või sularahatehingu üle 100 000 krooni.

  (2) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud tuvastama ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirmääradest väiksema tehingu sooritaja isikusamasuse, kui:
  1) tehing on ilmselt seotud teise tehinguga või teiste tehingutega selliselt, et nende tehingute summa ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud määra. Kui ilmset seost omavate tehingute sooritamise ajal ei ole nende tehingute üldsumma teada, tuleb isikusamasus tuvastada siis, kui saab teatavaks, et vastav tehingute summa ületab nimetatud määra;
  2) krediidi- või finantseerimisasutusel tekib kahtlus, et tehingu objektiks olev raha on omandatud kuritegelikul teel.

  (3) Esmakordsel konto avamisel või krediidi- või finantseerimisasutuse poolt pakutava teenuse esmakordsel kasutamisel, kui konto omamine ei ole selleks nõutav, tuleb sõlmida tehingu sooritajaga leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud kliendisuhte loomisel tuvastama kõigi isikute, samuti nende esindajate isikusamasuse. Krediidi- ja finantseerimisasutus kontrollib süstemaatiliselt ja regulaarselt isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmeid, lähtudes kliendisuhte olemusest.

  (4) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud konto pidama kontoomaniku nimel.

  (5) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tuvastama käesoleva seaduse § -s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Nõuet ei kohaldata sularaha ja väärtpaberite transportimisel.

  (6) Hasartmängude korraldaja on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kelle poolt antav või saadav summa kas ühekordse tehinguga või seotud tehingutena ületab 15 000 krooni.

  (7) Valuutavahetusteenuse pakkuja on kohustatud tuvastama valuutavahetusteenuse osutamisel isikusamasuse kõigil isikutel, kelle poolt vahetatav summa kas ühekordse tehinguga või seotud tehingutena ületab 100 000 krooni.

  (8) Sularaha siirdamise teenuse pakkuja on kohustatud sularaha siirdamise teenuse osutamisel tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kes tema kaudu vahendeid saadavad või saavad.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kohustus loetakse § 5 lõike 1 punktis 8 nimetatud isiku poolt täidetuks, kui ta on varem tehinguid sooritades isiku isikusamasuse tuvastanud ning sellisest isikusamasuse tuvastamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud.

  (10) Isikusamasust ei pea tuvastama, kui kliendiks on krediidiasutus või käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud finantseerimisasutus või sellise välisriigi finantseerimisasutuse Eestis äriregistrisse kantud filiaal, audiitoräriühing, advokaadi- või notaribüroo, kes on registreeritud või tegutseb Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, kus kehtivad samaväärsed rahapesu tõkestamise või kliendi isikusamasuse tuvastamise alased nõuded.

  (11) Isikusamasuse tuvastamisel notarite poolt lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust tõestamisseadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 7.  Isikusamasuse tuvastamise erisused

  (1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, notar, audiitor või advokaat võib tuvastada isiku isikusamasust vahetu kontaktita:
  1) kasutades krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud finantseerimisasutuse või sellise välisriigi finantseerimisasutuse Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu isiku kohta saadavaid andmeid, kui see krediidi- või finantseerimisasutus on registreeritud või tegutseb Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, kus kehtivad samaväärsed rahapesu tõkestamise või isiku isikusamasuse tuvastamise alased nõuded;
  2) kasutades notari- või advokaadibüroo või audiitoräriühingu kaudu isiku kohta saadavaid andmeid, kui see büroo või äriühing on registreeritud või tegutseb Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, kus kehtivad samaväärsed rahapesu tõkestamise või isiku isikusamasuse tuvastamise alased nõuded.

  (2) Käesoleva seaduse § 6 lõiget 1 ei kohaldata Eesti krediidiasutuste omavaheliste tehingute puhul.

  (3) Korrespondentsuhte loomiseks ning selle hoidmiseks hindab krediidiasutus regulaarselt välisriigi krediidiasutuse usaldusväärsust, võttes hindamisel aluseks välisriigi krediidiasutuse senise äritegevuse, maine, krediidiasutuse poolt rakendatavad rahapesu tõkestamise meetmed ja tema üle teostatava järelevalve tõhususe. Finantsinspektsioon võib anda oma juhendiga krediidiasutuse poolt järelevalve tõhususe hindamisel aluseks võetavate asjaolude näidisloetelu.

  (4) Krediidiasutusel ei tohi olla korrespondentsuhet välisriigi krediidiasutusega, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
  1) krediidiasutuse tegelik juhtimis- või tegevuskoht ei ole krediidiasutuse asukohas ning krediidiasutus ei kuulu piisava järelevalve all olevasse krediidi- või finantseerimisasutuse konsolideerimisgruppi;
  2) krediidiasutus peab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidiasutuse kontot;
  3) krediidiasutuse usaldusväärsuse hindamisel ilmnevad puudujäägid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hindamisel aluseks võetavates asjaoludes.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 8.  Isikusamasuse tuvastamise erisused kindlustuslepingute sõlmimisel

  (1) Kindlustusandja või kindlustusvahendaja on kohustatud tuvastama isikusamasuse isikutel, kes tasuvad sõlmitud kindlustuslepingute eest sularahas:
  1) aasta jooksul järgpreemiatena ühe lepingu eest üle 14 000 krooni;
  2) ühekordse preemiamaksmisega lepingu eest üle 35 000 krooni;
  3) kindlustuspreemia ettemaksena üle 35 000 krooni.

  (2) Kindlustusandja või kindlustusvahendaja on kohustatud tuvastama isikusamasuse isikul, kellele tehakse kindlustuslepingu alusel väljamakse (tagasiost, kindlustussumma) üle 14 000 krooni. Isikusamasuse tuvastamine on kohustuslik ka juhul, kui väljamakse tehakse ositi kogusummas üle 14 000 krooni.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 9.  Isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid

  (1) Isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia.

  (2) Isikusamasuse tuvastamiseks esitab Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaal vastava registri registrikaardi väljavõtte ning välismaa juriidiline isik vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peab sisalduma:
  1) juriidilise isiku nimi, tegevusala, asukoht ja aadress;
  2) registreerimise number;
  3) juhataja või juhatuse liikmete nimed, elukohad, isikukoodid (juhul kui need on olemas) ning nende volitused juriidilise isiku esindamisel.

  (21) Registrikaardi väljavõtet ei pea esitama, kui krediidi- või finantseerimisasutusel või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isikul on ligipääs äriregistri andmetele arvutivõrgu kaudu.

  (3) Välismaa juriidilise isiku esindaja on konto kasutamiseks kohustatud esitama volitust sisaldava notariaalselt tõestatud või kinnitatud dokumendi.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid või dokumenti pole võimalik saada, kasutatakse isikusamasuse tuvastamiseks teisi notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud dokumente ning krediidi- või finantseerimisasutus või § 5 lõikes 1 nimetatud isik teostab tehingu ainult siis, kui ei ole põhjust kahelda teise poole isikus. Kui ei ole põhjust kahelda isikusamasuses, võib isikusamasuse tuvastamisel vahetu kontaktita kasutada ka muid kirjalikke andmeid.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 10.  Tegeliku isiku tuvastamine

  (1) Kui isiku tuvastamisel tekib põhjendatud kahtlus, et ta ei tegutse enda nimel või arvel, peab krediidi- ja finantseerimisasutus ning § 5 lõikes 1 nimetatud isik tuvastama selle isiku, kelle nimel või arvel ta tegutseb.

  (2) Kui isikut, kelle nimel või arvel teine isik tegutseb, ei ole võimalik tuvastada, on krediidi- ja finantseerimisasutusel ning § 5 lõikes 1 nimetatud isikul keelatud tehingut sooritada. Samuti on krediidi- ja finantseerimisasutusel ning § 5 lõikes 1 nimetatud isikul kohustus kohe informeerida rahapesu andmebürood selle isiku tahteavaldusest sooritada tehing või juba toimunud tehingust.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

3. peatükk ANDMED 

§ 11.  Andmete registreerimine

  (1) Krediidi- ja finantseerimisasutused registreerivad § -s 6 sätestatud kohustuse täitmisel järgmised isikuandmed:
  1) isiku nimi, elukoht või asukoht, esindamise korral esindaja nimi, elu- või asukoht;
  2) isikusamasuse tuvastamisel kasutatud dokument, selle number ja väljaandmise aeg ning koht;
  3) füüsilise isiku isikukood või sünniaeg ja -koht;
  4) juriidilise isiku kohta § 9 lõike 2 või 3 alusel saadav informatsioon.

  (2) Teostatava tehingu kohta registreerivad krediidi- ja finantseerimisasutused järgmised andmed:
  1) tehingu liik;
  2) konto avamisel: konto tüüp, konto number, valuuta või väärtpaberid;
  3) vara hoiule võtmisel: deponeerimise number ja vara turuhind hoiule võtmise päeval, kui nimetatud vara turuhinda pole võimalik määrata, selle vara täpne kirjeldus;
  4) pangaseifi üürimisel ja kasutamisel: seifi number ja muud andmed, mis on vajalikud selle kasutaja isikusamasuse tuvastamiseks;
  5) väljamakse tegemisel, mis on seotud aktsiate, võlakirjade, muude väärtpaberitega: väärtpaberite kirjeldus, tehingu rahaline väärtus, valuuta ja konto number;
  6) kindlustuslepingu sõlmimisel: konto number, mida esimese preemiasumma ulatuses debiteeriti;
  7) kindlustuslepingu alusel väljamakse tegemisel: konto number, mida väljamakse summa ulatuses krediteeriti;
  8) raha ülekande puhul: andmed, mida isik on esitanud raha päritolu, ülekande saatja ja saaja kohta;
  9) muu tehingu puhul: tehingu summa, valuuta, konto number või kontode numbrid.

  (3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik registreerib isikusamasuse tuvastamisel tehingu aja, kirjelduse ning tehingu teise poole andmed vastavalt lõikes 1 sätestatule.

  (4) Krediidi- ja finantseerimisasutusel on õigus keelduda tehingu sooritamisest, kui isik, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita tehingu objektiks oleva raha või muu vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 12.  Andmete säilitamine

  Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik peab säilitama § -s 11 nimetatud andmeid vähemalt viis aastat pärast kliendiga lepingulise suhte lõppemist.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

4. peatükk KREDIIDIASUTUSE JA FINANTSEERIMISASUTUSE SISEMISED TURVAMEETMED 

§ 13.  Sisemised turvameetmed

  (1) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juht määrab isiku, kes on rahapesu andmebüroo kontaktisikuks (edaspidi kontaktisik) ning varustab ta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajaliku pädevuse ja vahenditega.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik võib rahapesu tõkestamisega seotud kohustuste vahetuks täitmiseks määrata kontaktisiku. Kui käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik kontaktisikut määranud ei ole, täidab kontaktisiku kohustusi see isik või ettevõtja juht.

  (3) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juht on kohustatud terrorismi rahastamise ja rahapesu tõkestamiseks kehtestama töötajatele tegevusjuhendi ja selle täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja.

  (4) Krediidi- ja finantseerimisasutus ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik peab tagama sularaha- ja sularahata tehinguid teostavate töötajate regulaarse käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase instrueerimise.

  (5) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ametnike või töötajate käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase regulaarse instrueerimise tagab vastava asutuse või sihtasutuse juht.

  (6) Krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste poolt kehtestatavale tegevusjuhendile, selle täitmise kontrollimise sisekontrolli eeskirjale ning nimetatud dokumentide rakendamisele esitatavad nõuded kehtestab rahandusminister .
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 14.  Kontaktisik

  (1) Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi määratud kontaktisiku ülesandeks on:
  1) rahapesu tõkestamise nõuete täitmise kontrollimine krediidi- või finantseerimisasutuses;
  2) informatsiooni edastamine rahapesu andmebüroole rahapesukahtluse korral;
  3) krediidi- või finantseerimisasutuse juhi kirjalik informeerimine puudustest sisekontrollieeskirja täitmisel.

  (2) Kontaktisik tohib edastada talle seoses rahapesukahtlusega teatavaks saanud informatsiooni või andmeid üksnes:
  1) asutuse juhile ning asutuse juhi poolt määratud töötajale;
  2) rahapesu andmebüroole;
  3) eeluurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega;
  4) kohtule kohtumääruse või -otsuse alusel.

5. peatükk TEGEVUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE KAHTLUSE KORRAL 
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 15.  Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral

  (1) Kui krediidi- või finantseerimisasutus või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik tuvastab tehingu sooritamisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule, teatab ta sellest viivitamatult rahapesu andmebüroole. Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või elektroonilise sidevahendi kaudu. Kui teade edastati suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul kirjalikult.

  (2) Kui krediidi- või finantseerimisasutus tuvastab tehingu sooritamisel olukorra, mille tunnused osutavad terrorismi rahastamisele, teatab ta sellest viivitamatult rahapesu andmebüroole. Teate edastamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.

  (3) Kui täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse ametnik või sihtasutuse töötaja, kes tunnistab vastavaks riigi poolt antava tagastamatu rahalise abi saamise taotlusi või teostab järelevalvet eelnimetatud abi kasutamise üle, tuvastab olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele, teatab ta sellest viivitamata rahapesu andmebüroole. Riigi poolt antava tagastamatu rahalise abina käsitatakse ka abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest, Euroopa Ühenduse algatustest, Ühtekuuluvusfondist või Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastust. Teade edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras asutuse juhi kaudu, välja arvatud juhul, kui esineb mõjuvaid põhjusi rahapesu andmebüroo otseteavitamiseks.

  (4) Notaritele, audiitoritele ja advokaatidele ei laiene teatamiskohustus kliendi õigusliku olukorra hindamisel ega kliendi nõustamisel kohtu- või vaidemenetluses, samuti seoses õiguslike vaidlustega mis tahes muus menetluses, sealhulgas nõustamisega menetluse algatamise või vältimise küsimustes, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.

  (5) Isikut ei või informeerida tema kohta rahapesu andmebüroole edastatud teatest, välja arvatud juhul, kui rahapesu andmebüroo on tehingu peatanud või kehtestanud konto kasutamise piirangu.

  (6) Rahapesu andmebüroo annab juhendi rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta. Juhend avalikustatakse Politseiameti veebilehel.

  (7) Rahapesu andmebüroole esitatava teate vormi ja täitmise juhendi kehtestab siseminister. Teatele lisatakse isiku isikusamasuse tuvastamiseks kasutatud andmed või dokumentide koopiad. Advokaatide, notarite ja audiitorite poolt rahapesu andmebüroole esitatava teate vormi, selle täitmise juhendi ja teatele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab siseminister, kuulanud eelnevalt ära Eesti Advokatuuri, Notarite Koja ja Audiitorkogu arvamuse ja ettepanekud .
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 151.  Tehingu peatamine ja konto kasutamise piiramine

  (1) Rahapesu andmebüroo võib põhjendatud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral oma ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada konto kasutamise piirangu kuni kaheks tööpäevaks rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta teate saamisest arvates. Nimetatud juhul võib antud tähtajast varem tehingu sooritada või konto kasutamise piirangu kõrvaldada ainult rahapesu andmebüroo kirjalikul loal. Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidi- või finantseerimisasutus konto valdaja poolt kontol olevate vahendite kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldusi.

  (2) Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, sooritatakse tehing ning pärast seda edastatakse kirjalik teade viivitamatult rahapesu andmebüroole.

  (3) Krediidi- või finantseerimisasutus ja muu isik, kellele käesoleva seadusega on pandud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest teavitamise kohustus (edaspidi teavitamiskohustusega isik), võib teavitada isikut tema kohta tehtud rahapesu andmebüroo ettekirjutusest pärast selle täitmist.

  (4) Advokaat, notar ja audiitor võivad oma klienti teavitada rahapesu andmebüroole teate esitamisest.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 152.  Vara arestimine ja riigi omandisse kandmine

  (1) Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel arestida vara selle säilimise tagamiseks:
  1) kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole kahe tööpäeva jooksul, alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu kehtestamist, tõendeid vara legaalse päritolu kohta;
  2) terrorismi rahastamise tunnuste esinemisel.

  (2) Rahapesu andmebüroo võib vara arestida kuni kümneks tööpäevaks. Vara saab arestida pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Sellisel juhul toimub vara arestimine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale.

  (3) Rahapesu andmebüroo vabastab vara aresti alt pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, on rahapesu andmebüroo kohustatud vara vabastama viivitamatult. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, otsustatakse vara vabastamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras.

  (4) Prokuratuur või uurimisasutus võib taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärast vara arestimist ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest. Vallas- või kinnisvarast loobumise korral müüakse see täitemenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras ning müügist saadud summa laekub riigile. Vara väärtusele vastava summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi omandisse kandmise päevast arvates.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 16.  Koostöö rahapesu andmebürooga

  (1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud isik on kohustatud informeerima rahapesu andmebürood igast rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest ning andma talle ettekirjutuse alusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud informeerima rahapesu andmebürood igast rahapesu kahtlusest ning andma rahapesu andmebüroole tema ettekirjutuse alusel rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 161.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni kontrollimine

  Rahapesu andmebüroo kontrollib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning otsustab kuriteo tunnuste avastamisel asja edastamise kriminaalmenetluse alustamiseks pädevale organile.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 17.  Vastutusest vabastamine

  (1) Teavitamiskohustusega isik, tema töötaja või tema nimel tegutsenud isik ei vastuta tehingu sooritamata jätmisest või mittetähtaegsest sooritamisest tuleneva kahju eest, mis tekitatakse kliendile seoses rahapesu andmebüroole terrorismi rahastamise või rahapesu kahtlusest heas usus teatamisega.

  (2) Rahapesu andmebüroo teavitamist teavitamiskohustusega isiku poolt ning asjakohaste andmete edastamist ei loeta seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumiseks ning nende isikute suhtes ei kohaldata vastavate andmete avaldamise eest õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutust.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

6. peatükk RAHAPESU ANDMEBÜROO 

§ 18.  Rahapesu andmebüroo

  (1) Rahapesu andmebüroo on Keskkriminaalpolitsei iseseisev struktuuriüksus.

  (2) Rahapesu andmebüroo juhi määrab ametisse Politseiameti politseipeadirektor Keskkriminaalpolitsei politseidirektori ettepanekul.

  (3) Rahapesu andmebüroo teeb talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte. Haldusaktis peavad sisalduma:
  1) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
  2) haldusakti andmise kuupäev;
  3) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;
  4) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;
  5) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus;
  6) haldusakti täitmise tähtaeg;
  7) haldusakti täitmata jätmisega kaasnev sanktsioon või muu tagajärg või hoiatus haldusakti täitmata jätmisega kaasneva sunnivahendi rakendamise kohta;
  8) haldusakti vaidlustamisviide;
  9) muud seadusega sätestatud andmed.

  (4) Käesoleva seaduse § 151 lõike 1 alusel tehtud ettekirjutusse selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud dokumenteeritakse eraldi. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib eelnimetatud materjalidega tutvuda. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

  (5) Rahapesu andmebüroo haldusaktile kirjutab alla rahapesu andmebüroo juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik. Volitatud isiku poolt allakirjutamise korral märgitakse allkirja juurde allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda.

  (6) Haldusakti täitmata jätmisel võib rahapesu andmebüroo rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Haldusakti täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär esimesel korral 20 000 krooni, järgnevatel kordadel 80 000 krooni.

  (7) Rahapesu andmebürool on õigus anda juhendeid rahapesu ja terrorismi tõkestamise alaste õigusaktide selgitamiseks.

  (8) Rahapesu andmebüroo on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise või nendega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed prokurörile, uurimisorganile ning kohtule seoses kohtumenetlusega.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 19.  Rahapesu andmebüroo ülesanded

  Rahapesu andmebüroo ülesanded on:
  1) vastavalt käesoleva seaduse § -le 15 laekunud andmete kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine. Nimetatu käigus kontrollitakse, kas rahapesu andmebüroole edastatud andmed on olulised rahapesu või sellega seotud kuritegude, samuti terrorismi rahastamise vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks;
  2) teavitamiskohustuse täitmise parandamiseks rahapesu andmebüroole andmeid esitanud isiku informeerimine tema esitatud andmete kasutamise kohta käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud eesmärkidel;
  3) rahapesu- ja terrorismi rahastamise alaste uuringute läbiviimine, rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise ja tuvastamise tõhustamine ja avalikkuse informeerimine sellest;
  4) koostöö krediidi- ja finantseerimisasutuste, käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isikute, uurimisorganite ning politseiasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel;
  5) välissuhtlemise ja infovahetuse korraldamine vastavalt käesoleva seaduse § -le 24;
  6) järelevalve teostamine käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
  61) järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 nimetatud isikute tegevuse üle rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud abinõude rakendamisel, kui seaduse või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti;
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]
  7) käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine.

§ 20.  Nõuded rahapesu andmebüroo ametnikule

  Rahapesu andmebüroo ametnik on kohustatud hoidma saladuses talle seoses tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladust ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistussuhte lõppemist tähtajatult ning täitma andmekogude seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

§ 21.  Andmete kasutamise piirangud

  (1) Rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult eeluurimist teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule seoses kohtumenetlusega kas nende kirjaliku taotluse alusel või rahapesu andmebüroo omal algatusel, kui see on oluline rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Rahapesu andmebürool on õigus informeerida käesoleva seaduse § -s 25 nimetatud järelevalveasutust rahapesukahtlusest krediidi- või finantseerimisasutuse suhtes.

  (2) Juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale informatsioonile ning selle töötlemise õigus on ainult rahapesu andmebüroo ametnikul.

  (3) Siseminister kehtestab rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra .

§ 22.  Täiendava informatsiooni taotlused

  (1) Rahapesu andmebürool on õigus rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral saada krediidi- või finantseerimisasutuselt, käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isikult ning krediidi- või finantseerimisasutuse järelevalveasutuselt täiendavat informatsiooni kahtlase tehingu või sellega seotud tehingute kohta.

  (2) Ettekirjutuse adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama informatsiooni, sealhulgas pangasaladust sisaldava informatsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks. Informatsioon edastatakse kirjalikult, elektrooniliste sidevahendite kaudu või suuliselt.

  (3) Rahapesu andmebürool on õigus saada rahapesu tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas jälitustegevuse käigus kogutud teavet, kõigilt jälitustegevusega tegelevatelt asutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Jälitustegevuse käigus kogutud teabe edastamiseks teistele asutustele peab rahapesu andmebürool olema teabe edastanud jälitustegevusega tegeleva asutuse kirjalik nõusolek.

  (4) Rahapesu andmebürool on õigus saada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas ka raamatupidamisdokumente kolmandatelt isikutelt, kelle seos uuritavate tehingutega selgus kontrolli käigus.

  (5) Advokaadilt ei tohi nõuda täiendavat informatsiooni ja dokumente tema kliendi kohta, välja arvatud juhul, kui advokaadi poolt rahapesu andmebüroole esitatud teade ei vastanud kehtestatud nõuetele, teatele ei olnud lisatud nõutavaid dokumente või need dokumendid ei olnud nõuetekohased.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 23.  Andmete ristkasutus

  Rahapesu andmebüroole seadusega pandud ülesannete täitmiseks on rahapesu andmebürool õigus esitada päringuid ja saada andmeid riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest, samuti avalik-õigusliku isiku peetavast andmekogust, vastavalt seaduses sätestatud korrale.

§ 24.  Rahvusvaheline infovahetus

  Rahapesu andmebürool on õigus vahetada informatsiooni rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvate välisriigi asutustega.

61. peatükk VALUUTAVAHETUSTEENUSE PAKKUJATE REGISTREERIMINE 
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 15.04.2004]

§ 241.  Valuutavahetusteenuse pakkuja registreerimine

  (1) Valuutavahetusteenuse pakkuja on kohustatud enne vastaval alal tegevuse alustamist end registreerima majandustegevuse registris (käesolevas peatükis edaspidi register).

  (2) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 15.04.2004]

§ 242.  Registreerimistaotlus
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 15.04.2004]

  (1) Ettevõtja, kes soovib pakkuda valuutavahetusteenust, esitab registri volitatud töötlejale registreerimistaotluse (edaspidi taotlus), kus on vähemalt järgmised andmed:
  1) ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
  2) tegevusala;
  3) valuutavahetusteenuse pakkumise koha aadress või vastava teenuse pakkumise kohtade aadressid;
  4) valuutavahetusteenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed igas käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teenuse pakkumise kohas;
  5) juriidilise isiku juhtorgani liikmete nimed, isikukoodid (nende puudumisel sünnipäev, -kuu, ja -aasta) ning elukoha aadressid;
  6) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
  7) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

  (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 243.  Registreering
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

  (1) Registreering tehakse isiku poolt esitatud taotluses sisalduvate andmete alusel viie tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § -s 242 nimetatud taotluse ja käesoleva lõike punktis 2 nimetatud vastuse saamisest arvates tingimusel, et:
  1) taotlus on nõuetekohane;
  2) registri volitatud töötleja poolt Karistusregistri volitatud töötlejale esitatud päringu vastusest ilmneb, et käesoleva seaduse § 24 4 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud asjaolud taotlejat ei puuduta.

  (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses (RT I 2004, 12, 79) sätestatule kantakse registrisse:
  1) tegevusala;
  2) tegevuskoha (-kohtade) aadress(-id);
  3) valuutavahetusteenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed.

  (3) –(5)
[Kehtetud – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 244.  Registreeringu tegemisest keeldumine

  Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib registreeringu tegemisest keelduda, kui karistusregistrile esitatud päringu vastusest ilmneb, et registreeringu taotlejaks olevat isikut on karistatud karistusseadustiku § -de 394-396 ja 2371 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest ja möödunud ei ole karistusregistri seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud tähtajad.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 245.  Registreeringu kustutamine

  Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule kustutatakse registreering pärast sellekohase informatsiooni laekumist, kui karistusregistrile esitatud päringu vastusest ilmneb, et registreeringu taotlejaks olevat isikut on karistatud käesoleva seaduse § -s 244nimetatud kuriteo eest.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

7. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 25.  Järelevalve krediidi- ja finantseerimisasutuste üle

  (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt kontrollib krediidi- või finantseerimisasutuse tegevust reguleerivas seaduses nimetatud järelevalveasutus.

  (2) Kui järelevalveasutus tuvastab krediidi- või finantseerimisasutuse kontrollimisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule, on ta kohustatud sellest teatama rahapesu andmebüroole.

§ 26.  Andmekaitse järelevalve

  Kontrolli rahapesu andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle teostab isikuandmete kaitse seaduse alusel loodud andmekaitse järelevalveasutus.

71. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 261.  Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine

  (1) Rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 262.  Kohustusliku informatsiooni esitamata jätmine ja mitteõigeaegne esitamine

  Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isiku töötaja poolt kontaktisikule või juhile rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud kohustusliku informatsiooni esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 263.  Sisemiste turvameetmete rakendamata jätmine

  Rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud sisemiste turvameetmete rakendamata jätmise eest, samuti krediidi- või finantseerimisasutuse juhi poolt kontaktisiku määramata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 264.  Ebaseaduslik informeerimine rahapesu andmebüroole edastatud andmetest

  Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi, kontaktisiku või muu asutuse huvides tegutseva isiku või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isiku või tema töötaja poolt isiku, kelle kohta on rahapesu andmebüroole esitatud teade, või kolmandate isikute ebaseadusliku informeerimise eest rahapesu andmebüroole andmete esitamisest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 265.  Isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmine

  (1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja või muu isiku või asutuse või tema töötaja poolt rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 266.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest mitteteatamine ning ebaõigete andmete esitamine

  (1) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juhi või kontaktisiku või muu isiku poolt rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest rahapesu andmebüroole teatamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 267.  Valuutavahetusteenuse pakkuja registreerimiskohustuse rikkumine

  Valuutavahetusteenuse pakkujale kehtestatud registreerimiskohustuse või registreeringuandmete muutmise taotluse esitamise kohustuse või valuutavahetusteenuse pakkuja tegevuse lõpetamise teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 268.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse § -des 261–267 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse § -des 261–267 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) politseiprefektuur;
  2) Finantsinspektsioon;
  3) Keskkriminaalpolitsei.
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 27–28.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 29.  Valuutavahetusteenuse pakkujana tegutsevate ettevõtjate registreerimiskohustus

  Enne 2004. aasta 15. aprilli valuutavahetusteenuse pakkujatena tegutsenud ettevõtjad võivad tegevust jätkata registreeringuta majandustegevuse registris kuni 2004. aasta 15. septembrini.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 30.  [Kehtetu – RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]


1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15–36), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/97/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76)
[RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]

/otsingu_soovitused.json