Teksti suurus:

Raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.03.2007
Avaldamismärge:RT I 2007, 14, 70

Raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 24.01.2007

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 13. veebruari 2007. a otsusega nr 101

I. Raudteeseaduses (RT I 2003, 79, 530; 2006, 30, 232) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsustab majandus- ja kommunikatsiooniminister 30 päeva jooksul avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.»

§ 2. Seaduse 2. peatüki 2. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2. jagu
Ohutustunnistus

§ 20. Ohutustunnistus

(1) Avalikku raudteed võib majandada või raudtee reisijateveoteenust või kaubaveoteenust osutada, kui ettevõtjal on peale kehtiva tegevusloa ka kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus (ohutustunnistuse esimene osa) ja kehtiv tegutsemise ohutustunnistus (ohutustunnistuse teine osa) (edaspidi mõlema kohta ohutustunnistus).

(2) Ohutustunnistus antakse eraldi välja raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse ja raudtee kaubaveoteenuse osutamise jaoks.

(3) Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus väljastatakse ettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele vastav ohutusjuhtimise süsteem.

(4) Tegutsemise ohutustunnistus väljastatakse ettevõtjale, kelle raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem ning personal vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele ning ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid.

(5) Ettevõtjale väljastatakse tegutsemise ohutustunnistus üksnes juhul, kui ettevõtjal on kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus.

(6) Ohutustunnistuse annab välja Raudteeinspektsioon.

(7) Ohutustunnistus kehtib viis aastat.

(8) Euroopa Liidu liikmesriigi raudteeveo-ettevõtjale ei väljastata käesolevas seaduses sätestatu kohaselt ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistust, selle asemel peab tal Eestis tegutsemise korral olema selle liikmesriigi ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus, kus raudteeveo-ettevõtja on registreeritud. Käesolevas lõikes nimetatud ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse olemasolu on Euroopa Liidu liikmesriigi raudteeveo-ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljastamise eelduseks käesoleva seaduse kohaselt.

§ 21. Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või kehtivuse pikendamise taotlemine

(1) Ettevõtja esitab ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse saamiseks või kehtivuse pikendamiseks Raudteeinspektsioonile sellekohase avalduse ja enda ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni.

(2) Avaliku raudtee majandamisega tegeleda sooviv ettevõtja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks esitama Raudteeinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) avaldus;
2) raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse koopia;
3) raudteeinfrastruktuuri rajatiste ja hoonete nimekiri pea-, jaama- ja eriotstarbeliste teede kaupa (teetähis, piirid ja raudteeliiklusregistri kood, rajatiste ja hoonete asukoht, liik, nimetus ning tähis) koos tehnoseisundi lühiiseloomustusega;
4) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne.

(3) Raudtee reisijateveoteenust või raudtee kaubaveoteenust osutada sooviv ettevõtja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või kehtivuse pikendamiseks esitama Raudteeinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) avaldus;
2) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta – vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimisõigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev;
3) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse koopia;
4) andmed ettevõtja valduses ja Eesti riiklikus raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva raudteeveeremi kohta, millega ettevõtja raudtee reisijateveoteenust või raudtee kaubaveoteenust osutada kavatseb (raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri kood, tootjatehas ja väljalaskeaasta);
5) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne.

(4) Euroopa Liidu liikmesriigi või välisriigi raudteeveo-ettevõtja esitab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.

(5) Ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise avaldus koos kõigi nõuetekohaste dokumentidega tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne ohutustunnistuse kehtivuse lõppemist. Kui ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise taotlus on esitatud tähtaegselt, võib Raudteeinspektsioon ohutustunnistuse pikendamise taotluse menetlemise ajal ohutustunnistuse kehtivust ajutiselt kuni menetluse lõpuni pikendada.

(6) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri, muu hulgas signalisatsiooniseadmete ja elektrivarustusseadmete töö- või hoolduspõhimõtted või raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri või muud ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse või tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või kehtivuse pikendamise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutuvad, siis teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taolised muudatused viivitamata teatavaks Raudteeinspektsioonile ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid.

(7) Kui raudteeveo-ettevõtja tegevuse ulatus, eelkõige osutatava raudteeveoteenuse mahu oluline kasv või ohutustunnistuse väljaandmiseks, muutmiseks või kehtivuse pikendamiseks Raudteeinspektsioonile esitatud vedurijuhtide või vedurijuhiabide arv või nimekirjas nende kohta käivad andmed oluliselt muutuvad või võtab raudteeveo-ettevõtja kasutusele tema poolt seni kasutamata veeremitüübid, teeb raudteeveo-ettevõtja taolised muudatused viivitamata teatavaks Raudteeinspektsioonile ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid.

(8) Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või selle kehtivuse pikendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv. Taotleja peab taotlusele lisama andmed riigilõivu tasumise kohta.

§ 22. Ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ja kehtivuse pikendamine

(1) Enne raudtee-ettevõtjale ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse väljaandmist või selle kehtivuse pikendamist kontrollib Raudteeinspektsioon ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust.

(2) Enne raudteeinfrastruktuuri majandada soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist või kehtivuse pikendamist kontrollib Raudteeinspektsioon raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruandes esitatud andmete õigsust, seejuures on Raudteeinspektsioonil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

(3) Enne raudtee reisijateveoteenust või raudtee kaubaveoteenust osutada soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist või kehtivuse pikendamist kontrollib Raudteeinspektsioon raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruandes esitatud andmete õigsust, seejuures on Raudteeinspektsioonil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

(4) Raudteeinspektsioon annab ohutustunnistuse välja või pikendab ohutustunnistuse kehtivust 30 päeva jooksul avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates, juhul kui Raudteeinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1, 2 või 3 alusel kontrollida esitatud andmete õigsust, siis kümne päeva jooksul kontrollimise tulemuste selgumisest arvates. Andmete kontrollimise tähtaeg ei või olla pikem kontrolltoimingute tegemiseks ja kontrollimise tulemuste selgitamiseks vajalikust tähtajast. Raudteeinspektsioon muudab ohutustunnistust 30 päeva jooksul sellekohase avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

(5) Ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamine vormistatakse Raudteeinspektsiooni peadirektori käskkirjaga ja ohutustunnistus või selle muutmine või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamine jõustub käskkirjas nimetatud kuupäeval. Käskkirja ärakiri ja ohutustunnistus toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates või väljastatakse taotlejale allkirja vastu vastavalt taotluses tehtud valikule. Raudteeinspektsioon teatab ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest majandus- ja kommunikatsiooniministrile viivitamata.

(6) Ohutustunnistuses esitatakse:
1) ettevõtja nimi ja äriregistrikood;
2) ohutustunnistuse väljaandja nimetus;
3) ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või kehtivuse pikendamise kuupäev;
4) viide käskkirjale, millega vormistati ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise otsus;
5) ohutustunnistuse kehtivusaeg;
6) tegevusvaldkond, milles ohutustunnistus on välja antud.

(7) Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja kehtivuse pikendamise korra ning ohutustunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 23. Ohutustunnistuse väljaandmisest ja kehtivuse pikendamisest keeldumine ning ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamine

(1) Raudteeinspektsioon keeldub ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(2) Raudteeinspektsioon keeldub tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui ettevõtjal ei ole kehtivat tegevusluba või kehtivat ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistust või kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele või ettevõtja ei ole muul põhjusel võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(3) Raudteeinspektsioonil on õigus tunnistada tegutsemise ohutustunnistus kehtetuks, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele või ettevõtja on korduvalt või oluliselt rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud määruse nõudeid.

(4) Raudteeinspektsioon määrab enne ohutustunnistuse väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise otsustamist ettevõtjale mõistliku tähtaja kehtivuse pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettevõtja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, on Raudteeinspektsioonil õigus keelduda ohutustunnistuse väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest või tunnistada ohutustunnistus kehtetuks.

(5) Ohutustunnistuse väljaandmisest või kehtivuse pikendamisest keeldumine või ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamine vormistatakse Raudteeinspektsiooni peadirektori käskkirjaga. Käskkirja ärakiri toimetatakse ettevõtjale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates ning käskkiri jõustub pärast selle ettevõtjale kättetoimetamist. Kui mõistliku aja jooksul ei õnnestu käskkirja kätte toimetada, jõustub käskkiri teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

(6) Raudteeinspektsioon teatab ohutustunnistuse väljaandmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest keeldumisest või ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamisest majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning esitab vastava teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.»

§ 3. Paragrahvi 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Raudtee-ehituse eest vastutav spetsialist on isik, kes:
1) on pädev raudteerajatiste ehitamise, projekteerimise ja ehitusuuringute tegemise alal või omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise alal või ehitusjuhtimise ja selle kontrollimise alal;
2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine.

(2) Raudtee-ehituse eest vastutaval spetsialistil peab olema:
1) ehitus- või raudteekõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus käesoleva seaduse § 3 punktis 20 nimetatud vastava raudteerajatise ehituse või käituse alal või
2) vastav kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses ja vähemalt kolmeaastane töökogemus käesoleva seaduse § 3 punktis 20 nimetatud vastava raudteerajatise ehituse või käituse alal.»

§ 4. Paragrahvi 32:

1) lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) raudteerajatis on ehitatud selliselt, et ei ole tagatud ohutu raudteeliiklus;»;

2) lõike 3 punkte 12 ja 13 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele,
13) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või»;

3) lõiget 3 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

« 14) kasutusluba ei taotle raudteerajatise omanik.»

§ 5. Paragrahvi 34:

1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ning teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks esitama Raudteeinspektsioonile raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande muu hulgas raudteeohutuse nõuete täitmise ning raudteeohutuse olukorra kohta. Raudteeveo-ettevõtjad ning teised raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva ja raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremi valdajad on kohustatud iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks esitama Raudteeinspektsioonile raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruande, mis sisaldab teavet raudteeohutuse nõuete täitmise ning raudteeohutuse olukorra kohta. Raudteeinspektsioonil on õigus nõuda raudtee-ettevõtjalt nõuetele vastavuse vahearuande esitamist, määrates raudtee-ettevõtjale selleks mõistliku tähtaja. Euroopa Liidu liikmesriigi või muu välisriigi raudtee-ettevõtja esitab selle aruande üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.»;

2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavate aruannete vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

3) täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

« (111) Kui seda tingib oht inimesele, varale või keskkonnale, võib riiklikku järelevalvet teostav Raudteeinspektsiooni ametnik peatada raudteeliikluse sellises ulatuses, mis on ohu vältimiseks vajalik.»;

4) lõikes 12 asendatakse viited «10 ja 11» viidetega «10–111»;

5) täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

« (13) Iga aasta 30. septembriks avaldab Raudteeinspektsioon oma veebilehel aastaaruande, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul toimunud raudteeohutuse arengust ja ohutustunnistuste menetlemise kohta, olulistest muutustest raudteeohutust käsitlevates õigusaktides ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate järelevalve tulemustest ja sellega seotud kogemustest. Aastaaruande koopia saadab Raudteeinspektsioon Euroopa Raudteeagentuurile.»

§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

« § 341. Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem

(1) Raudtee-ettevõtja peab oma ettevõttes kehtestama ohutusjuhtimise süsteemi ja tagama selle rakendamise. Ohutusjuhtimise süsteem kehtestatakse kirjalikult, samuti peab ohutusjuhtimise süsteemi rakendamine olema dokumenteeritud kõigis selle olulistes osades.

(2) Raudtee-ettevõtja peab ohutusjuhtimise süsteemi kehtestamisel lähtuma eesmärgist tagada raudteeohutus ning ta peab kehtestatud ohutusjuhtimise süsteemi võimalikult efektiivselt rakendama.

(3) Ohutusjuhtimise süsteemi hulka kuuluvad:
1) raudtee-ettevõtja juhtorgani kehtestatud ettevõtte raudteeohutuspoliitika, sealhulgas raudteeohutuse eesmärgid;
2) raudteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed;
3) raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuete järgimise tagamiseks rakendatavad meetmed;
4) ettevõtja organisatsioonisisene vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest;
5) ettevõtte ohutuse tagamisega seotud riskide hindamise kord;
6) ohutuse tagamise väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes;
7) ohutuse kohta teabe dokumenteerimise ja edastamise kord ettevõttes, samuti pädevate ametiasutustega ja teiste raudtee-ettevõtjatega teabe vahetamise kord;
8) ettevõtja organisatsioonis töökohtade määramine, millel töötavad isikud vastutavad raudteeõnnetuse või intsidendi toimumise korral pädevate ametiasutuste viivitamatu teavitamise eest;
9) ettevõtte tegutsemisplaan õnnetuse või intsidendi korral, mis tagab ühtlasi vajalikus ulatuses koostöö päästeteenistuste, teiste pädevate ametiasutuste ning raudtee-ettevõtjatega;
10) ohutusjuhtimise süsteemi ja selle rakendamise hindamise meetodid ning hindamisest tuleneva täiustamise abinõud.

(4) Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(5) Raudtee-ettevõtja esitab ohutusjuhtimise süsteemi, samuti selle muudatused või täiendused viivitamata Raudteeinspektsioonile heakskiitmiseks.»

§ 7. Paragrahvi 37 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna «ainult» sõnadega «Raudteeinspektsiooni ja».

§ 8. Paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Raudteeliikluse piiramine või sulgemine peab olema põhjendatud ja vältimatu. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud raudteeliikluse piiramise või sulgemise kooskõlastama Raudteeinspektsiooniga. Ettenägematust raudteeliikluse piiramisest või sulgemisest ning selle põhjusest peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Raudteeinspektsiooni viivitamata teavitama.»

§ 9. Paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 40. Raudteeliiklusõnnetus, raudteeintsident ja otsasõit

(1) Raudteeliiklusõnnetused jaotatakse esimese ja teise astme raudteeõnnetusteks ning raudteeavariideks, lisaks eristatakse raudteeintsidente ja raudteeveeremi otsasõitu raudteel viibinud inimesele, kes otsasõidu tagajärjel saab kehavigastusi või hukkub (edaspidi otsasõit).

(2) Esimese astme raudteeõnnetus on raudteel toimuv liiklusõnnetus, millega kaasneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
1) ulatuslik tulekahju;
2) oluline keskkonnareostus;
3) varale või keskkonnale kahju tekkimine, kui pärast õnnetust hindab käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus õnnetuse tagajärjel tekkiva kahju väärtuseks vähemalt 31,3 miljonit krooni;
4) üks või mitu inimohvrit (välja arvatud juhul, kui tegemist on raudteeveeremi otsasõiduga raudteel viibinud inimesele ja muid tagajärgi ei kaasne);
5) viie või enama inimese tervisekahjustus;
6) raudteeliikluse katkemine kauemaks kui 12 tunniks.

(3) Teise astme raudteeõnnetus on raudteel toimuv liiklusõnnetus, millega kaasneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
1) raudteeveeremi kokkupõrge teise raudteeveeremiga (välja arvatud manöövritöödel);
2) raudteeveeremi kokkupõrge teise transpordivahendiga (mootorsõidukiga);
3) raudteeveeremi kokkupõrge raudteel asetseva või raudtee ehitusgabariidis paikneva esemega, mille tagajärjel muutub raudteeveerem kasutuskõlbmatuks;
4) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek rongi koosseisus;
5) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega kaasneb teise raudteeveeremiga kokkupõrkeoht;
6) kuni nelja inimese tervisekahjustus.

(4) Raudteeavariiks loetakse järgmisi juhtumeid:
1) raudteeveeremi kokkupõrge raudteel asetseva või raudtee ehitusgabariidi piirides paikneva eseme või manöövritöödel teise raudteeveeremiga;
2) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek manöövritöödel, mille tagajärjel muutub raudteeveerem kasutuskõlbmatuks;
3) veeremiosade teelekukkumine, kui see tekitab tee- ja signalisatsiooniseadmete vigastusi;
4) raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus;
5) raudteeveeremi ratta või rattapaari telje murdumine rongi liikumisel;
6) rööpa murd rongi all, millega kaasneb raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
7) pöörmesulgede asendi muutumine rongi all;
8) kahju tekkimine raudteeinfrastruktuuri hulka mittekuuluvatele hoonetele ja rajatistele raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumise tõttu.

(5) Raudteeintsidendid on järgmised juhtumid:
1) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
2) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek manöövritöödel;
3) rongi vastuvõtt hõivatud teele, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
4) rongi ärasaatmine hõivatud jaamavahele (blokkpiirkonda), välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
5) rongi vastuvõtmine või ärasaatmine mööda ettevalmistamata matka;
6) raudteeveeremi iseeneslik liikumine ärasaate- ja vastuvõtumatkale või jaamavahele;
7) tsentraliseeritud või tsentraliseerimata pöörangu läbilõikamine;
8) kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneslik lahtihaakimine;
9) rongi ärasaatmine raudteeveeremi pidurimagistraali vagunivaheliste suletud otsakraanidega;
10) rongiliikluses ohtliku töökoha signaalidega piiramata jätmine, mis nõuab rongi kiirpidurdust;
11) tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist;
12) signalisatsiooni- või sidevahendite tehniline rike, mis kestab rohkem kui neli tundi;
13) veoste lagunemine teeloleku ajal, kui sellega kaasneb raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
14) veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti;
15) rööpamurd rongi all.

(6) Raudteeavarii, raudteeintsidendi ja otsasõidu korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida raudteeavarii, raudteeintsidendi või otsasõidu tagajärjed ja taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus.

(7) Raudteeõnnetuse korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne oma asutuste kaudu osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ja raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi päästeseaduses sätestatud korras.»

§ 10. Paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Esimese ja teise astme raudteeõnnetusest ning otsasõidust teatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Raudteeinspektsioonile viivitamata. Esmalt edastatakse teade Raudteeinspektsiooni avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel kirjaliku teatena.»

§ 11. Paragrahvi 42:

1) lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Uurimisüksus on kohustatud uurima esimese astme raudteeõnnetusi, samuti raudteeliiklusõnnetusi, mille tagajärjel tuleb teha muudatusi raudteeohutuse regulatsioonis või raudteeohutuse tagamises.

(5) Uurimisüksusel on õigus korraldada uurimine teise astme raudteeõnnetuse, raudteeavarii, raudteeintsidendi või otsasõidu puhul, kui aset leidnud asjaolud või nendega sarnased asjaolud oleksid võinud tingida esimese astme raudteeõnnetuse, sealhulgas ka üleeuroopalise tava- või kiirraudteesüsteemi allsüsteemi või koostalituse komponendi tehnilise rikke korral. Otsustamisel peab uurimisüksus võtma arvesse õnnetuse, avarii, intsidendi või otsasõidu tõsidust, sealhulgas ka tõsidust üleeuroopalisest seisukohast lähtudes, ning teisi tähendust omavaid asjaolusid. Uurimisüksus küsib teise astme raudteeõnnetuse, raudteeavarii, raudteeintsidendi või otsasõidu tõsiduse hindamisel Raudteeinspektsiooni ja raudtee-ettevõtjate arvamust.

(6) Uurimisüksuse või uurimiskomisjoni liikmel või eksperdil on juurdepääsuõigus raudteeliiklusõnnetuse, raudteeintsidendi või otsasõidu toimumiskohale, õnnetuse, intsidendi või otsasõiduga seotud raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli- ja signalisatsiooniseadmetele. Samuti on tal õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet, ning õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja eeluurimist teostava asutusega juurde pääseda kogu asjasse puutuvale teabele ja dokumentidele. Raudtee-ettevõtjad ja kolmandad isikud on uurimisüksuse või uurimiskomisjoni nõudmisel kohustatud esitama nende valduses oleva asjassepuutuva teabe. Isikul on uurimisüksuse või uurimiskomisjoni kutsel kohustus ilmuda ning anda ütlusi talle teadaolevate asjaolude kohta.»;

2) täiendatakse lõigetega 7–11 järgmises sõnastuses:

« (7) Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja esitab kõigi esimese astme ja teise astme raudteeõnnetuste ning uurimisüksuse nõudmisel ka raudteeavariide, otsasõitude ja raudteeintsidentide kohta kogutud materjalid uurimisüksusele.

(8) Uurimisüksus peab alustama uurimise alustamise arutamist hiljemalt üks nädal pärast raudteeõnnetust, raudteeavariid, raudteeintsidenti või otsasõitu käsitleva teate kättesaamist. Uurimisüksus teavitab ühe nädala jooksul pärast uurimise alustamise otsust sellest Euroopa Raudteeagentuuri. Teates näidatakse surmajuhtumite või vigastuste kuupäev, kellaaeg ja koht, juhtumi liik ja tagajärjed ning eeldatav materiaalne kahju.

(9) Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu teise liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal toimunud raudteeliiklusõnnetuse või intsidendi uurimiseks teeb Eesti Vabariigi uurimisorgan vajaduse korral uurimise käigus koostööd teise liikmesriigi uurimisorganiga.

(10) Euroopa Liidu teise liikmesriigi uurimisorganid kutsutakse uurimises osalema, kui õnnetusega on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentseeritud raudtee-ettevõtja. Kolmandate riikidega reguleeritakse uurimine eraldi lepetega.

(11) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud uurimiskomisjoni kutse peale ilmumata jätmisel rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud summa ulatuses.»

§ 12. Paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 43. Uurimisaruanded

(1) Uurimistulemuste kohta koostab uurimisüksus või uurimiskomisjoni olemasolu korral uurimiskomisjon 12 kuu jooksul pärast raudteeliiklusõnnetust või raudteeintsidenti kirjaliku uurimisaruande, mis edastatakse kõigile asjasse puutuvatele isikutele, riigiasutustele ja Euroopa Raudteeagentuurile.

(2) Uurimisaruanne sisaldab kokkuvõtet, fakte juhtumi kohta, uurimiste ja käsitluste andmeid, analüüsi ja järeldusi, rakendatud meetmeid ja ettepanekuid raudteeliiklusohutuse kohta.

(3) Raudteeinspektsioon ja asutused, ettevõtted või organisatsioonid, kellele uurimisüksuse soovitused olid suunatud, esitavad uurimisüksusele aruande iga järgneva aasta 1. aprilliks ettepanekute põhjal võetud või kavandatavatest meetmetest. Aruande koopia võib uurimisüksus esitada teistele asutustele.

(4) Iga aasta 30. septembriks avaldab uurimisüksus aastaaruande oma veebilehel, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul uuritud raudteeliiklusõnnetustest ja raudteeintsidentidest ning ettepanekutest raudteeliiklusohutuse kohta. Aastaaruande koopia saadab uurimisüksus Euroopa Raudteeagentuurile.»

§ 13. Paragrahvi 44:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga esitab raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja eelnevalt heakskiitmiseks Raudteeinspektsioonile. Raudteeinspektsioon keeldub vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust. Eeskiri jõustub pärast selle heakskiitmist Raudteeinspektsiooni poolt.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Isik, kellel on Eestis väljaantud vedurijuhiluba, võib töötada vedurijuhina või vedurijuhiabina. Välisriigis väljaantud vedurijuhiloa alusel võib isik Eestis vedurijuhina või vedurijuhiabina töötada juhul, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele.»;

3) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Riiklikku järelevalvet teostaval Raudteeinspektsiooni ametnikul on õigus peatada viivitamata raudteeliikluses raudteeveerem, mille vedurimeeskond ei koosne vedurijuhist ja vedurijuhiabist, kui see on nõutav.»

§ 14. Paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui vedurijuhiloa taotleja ei soovi raudteeveeremit juhtima hakata avalikul raudteel, võib katsesõidu korraldada raudteeinfrastruktuuril, mis ei ole avalik raudtee. Sellisel juhul tehakse vedurijuhiloale märge, mille kohaselt vedurijuhiluba ei anna õigust juhtida raudteeveeremit avalikul raudteel. Avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõusolekul võib käesolevas lõikes nimetatud piirangutega vedurijuhiluba omav vedurijuht sõita raudteeveeremiga avaliku raudtee lähimasse raudteejaama, alates avalikuks raudteeks määramata raudtee liitumiskohast.»

§ 15. Paragrahvi 46 lõike 3 lõppu täiendatakse pärast sõnu «kellele ta on andnud läbilaskevõimeosa» sõnadega «või kes on esitanud taotluse läbilaskevõimeosa saamiseks või ohutustunnistuse väljastamiseks».

§ 16. Paragrahvi 48:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Raudteeveeremi, sealhulgas eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus võetakse isikult ära või peatatakse arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele või tervisetõend ei ole kehtiv.»;

2) lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) kui isiku tervisetõend ei ole kehtiv.»

§ 17. Paragrahvi 51 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

« 61) raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu olulised tingimused;».

§ 18. Paragrahvi 63:

1) lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) vaatab läbi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande ja teeb Raudteeinspektsiooni peadirektorile ettepaneku selle kinnitamiseks;
2) vaatab läbi läbilaskevõime taotlused ja teeb Raudteeinspektsiooni peadirektorile ettepaneku läbilaskevõimeosade jagamiseks;»;

2) lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) annab hinnangu liiklusgraafikule ja teeb Raudteeinspektsiooni peadirektorile ettepaneku selle kinnitamiseks;»;

3) lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) otsustab läbilaskevõimeosade jaotamise;».

§ 19. Paragrahv 661 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 661. Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse nõuded ning tehnilised kirjeldused

(1) Üleeuroopalise tava- või kiirraudteesüsteemiga ühendatud tava- ja kiirraudteesüsteem, selle allsüsteem ja koostalitluse komponent peavad vastama koostalitluse nõuetele, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni kinnitatud tava- ja kiiraudteesüsteemi koostalitluse tehnilistes kirjeldustes.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamise korra valdkonniti vastavalt Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud koostalitluse tehnilistele kirjeldustele.»

§ 20. Paragrahv 662 tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Paragrahvi 68 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Raudteeliiklusregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel, võttes arvesse seadusega sätestatud piiranguid.»

§ 22. Paragrahvi 69 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) kutsetunnistuse väljastaja käesoleva seaduse § 68 lõike 4 punktis 1 nimetatud kutsetunnistuse andmete puhul.»

§ 23. Paragrahvi 70 lõike 2 esimesed kaks lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Raudteeliikluses on keelatud kasutada Euroopa Liidu liikmesriigis registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveoteenuse osutamisel kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.»

§ 24. Paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Riiklikku järelevalvet teostaval Raudteeinspektsiooni ametiisikul on õigus ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks fikseerida ettekirjutuses nõutud olukord kontrollplommi või -kleebise abil.»

§ 25. Seadust täiendatakse §-ga 1101 järgmises sõnastuses:

« § 1101. Kontrollplommi või -kleebise eemaldamine

(1) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks paigaldatud kontrollplommi või -kleebise eemaldamise või rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 26. Paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva seaduse §-des 82, 83, 88, 90, 95–98, 101–107 ja 109–1101 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Raudteeinspektsioon.»

§ 27. Paragrahvi 115:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Alates 1999. aasta 1. maist kuni 2004. aasta 30. märtsini väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse tegevusload jäävad kehtima ning nende kehtivust pikendatakse käesoleva seaduse 2. peatükis ettenähtud korras.»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Alates 1999. aasta 1. maist kuni 2007. aasta 31. detsembrini väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistused jäävad kehtima kuni 2008. aasta 31. detsembrini. Alates 1999. aasta 1. maist kuni 2007. aasta 31. detsembrini väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistuse saanud ettevõtjad ei pea tegutsemise ohutustunnistuse taotlemisel riigilõivu tasuma, kui neile väljastatud ohutustunnistus on kehtiv vähemalt 2008. aasta 31. detsembrini. Raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenusega tegelevad ettevõtjad peavad esitama taotlused uute ohutustunnistuste saamiseks hiljemalt 2008. aasta 1. juuliks.»;

3) täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

« (32) Tavaraudteevõrgustikul võib kasutada allsüsteeme ja koostalitluse komponente, mis on ekspluatatsiooni võetud või valmistatud vastavuses kuni 2007. aasta 1. juulini kehtinud nõuetega.»;

4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Raudtee-ettevõtjale, kes ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis, võib eraldada ainult jaotamata läbilaskevõimet.»

§ 28. Seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1 Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 25–28), viimati muudetud direktiiviga 2004/51/EÜ (ELT L 164, 30.04.2004, lk 164–172);

nõukogu direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 6–24), viimati muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ (ELT L 164, 30.04.2004, lk 114–163);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 110, 20.04.2001, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ (ELT L 164, 30.04.2004, lk 114–163);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudtee ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.04.2004, lk 44–113).»

II. § 29. Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 2006, 30, 232) § 409 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatutele on käesoleva seaduse §-des 405 ja 406 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks ka Raudteeinspektsioon.»

III. Seaduse jõustumine

§ 30. Käesoleva seaduse § 2, § 5 punkt 1 ja § 6 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Maret MARIPUU